Elas nastik. Polnud vastik üldse tema tegumood, sile ülikond, elastik sobib eluks keset sood. Päiksejänkud teinud pesa põskedele kahel pool. Nii, ta elas pisitasa, kuni tulid uued lood. Tulid lapsed järve äärde rõõmsal meelel suplema. Veesi polnud üldse vastik, hoopis mõnus kuninastik. Satussekowitlema. Keegi hüüdis maduuss. Nastik oli täitsa kuss. EML läksid väga närvi, Isidki säästud värvi, karjumise raskes töös. Lapsed välja, padavai kusse nuhtlus siia sai. Maod on kurjad väga õelad, ruttu välja, muidu nõelab. Nastik väike pisar kurgus siiski peadega laskud murru. Vaadake, olen hea kaart, mu lapsed, mind ei pea. Mina pole üldse vastik, ega minu veli rästik, kel küll põhjas mürki on, kartma peab, meid hoopis on. Aga sellest polnud kasu, keegi issi leidis Malga laasikul ei olnud asu, kartis, võttis jalad selga. Ja et poleks liigset kära ja ei oleks tühjast tüli. Laste juurest ujus ära sinna, kus ta ennist tuli. Nii sai lõpp kurval lool, nagu ikka, igal pool.