Kindlasti on dirigendil rääkimata kaua, sest teatri dirigendist omad mõõdupuud, mille järgi ta vaagib ja väärtustab enese jaoks töö seisukohast. Missugune on hea laulja, et missugune on siis hea ooperilaulja dirigendi pilgu läbi, Peeter Lilje. See on jällegi üpriski keeruline küsimus ja väga üheselt vastata on raske, sest et tõenäoliselt ja ooperilaulja peab endas ühendama tänapäeva tingimustes. Kõrgprofessionaalse Baal kunsti valdamise musikaalsuse ja, ja samas ka ei saa mitte mööda minna näitlejameisterlikkusest. Nii et seega ooperilauljaamet on väga mitmekülgne ja nõuab väga mitmesuguseid. On teid inimeselt teadagi, kahjuks ei ole vist ka palju neid inimesi, kellel on nagu ühte ühtemoodi palju antud igas vallas. See, kes teinekord hästi laulab, ei pruugi vältamata olla just hea näitleja ja vastupidi. Seetõttu ka neid väga häid ooperilauljad on siiski ütleme maailmas üsna vähe. Kuna see amet tõesti on nii väga mitmekülgne. Meil on siin siis tegemist teise saatega sarjast neli pilku Margarita võitisele. Vaikselt Margarita Voites hooaeg tagasi läks teatrist ära. Ju ta ise teab oma sammu olulist mõtet. Ja aga nüüd tagasi, mõeldes temale laval ja tervele tema põlvkonnale. Missugused mõtted sul tekivad seoses Margarita võttise nimega ja selle põlvkonna lauljatega, kelle hulka ta kuulub? Estonia teatris. No ma arvan, et siin ei saa keegi vastu vaielda, et see põlvkond tegi Estonia ooperile nime ja rahvusvahelise nime sest ega samasse aega võime liigitada Hendrik Krumm nii. Ja kuigi Tiit Kuusik oli varem ka tema, kuna tema lava taas oli nii pikk, et ta jõudis ka selle põlvkonnaga koos teha. Kindlasti tuleb arvata ka sinna generatsiooni Mati Palm, Jaanukaal ja Ivo Kuusk ja need on nimed, mis ei vaja vist kommenteerimist. Praeguste noortest me tõenäoliselt ei, ei leia niisugust meeskonda kokku panna. Mis tol ajal oli. Kui sinna veel lisada dirigendina Neeme Järvi, siis, siis sellise ansambliga ma arvan, oleks võinud siis minna ükskõik kuhu maailma esinema. On mitmet moodi mõeldud selle fakti peale, õigemini nende faktide peale näiteks et meil Estonia teatris on tulnud lavale tükid, kus laulavad põhirolle head välissolistid. Ja loomulikult kui kaks eestlast juba kokku saavad, siis üks mõtleb nii ja teine mõtleb naa. Kui keegi midagi teeb, siis üks kiidab heaks, teine kritiseerib. Kuidas sina nüüd vaatad sellele et praegusel hetkel teatris näiteks võluflööt tuli lavale, mis peab silmas loomulikult seda, et kuningannat oma jõududega praegusel hetkel ju esitada isa. No ma arvan, et põhimõtteliselt kui küsimus on nagu ühes rollis keda me peame väljastpoolt sisse tooma, siis siis veel ei ole katki midagi, kui, kui teised hääled On olemas. Kui läheb asi selliseks, et me peame rohkem lauljaid hakkama tooma, siis on muidugi kah kurb, et kas enam siis on eesti ooper kuigi samas muidugi maailma praktikaga kui võrreldes, siis neid truck on üsna vähe, kus puhtalt rahvuskaader ainult laulab. Kui võtta maailma suuremad ooperimajad, siis seal väga kirev seltskond igalt poolt ümber maailma. Et igal küsimusel on nii-öelda oma head ja head ja vead ja, ja muidugi peame pürgima ikkagi sinnapoole, et hoida oma eesti ooperit. Et siin oleks oma kaader ka, samas, kui kui meil ei ole tulemas hääli, siis ega ei saa ka ooperimaja kinni panna siis on sundseis ilmselt teinekord paluda põhjanaabritelt või Lätist sproogise näol. Meil on suur kogemus, et neil ei ole läinud peaaegu ühtegi suurvormi ilma ilma abita. Lätist ja samat samuti ooperimajas on jaanis pruugis olnud meil tihti abiks, et oleme nii rikkad ja nii vaesed, kui me hetkel oleme. Minu meelest on sellel mõttel isenesest veel ka see ots, et kui me ühtepidi räägime, mida kõike meie teatris ei ole siis teisalt, kui tuuakse siia hääli, mis näitavad väga kõrget taset, siis minu meelest iseenesest noh, see ei ole mitte ainult publiku jaoks tehtud. Minu meelest on see tehtud ka eelkõige lauljate jaoks. Et tõsta seda Läti ja sead hoopis teised mõõdupuud. Sellest asjast võib ju ka niimoodi aru saada. Ja kahtlemata minu arvates ja eeskuju alati innustab ja selle kõige eredamaks näiteks on minu arvates Eesti noorte dirigentide järelkasv kui, kuna oli selline, see nagu Neeme Järvi ees, kes innustas ja kellest võeti malli ja kuhu oli pürgida. Et samamoodi on ka lauljatega, kui, kui ikkagi käib väga kõrget klassi lauljaid majas, siis see kahtlemata tiivustab ka teisi pürgima sinnapoole ja ennast täiendama. Nüüd just nimetatud öökuninganna rull oli viimane, mida pakuti väga pakuti Margarita võitlusele ja millest ta keeldus. Ma arvan, et see on roll, mis esitab mitte ainult häälelisi nõudeid, vaid tõepoolest on tegu ka eaga. Selles mõttes, et, et alati ei ole aastad need, mis laule juurde annavad ja, ja ilmselt võinuks talle pakkuda mingit hoopis teist rolli. Ma arvan, et toimis õieti, ta ei võtnud vastu kuningannat, aga. Me ju kõik tunneme temast puudust, kui kuulasin ühte hiljutist noorte Travjaate etendust. See on väga kena, et noortel on antud võimalus laulda nii soliidses lavastuses ja nii auväärses ooperis. Ja sellel samal etendusel võtsin pihku kavalehe ja lugesin sealt nimesid. Hoites ja kaal ja, ja mõtlesin, et jah, olid ajad, kui laval oli tema Violetta Ma arvan, et Margarita Voites näol teater kaotanud väga-väga väljapaistva isiku ja kõrgprofessionaalse laulja erakordselt suure kultuuriga laulja aga inimene tunneb ise oma oma piiri ja ja ma arvan, et see seda otseselt ei olnud kindlasti margariin tal kerge teha. Oleme ka tihti kritiseerinud neid, kes ei ole õigel ajal märganud nagu kõrvale tõmbuda, et võib-olla siin on ka üks näide sellest, et inimene läks lavalt ära nii et keegi ei peaks selja taga taga rääkima, millal ta ometi võtab aru pähe ja teistele teed, et et siin võib olla niisugune variant, et ritta. On uhke natuur ja küllaltki ütleksin kõrk, inimene isegi mingi heas mõttes. Ta tõenäoliselt mõtles kaua, enne kui ta seda tegi, aga niimoodi sirge seljaga lahkuda on minu arust efektsem, kui kui tõesti niimoodi ütles, välja majast minna, kui juba enam keegi sind ei vaja. Jah, ta lahkus, nii et me jäime igatsema. Kahtlemata.