Tere õhtust. Selle aasta viimane folkstuudio on Peeter väljaku ja Rein Rannapi päralt. Toetudes nende loomingule on meil võimalus mediteerida laulukirjutamisprobleemidel üldse. Peeter väljak, nii nagu ansambli teisedki liikmed, on pärit Pärnust. Praegu on ta inglise filoloog Tartus kõik neli täna eetrisse minema, et lugu on kirjutatud paar aastat tagasi keskkoolipõlves. Nad on kui meenutused läbikäidud teest katsetustest, lootustest, millega alustati muusika vormis mõtete väljendamist. Ja kuigi neis koolipõlve lugudes on naiivsust ja laialivalguvast, olgugi et mõte pole kõige küpsem on mõte, kui selline siiski olemas. On olemas tahe väljendada oma tundmusi, arusaamu, proovida uusi vorme, nende avamisel. On vaja maitset, julgust kriitikameelt, et näha kerges muusikas ka mõtet muusikat. Mitte ainult laiatarbekaupa. On hea meel, et viimasel ajal taolist tõsist suhtumist noorsoo hulgas laiemalt märgata on tänased lood oleksidki nagu näitlikuks õppematerjaliks, mille najal hea sulged ärritada. Nüüd võidakse küsida, et kuhu jäi see lubatud suur mõte? Peeter väljaku kaitseks võime öelda, et ega, ja uue kvaliteedi jõudmine kerge ole. Saame ju seda kõige trahwaretsematestraadi nii söögi alla kui söögi peale tulles ühest kõrvast sisse ja teisest välja, jätab ta ometi mingi korduvaima skeemi meie teadvusse hoiule. Võidakse ka küsida, et mis ühistan taolisel moodsal saundil folgiga? Vastuseks võiks lepitavalt öelda, et tänased lood kuuluksid tõepoolest kõige kindlamini kirjandusliku muusika alla kui meil see soomlaste eeskujul olemas oleks. Kuid ega määratlus peageni esmane jäik olema. Vahelises kuulakem. Nüüd kahte Rein Rannapi laulu ansambli pop-Ruja ettekandes. Tekstid on võetud Ernst ainult. Nii vaikseks kõik on. Ja see, mis oli, see on mis see poole ei ole siin? See sees ka. Ja naer. Võis ka tööle ja tagasi. Ja ka teenida. Nii vaikseks. Ja mis oli? Mis tuule pannes? Kas. Sa siis ei saanud? Ei mõista ka ta üles ja. Ja sukaad, stamisi ja kaadris seal midagi. Nii vaikseks, kõik on su ümber. Ja su sees. Mis oli, see on läinud. Mis, tule? Hästi on tabatud ootusärevust, kõhklusi kogu seda segadust ja uue aimdust, mis noores hinges varjul. Teele on küll mindud, kuid täit selgust oma tahtmistest veel pole. Silm nagu seletaks, kuhu minna. Siiski vaatad tagasi. Lahenduse kogunenud pingele annab Rein Rannapi teine laul. Ärkamisaegse agarusega lauldakse kõik südame pealt ära. 1000 ööd ja 1000 muret, 1000 ringi ja 1000 kääru. Ei see tee küll otsa. Siiski sulin siiski vulin ikka ikka edasi. Talulaps ja ojake. Need ei vaata tagasi. Pange tähele ka lihtsameelset mitmehäälsust, mis rõõmsaid Tootsi aegu meelde tuletab. Kui su Jason maankäidud no ja pool põllumehed ei saa roogoja. Et nüüd kus on kodu, ma trenni. Ei tee küllata ta siiski tuli indi, keevooli tiik ikka taadi poja kere, kes nüüd ära vaata tagasi. Nunn keedu paeva saama moore soomuld on toit ja. Taani no ma loodan, et need ta On loomasöödatalule ta ta talu. Do mootri tuvad ru ikka ta ta on. Ja ta ei vaata ta kaotsi. Imelikul kombel ei sega selle laulu puhul isegi segane hääldamine mitte haruldaselt puhtalt tabatud meeleolu sunnib nagu iseenesest Ernst Enno luulepõimikust lahti lööma et näha, kas need vaoshoitud lainetused mõtte allveehoovused ridadena kirjas on. Vahel harva kutsuvad kirjapilt ja muusika nii sarnaseid tundmusi esile. Filmimehed ütleksid selle kohta. Asi on sünkroonis. Kuid pöördugem nüüd tagasi Peeter väljaku juurde. Tema järgmine pala kannab nime Andabiits. Rannal laulab auto. Kuigi laul on inglisekeelne, on ta siiski tervenisti Peeter väljaku enda töö on ju võõrkeelda erialaks. Inglise keele sage kasutamine on üldse paljudele omane, seda eriti koolipõlves. Tuntakse ju siis kergemuusika vastu erilist huvi, nõutakse temalt palju, ka sisulisi väärtusi ja nii horoskoobi laulud alati passige. Parema meelega kuulatakse laule originaalkeeles, sest siis on võimalus, kui tekst jääb ka segaseks ise kõike head juurde mõelda. Eks sellele aitab kaasa ka oskamatult tõlked, mis arvestamata lauludes kujutatud aega, sündmusi keskkonda, on umbes ümber panduna laulud üleüldse. Taolisest üleüldse olemisest sünnivadki. 32 hambanaeratus ja korraks vaid filosoofia. Folgi juures on arukal tõlkel kui ka keeleoskusel eriti suur tähtsus. On tavaks saanud tuntumaid rahvalaule, esitada nende originaalkeeles. Sama kehtib ka klassikaliste protessongile, nagu nappima õud Võišovalt kam kohta. Oleks mõeldamatu Bob Dylani võimal, Viina Reinold see poeetilist sõna sügavat mõtet maailma haaravaid üldistusi võõrkeelse esitusega maha matta. Oht selleks on ka olemas, sest mitmedki entusiastid seavad oma põhieesmärgiks kõlalise sarnasuse. Kui tämber, släng ja saund on paigas, siis sellega lepitaksegi. Tähed on selged. Aga lugeda ei oska. Nende kaitseks öeldakse, et aga bobi Jomba ees laulavad ju ka inglise keeles. Seda küll, kuid me ei tohi ära unustada, et neile on see emakeel. Neid. Kel süda rinnu keeli Läänsu mõtte. Must ilmselt aru sai. Raske öelda, mida arvad Peeter väljak praegu oma lauludest. Väike muie suunurgis paistab tallaga olevat. Kordame paari rida, saate algusest. Kõik neli täna eetrisse minevat lugu on ta kirjutanud paar aastat tagasi keskkoolipõlves. Sellest lähtudes tulekski neid hinnata. Kuna taoline muusikaharrastus on omane mitmel pool mujalgi, siis lubatakse lõpetuseks mõned mõtted. Kui ise olla sõnade ja viisi autor, siis võib sisu isegi vabavärsis olla. Ta annab piiramatud võimalused ja nõuab vaid fantaasiat. Värskelt silma suurendab aga ühtlasi ka vastutust. Sellise muusikaga tegelemine nõuab entusiasmi, sest tantsumuusika ta just ei ole ja seetõttu puudub kultuuriasutuste toetus. Üksikisikul on lihtne võtta pill kaenlasse ja kõnni, kui ei meeldi. Ansamblitele aga nii kerge ei ole. Üldse vajab folk või kirjanduslik muusika, ükskõik kuidas me teda nimetame. Julget meelt ja tugevat tahtmist. Tuleb endale põhjalikult selgeks teha, kus, kellega ja mis puu üles astutakse. Ei aita andekusest, kui seda kaitsta ei osata. Kui see peenraha vastutuulde lastakse. Et oma tundeid poolehoidu kriitikat väljendada ja et see ka tähelepanu väärt oleks. Tuleb omandada kompleksid, teadmisi majandusest, filosoofiast, elektikast. Ega juhuslikult Bertab rehti kirjandusliku muusika isaks nimetata. Ei ole juhus, ka see ta eestikeelse luulekogu pealkirjaks valiti dialektika ülistus.