Tere õhtust, kell on kuus. Päevakaja võtab kokku esmaspäeva, 28.-ks märtsi peamised sündmused stuudios toimetaja Margitta otsmaa. Reformierakonna auesimees Siim Kallas kandideerib Eesti presidendiks. Oma plaanid ja presidendiametit puudutavad seisukohad teatavaks 16. aprillil. Nii sotsioloog Juhan Kivirähk kui ka Keskerakonna esimees Edgar Savisaar kinnitasid, et Kallasel on head võimalused valituks saada. Reformierakonna juht Taavi Rõivas aga teatas. Erakonna juhatus otsustab alles vahetult enne valimisi, kellest saab erakonna presidendikandidaat. Europarlamendi saadik ja eelmistel valimistel Keskerakonna presidendikandidaat olnud Indrek Tarand aga ütles, et Kallase kui kommunistliku režiimi teenri aeg peaks olema ümber. Narva Aleksandri suurkirik on möödunud nädalast enampakkumisel. Kuna lähiaastatel elujõuliste kogudustega arv Eestis väheneb ning kirikuid üleval pidada ei jõuta, tuleb otsida sakraalehitistele alternatiivset sisu. Belgia politsei pole suutnud kindlaks teha Brüsseli lennujaamast põgenenud kolmanda terroristi isikut. Kohaliku meedia teatel on väidetav terrorist arreteeritud, ent teda ei suudeta turvaga kaamera salvestisele oleva mehena kindlalt tuvastada. Süüria lubapal müüra iidsed mälestised viie aastaga taastada Unesco ekspert aga kahtleb, kas selline on võimalik ja mõistlik on. Riigiprokuratuur esitas süüdistuse üheksale mehele, kellest viiele pannakse süüks 49 aastase Andrei juhitud kuritegelikku ühendusse kuulumist. Kuritegelikku gruppi kuulus ka kick-poksija apellesse, kellele on esitatud süüdistus selles, et ta pidas orja. Rahvaluule kogumine on võidujooks ajaga. Need erinevad lood on meie inimestes küll olemas, kuid me ei saa kunagi olla kindlad nende säilimiseks enne, kui neid ei ole kirja pandud või salvestatud enne, kui neid ei ole toodud arhiivi. Nii ütles president Toomas Hendrik Ilves iga-aastasele rahvaluule kogumispreemiate üleandmisel. Eesti võrkpallikoondislaste Kert Toobali ja Martti Juhkami koduklubi renn kaotas Prantsusmaa karikafinaalis napilt kõrgliigas. Viiendat kohta hoidvale saaks ei ole. Ilm püsib vähese ja vahelduva pilvisusega, öösel jääb õhutemperatuur miinus kolme ja pluss kolme kraadi vahele. Homme päeval on õhusooja kuni 11 kraadi, Lääne-Eestis sajab kohati vihma. Ja nüüd kõigest sellest järgemööda. Täna sai teatavaks, et Reformierakonna auesimees Siim Kallas soovib kandideerida Eesti presidendiks. Ülevaate teeb Indrek Kiisler. Kallas saatis laiali kutsed oma 16.-ks aprilliks planeeritud esinemisele. Seal kavatseb ta rääkida täpsemalt oma presidendiks kandideerimisest. Kallas kui Reformierakonna auesimees aga tunnistas, et selget toetust koduerakonnalt tal veel ei ole. Ja ma isegi ei tahaks, et, et oleks praegusel hetkel otsustatud. Ma arvan, et meil tuleb kokku leppida protseduurid, kuidas erakond kujundab oma legitiimse arvamuse, millist kandidaatide toetab, nii et selles mõttes on see asi lahtine, see kandidaat, kes erakonna poolt tuleb, peab omama piisavalt laia toetust, selleks tuleb. Ma arvan ikkagi teha mingit sisevalimised. Poliitilise kogemuse põhjal võib öelda, et ega keegi ei saa täna veel anda mingit siduvaid lubadusi, et ikkagi see presidendivalimiste kuupäeva lähenemisel hakkab intensiivsem seisukohtade täpsustamine peale, nii et ma arvan, et isegi kui täna hakata tahtma mingit kokkulepet sõlmida, siis on suhteliselt suur tõenäosus, et need kokkulepped võivad oluliselt muutuda. Ning Kallase sõnade kinnituseks saatiski Reformierakonna pressiteenistus laiali erakonna esimehe Taavi Rõivase teate, et lõplik kandidaat valitakse alles suve lõpus. Erakonna siseallikad aga väidavad, et osa liikmetest pooldab presidenditoolil hoopis praegust välisministrit Marina kaljuranda. Kaljurand pole siiani esitanud ka Reformierakonda astumisavaldust. Suhteliselt suure tõenäosusega ei suudeta sellel aastal valida presidenti riigikogus, sest killustunud vastandlike fraktsioonide vahel 68 hääle leidmine on sisuliselt võimatu. Seega läheb valik valijameeste kätte. Seal loodab oma võimalustele ka Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. No küllap me jõuame ja mul oli väga hea meel, et Siim Kallas oma kandidaadi välja käis. Ma kartsin, et pärast seda, kui ta juhi valimistel kui seda õnneks ei läinud, et ta võib-olla pärast seda kartliku või liiga ettevaatlikuks, aga no minu meelest on tubli vana lahinguhobune kallas ärkas ja otsustas välja tulla. Ajakirjanduses on esitatud spekulatsioone, et olete omavahel ka kohtunud ja arutanud ja et Keskerakonna valijamehed võivad tulla Siim Kallase selja taha. See, mis juhtub augustikuus, seda küll on veel vara ennustada. Aga ma arvan, et Siim Kallasel on päris hea võimalus. Sotsioloog Juhan Kivirähk ütles Vikerraadios Uudisplussi saates, et ta usub, et mingi toetus on Kallasel olemas nii reformierakonnalt kui ka teistelt parteidel. Küllap siis nüüd sellise mastaabiga poliitik, kui ta juba tuleb välja ametliku teadaandega oma kandideerimisest on vahepeal oma erakonnad kui ka võib-olla mõnelt teiselt erakonnalt signaale, et, et tema kandidatuur võiks ka läbi minna, et vaevalt ta tuleb lihtsalt siis nii-öelda diskussiooni algatama, vaid omab ikkagi mingisuguseid reaalseid väljavaateid seda kohta saada. Eelmistel presidendivalimistel oli Reformierakonna kandidaat Indrek Tarand, kes ütles, et kui talle peaks toetajaid leiduma, siis on kõik võimalik. Küll aga kritiseeris ta teravalt Siim Kallase tänast valikut. Vaadake, me tulime NATOsse ja Euroopa liitu selleks, et saada ära Nõukogude Liidust Nõukogude liit, oli natsismiga võrreldava bolševike loodud kuritegelik režiim, mille alandlik teener oli teiste hulgas ka Siim Kallas, Rahva hääle asepeatoimetaja ja nii edasi, nii et see aeg peaks olema lõplikult maha maetud koos 90 aastaseks saava sidelt kastroga. Täna ennelõunal kell 10 29 sisenes ilma loata Eesti õhuruumi Vaindloo saare piirkonnas Venemaa relvajõudude lennuk AN 26. Lennuk viibis Eesti õhuruumis alla ühe minuti. Lennuki transponder oli sisse lülitatud ning eelnevat. Ta oli esitatud ka lennuplaan, mille kohaselt lennuk pidi lendama rahvusvahelises lennuruumis. Lennukil ei olnud piiririkkumise ajal raadiokontakti Eesti lennuliiklusteenindusega. Välisministeerium kutsus täna välja Venemaa suursaatkonna esindaja Eestis ja edastas talle protestinoodi. Narva Aleksandri suurkirik on eelmisest nädalast poole miljoni eurose alghinnaga enampakkumisel Eesti evangeelne luterlik kirik öelnud, et neil ostuks raha ei ole ning Narvas toimunu eest lasub neil pigem moraalne kui materiaalne vastutus. Asjasse puutuvad ministeeriumid ütlevad aga, et riigil ei ole kavas kirikut omanikuks hakata. Reene Leas käsitleb teemat. Kultuuriminister Indrek Saare sõnul on riigi huvides see, et kirik jääks avalikku kasutusse ning on valmis uute omanikega lahendusi otsima. Koguduse kui mittetulundusühingu tekitatud võlgade kinni maksmist saar võimalikuks ei pea. See, et seal täna pankrotiseis on ju kellelegi psüühilise tegevuse käitumise tulemusena tekkinud, et kui mina oleksin kellegile võlgu, siis ma peaksin oma võlad ära klattida, see oleks võib-olla parim variant. Tagada selle tänane puudus, saab seal edasi tegutseda, sel juhul saaks riik tulla appi ja mõelda edasi, kuidas sinna leida täiendavaid investeeringuid, et seda saaks kasutada ka muude tegevuste jaoks, et ma arvan, et sind oleks vaadata omaniku otsa ja küsida, et mis on omanikul kavas, milline on tegevusplaan? Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma ütles, et sellist summat kirikul välja käia ei ole. Narva luterlased on oma tegevuse jätkamiseks asutanud uue koguduse ning omal ajal hiigellaenu garanteerinud endine kirikuõpetaja on pensionile saadetud Narva juhtumiga. Sarnaseid kaasusi teisi ei ole ning aruandlusele hoitakse silma peal. Ka seaduses peaks ette nägema sellisteks erandlikeks puhkudeks riigi eelisostuõiguse. Kultuuriminister Indrek Saar. Selle jaoks, et erandjuhtudel tagada kultuuriväärtuse säilimine oleks igati mõistlik. Narva suurkiriku puhul peab ütlema seda, et, et riik on sinna investeerinud kaks miljonit hiljuti selle jaoks, et, et see hoone säiliks ja see on tabatud. Riik lubab, et jätkab aastani 2017 oma lepinguliste kohustuste täitmist ehk tasu kiriku korrastamise tarvis võetud laenu tagasimaksed lõpuni. Missugune on aga Eesti sakraalehitiste tulevik? Muinsuskaitseameti peadirektori Siim Raie sõnul on Eestis praegugi kirikuid, kus kogudus puudub ning lähiaastatel nende arv tõenäoliselt kasvab. Ja mõned neist on mälestused, mõned neist ei ole mälestised. Et eks siin tulebki lähtuda seadusest ja tuleb arvesse võtta siis erinevate konfessioonide, kirikuorganisatsioonide huve. Siim Raie sõnul võib omaniku vahetus tulla kasuks. Me oleme näinud hulka olukordi, kus just nimelt omaniku vahetus on toonud pärandile uue hingamise, uue kasutuse, uued võimalused tema hooldamiseks ja säilitamiseks. Missugune on tulevikus selliste sakraalehitiste sisu, sõltub uutest omanikest Indrek Saar. Kirikutes tehakse väga palju erinevaid asju, küll tehakse sinna raamatukogusid, kontserdihooneid, muuseumeid, lasteaedu, väga palju erinevaid variante selle juures muinsuskaitseseadus ja riigipoolne järelevalve tagavad selle, et see kultuuriväärtus peab säilima ja küsima milline on selle hoone funktsioon, mida sa sisuliselt tehakse, et see ongi ajas muutuv. Ega meil ei jää midagi muud üle, kui ajaga kaasas käia. Edasi välisteemadel ja Indrek Lepik, palun. Belgia politsei avalikustas turvakaamera videod, et tuvastada brüsseli lennujaama kolmas ellu jäänud ründaja. Videos heledaid riideid ja mütsi kandev mees oleks pidanud end samuti õhkima, kuid tema pommi plahvatanud, mistõttu ta põgenes. Pole selge, kas politsei otsib meest taga või kogub juba arreteeritu vastu tõendeid. Belgia meedia sõnul on kolmanda mehe puhul tegu Fezzašefuuga isehakanud vabakutselise ajakirjanikuga, kes juba neljapäeval vahistati. BBC väitel esitati mehele laupäeval süüdistus terrorismis ning täna teatas prokuratuur etamfessalli nimelise mehe tõendite puudumise tõttu vabadusse lasknud. Reutersi allikate sõnul pole politsei suutnud tõestada, et videos olev mees on just Fessal. Brüsselis toimunud rünnakutega seoses on esitatud kuus süüdistust. Lisaks on mitmed teised Euroopa julgeolekuasutuse kahtlusaluseid vahi alla võtnud. Süüria muististe valitsuse juht ütles, et tema ametkonnale kulub ISISe purustatud Palmüüra iidsete mälestiste taastamiseks viis aastat. Seda juhul, kui saadakse Unesco heakskiit Unesco süüriaekspert avaldusega kahtlusmälestiste taastamise võimalikkusesse. Kahtlen sügavalt, kas pal müürata võimalik isegi rahvusvahelise abiga taastada, ütles süüriapärandikomisjoni liige Anni Sartworea. Me ei hakka üles ehitama midagi, mis on põrmuks muudetud. Usun, et Süürias on teisi prioriteete peale varemete ülesehitamise sõnassartworea. Süüria valitsusväed vallutasid eile vene õhurünnakute toel Isiselt tagasi iidse pal müra ja sellega külgnevad Admuuri linna kiisis, vallutas pal müüra möödunud aasta mais ning vallandas sealseid mälestisi hävitama asudes ülemaailmse pahameeletormi. Unesco nimetanud purustas, tõid sõja Raimaks. Eesti Panga 2013. aastal läbi viidud uuringu järgi moodustab eluaseme väärtus keskeltläbi poole eraisikute varast. Võrreldes euroala riikide keskmisega on koduomanike osakaal Eestis suurem 77 protsenti. Viiendiku reaalvaradest moodustavad Laari ettevõtetes, mis leibkondadele kuuluvad ja kus nad töötavad. Suurima osa Eesti leibkondade finantsvaradest moodustavad aga pangahoiused. Finantsvarade osakaal on aga teiste euroala riikidega võrreldes meile suhteliselt väike. Uuringu tulemuste põhjal on Eesti leibkondadele teiste euroala riikidega võrreldes siiski suhteliselt vähe vara. Netovara keskmise väärtuse poolest oleme euroala riikidest Saksamaa ja Slovakkia järel viimasel kohal, nii selgub Eesti Panga uuringust. Riigikohus võttis menetlusse riigiprokurör Laura Feldmanis määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtu jaanuaris tehtud otsusele, mis vabastas Liviko kartelli või süüasja osalised väidetava süüteo aegumise tõttu kriminaalsüüst, mitme suure jaemüügiketi ning viinatootja Liviko kartellileppes. Asjaosalised pääsesid Tallinna ringkonnakohtu 20. jaanuari otsusega süüasjast, kuna teise astme kohtu hinnangul olid süüalused vääralt kohtu alla antud ning väidetavad süüteod aegunud. Laura Feldmanis ütles siis, et küsimus taandub sellele, kas Harju maakohtupoolte süüdistatavate kohtu alla andmine oli korrektne või mitte. Riigiprokuratuuri esitatud süüdistuse kohaselt sõlmis Liviko 2009. aasta suvel Selveri, Rimi Maxima prisma ja Helteriga 40 protsendilise alkoholisisaldusega pooleliitrise viina hinnakokkuleppe. Riigiprokuratuur on esitanud ka süüdistuse üheksale inimesele, kes tegelesid varguste ja väljapressimist kelmuste, dokumentide kuritarvitamise varastatu hoiustamisega. Neist viiele on esitatud süüdistus kuritegelikku gruppi kuulumises. Ühte inimest süüdistatakse ka inimkaubanduses. Tegemist on Rakvere kick-poksija Velsiga riigiprokurör turverte selgitas Indrek Kiislerile lähemalt. Pidas nii-öelda orja, ehk siis üks kannatanu, kelle üks ühenduse liige oli enda tahvel allutanud, see kannatanu pani ühenduse heaks toime varavastaseid kuritegusid. Ja seda siis nii sõnaliste kuiva füüsiliste ähvarduste saatel. Ja muuhulgas on ka siis teada, et juhul kui Ta korraldustele ei allunud, siis mõningatel juhtudel ka reaalselt karistati teda füüsiliselt tõstetud. Ühel süüdistataval oligi isiklik mure. Kui nüüd guugeldada, siis tuleb välja Rakverest selline nimi nagu Aapels kes on kick-poksija, kas tema on ka üks, kellel on süüdistus esitatud? Et jah, et süüdistatavate hulgas on muuhulgas kaapelis Kas tema oli see inimene, kes sai süüdistuse orjapidamises? Et jah, et tõepoolest, et apelsin kiideti süüdistus karistus seal 233 järgi ehk siis nii-öelda orjastamises Kui suur karistus selle eest inimest võib oodata? Sõltuvalt siis täpsetest asjaoludest on siis seadus ette näinud inimkaubandus Eestis vangis ühest kuni seitsme aastani ja kui on kvalifitseerida, sa oled Eestis raskendadest, siis on võimalik kuni 15 aastat vangistust. Aga tuleb rõhutada, et see on ainult üks nendest süüdistustest teiste sealset apeldile. Lisaks sellele 133 koosseisule on ette heidetud ka muuhulgas sellesse samasse curliku ühendusse kuulumist, samuti siis erinevaid teisi varavastaseid kuritegusid. Ja kui vaadata seadust, siis selle kurja tellikele ühendusse kuulumise eest näeb seadus ette vangistuse kolmest kuni 12 aasta pikkuse vangistuseni. Kas kõik ühendusse kuulunud inimesed on praegu vahi all? Jah, et need isikud, kellele on süüdistus esitatud kuritegeliku ühenduse loomises, juhtimises või sellesse liikmeks olemisse et nemad on hetkel kohtu loal Ja vahetame teemat. President Toomas Hendrik Ilves andis täna preemiad läinud aasta tublimatele rahvaluulekogujatele. Tartus kirjandusmuuseumis toimunud üritusel said presidendi tunnustuse ageli Liivak, Juta Leesik, Reet Sepp, Kaie Humal ja Tuuli Reinso. Madis Hindre jätkab Tartust. Endine kooliõpetaja ageli Liivak osales esimest korda Eesti rahvaluule arhiivi kogumisvõistlusel seitse aastat tagasi veel ammu enne seda on ta Järvamaale käivatele folkloristide ele olnud teejuhiks nõuandjaks. Rahvapärimust pane pageli Liivak kirja talvel, suvel on tal tegemist vabaõhumuuseumis talu perenaisena. Mulle on antud võimalus töötada Eesti vabaõhumuuseumis ja sealt sa oled kogu aeg tarkade inimeste vahel, seal tulevad sealt niisugused lood tulevad koju kätte, sest mina töötan seal kõige madalamal tasandil, kohtun külalistega ja nende käest saad seal nii palju huvitavat teada, kuhugi ajukurdude vahel see pidama jääb ja sealt ta ükskord välja tulla tahab. Möödunudaastasele Eesti rahvaluule arhiivi kogumisvõistlusele minu maastikud sati sageli liivaks 181 lehekülge pärimust, muuhulgas enam kui kolm ja poolsada fotot, nii nagu lugude meeldejätmist ei plaani ageli liivak etega nende kirjapanemist. Siis ükskord novembris, siis saad, taipad, et oota, aga sellel teemal on ju nii lai kandepind ja hakkadki mõtlema, algul märgusõnad ja siis hakkad kirjutama ja see ei lõpe alati. Jääb ajast puudu. Kuid mis kannustab täna president Toomas Hendrik Ilvesel preemia saanud Angeli liivakut oma tänuväärset tööd tegema, tema sõnul armastus vana aja ja vanade asjade vastu. Kodus igavesti mitu kausta, kus ma olen teinud endisel ajal ajalehe väljalõikeid juba siis, kui ma teadliku elu elama hakkasin ja kui ajalehed kätte juhtusid. Mulle meeldib lihtsalt endine aeg, et sealt oleme kõik tulnud ja annaks jumal, et saaksime pärandada oma järeltulevatele põlvedele ühte koma teist. Lisaks haageli liivakule tunnustas president tänaga Jutale isikut rets seppa ja Kaie humalat, kes on rahvaluule arhiivile andnud üle mahuka kirjaliku pärimuse kollektsiooni, kuhu kuuluvad nii peretraditsioonis käibel olnud käsikirjalised raamatud, pühendus, salmikud, koomiksid. Preemia sai Tuuli Rein Sokk, kes on rahvaluule arhiivi kogumisvõistlustel osalenud alates 2013.-st aastast. Tema tööde juures tõstetakse esile isikupärast lähenemist. Nii näiteks keskendus ta tänavuaastasel kogumisvõistlusel koorillus maastikele Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi teaduri assid Tuisu sõnul pakkuski tänavune kogumisvõistlusvõimalust kirjeldada kohta läbi just sellise pärimuse, mis inimesele südamelähedane. Sellele võistlusele oodati inimese enda kogemus sellest, kuidas temale on tähtis mingisugune paik maastikul. Selliseid lugusid ja näiteks alateemadena olid toodud unenäomaastikud, lapsepõlvemaastikud, mida ka väga mitmed inimesed kirjutasid, kadunud maastikud ja nii edasi ja nii edasi. Rahvaluule aga ei lõppe ning sestap ei lõpe Astrid Tuisu sõnul ka kunagi töösele kogumisel. Nii anti tänavu arhiivile üle näiteks viipekeelne kogu kurtide pärimusest. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Madis Hindre, Tartu. Möödunud nädalavahetusel Eesti ornitoloogiaühingu korraldatud lihavõtte linnuvaatluspäevadel pandi kirja üle 80000 linnu 133-st liigist. Võrreldes varasematega vastatel märtsikuusse langenud vaatluspäevadega tõotab see rekordiliste liikide arvu. Vaatlusandmeid saab edastada veel, kuni neljapäev pani ning lõplik kokkuvõte tehakse järgmisel nädalal. Lihavõtte nädalavahetuseks saabunud soojalaine andis hoogu ka lindude rändele ning sebra. Kas nägid paljud vaatlejad just neil päevil oma selle kevade esimest kuldnokka, valge toonekurge, linavästrikut, metsvinti ja põldlõokest vaatluspäevade haruldasemad leiud olid Pärnumaal nähtud punakael Lagle ja väike-laukhani. Kevad toob aga kaasa kulupõlengud ning viimase kolme päevaga on Harjumaal olnud kokku 15 väiksemat ja üks suurem kulupõleng. Päästekeskus paneb inimestele südamele olla hoolsam, sest peamiselt saavad kulupõlengud alguse inimlikust lohakusest ja ka pahatahtlikust tegevusest. Olgu selleks siis hooletult tehtud lõke, kustutamata suitsukoni või tahtlikult süüdatud heinamaa kahjumis kulupõlengutest tekivad, on ulatuslikud peale selle kulupõlengud võivad hävitada inimeste kodud ja elud, teevad need kahjuga keskkonnale ja elusloodusele. Ja sünoptik Herta Sild saab nüüd rääkida pikemalt ilmast, tere õhtust. Tere õhtust eeloleval ööl kõrgrõhkkonna mõju väheneb ning suureneb Põhjamerele liikuva aktiivse madalrõhkkonna surve öö vastu. Teisipäeval tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega ning sajuta. Lõuna ja kagutuul tugevneb nelja kuni 10, saartel puhanguti 14 meetrini sekundis. Ja õhutemperatuur on miinus kolm kuni pluss kolm kraadi. Homme päeval on samuti vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, õhtupoolikul sajab Lääne-Eestis kohati vihma, puhub lõuna ja kagutuul neli kuni 10, saartel puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhtupoolikul tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on seitse kuni 11, rannikul kohati neli kraadi. Kolmapäeval liigub sajune madalrõhulohk üle Eesti kirdesse. On pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lörtsi ja vihma, saju tõenäosus on öösel suurem Lääne-Eestis. Puhub kagu ja lõunasaartel ka edelatuul kolm kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus üks kuni pluss kolm, päeval neli kuni üheksa kraadi. Neljapäev tuleb eemalduva madalrõhkkonna servas pilves selgimistega, kohati sajab vihma, mandril on võimalik ka lörtsi. Puhub lääne ja edelatuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus kaks kuni pluss kaks tahvel kolm kuni kaheksa kraadi. Ja nüüd on aeg kokkuvõttepäeva spordisõnumid Juhan Kilumets. Eesti võrkpallikoondislaste Kert Toobali ja Martti Juhkami koduklubi renn oli esimese esiliiga meeskonnana lähedal Prantsusmaa karikavõidule. Paraku tuli finaalis tunnistada kõrgliigas viiendat kohta hoidva Ashaks ja kolm kaks paremust. Kohtumist geimidega kaks. Üks juhtima läinud renn kaotas otsustava geimi 13 11 eduseisust lõpuks 14 16. Poolfinaalis meistriliiga liidri àra koodessedee alistanud rennile tõi Martti Juhkami eile 19 punkti, sidemängija Toobal lisas neli punkti. Kert Toobal. Eks mina ikka ikkagi põhimõtteliselt otsi võita, et lähedal oli, mina nagu iseenesest sellega nagu päris ei rahuldanud, et noh, me juba nii kaugele saime selles liigas, kus nemad mängivad seal mängijad, iga nädalavahetus, selliseid mängijaid, seal on neid kolm, maks, mänge nagu hästi palju, eks nendel ütleme baas, mille pealt tulla, oli nagu parem, et me oleme oma liigas siin domineerinud ja ole väga palju selliseid pingelisemaid mänge olnud, et see ongi see võib-olla siis, mis täpselt nüüd nagu puudu jäi, aga ega meeskonnale midagi ette heita ei saa, et me tegime korraliku mängu ja teinud midagi nii väga erilist, aga korraliku nagu me oleme tegelikult seo mänginud suht sarnaselt enamus mänge, et eks viie skeemi seal see väike krõks, mis oli vaja ära teha, tegemata. BC Kalev Cramo võõrustab korvpalli VTB ühisliigas Kaasani uniksid. Kaasa on enne tänast 21 võidu ja nelja kaotusega liigas kindlalt teisel kohal Kalev seitsme võidu ja seitsmeteistkümne kaotusega 13. avaveerandi võitis Kalev 19 16, praegu käib teine veerandaeg. Tartu Ülikool rock võõrustab homme korvpalli balti liiga finaali avamängus Šiauliais. Tartu peatreener Gert Kullamäe kinnitas täna, et homme ei saa meeskonda paraku aidata. Poolfinaalis põlve vigastanud Brien har. Aitäh spordisõnumite eest ja selline sai Päevakaja esmaspäeval, 28. märtsil. Saate pani kokku Margitta otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.