Juhtum seenel. Ükskord võttis tsaaripoeg Aleksei korvi ja läks metsa seenele. Korjas, korjas ja saigi korvi, paksult seeni täis. Ossaa mõtles ta, kus nüüd saan seeni sisse teha ja äkki nägi ta Marju palju palju ja Aleksei-le tuli peale kompottiisu. Marju aga polnud kuskile korjata, korv oli ju see nii paksult täis. Siis riputas ta kõik seened puu otsa okste külge. Eks ma hiljem tule neile järele, sõnasta. Ise aga hakkas marju korjama. Samal ajal ratsutas metsas hobuse seljas, printsess vaatas, puu otsas kasvavad seened. Tagus, imestas ta. Seenetuur veel Prantsusmaal selliseid puid ei kasva. Mäel Prantsusmaal kasvavad seened ikka maa peal. Ja ta ronis puu otsa, hakkas seeni ära kiskuma, oma kallisse kohvrisse laduma. Tsaaripoeg Aleksei aga oli täis marjakorviga tagasiteel ja pistis karjuma. Mis asjate korjata. Siin minu seeni. Printsess kostis ülalt vastu. Sämminud seenepuu, mina leidsin ta teie mammarajadega lahkesiti alga. Nii kuist, tsaaripoeg seenepuu kohta kuulis, hakkas tal kole naljakas. Ta pahvatas naerma ja armus jala Mike printsessi ära. Tulge mul naiseks, palus ta ja surus käe südamele. Aga kus printsessil libises kohver üllatusest käest. Kohvercus potsatas Aleksejevile pähe, Aleksei kukkus maha ja jäi lebama. Printsessil hakkas tsaaripojast kohutavalt hale. Ta pahvatas nutma ja armus temasse samuti jalamaid ära ja kukkus puu otsast alla. Aga hiljem nad abiellusid, kui terveks olid saanud.