Kassipoeg pehmete mänguasjade osakonnas elas kassipoeg. See kassipoeg oli väga suur, kaks korda suurem kui jõehobu ja kolm korda suurem kui elevant. Selline oli see kassipoeg ja ülejäänud loomad ei sallinud teda. Vedas, saab kassipoeg olla suurem kui tiiger, pahandas tiiger ja unistas, kuidas ta kassipoega sabast hammustab kuid kartis seda teha. Ka lapsed kartsid hiigelsuurt kassipoega. Nad mõnikord muidugi ostsid ära, kuid ei suutnud minema viia. Seepeale andsid emad kassipoja müüjale tagasi ja ütlesid. Paremastame selle armsa vaala seal. Isegi vaal oli kergem kui kassipoeg. Kas tõesti ei viida ning iialgi koju mõtles kurvalt hiigelsuur kassipoeg ja paistis, et nõnda oli see tõesti. Kuid ükskord jõulu eel jäi kassipoeg pehmete mänguasjade osakonda üksi. Kõik teised olid lapsed koju viinud. Viimasena osteti ära tiiger. Oma uue peremehe sülle hüppamist jõudis too kassipoega sabast hammustada, ent kassipoeg mõtles oma asjade peale ega märganud midagi. Poole tunni pärast pidi kauplus kinni pandama. Äkki pärisin sulgemist, kui lootust polnud enam jäänud, läksid laste maailma kaupluse uksed pärani lahti ja poodi tormas punapäine plika. Ta nõudis endale puust ratsahobust, kuid hobuseid poes polnud. Ja siis taipas kassipoeg, et see on tema viimne võimalus. Ühe võimsa hüppega lennutas ta ennast üle leti ja seisis tüdruku kõrvale, näidates kogu oma olekuga, et ta pole sugugi kehvem kui hobune. Ja tüdruk istus julgelt kassipoja turjale ning ta vedas tüdrukut läbi kõigi laste, maailma kaupluse osakondade. Kui nad pehmete mänguasjade osakonda tagasi jõudsid, ei saanud tüdruk ilma kassipojad ta enam elada. Tuli välja, et kassipoega polnudki vaja minema viia. Ta ju võis ise minema viia kelle iganes.