On aeg võtta kajalood jälle kapist või taskust välja ja mõõta uue saatekülalise põhjatuid, sügavusi. Täna me saame öelda tere ajakirjanikule ja rabistile Peeter Raudsikule. Tere. Peeter, sa oled viimasel ajal kirjutanud palju haaravaid lugusid Postimehes, põgenikelaagrist, Türgis, põhiliselt, aga varem, sa oled töötanud ka siin Eesti raadiouudistes, eks ole, tore tunne jälle olla mikrofonide ees. No siin olema vähem olnud, aga telemajas on nagu rohkem käimist olnud, aga ikka on hea kodus olla, vahelduseks. Aga alustame algusest, sa oled sündinud juba iseseisvas Eestis, eks 89, ehk siis päris ei ole. Aga sa ei mäleta Vene sõjaväelasi tänavatel ja piiritsooni ja seda, et kui tahtsid välismaale sõita, siis pidi täitma tohutuid ankeete võtma töö juurest positiivse loomustused Vatla külas ei olnud ka piiritsooni selles suhtes. No ühesõnaga, sina tead, mis tähendab elada vabas maailmas. Ja see on tõesti, aga mida tähendab vabadus, kas see on suhteline mõiste nendes riikides, kus sa oled oma elus hästi palju käinud või seal absoluutne mõiste või kuidas nende asjadega on need siis selles saates me katsume sellest sotti saada. Sa käisid Lihulas koolis ja 2004. aastal sa lõpetasid Lihula muusika- ja kunstide koolis akordioni eriala. Kas sa võtad praegu ka veel pilli kätte? Ei ole võtnud, see on asi, mille peale ma olen mõelnud, aga ei ole tekkinud seda hetke ja pillan kodus olemas. Aga ma ei ole mänginud väga-väga pikka aega. Aga kui sa seal araabiamaades ringi käid, kas sa jääd seisatama, kui sa kuuled kuskil mõnda rahvuslikku pilli mängimas? Iga kord, kui ma näen akordioni sarnast pilli, siis ma viskan ikka mingi mündi või kaks ja neid tänavamuusikuid on seal väga palju briti suurtes linnades, siis ma ikkagi võtan korra aja maha ja kuulan. Seesama 2004, see oli see aeg, kui peaminister Partsi käsul Lihulas võeti maha see ausammas, mis oli püstitatud saksa mundris, võidelnud eestlaste mälestusele. Mida sa mõtlesid sellest mahavõtmise aktsioonist tookord ja mida sa mõtled nüüd? Olen too, et ma ei osanud seda üldse nagu lahti mõtestada riigi kontekstis või eesti kontekstis koolipoisi jaoks ikkagi põnev aeg on märulipolitseinikud esimest korda üldse näed, märulipolitseinik väikerahvastele loovad politseinike kivid, palju mäsu on ja, ja see oli tegelikult esimene kord, kui ma sain leheveergudele, sest et minu tehtud foto sellest mässust öisel ajal öisel ajal, mis ilmus siis tegelikult nagu kaks päeva hiljem minu arust pärast seda mäsu, mis Lihulas tegelikult toimus? See foto oli õhtulehe kaanel, see oli minu esimene kokkupuude ja ma arvan, et ma oma esimesed Postimehe kontakti sain ka tookord sealt, et kes iganes busside ajakirjanik seda oli, et mingeid numbreid seal vahetasime palus ikkagi silma peal hoida. Et siis on näha. Mis saama hakkab? Kas sa juba teismelisena tundsid huvi poliitika ja ühiskonna ja rahvusvaheliste suhete ja maailma ajaloo vastu? Ja, ja ma arvan, et see oli isegi varem juba, ehk siis ma arvan, et täiesti algkooli ajal ma ikkagi õppisin pähe pealinnu ja riike ja et see oli nagu selline tunne, et maailm on suur, on ja, ja siis tuleb seda maailma hakata kuskilt otsast avastama. See on ikka üsna varases teastanud. Kas oli mingi piirkond maailmas, mis sind eriliselt köitis? Ei toona ei olnud, ma annan, siis ma veel ei nagu ei adunud üldse, mis toimub. Aga kui sa lõpetasid Saaremaa ühisgümnaasiumi, siis pärast seda sa läksid Jeemenisse. Ma ütlen kuulajale, et Jeemen on Araabia poolsaare üks väike riik ja erinevalt kõrval olevatest rikastest naftariikidest on kõige vaesem. Miks see oli sinu valik? Reisimise juurde läheme siis me tegelikult võime minna sammuga tagasi ikkagi gümnaasiumi vältel ma käisin, hakkasin käima noortevahetustel ehk siis mis on siiamaani päris populaarsed, kus käia, praktiliselt olematu raha eest saab käia teistes riikides, kohtades teiste inimestega. Ma arvan, et see oli enam-vähem mingi 10. klass, kui ma läksin esimest korda Saksamaale lihtsalt teise tüübiga, kes oli minust veel noorem, ütlesime kahekesi, läksime Berliini lähedal asuvasse ühte sellisesse mingisse laagrisse. See oli nagu esimene selline üksi käik, siis noh, tegelikult 10. klass pole enam nii noor ka. Aga saime käidud ja pärast seda neil noortevahetusi tuli tegelikult nii palju. Ma käisin ära Prantsusmaal, Serbias, Saksamaal päris mitu korda, päris mitu aastavahetus sai isegi seal oldud. Strasbourgis käisime, käike tuli nagu järgemööda juurde siis 2009 tõepoolest pärast olles võtnud siis ühe aasta nii-öelda valikainena araabia keelt. Mõtlesin, et tahan, vaata, sa võtsid seda Tartu Ülikoolis. Ei, see oli siis Saaremaa ühisgümnaasiumis, kus Kätlin hommikul Marabde oli saabunud taas õpetas prantsuse keelt. Siis tegigi araabia keeleringi, kus ma hakkasin siis käima niimoodi vaikselt, midagi seal õppisime mingit tähele, sain selgeks. Siis ma mõtlesin, et kui ma ei taha, et mu araabia keelega läheb nagu mu vene keelega ehk siis noh, lihtsalt ei oska seda pärast kõiki neid aastaid või kogu seda õppimist, et siis tuleks minna kuhugi keskkonda ja eks siis ma hakkasin internetist vaatama järjest. Valik oli tegelikult, et Süüria ja Jeemeni vahel aga täiesti puhas hinna kaalutlus, eemann, nagu sa ütlesid, on väga vaene riik, seal asjad nii palju odavamad, ehk siis see kursus, mille ma leidsin, sealt oli lihtsalt Süüriast odavam ja oleks nagu otsuseid lihtsalt siis tuleb sinna minna. See oli üsna huvitav minek selles suhtes, et noh, ma olin veel üsna naiivne nagu kogu selle ära maailma suhteliselt kirjutasin meilitsi suhtlesin seal siis mingisuguse keelekeskuse kontaktiga nii-öelda ja Jeemenis Sana asub keelekeskus on ju netist leitud lihtsalt koduleht on selline kolme joonega tehtud enam-vähem, kuidagi niimoodi meilile vastati, suhtlesin jah. Ja siis ta ütles, okei, et sa tuled siis juulis kaheks kuuks, ma läksin, juuli august 2009 vett, enne kui sa tuled, palun saada meile siis Western Unioni raha transfeeri ka nagu 100 dollarit ette. Ja siis ma nagu oli, mõni tundub kuidagi imelik, kedagi pole veel kohanud. Aga siis kuidagi see ikkagi sai ära saadetud ja siis sai mindud juulis sinna kohale lennujaama jõudes. Seal ei olnud kedagi, mulle öeldi lihtsalt, siis meelitasid pärasku rahale järelevalvet ja et sa oled nüüd registreeritud ja nüüd on see, et Mohammad tuleb lennujaama ja võtad sa sealt peale kõik. Okei, lähen siis kohale, lennujaama on sinna, kedagi ei ole. Suur lennujaam, väga väike lennujaam, sona lennujaam on väga väike, ühtegi inimestele lennujaamast tühjus on ja ma mõtlesin, mis toimub. Öösel jõudsime kohale ka või noh, jõudsin siis kohale sinna ja vaatan ringi, siis hakkasin mõtlema natuke, Mohammad on ja, ja siis ma ei pannud veel kokku, et enam-vähem hara päeval on seal väga palju Mohammad heidet. Mohammad, ütlen siin otsima, olin niimoodi rahulikult, istusin seal korra maha, võtsin arvuti lahti, hakkasin siis mõtlema, kus, kus, kus mul on mingid telefoninumbrid, mingi kontakt, et midagi ma endale üles kohe kirjutada, aga ma teadsin, et kuskil meilides peaksin midagi olevat, kui ma saan kuskilt internetinii. Ja siis ma, ma juba unustasin ära selle, et lennujaama nagu täiesti tühi, et seal on mingi kolm inimest ainult istub selle peale ma üldse ei mõelnud, siis ma sain nagu aru, et seal oli välisukse nagu eemal ja kõik need inimesed, kes ei lenda või reisi meid ei lasta sisse, et nad on ukse taga ja siis selle ukse vahe lihtsalt paksult rahvast täis. Ja siis sealt kuule Scupiitor, repiiter, Twitter, ja siis ma sain aru, et sealt edasi kõik juba kulges, et see kaks kuud hästi on aeg ja sõna suurepärane linn. Praegusel kahjuks tähendab küll sõda, aga mul on hea meel, et ma sain seal enne kogu seda konflikte. Käia, mida sa õppisid selle käiguga? Karav keelt loomulikult õppisin, see kursus oli väga põhjalik. Aga ma sain siin huvitav selles suhtes, kuidas nagu elu mängib mingisuguseid asju ette, et tegelikult seesama Katari programm, kus ma olin eelmine aastak araabia keelt õppimas, esimest korda ma kuulsin sellest 209 Jeemenis ühelt, ameeriklased, kes hakkas sinna minema. Ehk siis pärast seda, kui ma sellest kuulsin, ma panin selle oma nii-öelda nendesse järjehoidjasse seal internetibrauseris nagu ja siis alles noh, viis aastat läks mööda, kuni ma lõpuks selle programmi uuesti üles võtsin, sealt otsustasin sinna kandideerida. Kas sealt saigi alguse sinu valik siduda oma elu arapistikaga araabia maailma, selle kultuuri, usundi kõige selle looga? Jeemen oli jah, selleks oli nagu väga suur tõuge, et sain aru, et nii palju on veel avastada, et pärast seda sai käidud well, väga erinevates riikides ja siis nagu see pilt sai, tegelikult selgus, et mida rohkem nii ei ole, et asjad lähevad selgemaks või et kuidagi nagu tekib selline mingi ühtlasem arusaam, et pigem sa näed, kui erinevad need inimesed elavad kõigis nendes riikides nendes regioonides, mis araabia maailmas on, ehk siis ma käisin ära Marokos. Noh, nüüd ma olin Kataris Egiptuses olin 2013, kui kukutati Mohammed Morsi, olin Kairos, samal ajal sain käi ja paar korda moslemi vennaskonna siis järgnenud Nendel istuvatele protestidele, mida nad siis pidasid Mursi toetuseks tookord, mis vahetult siis pärast, kui ma ära tulin taati vägivaldselt laiali, seal tapeti ikkagi sadu ja sadu inimesi. Nägid seda pealt. Ei, ma ei näinud seda maja, olin selleks ajaks juba Eestis aga seal protestida. Kui see toimis nii-öelda, siis ma käisin seal kohal, jah, paar korda tegin paar lugu ka Postimehe asjad. Ühesõnaga, sa olid väga ärevatel aegadel niisugustes riikides, kuhu nüüdki ju peaaegu et ei soovitata reisida. No neid riike, kuhu ei soovitata reisida, on maailmas väga palju, aga noh, ma arvan, et kui minna, siis tuleb lihtsalt olla ettevaatlik, et noh, eelmise aasta sügisel siis septembris ma käisin Afganistanis kirjutama, sest see ei ole ka see riik, kuhu nagu inimesi avasüli või sinna nagu väga vabalt inimesed reisiksid. Aga ma arvan, et kui olla nagu ettevaatlik ja mõelda asjad enda jaoks läbi ja samas olla avatud mida rohkem sa endasse sulgunud sisse kuidagi, ma arvan, mulle tundub, et kõrval oli, et eriti kui seal on pahatahtlik inimene, siis nad tajuvad seda. Ja nad nagu haaravad sellest võimalusest, et siis midagi korda saata, kuidagi sind ära kasutada või sult midagi võtta. Ta oli nii ja naa. Ma olen alati püüdnud nagu sellist natukene mingit sihukest kohalikku maneeri üle võtta, et kui ma kuskil olen, siis kõne mõttes käeliigutuste mõttes näiteks see araablastele, kus siis sõrmed pannakse kokku niimoodi sõrmeotsad, sõrmeotsad pannakse kokku ja tehakse noh, niimoodi, et kui nagu midagi nõutakse või kellegagi vaieldakse, et see on selline väike asi, aga kuidagi inimesed nagu tajuvad, et sa, et sa saad nagu rohkem aru, kui mingisugune suvaline turist näiteks. Masinateks maha sülitamine, et kui sa ikkagi käid sellises kuidas jälle niukses mitte väga ilusas linnajaos või vaid ikkagi sellises üsna keerulises piirkonnad, liigud ringi näiteks sülitad maha, siis kuidagi kõrvale oli, mulle on jäänud tunne vähemalt, et nad vaatavad tohid, see teab, mis ta teeb, et ta nagu tunneb ennast kodus siin, et võõras riigis keegi ei lähe ju, aga noh, see on selline jabur näide natukene. Teistpidi see annab nagu kuidagi sellist väikest enese kindlasti blokeerida. Ma tean, kuidas asjad käivad. 2011 sõitsid Türki, et türgi keel selgeks saada. Naid no ütleme nii, et 21 seisma läksin Türki, ma sain siis läbi Türgi saatkonna siin ma arvan, et seal programmi pakutakse. Nonii sain siis stipendiumi Türgi riigi poolt suve kursusteks. Õppisin türgi keelt seal kuu aega, siis suvel ja. Saanud selgeks praeguseks ehk siis nüüd olen ära unustada toona too hetk mu Triufiks, arvatavasti jääb see, et kui ma kõndisin Istanbulis tänaval pärast seda kuud aega, siis tuli lähenes mulle mingi türgi mees, kes hakkas mulle rääkima inglise keeles, kõigepealt mingisugustest daamidest, kes tal on kuskil keldris või mingisuguses sellises klubis asutuses. Ja siis ma kuidagi olin oma mõttetasime, vastasin talle türgi keeles, et ma olen haige praegu, et mul on noh, tegelikult mul oli iga köha ja natuke tõbinaline ja siis ma nagu võistlesin talle türgi keeles kuidagi niimoodi muuseas et ei, et ma olen, ma praegu ei saa midagi teha ja siis ta õieti ma ei teadnud, et sa oled türklasi. Vabandust. Ja siis võtsin. Ma ei ole, et lihtsalt nüüd õppisin ja kuu aega oline tulin tegelikult Ma olen ikkagi nagu Eestist ja siis ta mingi aa, kuule. Päris hästi räägid, et selles suhtes ei anna andeks, et ma tegelikult siis ei ole vaja tulla minuga vaatama neid neide. Nii sinisilmselt eesti meest kui sina, on ka raske türklaseks pidada, ma arvan. Oleneb, kus käia. Et mind on peetud väga huvitavateks nagu kuna lihtsalt niikuinii keegi ei tea, et eurooplaseks loomulikult pakutakse, aga kui sa juba räägid paar sõna, mingisugust teist keelt, kui inglise keel siis juba või nagu olekult, oled natuke niimoodi nagu enesekindlalt kuidagi siis müünud eelmisel või kaks nädalat tagasi Türgis olles. Kui ma olin kurdide piirkonnas ja rääkisin seal näiteks küsisin teed või mingit siukest asja araabia keeles või araabia sõnu kasutades on ju siis kõik arvasid, et küsis ta, et kas sa oled Süürist või ja vaatavad mulle otsa, küsivad jumala nagu tõesti heatahtlikult, et kas sa oled süürlane. Ja siis, kui ma nagu läksin lääne poole, olin kaitsenud, Teppis, seal vaadati, kuulsin, kuidas araablased kõrvalt ütlesite. Et seal mingit kurt kõnniksin, nagu keegi seal mäletan, üks hetk oli, tulin bussi pealt maha, araablane, kahekesi seal seisid, tegid suitsu, üks ütleb, et asjad nii, et välismaalane siis teine, mingi ahi, mis väisma kurd. Ehk siis kõik peavad mind mitte omaks, aga mitte eestlaseks alati. Loomulikult tihtipeale pakutakse tootjaid, venelane või mingi slaavi päritolu. Neil on slaavlaste ka ilmselt rohkem kontakte olnud jah, ja vaatavad ja pakuvad niimoodi. Afganistanis mul ikkagi õnnestus veenda, et ma olen Iraagist hoopis pärit, et saada sisse ühte, siis sellisesse pühapaika, kuhu nad muidu ei taha mitte moslemeid lasta. Igasugu asju on ette tulnud, igasugu rolle on tulnud võtta. Sinu viimases artiklis Postimehes missin, ilmus veebruari alguses Kasjand tepist. See nimetab, et sul on kontakt, kelle abil sa liigud ringi. Miks sul on kontakti seal vaja, kuidas ta sind aitab, kas ilma ei saa? No tegelikult kaasnenud Teppis mul ei olnud mingit kontakti otseselt, et kui ajakirjanduskeeles rääkida, siis fikser, onju, kohalik inimene, kes siis aitab organiseerida, viia kokku inimestega, fikser, nagu oli mul olemas seal linnas, kus ma läksin põgenikelaagrisse seal Shani Lourfas kaasnenud Teppis, mul oli lihtsalt üks inimene, keda kohtasin ühel konverentsil Dohas. Kes oli seal siis isend, süürlane Süüria tegeleb Süüria aktivistide ka seal töötab seal siis ühes ütles, et ameeriklased, ta ütles temaga ma kohtasin Dohas ja siis Gazentepis tegelikult läksin siis talle nii-öelda külla ja siis temaga koos liikusin, et see nagu kontakt, see pigem nagu hea tuttav, et see ei ole nagu selline fikseri mõistes kontakt, et keegi kõrvat, kellega ma varem ei ole üldse lävinud. Aga ei, ikka muidugi vahepeal on ikka inimesi vaja, kuidas nagu väljast minnes lühikeseks ajaks. Ei tea, lähed Saksamaale, Prantsusmaale saad ju ise hakkama. Nojah, oleneb, kes läheb, et Eestist minnes võib olla küll jah, aga noh, teistesse riikidesse kaugemale minnes ma arvan, võõrasse kultuuri natukene siis ikkagi on vaja. On vaja nagu mingeid inimesi, kellega sa nagu suhted Kas sellest on saanud näiteks Türgis niisugune omamoodi äri, et eurooplased on tingimata vaja saata eskortida, nõustada? Ei, no ajakirjanikele kindlasti ja noh, nii palju kui ma seal suhtlesin ja ka Süüria ja need noored aktivistid osad olid teinud koostööd seal erinevate suurte Lääne-Euroopa, siis telekanalitega. Aga see noh, see on ikkagi köömes ja see on täiesti loomulik minu arust, et see ei ole kuidagi nagu keegi, püüa nüüd selle pealt mingisugust meeletut kasu teenida, vaid ikkagi nagu nalja. Aga kas usaldate teda, kas ta on sulle kui ajakirjanikule usaldusväärne, et ta tõesti toob ette mitte mingeid oma tuttavaid? Ei noh, selles suhtes mul ei ole nagu seda probleemi varem olnud ja noh, seda on ju tunda, kui asjad on natukene kuidagi üheülbaliseks või ja selles suhtes mul nagu noh, kui ma nüüd Türgis oli näiteks ma ikkagi püüdsin kokku saada erinevate inimestega, et ühelt poolt ma sain kokku kurdidega noorte kurdidega kurdi parlamendisaadikuga, teisalt mulle tuttav, kes on Erdogani selline väga suur fänn, sisuliselt ma ei ütle, et ta jumaldab teda, aga ta arvab, et Erdogan mitte ainult ei teinud väga palju asju õigesti, vaid ta teeb ka tulevikus väga palju asju õigesti. Teisalt on siis selliseid neutraalsemaid türklasi, süürlased kuidagi saada nagu sellist tervikpilti nende üksiknäidete abil, et seda mulle nagu alati püüdnud teha. Jutusta, palun mõni lugu nendest põgenikelaagritest või kohtumisest näiteks kurdidega või inimeste lugusid. Inimeste lugusid või? Need lood alles kestavad, et kui me olime nüüd seal Süüria piiriäärses põgenikelaagris siis seal on see põgenikelaagri pea, naine nii-öelda, kes on siis nende naistenõukogu selline juht naiseni seal laagris praegu väga palju pakkusid mingisugune, iga kolmest inimesest kaks on naised praegusel laagris. Kui inimene räägib selle loo sellest, kuidas ta ükskõik, mis sel aastal juhtumite proovib praegu siis saada Saksamaal oma mehele järgida, mees on Saksamaal. Aga tal ei ole dokumente, tal ei ole passi, kuna talle ei väljastatud siiris passi, kuna ta ei käinud kunagi Süüriast varem väljas. Ja ta oli mu mehe passis, aga nüüd on mees Saksamaal ja nüüd ta üritab sinna järgi saada Saksamaale oma nelja lapsega. Ja ta räägi, et isegi kui ta dokumente korda ei saa, ehteid, tekki, mingisugust varianti, siis ta võtab oma neli last ja hakkab kõndima nüüd, kui ilmad soojaks lähevad, et see nagu sain. Noh, väga kaugele nagu sellest elust, mida meie praegu siin Eestis elame. Et kus inimesed nagu mõtlevad, seavad sihte, vaatavad teie otse sealt sealt ma hakkan minema Saksamaal jala nelja lapsega. Et see on huvitav, teine asi, mida ma olen Kataris nagu kogenud, on see, et istudes nagu noorte araablaste koos, et see kool, kus ma olen praegu, seal on hästi palju erinevatest riikidest erinevatest araabia riikidest, neid noori koos. Ja need jututeemad on niivõrd teised kui Eestis. Et see on nagu huvitav, noh, kõik nad on niimoodi Araabia kevade Solnud kes rohkem tänavatel, kes vähem tänavatel, kes rohkem kirjutanud, kes vähem kirjutanud olnud aktiivsed, sellele nende muutustega seotud ja nad siiamaani räägivad nendest teemadest, et kuhu liigub näiteks eestlane räägib, et oi, Tuneesias on praegu ikkagi ei ole araabia kevade ilusaim näide ja kõik on sellised nagu tugevalt sotsiaalsed ühiskondlikud teemad, et ma tunnen nagu Eestis võib-olla noorte seas seltskonnas ei räägita nii palju sellest, et ikkagi selline pehmem kuidagi see heaoluühiskond rohkem. Selles viimases artiklis, kus sa kirjeldad Postimehes neid Süüria põgenikelaagreid Türgis, sa oled küsitlenud ühte naist teralist süürlannat, kes ütleb, et tal on mure, sellepärast et Euroopas valitsevad suured moraaliprobleemid ja moslemitel on Euroopasse minnes oma väärtushinnanguid väga raske kaitsta ja ja au sees hoida. Aga meene Lähme Euroopas põgenike teistsugust palet. Me näeme naiste seksuaalset ahistamist. Me näeme naistelt asjade röövimist. Ja mulle tundub, et, et need moraaliprobleemid, mis on araabia maailmas koha peal Euroopasse tulles siia rännates, siin asüüli taotledes on, on hoopis teistsugused, kui me räägime sellest taha. Rush kaame ja mis on see naiste ahistamine? Missuguseid juured sellel nähtusel araabia maailmas on? Ma pean ikkagi repliigina nagu tagasi ka korra minema veel, et kui me võtame näiteks sellesama konkreetse naise, selle üsna konservatiivsest piirkonnast Süüriast pärit naise, kelle maailmavaade ongi konservatiivne ja ta on selline kuidagi vaga, võiks isegi öelda mingil määral tema ja tema pereliikmed, ka meessoost pereliikmed või pojad ei tule siia kedagi ahistama, ehk siis kõik araablased ei ole moslemid ja kõik süürlased ei ole kaugeltki moslemid, on ju. Ja see religioon oli roll nagu mängib väga või see on nagu väga erinev piirkonniti ka piirkonniti just eriti perepõhiselt niikuinii, aga me võime öelda, et on mingid piirkonnad kus on nagu vaoshoitum, see asi. Ja teistpidi nagu kinnisemad, et nad ei ole ka valmis nagu väga vabalt teisi väärtushinnanguid, vastuvõtt nagu seesama näide selle naisega oli. Ma arvan, et mis me peame seda kogu aeg nagu meeles hoidma, et need, kes siin, kui me tuleme selle haruldase jama laiule, siis Zetafarrus see ei ole mingisugune ime fenomen, et isegi kui me seda nüüd ütleme, araabia keeles haruldus. Ai, see tõlge on lihtsalt grupi ahistamine, ehk siis siin ei ole mingisugust meeletud saladus taga, et see on nagu naljakas olnud, et Eesti meedias kuidagi on muudetud mingisuguseks selliseks salapäraseks sind mingi müstifitseerima toimunud selle termini ümber on tegelikult see on lihtsalt otsetõlge ongi grupi ahistamine, et see ei ole mingisugune nägu, nähtus omaette seal grupi ahistamine, see probleem on ju olnud Indias väga levinud on Pakistanis araabia maailmas on teatud riigid, kus on ka olnud probleemiks Süüria muideks ei ole üks nendest, et see oli ikkagi selline Egiptuse teema olnud ja isegi noh, kui ma olin Kairos 2013 väljakule mind, et seal oli see väga-väga suur probleem ja seal ka hoiatati välismaalasi üleüldse kõiki naise inimesi, et ärge ärge minge sinna, sest et see on reaalne oht. Suured sellel on. Ma ei tea selles suhtes kui me ütleme, et ta ei ole nagu mingi nähtus omaette on ja ma arvan, et siin mingit kas ikkagi mängivad rolli, üks on see, et see on nagu anonüümsus on jah. Kui need on grupis üldiselt ka õhtuti on ju pimedas siis kes iganes inimene selle ahistamist siis nagu nii-öelda teeb, onju, või kes ahistab, et ta arvab, et ta ei jää niikuinii vahele ja mitte midagi ei juhtu sellest vaata et ta nagu elab välja ennast, et see anonüümsuse aspekt on üks asi on ju teine asi on ju, et kui on ühiskonnad, kus nagu inimeste seksuaalelu on üsna piiratud, eriti noormeestel on ja kui nad on ka nagu natukene vaesemad vennad ei saa veel abielluda, peavad kõigepealt tegema nüüd teenimaks siis piisavalt raha, et abielluda ja kõik see samal ajal on seal mingisugused, nad vaatavad lääne filme, nad näevad, asju on ja et kuskil maailmas nagu toimuvad mingid asjad ja teistpidi jälle nende ühiskonnas seda ei ole, siis ma arvan, kui need kaks asja niukses anonüümses keskkonnas kokku saavad siis nagu juhtubki see. Ja kui me vaatame näiteks mingisuguseid statistikaid on jäänud natukene selliseid kes vaatavad maailmas külastavad kõige rohkem täiskasvanute saite siis need need inimesed ei ole mitte läänest, vaid nad on ikkagi araabia riikidest on päris palju ja ka teistest siis muidu konservatiivsete streikidest ehk siis noh, seal on tegelikult selline vastuolu selle riigi üldise korralduse või väljanägemise poole pealt on ju, ja teisalt siis kuidas nagu inimesed tegelikult sellega suhestuvad ehk siis selline mingi pinge ja antud juhul siis mingi seksuaalne pinge on kuskil nagu on olemas. Aga noh, kokkuvõttes ma ei tea, kui me räägime kas või Egiptusest 80 miljonit, 90 miljonit elanikku praegu. Ja kui seal mingi Tahriri väljakul, kuhu on tulnud kokku mingi miljon inimest tonni ja siis seal juhtub mingisuguseid ahistamise, siis ühtpidi see on kuidagi nagu paratamatus, ma arvan, et see loomulikult ei õigusta mitte kuidagi neid tegusid ja kuidagi väga rasked nagu sellega näppu peale panna ja see nagu välja juurida Aga põhimõtteliselt, see on araabia maailmas, okei, mis asi, niisugune grupiviisiline, seksuaalne ahistamine. Ei, kindlasti ei ole, on see karistatav? Seaduse järgi kindlasti on meil nagu loomulikult on karistatav astuvadki inimesed vahel, et see ei ole nii, et kõik rõõmsalt siin käivad, ahistavad, et see nagu et see ei ole kindlasti aktsepteeritav, et kui sa küsid, näiteks mul on või noh, ma olen küsinud ju, tõmbasin selle teemaga Kataris üles, pärast neid sündmusi küsisin oma tuttavate sõdalane, üks süüdlane, onju Nende arvamus oli nagu, et mis asja päriselt, sellised asjad toimuvad üldse, et noh, kuna nendest tegelikult nendes riikides ei ole olnud kunagi probleemiks, aga ma ütlen, et Egiptusesse on olnud probleemiks. Siis ma nagu selgitasin, siis nad ütlesid, nojah, et ei, tundub küll, aga et küsisin niimoodi muuseas, et noh, et mis, mis teie arust nagu võiks siis Euroopa riigid nende inimestega teha. Ja siis need, mis seal ikka, et vangi väljasaated siin nagu variante väga palju rohkem ei ole, onju ja see nagu mulle tundub, et see on nagu üldine arusaam, et ei ole mitte keegi nagu ei ütle, et noh jah, et las nad siis teevad sellist suhtumist, tegelikult ei ole. Sealsamas araabia maailmas narkootikumid on keelatud. Alkohol, pornograafia on keelatud purjusoleku eest, ainuüksi võib sattuda vanglasse. No see tee tegelikult ju paika ei pea. Seemik riigiti erinev, kui me võtame näiteks Maroko on ja siis Marokos ju alkoholi müüakse poodides ja meie vana prantsuse koloonia ja müüakse ka pärast kella kümmet on ju erinevalt Eestis Palestiinas, Jordaanias sama sama seis Egiptuses. Et seal on mingisuguseid piiranguid Väino pühade ajal ramadaani ajal, võib-olla, aga muidu on ikkagi alkohol väga kättesaadav. Narkootikume puudutab siis loomulikult need on keelatud või nagu Maroko näiteks on ju teada-tuntud koht, kust fašist tuleb Euroopasse. Egiptuses suitsetatakse fašistid täiest noorte seas niimoodi noh see ei ole mingisugune, väga suur tabuteema. Et oleneb loomulikult seltskond mitte, aga noh, see ei ole mingeid Eestimaal ei käi erinevalt näiteks Pärsia lahe riikidest näiteks Katarist, kus selle sõna isegi väljaütlemise peale noored on kuidagi niimoodi, et ei ole mõtet, noh, sest seal reaalselt, eriti kui see ei ole tegu Katarlasega, siis kui näiteks keegi jääb vahele narkootilise ainega ükskõik millega siis siis noh, suure tõenäosusega riigist väljasaatmine. Ja noh, see ei ole nagu kuidagi vastuvõetav. Mis alkoholi puudutab, siis Kataris loomulikult põnev süsteem tehtud, et seal käib lubade alusel see müümine. Noh, kui me jätame nagu välja, siis restoran ei, restoranid ja baarid nagu ametlikud, mis seal hotellide juures siis nagu nii-öelda koju ostmiseks täitsa lubadega luba tuleb siis taodelda, kõigepealt tudengitele seda ei anta, siis minul ei ole alkoholiostuluba Kataris ja siis saab minna riikliku poodi riigi omatav viinapood ja siis sealt saab siis osta mingi määra ulatuses, kuna see luba siis seotakse ära palgaga seal mingisugune protsent palgast võid kulutada alkoholile. Ja riik saab oma aktsiisi. Noh, kuna nad ise vahendavad seda, siis ma ei ole kindel, kas seal üldse alkoholiaktsiisi nagu sellisel kujul on, mingi juurdehindlus on, aga kuna see on kõik riigi hallatav ja omatud siis kogu kasum läheb niikuinii neile. Kui sa loed araabiakeelseid ajalehti ja uudisteportaale, siis kas seal on mingit vihjet sellele, et Euroopas, Ameerika Ühendriikides on alkohol, narkootikumid? Pornograafia on suhteliselt vabad. Lähme. Nagu ei ole leidnud, ei adu praegu tähtis, et me ise ei saa, nagu mõtlen selle ühesõnaga. Kui see kõik on meil siin keelatud no ei olegi, kõik, ei ole keelatud kõik ülalpool jah. Aga, aga niisugust tunnet, et Euroopa on kõigi võimaluste, õiguste ja vabaduste maa Ei no seda tunnet kindlasti annetan, vabadus, tema ja siin on nagu kaitsteks inimese väärikust ja vabadust, isiklikku vabadust, sest et noh, seda loomulikult tuntakse seda nagu meedias ei ole nagu ei tunne nagu, või nagu ei näe seda, et keegi seda rõhutatult kuskil räägiks, aga inimestel nagu aru saama sellest loomulikult ega ilmaasjata retsi ütles, et Saksamaal ei tule. Nad ei tule siia sotsiaaltoetusi otsima või nad tulevad ikkagi esimene sõna olles põgenike kokku puutunud ka Eestis paaril korral, siis on ikkagi haridus nagu see märksõna, mida tahetakse saada. Võimalust haridust omandada on nii palju paremat Euroopas ja eriti Saksamaa vähemalt nende arusaama järgi. Et see nagu see põhjus, miks tullakse mitte sellepärast, et siin saab rahulikult napsu teha. Ja siis ma ei tea graafiat vaadata, et et see on nagu kõik kõrvaline. Kuidas sa näed arenguid Euroopas just selle põgenikekriisi valguses, et ühest küljest Türgi ähvardab, just see oli minu meelest eileõhtune uudis, et avab oma piirid basse kõikidele nendele, kes praegu on kogunenud Türgis põgenikelaagrisse. Samal ajal, Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble ütleb, et tal on idee kehtestada üle eurole roopaline uus maks mootorikütuseaktsiisi tõusu näol selleks, et rahastada kogu seda põgenikekriisi, mis praegu Euroopas on. Ja teame, et paremäärmuslikud parteid Euroopas koguvad praegu valijate toetust, et, et kuidas, et kuidas see asi Euroopas edasi läheb? No seda on nagu raske öelda, et me saame ainult siin niimoodi tunnetada või ennustada, et kuhu need asjad võivad kalduda. Mulle tundub lihtsalt, et et see suhe ikkagi on veel veel nagu piisavalt nende põgenikesuhe siis eurooplastesse või siin varem olnud inimestesse on ikkagi veel niivõrd väike, et need inimesed siin me räägime siin miljonist eelmisel aastal noh, pooleteisest miljonist, võib-olla sel aastal võib-olla sama palju siis võib-olla natuke rohkemast, aga noh nüüd võrdleme seda Euroopa elanikkonnaga ja kokkuvõttes siis ma ei tea, siin tundub nagu ruumi olevat natukene, väga hull seile võiks olla, aga noh, loomulikult probleeme tulede pinged kasvavad, kui neid inimesi tuleb nii palju korraga. Sest noh, seda ma olen ka saanud selgeks, on see, et nende inimeste nii-öelda elujärjele seadmine, see kõik võtab aega ja kui neid on väga palju, siis see tekitab nagu lisapingeid. Ja kui nad noh, nad on hästi kontsentreeritud kui mingites kohtades koos ka. Et no ma ei tea selles suhtes ja olen alati Euroopa Liitu nagu uskunud ja sellesse, et Euroopa Liit toimib. Et Euroopa Liit on ikkagi nagu praegu ühes suunas kulgev ehk siis nagu laienemise ja paranemise suunas, et siin ei ole okei, meil on mingisuguse kriisid. Aga see kõik on kuidagi nagu ei ole veel minu arust seda tervikideed õõnestanud. No aga kui sakslased äkki ühel päeval ei taha enam kristlikke demokraate tagasi valida, mis saab, eks me süleme. Ajakirjanik Jarabist, Kataris magistritööd kirjutav Peeter Raudsik on täna kaja loodimise all. Üks sinu artikkel kannab pealkirja sind viimasest ajast, et uus põhja pagemise aasta on algamas. Kas see on Süüria sõda, mis seda pagemist toidab? Jah, see on kindlasti see, aga kui me nüüd vaatame, kes tulevad Euroopasse ja kes siis põhja suunas pagevad nende süürlaste külge ja sellest on päris palju kirjutatud on ennast rääkinud ka väga paljud muud inimesed, et ühelt poolt on afgaanid leidnud tee on ju Türki ja Türgi kaudu siis Euroopa suunas sulandunud nii-öelda sellesse massi. Teisalt on seal siis erinevate Aafrika riikide kodanike ja nagu me aru saime, siis Balkanilt kui need põgenike Woodsat läbi läksid, siis Balkanilt inimesed võtsite oma kombud ja asusid teele. Et nüüd nagu toimub tegelikult see nüüd nagu vaadatakse, et kes on tulnud kelle elu tegelikult on ohus ja kes on tulnud siis lihtsalt paremat elu otsima. Põhja pagajate hulk on väga suur, väga mitmekesine. Sõda Süürias, kas sa saad täpselt aru, missugune rühmitus, kellega võitleb, oled sa selle kõik selle maastiku endale nüüd selgeks teinud? Kindlasti, isegi šiiitide sunniitide on on nii palju erinevaid rühmitusi, et sellest ei ole kerge aru saada, ülevaadet saada. Loomulikult ei ole eriti nagu väga raske hinnata seda ka, et mis maa peale reaalselt toimub, on nii, et üks asi on see, mis meil on uudistes, teine asi on see, millest räägitakse kuskil kõnelustel Genfis, on ju. Ja teine asi on siis reaalselt see, et kes kontrollib mingisugust linna, seal või mingisugust piirkonda, mingisugust teed, neid rühmitusi on palju, neil kõigil on oma mingisugused katuseorganisatsioonid, onju see on äärmiselt äärmiselt keeruline süsteem seal ja kas see on kõikide sõda kõikide vastu? Ei, päris nii see kindlasti ei ole, et seal ikkagi liite sõlmitakse, päris palju, aga tundub, et need paljud liidud on sellised ad hoc, et nad on nagu vastavalt vajadusele tehtud, et seal tingimata mingisugune sekti seos või usuline ühtekuuluvusvõi, need asjad nagu võivad vabalt liikuda korra kõrvale kui on vaja näiteks ühisele vaenlasele vastu astuda. Mis on Venemaa huvi pommitada Süüria opositsiooni? Seda tuleb küsida Venemaa ekspertidelt, et Venemaa asjatundjatelt, kes nagu saavad aru, mis Venemaal toimub nagu rohkem? No ei tea, selles suhtes see Venemaa roll on ja üksteise minu arust selge, et Venemaa nagu lõpuni Assadiga ei saa minna, ei taha minna, ehk siis siin on ikkagi vaja ja praegu on olnud jällegi jutud nendest võimalikest relva rahudest mis nüüd ikkagi selle kuu lõpuks äkki õnnestub nagu, nagu reaalseks muuta. Seni on nendest räägitud raske näha seda, et Venemaa tahab olla lõpuni ainult siis Assadi selja taga koos Iraaniga pöörates siis enda vastu väga paljud teised Araabia riigid. Et sellist kahepoolset muud suhtlust Venemaa, Egiptus, Venemaa, Bahrein, Venemaa, Araabia ühendemiraadid, et seda on olnud, ehk siis toimub ikkagi selline mingisugune mis see siis on eesti keeles Mil ground nagu selle leidmine keskme keskpunkti sellise tasakaalupunkti leidmine, et seda tegelikult Venemaa otsib, et noh, et nagu näha, et ta nagu täielikult oleks ainult Assadiga sellepärast et tegu on Assadiga, on ju, et see nagu päikel ja mul on ka palju sunniitide sõpra. Keda nad toetavad? Ja siis Süüria sõjas? Nad toetavad pigem Süüria opositsioonisile Süüria opositsiooni, siis pigem islamistlik, selliseid rühmitusi, aga keegi ei räägi nagu ISISe toetamisest. Täiesti. Mis on islami ülemaailmne kalifaat ja mis seda toidab, kui suur kandepind tal praegu võiks olla? Kusse kalifaat, siis on ma ei tea, see on, see ei ole ka näinud, et ühesõnaga see on mingi soovunelm täiežil. Ei no loomulikult jah, et see on ikkagi nende Nende projekt nii-öelda aga sellel kandepinda ei ole noh, nii palju on, kui nad on suutnud ennast kehtestada, siis Süürias ja Iraagis. Aga siin ei ole nagu mingit maailmavallutust. Pole nagu väga näha olnud. Koraani oled läbi lugenud ja kas koraan käsib kristlasi tappa? No ei käsi, ei seda ma tean, et ei käsi, annad oma sõna, annan oma sõna ja, aga ma arvan, et Eestis on nagu meil on väga palju haritud ja ka nagu usulist temaatikat, valdavaid jaga islamitemaatikat valdavaid ideolooge kui ka moslemeid ise. Et ma arvan, et neid küsimusi on nagu parem neilt küsida. Jah, aga mõnikord on jälle niisugune nagu sa ütlesid, tasakaalu keskmes oleva inimese või, või mitte väga seotud inimese arvamust. Huvitav kuulda. Ja ei, ma olen nõus sellega kale, jällegi mõtlen lihtsalt, et religiooni temaatikaga muidugi puutub kokku väga palju, aga kõiki neid detaile ja kogu seda asja nagu niimoodi lahti mõtestada, et see nõuab ikkagi nagu väga suurt pühendumist just selle konkreetse asja peale, milleks allesse religioon on. Et seda ma ei ole nagu kunagi nii põhjalikult, nii pühendunult teinud. Räägi palun oma õpingutest Doha ülikoolis. Ja see ei ole doch ülikond, ma ei tea, kas see on siis touch, instituut on selle asja nimi, mahvate Dohalil terrasse olija. See ülikool on siis nagu magistriõpinguteks ainult, ehk siis praegu on ainult magister ja arvatavasti siis ülejärgmisest aastast hakataksegi seal doktorit pakkuma avati sellel aastal seda ülikooli veab tuntud palestiina intellektuaal, kes siis läbib väga lähedalt Katari kuningliku perekonnaga. Asmibishara on ta nimi ja tema oli üks esimesi Araabia kevade sündmuste alguses, kes ütles, et, et need revolutsioonid ja need on nagu toovad väga suure muutuse samal ajal kui veel üldine arusaam oli, et need on lihtsalt sellised väiksed protestid jagatuna, nagu araabia meedias oli esimesi inimesi, kes ütles nagu välja, et nüüd nüüd algavad väga suured muutused peale. Aga kool on nagu koolikat, käime loenguse seminarides ja oleme töid ja loeme palju ja ja nii ta läheb. Mida sa peale keele araabia keele? Kusjuures ma ei õpi araabia keelt enam, et siis mul teen praegu rahvusvaheliste suhete magistrit. Eksime, õpin rahvusvahelisi suhteid, loen nendel teemadel ja kõik minu aineid on ka siis sellega seotud tüüp pidi nagu selle temaatika suhtes, nagu see on rahvusvahelised suhted, aga teistpidi siis loomulikult ka selline eriline tähelepanu on siis regioonile ja nagu araabia maailma siis seotusele, jaga panusele mingitesse asjadesse. Loogiline jätk on doktoritöö. No mitte tingimata saab ju minna hakata veel rohkem tööd tegema. Ja kumma suuna sa valid? Ma arvan, et ma ei lähe doktorisse kinni, et ma ei tunne ennast nii akadeemik, kuna ma olen selline natukene praktilisem mitte öelda doktoritööjuhiks või doktoritöö tegemine võiks olla praktilise väärtusega, kindlasti võib, aga lihtsalt ma arvan, akadeemia tuleb korra kõrvale panna ja vaadata veel, mis maailmas tehakse. Kas sa näed siis järgmisi aastaid oma elus sellena, et sa reisid ja rändatki mööda kogu seda piirkonda ringi teed televisioonile, raadiole, lehtedele, lugusid, annad kommentaare, oled araabia maailmaekspert? No araabia maailmaeksperdiks valvan, et selleni on veel päris pikk maa minna. Selleni ma veel ennast ei tunne. Mis ara pysti puudutab siis àra pistina ma tunnen, et ma olen saamas nagu Arabistiks aga ma ei ole ka veel kindlasti valmis Arabist, et kõiki neid tiitleid on nagu neid on tore kuulda, aga ma tingimata ise nagu ei arva, et ma et ma nii kõrge lennuga veel olen, et aega ju selles suhtes veel on. Mis tulevikku puudutab, siis? Ei, ma ei, ma arvan, et ma ei, nii palju, nagu ma praegu tegelikult ikkagi kirjutanud niimoodi teene vähemalt Päevalehele või nagu siis Postimehele Päevalehe formaadis. Iga nädal võib teinekord ju midagi leida, nii palju ma ei hakka tegema, et ma arvan, et Euroopa pealinn on ka ju võimalusi täis ja Brüsselis kindlasti pakutakse ka võimalusi inimestele, kes oskavad keeli ja teavad natukene, kuidas need või kuidas nendes piirkondades elu käib. Institutsioone meil on ju, meil on Euroopa Liit, meil NATO variante, ma arvan, et on. Eks me näeme, et selles suhtes muniks astmel magistrit teha. Nii et sa võib-olla vahetad regiooni Elamise mõistes küll, aga mitte nagu siis selle huvi mõttes, ma arvan, et ma ei vahet, et mul ei ole kusjuures on huvitav, et mul ei ole olnud kunagi mingisugust meeletut tõmmet Aasia riikide suunas. Et kui ma nüüd Afganistanis käisin, on ju see on ikkagi selline Kesk-Aasia ja see, need riigid nagu moodustavad omaette sellise kultuuriühiku päris Aasia nii-öelda, et Hiina, Jaapan negaal Kagu-Aasia, et budism no jälle religiooni temaatika, mind jagu köidab, aga lihtsalt riikidena ja keeltena ja nende asja tähendab mul ei ole olnud nagu seda kikki veel selles suunas teistpidi ka Lõuna-Ameerika suunas ei ole olnud, et noh, tegelikult ma tunnen, kuna me elame globaalses maailmas on juust riigi võtavad teineteist väga kummalisi teid pidi, mõnikord siis tegelikult peaks ennast rohkem viima kurssi nagu sellega, kuidas teiste regioonide võtmeriigid vähemalt toimivad. Ja mis on nende huvid, et ma olen natukene selles suhtes võib-olla jäänud kastikaaniaci. Et vähemalt noh, vähemalt selle Venemaa poolt ma olen püüdnud ikkagi nagu jälgida, nii palju kui võimalik. Mõjut Sa ei maininud, aga ma olin pool aastat ju, elasin ka Venemaal varane, siis Voroneži ülikoolis olin, siis õppisin vene keelt seal ja kui seal tead, kuidas mu vene keelega siis läks siis päädis sellega, et ma ikkagi suutsin venekeelses Delfis ühe arvamusartikli kirjutada valmis. Aga sealt edasi on ka vene keel läinud natuke rooste vahepeal, aga noh, ma arvan, et selle ülesvõtmine ei ole nagunii keeruline. Vaataks veel korra seal Katari kastis ringi ma kirjutasin endale Katari kohta välja kolm märksõna, et see on absoluutne monarhia riik, riigipea on emiir ja naiste rõivastus peab katma õlgadest kuni varvasteni. Mida eestlane võiks Velgatari kohta teada. No selle katmise kohta tegelikult seal ei ole seadusega ette nähtud, et seal on lihtsalt kultuuri, see on huvitav nagu et kui saudis on kohustus naistel katta ennast ehk siis nägu ei paista, juuksed tuleb katta ja tuleb kanda siis seda pikka Baiet siis Kataris seda seaduse mõttes ei ole, aga enamus ikkagi kannavad eritis araablaste Katari naised. Päris kindlasti on ja, ja panna sellepärast, et see kuidagi ennakümne kombestik, see on nagu üks asi, ma arvan, et kuna tegu on väikeriigiga, et väga vähe inimesi samal ajal väga palju võõraid kohalikke mingi 300000 elanikke on kaks miljonit siis me võime nagu aru saada, et see väike väike ühiskond, tegelikult väike Katarlaskondan ja kuidagi proovib hoida oma neid väheseid väärtusid, mis neil on praegu alles, onju et sellepärast jääb nagu mulje, et nad katavad, aga noh, see on lihtsalt osa nende kultuurist ja mida on selline väike rahvas, ma arvan, eestlased ei ole nagu väga raske suhestuda sellega, et nad proovivad seda hoida, siis ma arvan, et selles suhtes eestlastel, tatarlastel nagu oleks mingi ühisosa täitsa olemas sellele, kuidas nad maailma näevad, et mõlemad on ikkagi väike riid. Kuidas sa näed seda, kuidas internet ja kõik need nutiseadmed, mis on neil ju ka kõikidel käes ja peo peal kuidas see muudab nende arusaamist maailmast, demokraatiast, meelelahutusest, väärtushinnangutest. See on huvitav küsimus, see konflikt mingil määral on selliseid noh kui me tahame nagu öelda, et traditsioonide või selliseid traditsioonilise iluviisi siis tehnoloogia meeletu arengu vahel, et see konflikt on kuidagi nagu noh, see on loomulik, et me näeme, seda arvan väljaspool ka mujal. Aga. Ma arvan, ta muudab kindlasti avatumaks ja ma arvan, et kevad oli ju hea näide sellest, et kuidas tegelikult tänu internetile hakkasid levima ideed mõtted Tuneesias alanud väikestest sündmustest, ehk siis needsamad kuidagi äratundmine et meie oleme, me oleme samamoodi kannatanud siin, noh, et kui me võtame näiteks Egiptus on ja et egiptlased said aru, et oi, aga Hosni Mubarak on ju tegelikult sama halb. Ja see kõik toimus ju läbi interneti. Et. Ma arvan, et noh, see tegelikult ei noh, kuidas nüüd öelda. Et ühtpidi ta, ta nagu avab maailmale seda piirkonda ka ja teistpidi on tegelikult see, et ta nagu kuidagi liidab neid omavahel kokku neid araabia riike ehk siis selline panna rabismi või siukse Araap peaülese identiteedi selline tugevnemine. Ma arvan, et võib-olla üks nagu tagajärg siis sellele tehnoloogil sellisele arengule, interneti levikule kui rääkides süürlastega. Naljakas, et mainisin ühes loos, aga mis ma kirjutasin. Et kui ma olin seal kaasand Teppis, istusime seal ühes kohvikus, seal käis üks süüria neiu ringi ja koos allkirja ja koos allkirju siis nende väärtuste kinnitamiseks, mis võiksid olla tulevase Süüria riigi siis alusväärtused, põhiväärtused kõik demokraatiaga otsesemalt või kaugemalt seotud. Ja ehk siis nagu kui me mõtleme praegu Süürias möllab kodusõda, ei ole nagu näha, et see kuhugi poole praegu hakkaks rahunema suurel määral. Et kuskil on inimene teises riigis kuuvalgel ikkagi nagu näidata, et meie, meie usume siis ikkagi võrdsusesse ja sellesse, et me peaksime kõik saama nagu normaalselt elada. Et minu meelest see on päris päris põnev. Peeter Raudsik palju tänu selle peaaegu sissejuhatava loengu eest sellesse maailma, sest et ükskõik kui palju ma neid uudiseid internetist või lehtedest ka ei loe, see on ikkagi niisugune kildhaaval siin Eestis iga inimese poolt kokkupandav pilt ja Meidsime terminites. Me eksime, arusaamades. Aga midagi ei ole lõplikku. Küll me ka selle kõik ükskord ära õpime. Jah. See tähendab kui jumal annab Kaja lugudest oli seekord portreteeritav Peeter Raudsik ja küsitles Kaja Kärner. Kuulmiseni.