Turvamees Kert oli lühikest kasvu peenike poiss, kes käis teises klassis. Tal oli pisike nööbinina ja hästi suured kõrvad. Just kõrvad olid need, mis alati pahanduse majja tõid. Keegi küll tema kõrvade otsa ei komistanud, aga ette jäid need ikka just eriti kolmanda klassi. Alexile jäid need kõrvad iga päev ette. Mõrvam öös, hõikas Aleks Gerdile kooli koridoris. Elevant lehvita tuuld, palav on. Teised lapsed pelgasid Alexit. Keegi ei julgenud talle vastu hakata, sest Alex oli suurt kasvu tugev. Lisaks oli Alexil suur punniline nina. Aga selle nina üle ei julge. Nüüd loomulikult ei Kert ega keegi teine nalja heita. Jäta mind rahule, pomises Kert Alexile kiirustes ohutusse kaugusesse. Ometi igatses Gert, et keegi tema kaitseks välja astuks. Ja niipea, kui esimene paksem lumi oli end maa peale laiali laotanud, tormas Kert õue. Ta oli otsustanud ehitada endale lumest turvamehe ja mitte tavalise põit. Kauboi. Suure kuju tegemine oli keeruline ja väsitav, kuid Kerte ei andnud alla. Viimaks, kui magamamineku aeg kätte jõudis, seisis poisi akna taga äge lumemees. Kert oli talle pähe pannud sünnipäevaks saadud kauboikaabu. Lisaks oli ta ümber turvamehe keha tema nüüd nahast vöö jalgade ette asetanud onu Eeriku, vanad kauboisaapad. Oh, oleks ta ellu ärkaks, mõtles Kert aknast välja vaadates. Ja siis ta nägigi, kuidas lumemees korraks pead liigutes ei või olla. Kert seisis veidi aega rabatuna, siis viskas ta jope selga, Ehilist plätud väel õue. Lumemees oli vahepeal kauboisaapad jalga tõmmanud. See on nüüd välja nagu päris kauboi. Hüüdis Kerterutanult. Loomulikult. Muigas lumest mees. Sul oli ju kangesti turvameest vaja, just sellepärast mu ellu ärkasingi. Kert jalutas vaimustunult mitu tiiru ümber oma uue kaitsja. No küll alles poisid homme imestavad, mõtles Kert. Siis jooksis ta kiiresti koju voodisse, et koolimineku aeg kähku tulla võiks. Järgmisel hommikul kõndisid Kert ja tema uus turvamees koos kooli. Maja ees käis kõva sagin. Esimene tund oli kohe algamas. Lapsed kogunesid ümber Gerdi turvamehe. Suura läks, märkas samuti Kerti ja tema kauboid. Vaadake, üks mees on endale kõrvade tassimiseks abilise ehitanud kõike seda üle õue. Seepeale vastas lumes turvamees julgelt hüüdja ette ning teatas kõigile. Tõnu sõstolottes. On Nigol tüdrukul ja poisil keelatud teiste laste kohta halvasti ütelda. Ühele, kes arvab, et on teistest parem, ehitatakse siia kooli suur autuse sammas. Ehkki keegi ei teadnud, missugune üks hautuse sammas välja näeb, jäid õpilased vaikseks ja kiirustasid tundi. Kert silmitses pisut murelikult oma uut turvameest ning astus samuti koolimaja uksest sisse. Kauboi ei kõnniteele edasi-tagasi sammuma. Kui tunnid lõppesid, lapsed õue tagasi jõudsid, seisis maja ees hästi suur lumekuju. See oli kangesti kurja Alexi näo ja olekuga. Eriti kaugele paistis tema hiiglaslik lumest nina. Kuju ees seisis kergi kauboisiinidel ninaga lume. Aleks naersid, lapsed ainult päris. Alex kiirustas punastades kodu poole. Kert Urmas oma turvamehe juurde. Aitäh Se ootuses. Samas oli sul hästi välja mõeldud. Lumemees naeratas. Muretse, Kert oleks sind enam kiusama öödule. Ja nii oligi. Lume kauboi jäi kuni kevadeni kooli õuele korda pidama. Autuse sambaid talla ka enam ehitada ei tulnudki.