Proovime järgmisele küsimusele vastata niimoodi. Raadiopäraselt oleme helistanud Aleksei Turovski, tere hommikust. Tere hommikust. Meile helistas täna Tarmo ja küsis ühe tõeliselt igavikuliste küsimuse. Härra Turovski, loomad valetavad. Oi kui huvitav küsimus. Tarmo ideedest, mis tal on valetamise kohta, mis asi Tarmo meelest on valetamine, kui näiteks mina usun, et armun on vuntsid. Punane habe, jah, ütleme punkari soeng ja usul kohe, nii et hakkan seda levitama näiteks raadio kahe lainetel. Kas ma siis valeta, ma, seda usun, mul on näidatud tarmu foto, oletame, et mul on kunagi näidatud Tarmo foto, kas ma siis nüüd valeta või mitte? Päris kindlasti eksinud, kuid mul ei ole vastavat soengut, vuntse ja punast habet, eks ole? Teade, lubage ma vastan sellele küsimusele, aga võtame seda küsimust natukene teises vormis. Kas loomad petavad, kas nad kasvatavad pettemanöövrivõtted? Härra Turovski, mis on teie definitsioonis erinevus petmisele valetamisel? Selliste vahendite kasutamisel toimub pettus. Ja kui nüüd vaadata loomade maailmad, siis nendel kontseptuaalset mõtlemist inimese moodi kontseptuaalset mõtlemist sõnadega mõtlemist mõistetega ei ole, nendel on episoodiline, kuidas sündmus parajasti olivad, sedalaadi oma konkreetse kogemuse najal ta edasi siis ka mõtleb. Ja loomulikult olukorraline situatiivne mõtlemine, järelikult loomad õpivad kasutama ja sealjuures teiste asjade juures ka pettemanöövreid ja sellega nad ja petavad küll, kuid nad ei valeta. Lõpeta, valetamine on inimese. Kas ütleme privileeg, aga igal juhul omadus ja haid inimese omadus minu meelest. Kuis pettemanöövrid, loomad kasutavad muidugi, ja Petemanöövritud pette. Rõõmsa piiksetamisega, eks ole, loom muidugi võib väga hõlpsasti petta, teeseldes, et ta on mitte lihtsalt surnud, vaid lausa suremas, nii et terve maailm. Hirmsasti kisendab, suurem kogu lugu, jõledad õelad, viit tirivad mind pooleks, ta pakutab suu juures, levitab raibe, mitte igast räive. Ta levitab tegelikult lõgismaomürgi lõhna, mille järgi lõgismadu tõepoolest oma saakloomi otsib. Lõhna järgi otsib seda ja kõik loomad, kes teavad, kes on lõgismadu ja kuidas lõhnab lõgismao. Nõrk loomulikult on kerges masenduses ja hämmingus, et oi-oi-oi, siin on kuskil lõgismadu, näete, opossum sõelutest krampides ja, ja haiseb lõgismaomürgi järgi, kas see on pettus, see on suurepärane pettemanööver loomulikult evolutsiooniliselt välja kujunenud väga-väga kindlal moel. Need Obossomid, kes veenvalt petavad näiteks koiote, loomulikult ainult noori koiott ja Vannakuijaid saab aru, mängib opossolid, selge see, seened ära. Kuid jah, noored jäävad hõlpsasti ellu, aga loomulikult, loomad võivad kasutada pettemanöövrid. Väga peene ja põhjaliku skeemi järgi. Pestavad näiteks oma jäljed, peidavad neid või oma jälgedega, tekitavad kiskjatel jälitajat, leiad, et mehed, loom läks puu otsa, tegelikult on juurde. Ja nii edasi. Nii et selge aitäh, teie siis ütlete, et linnuema, kes mängib, mängib vigast minu ees, et ta ei valeta mulle, vaid ta kasutab lihtsalt leidlikult pettemanöövrit, mis on evolutsiooni käigus talle külge hakanud. Sellel linnuga on lood veel natukene teistmoodi, näete, see on väga suur teema. Ta tahab olla laste juures, aga ta kardab rebast ja kaks erinevas suunas töötavat instinkti. Robivata väikeses südamekesel kohutava jõuga. Mida kaugemale ikkagi jõuab pesast, seda vähem mõjub talle pessa nägemine kui stiimul. Võta pesa juurde, nii et ta tõuseb tõesti lendu ja kõrgemale ja vaat siis näeb ta pesast kaugel juba ära viidud, ära meelitatud. Pesa on aga turvaliselt ja vot just nimelt selles samas kohas, kus see oli lendabki pesa peale.