Aastatesse 1987 ja 1988 kuulub mitu Urmas Sisaski jaoks tähendusrikaste seika. Ta osaleb Viljandi vanamuusikakursustel ja laulab innukalt kaasa Veneetsia koolkonna mitme kooriteostes. Elab sisse korjuse, koraali ja varabaroki helimaailma. Rajal kingitakse talle 1932. aastal Tallinnas ilmunud katoliiklik laulu- ja palveraamat, mis ärgitab kasutama ladinakeelseid tekste. Ja helilooja on ise öelnud niiviisi, et ladina keel on ju väga vana keel universaalne keel ja pealegi hästi laulda. Aastal 1988 valmibki 24 vaimuliku laulu segakoorile kammerkoorile või kvartetile üldnimetuse all glooria, paatri. Ja kõik need laulud põhinevad, kui ma Joshi laadil. Ta tähendab see laad. Urmas Sisask. On tuletanud oma Loomingu printsiibi planeetide sideerilise tiirlemisperioodi ja helisagedusliku võnkumise seostele. Teatavasti mõõdetakse helisagedusi hertsides ning üks herts võnge sekundis. Tiirlemisperiood ümber päikese on näiteks 365,26 päeva ehk siis 31 miljonit 558118,4 sekundit, seega üks võnge. Järelikult on siis maa võnkesagedus ligilähedaselt siis noodile 31 oktavi suurest oktalist allapoole infraheli suunas. Kui sõnaoperatsiooni sooritada kõigi Päikesesüsteemi planeetidega siis saabki Urmas Sisask enese jaoks see niinimetatud planeetide harmoonia ja, ja see planeetide harmoonia aluseks Paap Pentatooniline helirida, mida siis tuntaksegi Jaapanis kuma jussi ladina tarkadest raamatutest võime leida. Et näiteks Kagu-Aasias Kagu-Aasia muusikas on iidsetest aegadest peale peetud kõige täiuslikumaks just mentatoonikat. Urmas Sisask on seisukohal, et kuna heli levib igas keskkonnas mis pole vaakum ning kuna kosmoses leidub ioniseeritud gaasi, siis heliseb terve päikesesüsteem ka reaalselt. Tema muusika on arvatud. Võibki teatud mõttes peegeldada seda muusika kosmilist projektsiooni nõuniat inimese ja universumi vahel. Seda on ta ju teadlikult otsinud. Urmas Sisask on öelnud, et taevas on kõigile avatud raamat, kes vaid oskaks sinna vaadata ja sealt lugeda. Inimesel, kes on leidnud kontakti versumiga, peaks süvenema ligimesearmastus. Mida meil praeguses hallis närvilises päevas siin Eestimaal on väga vaja. Sarja koori uppus alustamegi Urmas Sisaski vaimulike lauludega. Neid on siis tsüklist glooria paatri, aga ka on teisi laule. Ja paatri. Laulud on järjestatud vabalt. Kogumik aga mitte range tervik. Ja siin on väga palju erinevaid laule laulmiseks, kontserdisaalis, kirikus, palvemajas või lihtsalt kodus. Sest Urmas Sisask on läbi aegade tahtnud olla nii noor, kui ta on üldmõistetav ja üldmängitav. Raadio fonoteegis mitmeid laule, mille on salvestanud Eesti raadio segakoor Toomas kapteni juhatusel. Üks asi on lindi salvestus sterises puhtasse stuudios, teine asi kuulda kontserdisaalis või kirikus, kodus või võõrsil ja tajuda seda sidet, mis võib tekkida kuulajaga. Kas oled tajunud Urmas Sisaski laulude puhul midagi erilist, mis saalis toimub? Olen ju Urmas Sisaski muusikat esitanud üsna palju nii orkestri kui kooriga. Ja võin seda täiesti kindlalt öelda, et Urmas Sisaski muusikas on kas seal midagi maagilist või on see tõesti see taevas või on see mingi jumalik anne, mis juhib seda muusikat. Aga see side nii lauljate kui publiku kui ka dirigendi ja selle muusika vahel on täiesti erakordne. See muusika sünnib iga kord uuesti ja vaatamata Angela ülesehitusele on ta niivõrd loomulik. Teda on niivõrd hea laulda. Et ma arvan, et Urmas Sisaski muusika on praegult number üks, mida lauldakse. Teda armastavad väga koorid ja nii palju, kui on teda esitatud nii Eestis kui ka väljaspool kas Saksamaal või Rootsis või Soomes see muusika väga erilist tähelepanu. Ja nagu on öelnud üks minu sõbrast saksa dirigent Karl-Heinz Pärber, et see peab küll olema kõige andekam helilooja Eestimaal. Tsüklist glooria paatri kõlast laudavate toomina. Saadet jääb lõpetama Aaveeveerum korpus esitab Eesti raadio segakoor toomas kapteni juhatusel.