Ants päästab merehädalist. Hans luges raamatut mehest, kes elas läbi laevahukku ja sattus üksikule saarele. Et sealt pääseda, kirjutas ta kirja ja pani selle tühja pudelisse. Pudeli aga viskas merre. Pudel ulpis mitu kuud lainetes, kuni sattus viimaks heade inimeste kätte, kes pudeli lahti tegid, kirja läbi lugesid ning merehädalisele appi sõitsid. Sedasi pääses mees üksikult saarelt. Antsule meeldis raamat väga ja tal tekkis kange tahtmine ka ise mõni merehädaline ära päästa. Ainult et kust leida selliseid pudeleid, mille sees oleks kiri Antsu kodu lähedal? Merd polnud, isegi jõge mitte. Ainult üks purskkaev oli linnaväljakul, aga seal sees mingeid pudeleid loomulikult polnud. Aga pudeleid müüakse. Poes, tuli Ansule korraga meelde. Muidugi. Ants pani mütsi pähe ja läkski poodi. Seal oli tõesti terve riiul pudeleid täis, oli limonaadipudeleid ja kalja, pudeleid ja mineraalveepudeleid. Ants hakkas neid kohe hoolikalt uurima, võttis pudeli kätte ning vaatas vastu valgust, et kas on merehädalise kiri sees või mitte. Aga olid ainult mullid. Kuid Ants ei kaotanud kannatust ja kui ta lõpuks ühe valge klaari pudeli kätte võttis ja silmade juurde tõstis, nägi ta kohe selle sees rulli keeratud paberit. Täpselt selline üks merehädalise kiri välja nägema pidigi Hanssoni valge klaari limonaadi kohe endale ostukorvi ja läks kassasse. Natuke kahju tal ju oli oma rahal limonaadi peale kulutada, sest Antsul oli tegelikult plaan õhtul kinno minna. Kui te nüüd selle valge klaari ära ostab, siis talkino raha enam ei jätku. Aga Ants sai aru, et ega kino pole nii tähtis. Palju tähtsam on hädalist aidata. Nii ostiski ta limonaadi, tegi poes lahti, jäi tühjaks ja urgitseb paberipudelist välja. Appi, appi seisis kirjas. Päästke mind vaevlen juba terve nädala jäätisekastis. Ants sai kohe aru, et küllap peab see jäätisekaist tasuma samas poes. Ta läks sisse tagasi ning otsis üles, kus jäätist müüakse. Jäätisekast oli suur ja seest härmas. Küll võis kole olla seal nädal aega külmetada ja piinelda anskigi kasti lahti ja nägi kohe merehädalist. Jäätiste keskel kükitas väike mandariin lõdises. Abi on kohale jõudnud, ütles Ants ja aitas mandariini jäätisekastist välja. Ma sain su kirja kätte, oled päästetud. Suur tänu, õhkas mandariini, mul oli nii külm, aitäh, õilis härra, mind päästma tõttasite. Kuidas sa sinna üldse sattusid, küsis Ants, kellele meeldis teda õiliseks härraks, kutsuti. Ta võis mandariinipuuviljaosakonda ja kõik teised mandariinid, apelsinid, õunad hõiskasid kadunud sõpra nähes. Laine kandis vastas mandariini. Ants teadis lainet väga hästi. See oli üks kiuslik tüdruk kolmandast klassist. Tema tegi alati pahandust. Praegu oli ta poes, üritas ühte õnnetut ohukest kalaletti koledate surnud heeringate vahele sokutada. Õnneks jõudis müüja jaole. Mis sa seal teed, hüüdis ta pahaselt. Ega siis kohukesekoht ei ole kalade seas. Ta päästis kohukese, ulata laine käest ja ajas tüdruku üldse poest välja.