Nädal tagasi kuulasime Urmas Sisaski koorilaule ja Ma ei tea, kas oli see siis nüüd kohatu või mitte, hakkame võrdlesime tema loomingu printsiipe, Loomingu mõtteid, Arvo Pärdiga. Ma arvan, et Urmas Sisaski muusika on seda väärt, et me võime teda kõrvutada Arvo Pärdiga. Ma ei julge seda nii raudselt ütelda, sest sigiga teose väärtusele annab ikkagi hinnangu aeg, kas see või teine teos jääb püsima. Mis on muidugi, selge on see, et Pärt on tohutult suurmeister. Et see on uus stiil, uus mõtlema maailm 20. sajandi muusikas, mis on läbi teinud kõige Dormelisemad pöörded. Ja Pärdi muusikas on jõutud, ma ütleksin, niimoodi jõutud, sest Pärt ei ole mitte üksinda, vaid ta minu meelest kajastab teatud mõttemaailma teatud niisugust pöördumist jumala poole. Läbi muusika kus on saavutatud ülim selgus ja väga lihtsate, väga Õigete vahenditega tõesti saavutatud maksimaalne väljendus. Väga tugev väljendus, sest Pärdi muusikas on tõesti mingi eriline lummus. Ja seda, seda hingust on tunda ka temast endast. Huvitav oli, kui Pärt palus raadio segakoori laulda oma magnifikaati, mis on küllalt uus teos, kirjutatud alles 90. aastal. Laulda seda festivalil, kus oli siis kolm heliloojat, Mess, jäenšnitke ja Pärt. Ning ma arvan seda, et just Pärdi enda kohalolek oli see, mis pani selle muusika õigesti kõlama. Me olime alguses päris suurtes raskustes, et seda leida selle muusika õiget rütmi, õiget tempot. Ja Pärdi muusika ei ole kerge esitada daam vokaalselt väga nõudlik ja nõuab päeva tugevat interpretatsiooni. Ja selle tõttu on ka näiteks valinud selle hiljard ansambli mis on tõesti maailmas üks parimaid Pärdi, muusika laulidega ja ka vanamuusika lauljaid. Ning me olime tegelikult väga suures veerisime väga selle pärast, kuidas teos õnnestub. Ja tõepoolest, Pärdi kohalolek aitas niivõrd palju see tema mingi hingus ja mingi vaimsus, mis, mis lõi selle atmosfääri otsemaid terves kirikus. See oli lihtsalt hämmastav. Magnificat kiidulaul Maarjale kõlab ladina keeles, me kuuleksime praegu selle laulu tõlget eesti keelde. Ja minu vaim rõõmustab jumala oma lunastaja üle kes on näinud oma ümmardaja alandlikkust. Ja enne nüüdsest peale peavad mind õndsaks kõiki inimpõlved, kes on teinud mulle suuri asju, kes on võimas ja kelle nimi on püha. Ja tema halastus kestab ala lõpmatult, neile kestad kardavad tema käsivarres olnud väge. Ta pillutab laiali need, kes on oma südames kõrgid. Ta tõukab võimusid troonilt ja ühendab alandlike. Näljastele, jagab ta hüvesid ja rikkad jätab neist ilma. Ta aitab jalule Iisraeli oma teenri, mõeldes oma halastusele, nagu on tõotatud meie isadele Aabrahamile ja tema suhule igavesti. Minu hing ülistab issandat.