Aitäh oloog. Ühe väikese linnakese väikeses majas elas väike tüdruk nimega mete. Mete nägi õigupoolest õige harilik välja. Tal oli kaks kätt ja kaks jalga, kaks silma ja kaks kõrva. Väike armas nööbinina ning valgete hammastega väike suu. Ta oli tubli ja krapsakas laps, kes iga päevaga midagi uut Ta õppis ja emale-isale suureks rõõmuks oli. Kui mete sai viie aastaseks, muutusid tema isa-emaga murelikuks. Tüdruk teadis juba nii palju sõnu, oskas koguni lugeda ja kirjutada. Ainult ühte sõna ei olnud ei ema ega isa tema huulilt veel kuulnud. Mete ei olnud kordagi öelnud, aitäh. Küll proovisid ema ja isa heaga küll kurjaga. Küll seisid koos metega peegli ees ning kordasid valjult ja aeglaselt seda sõna. Midagi ei juhtunud. Kui arvestada seda, et mete ema ja isa naljakaid nägusid nähes mitmel korral itsitama hakkas. Aitäh ja ei tulnud, aga sellegipoolest. Isa teadis, et kõige targemad inimesed on arstid. Kogu pere asus üheskoos telefoniraamatus näpuga järge ajama. Seal olid tere, loogid ja palunoloogid. Ja aitäh, oloogid. Just seda viimast nad vajasidki. Ja ma tean seda haigust väga hästi, kinnitas doktor telefonis, kui ema nende muret oli kurtnud. Kuidas selle vastu rohtu mõlemas on, tundis ema huvi. Meie laborit töötavad selle nimel, kuid veel ei ole olulisi edusamme tehtud, vastas aitäh, oloog. Kui te minu vastuvõtule tulete, saan teid kindlasti aidata. Kui nad järgmisel päeval aitäh oloogi juurde läksid, hüüatas arst meedet nähes kohe. Seda ma arvasingi. Liiga Väike-Su tasus mete suud seestpoolt uurima ja venitama ning arvas lõpuks, et nüüd peaks korras olema. Proovi nüüd aitäh öelda, andis ta korralduse. Ja need silmad läksid pingutusest suureks. Yi kammete põsed läksid punni ja suureks. Ema ja isa julgustasid metet kõrvalt, et juba paistab, peaaegu on aitäh väljas. Arst noogutas võidukalt. Kõik arstikabinetis olijad plaksutasid rõõmsalt ning kallistasid meetet. Ta sai just äsja hakkama oma esimese Aitahhiga. Arst õpetas veel, et aitähki peab kohe maast madalast harjutama hakkama. Kui ei hakka, siis okei, aitäh kinni. Samuti ei pea muretsema, kui alguses ei taha hästi aitäh ütlemine õnnestuda. Mida sagedamini öelda, seda kergemini see tulema hakkab. Ja aitäh ei saa kunagi liiga palju, nii et neid võib julgesti mitu korda päevas kasutada.