Homme on minu sünnipäev. Homme on minu sünnipäev, mul on juba pidžaama seljas ja ema ütles, et ma pean veel natuke karu-aabitsat lugema. Aga ma ei saa lugeda, kummi ka ei tule. Ma mõtlen kogu aeg sünnipäeva peale. Ma arvan, et ma ei jäägi täna magama. Olen terve öö lahtiste silmadega voodis ja mõtlen. Ma isegi ei pilguta silmi. Olen ma kuus, täpsemalt kuus ja pool. Aga homme saan ma seitse, seitse. Kui sul oleks seitse juuksekarva, oleks seda kindlasti liiga vähe. Seitse hammast ja seitse varvast on ka liiga vähe. Seitse nina ja seitse jalga oleks jälle liiga palju. Seitse aastat, aga on täpselt paras. Ei ole liiga vähe. Ja ei ole ka liiga palju. Ma olen juba ammu unistanud seitsme aastaseks saamisest. Juba siis, kui ma kaks sain, oleksin ma tegelikult tahtnud seitse saada. Kuigi ma ei mäleta täpselt, millest ma kahe aastasena üldse mõtlesin. Minu kaheaastane õde Kai mõtleb kogu aeg ainult lutipudeli peale. Mina küll selline tikk tee olnud. Ah et milline ma siis olin? Selline titt kindlasti mitte, ausalt, ka. Nii. Homme on minu sünnipäev. Huvitav, kas emme kingib mulle Meermeidi barbi või suure printsessi hobusel ja issi, mis tema kingib, ja Berit ja vanaema ja vanaisa, mis nemad kingivad. Huvitav, mis Laura ja jasmiin mulle kingivad? Ei tea, kes üldse mu sünnipäevapeole tulevad? Alexis kindlasti ei tule ja Hannaga mitte. Eliisa on haige ja Lily läks isaga Austriasse. Mitu kingitust ma siis saan. Emme, üks issi, kaks peerid, kolm. Vanaema ja vanaisa neli. Laura jasmiin viis viis kingitust kokku. Võib-olla kingib veel keegi emme sõbranna Victoria või onu Miko, võiksid näiteks kinkida viis kingitust. Ainult viis. Tegelikult võiks olla niimoodi, et mitmeaastaseks, kui sa saad nii palju, saad ka kingitusi. Seitse kingitust saada oleks hea küll. Järgmisel aastal saaksin juba kaheksa lahe perid, saaks perid, saaks 11. Pole aus, et ta minust rohkem kingitusi saab. Siis peab ta oma asju mulle ka andma. Ma ise vaatan, mis ta mulle peab andma. Emme saaks 32 kingitust. Emme tahab ainult kadakaid ja hõbedat. Kui ma suureks kasvan, jäävad kõik emme hõbeehted mulle üxcetja Beritile ja need kõrvarõngad, millel on tükk küljest ära need annan kaile. Edasi kai saaks ainult kaks kingitust, oi kui naljakas. Annan oma vanad asjad niikuinii talle. Nii, issi saaks 36, kindlasti kingitakse talle ainult raamatuid. Issi tahabki ainult raamatuid, terve toa sein on neid issi raamatuid täis. Kes siis veel? Vanaema Saima saaks 57 ja vanaisa Kalju 60 kingitust. Ma arvan, et vanaisal ja vanaemal pole nii palju kingitusi küll tarvis. Me ütleb, et nende korteris on niigi kõik kohad mõttetut kila-kola täis. Ja memm, memm saaks 83 83 kingitust memmele. Ta pole ju neid kingitusi koodi panna. Memm elab külas väikses majas, kus on ainult tuba ja köök. Memme köögipõrandas on muidugi üks luuk, mis viib maja alla keldrisse. Osa kingitusi võiks tõesti sinna panna, aga ülejäänud? Seda enam, et memm on ainus inimene maailmas, kes ei tahagi kingitusi. Alati, kui tal hakkab sünnipäev tulema, õiendab ta, et kee Kärgu mõelgugi tema sünnipäeva pidama hakata. Ja kingitused lubab ta koos kinki aga mööda Narva jõge allavoolu lasta. Ma ükskord nägin, kuidas tort läbi köögiakna välja lendas. See oli memme sünnipäevatort kipi, kuid see oleks seda kohe lakkuma. Ei, memmel ei tohiks küll 80 kolme kingitust kinkida. Kipi lihtsalt ei jaksaks nii suurt tordihunnikut üksi ära süüa, mis memm aknast välja viskaks? Homme minu sünnipäev, ma saan seitsmeseks. Kui hästi läheb, saan ka seitse kingitust. Mina juba tean, kus ma oma kingitusi hoian aknast välja, ma neid igal juhul ei viska. Narva jõkke kahmitte. Oi ja homme on minu sünnipäev.