Vasar vasar alasile, löö. See ei ole nõukogude aja nostalgia. Vasaram kultuurimagasin, kus me proovime pihta saada kultuurielu sõlmpunktidele. Tere, algab kultuurisaade vasar, mina olen Peeter Helme koos minuga stuudios Mihkel Kunnus, tere, Mihkel. Tere ja kirjanik ja ajakirjanik Andrei Hvostov. Tere. Tere. On treiga, olen ma nii palju saateid teinud, et ega ma enam ei teagi, millises saates temaga viimati koos olin, ma loodan, et kuule, Nad ei pane seda pahaks, et meil siin aeg-ajalt mõned tegelased ikka korduvad, aga alles eelmine nädal oli ju eetris peaminister ja tema kipugaa eetris olles ennast kordama ja ise korduma, nii et ei ole siin midagi hullu. Oleme tänase saate teema välja kuulutanud, kui mis räägib otsedemokraatiast rahvaalgatusest selleks et näidata, et me siiski päris skisofreeniline ei ole ja teame, mida me teeme, olgu kohe ära öeldud, et jah, me teame, et kolmandal märtsil oli Reporteritund siin samas Vikerraadios samuti pühendatud otsedemokraatiale ja rahvaalgatusele. Soovitan seda saadet kõigiga järele kuulata, sest me ei kavatse hakata neid mõtteid, mis seal saates kõlasid, kordama vaid katsuks natukene edasi minna ja võib-olla ka sügavamat. Ma olen minna. Igatahes kolmandal märtsil Rain kooli juhatusel. Debateerisid siis Siim Tuisk Eesti Vabaühenduste Liidust ja Markus Järvi sihtasutusest perekonna ja traditsiooni kaitseks. Ka see on siis nüüd nende jutt, enne kui me läheme oma põhiteema juurde edasi vaatame siis natukene sirpi ja Mihkel, mis sul seal ees on tänasest ja ma soovitaksin kindlasti kõigile teatrihuvilistele, sest esimene pikest see on Eero Epnerile ja siis tuleb kohe järgi Ott Karulini oma ja see on sihuke diootit teoreetiline postdramaatilise, sest ja selle mõiste nii-öelda kohasusest või aegumatusest või ajat või aegumisest just. On üks ots kohe hüppaks ka tagumisse otsa, mis mulle väga meeldib, on siin teaduse rubriik ja seal mõnusalt bioloogiakeskne, siin on siis Eesti teadlaste tulised arutelud, teen siis. Ja räägitakse siin siis kuidas kaks eesti teadlast, ma arvan, et seda on teadusgrupi võiks öelda siis sihukeses maailma nimekamas, teadusajakirjas vaidlesid teatud on siis taimede produktiivsus ja mitmekesisuse vahelisest seosest, kuidas liigiline mitmekesisus võtab nii-öelda toodangut või produktiivsust, kui suureks nad kasvavad. Ja siis ka kroom sendi seente liikidena laenamisest loome seenele veel selles mõttes huvitav asi, et siin fosforiiditeemaga seotud, et nad on sümbioosis taimedega ja nad aitavad näiteks fosforit omistada, kui sa just ei ole nii keemiline ja ei pritsi Fungitsiididega seemneid enne muldapanekut üle, mida praegu kiputakse tegema. Et noh, näiteks niimoodi sihuke ökoloogiline, roheline fosforsus, ütleme siis niimoodi seda kirjeldab gaasid. Väga põnev, ma omalt poolt soovitan lugeda Pille-Riin Larmi Sirbi kirjandustoimetaja intervjuud Tiit Hennostega, Tiit Hennostet ilmus siis kapitaalne teos, Eesti kirjanduslik avangard, kahekümnendatel sajandi algul hüpped modernismi poole, esimene köide. Ja tänases sirbis on siis Hennostega pikk intervjuu teemal, eestlased on silmapaistev manifesti rahvas, üle kahe lehekülje väga põnev lugemine. Andrei, mis sinule silma on jäänud? No mina olen see inimene, kes kuidagi leiab seda lugemisväärset materjali alati sirbi tagumisest otsast et seal, kus algab sotsiaalia, Mikael Laidre artikkel pahupidi tohuvabohu toopilinile soo luua maapealne paradiis pälvis minu tähelepanu, see on selline järjekordne vaidlus foku jaamaga tundub niimoodi. Et huvitav, et me ei saa üle ega ümber ei saa üle ega ümber, et tuleb ka, mis nüüd juba 30 aastat hiljem ikka tuleb vaielda temaga. Aga noh, see on selline huvitav, huvitav tekst selles mõttes, et midagi nii konservatiivset ei ole ma enam pikka-pikka aega lugenud. Et see on isegi isegi ületab minu taluvustaluvuspiiri kusagil ja väga noor inimene teadupärast jah, see on, see on huvitav nähtused. Ma ei tea, see, see mõista y Operatsioon, et noh, inimesed, kellel nagu väidetavasti puuduvad üldse igasugused põhimõtted, et siiski Y-generatsiooni hulgas on sellised inimesed, kellel on need põhimõtted, on mitte ainult ruudus või kuubis. Just. Ja siis on muidugi huvitav on lugeda, aga tuul Sepp, mul on tunne, et on meie üldine lemmik siin laua taga istuvad saateski käinud ja ma panin tähele on alati huvitav lugeda. Jah jah, et sellise ühiskonna ühiskonna leemidele keskendunud inimesena, et ma alati väga olen sellest võlutud, kui, kui loodusteadlane võtab, võtab seletada ühiskonnas toimuvat ja kui leitakse mingid looduses sellised näited, mis ka kuidagi nagu seletavad lahti inimkäitumist laiemalt. No see on võib-olla ka minu selline isiklik kiiks, et ma olen ikkagi kunagi õppinud mesindust ja mul on väga, väga selgesti meeles, kuidas ma mesilastarus toimuvat kippusin, kippusin kuidagi niimoodi nagu üle kandma ühiskonna peale. Range tööjaotus ja kuidas seal kõik käib, jah, mitte mingit. Demokraatia ja sitterneks Edward Wilsoni üks tsitaat, mida ma olen alati väga hea meelega tsenseerinud, et ütles kommunismi kohta, et see on suurepärane idee, aga liik on vale ja pidaski silmas, et ühiselulistel putukatel see väga hästi sobib ja Nelongises. Ja siis muidugi Kaarel Tarand sõjamõtted, kuna Kaarel on siin läinud ka nüüd. Kas ma võin öelda nüüd, et rahvusliku reetmise teed, Kaarel siin kuidagi nagu kahtleb meie kaitsetahtes, mida mõtleksid kaitse mõttekuses. Nojah, et ma olen ka sellist, sellist, selliseid ma tea jumalat teotavad või rahvusteotavaid või ma ei tea, kaitse taheti ootavaid mõtteid avaldanud. Natukene ühest teisest, teisest vaatepunktist tarandi tekst on lihtsalt väga huvitav lugeda. Jajah, ärme hakkasin rohkem defetistlike mõtteid levitama lääne, hoopis hetke pärast edasi põhiteema juurde, mida sa vist ääri-veeri juba mainisidki nendesamade putukatega seoses ma vähemalt tajusin siin mingeid paralleele, aga sellest kõigest hetke pärast vasar jätkub kultuurisaade vasar, mina olen Peeter Helme stuudios veel Mihkel Kunnus ning kirjanik ja ajakirjanik Andrei Hvostov. Andrei tänast sirpi tutvustades tegigi minu meelest natukene juba otsa lahti, lubasime rääkida täna otsedemokraatiast ja rahvaalgatusest ja kordan veelkord üle, et keda see teema sügavamalt huvitab, siis kuulake vikerraadio kodulehelt järgi ka kolmanda märtsi reporteritundi, kus samal teemal Rain kooli taktikepi all vaidlevad Siim Tuisk ja Markus Järvi. Aga Andrei, mulle tundus, et sul vist jäi ütlemata. Jäi midagi ütlemata, et me tegelikult ikkagi jätkaks sirbiga, jätkaks nende kahe, kahe viimase viimase välja välja toodud artikliga Tuulset sohitegu strateegia. Kus me siis saame teada seda, et looduses on sohi tegemine väga levinud ja see on selline noh. Ütleme selline ellujäämise moodus, kus siis keegi kasutab sohi tegemist selle jaoks, et pääseda ära söömisest keegi teine selle jaoks, et nagu efektiivsemalt süüa kedagi, aga see võib olla kuidagi seotud reproduktiivkäitumisega. Jaa, ja siin on selline selline selline mõttekäik, kus tuuakse esile selle selle, selle sohitegemise juures ka usutavust. Kui keegi teeb sohki, kui keegi eeskätt mingisuguste kedagi teist, kui ta tegelikult on olema selle juures hästi usutav ja usutavus see on nüüd, see on evolutsiooni kestel niimoodi kujunenud, et see peab olema. Mingisugust hinda peab selle eest maksma, et kui see sohi tegemine, kui see teesklus on saavutatud väga mingisuguste lihtsate odavate vahenditega, sest see ongi odav teesklase ja see on nagu kergesse läbine. Ma ei tea, kas sellise täpsustuse tähendab, kui teesklus on odav, siis saab seda lubada endale nõrk isend mingis mõttes või niimoodi evolutsioonis on niimoodi, et ta evolutsiooni oleksite teadlik, ta lihtsalt selekteerib välja puhta ökonoomia printsiibil selle, selles mõttes, tähendab algoritm ja selles mõttes jah, eks ja sa ei saa teha mingit bluffi. Selles mõttes küll jah. Et siin siin selle blufi seisukohalt tuleb nagu aru saada, et noh, mis, mis laadi Potjomkini elus on näiteks paabulinnu saba. Ja mis laadi Potjonkindlus on see, kui kärbes on herilasevärvides. Aga jah, kindlasti see nii-öelda petmine Petmine on väga oluline osa. Küll ja, ja siin on noh, see liikide enesekaitse, et siin on selline näid näide võetud kassi ähvardussignaalidest, et kas käised küürud tundub ennast küüru ajab karvad turri. Ja kui sellisega jätkamisel puuduks igasugune seos kassi valmisolekuga võitlusse astuda siis noh, et ühesõnaga see see, kui konkurent teabe ründaja teab, kas võitlema ei hakka, siis selline heidutus nagu muutub täiesti täiesti tühiseks. Ja kui nüüd siit siit siit selle mõtte juures nüüd hüpata, korraldada tarandi, sõjamõtted selle juurde, siis siin on, mina näen siin otsest teostajad. Kaarel Kaarel siin toob välja selle, et, See kaks protsenti SKT-st, mis on kaitsekulutused ja siis sinna juurde selline hästi sõjakas rõkkus Marika, mis, mis on viimastel aegadel aina aina nagu süvenenud või suurenenud ja see peaks olema siis mõjuma nagu heidutus, ehk siis kui nüüd vaadata korraks tuul sepa artikleid, siis vot see ongi see hirmuäratavalt kähisev, kas või ma ei tea, kas meie puhul siis siil, kes ajab okaskasuka kogumised popsu, kui turtsub ja mida, mida siil teeb siis kuidagi niimoodi hästi veenvalt, et ta rahule jäetakse. Et mingis mõttes, eks ole see Eesti Eesti, nii et see on ka tegelikult selline teesklus või sohi tegemine. Ja nüüd kõik oleneb sellest, et kui veenvalt me siis suudame teeselda nagu see julgeolekulehe, siis siis olukord, et kas, kas keegi paha paha Data tahtlik jõud, mingi pahatahtlik jõudsid, tahab meid rünnata, kas ta söandab sõda või ta leiab, et noh, et see tasu nagu vaeva ära, et et võib nagu see lõpptulemus olla saavutatud liiga suure õhinaga. Nii et nii et selline selline huvitav huvitav paralleel on nende nende artiklite vahel ja kui nüüd siit hüpata, eks ole meie selle välja kuulutatud asja juurde, et otsedemokraatia, otsedemokraatia idee, ma ei tea, kas ma tahtsin seda pikemalt pikemalt tutvustama, võib-olla see, et siis nii palju, et noh oma neli aastat tagasi oli üks selline seltskond, kes sai tuntuks nimega harta 12. Nüüd on neid sildistatud, võib-olla ka mitte sildistatud, võib-olla see on objektiivne, et vasak, libe reaalselt mõtlejad, seltskond, vasakliberaalsed mõtlejad, kes tuli välja ideega, et meil oleks vaja otsedemokraatiat selles vormis, et rahval peaks olema õigus mingisuguste seaduste algatamiseks mingite menetluste algatamiseks. Ja nüüd siis neli aastat hiljem pärast jääkeldri protsessi ja kõiksugu muid asju, mis selle nagu harta 12 ettepanekuid vaikselt ära summutas, ära maandas. Et nüüd on siis üks teine seltskond välja ilmunud, keda siis ilmselt nagu sildistatakse sellist väga parempoolsete mõtlejate näksis. Noh, seal on seal on siis natukene ekretsele natukene sihtasutust perekonna traditsioonide kaitseks aga mitte ainult, et seal näiteks selles seltskonnas mõned rohelised väga rohelised, jah, ja mina tuletan kõigile meelde, et ma olen ikka endistviisi sotside sotside erakonna liige. Ja need on omakorda hakatud rääkima siis sellist juttu, et et noh, et, et see, see, see, see praegune, praegune nagu algatus, et see on samamoodi nagu mingisugune sohitegemine, et me tuleme siin selle sohitegemise juurde tagasi. Et tegelikult see seltskond nagu ei ole üldsegi niivõrd otsedemokraatiast huvitatud, saab mingisugused, hoopis mingisuguseid hoopis teisi, mingeid oma omanda neid eesmärke läbi suruda. Et selles mõttes noh nagu Me teeskleme Või on see seda, muidugi ei tahtnud see vasakliberaalne seltskond, nemad tahtsid ju ainult seda, rahval oleks võimalikult hea. Seal on, see on huvitav, et sinna palgakese neile mingi vastastikune süüdistamine, kuna ma nüüd sellelt nagu praeguselt sellelt sellelt initsiatiiv grupilt, et ma olen ka kuulnud, et minu meelest Varro Vooglaid seal kusagil arutlus oli see Markus Järvi tegelikult nagu vaata, 12. Et ka nemad tegid, mängisid sohki, et ka nemad ei tahtnud tegelikult otsedemokraatiat, vaid seal olevat olnud mingisugune plaan katapulteerida sotsid valitsusse. Et tegelik tegelik plaan, et siin juba kõlavad sellised vastastikused süüdistused sohitegemises ebasiiruses ja see on iseenesest noh, minu jaoks hästi hästi hästi huvitav protsess vaadata ja võrrelda siis nüüd olles ühe seltskonnaga tuttav olles teise seltskonnaga tuttavad. Et kas see kõik on võrreldav, mis, mis nüüd toimuma hakkab, noh, see ettevalmistus, kõik see retoorika, kõik see tegutsemisviis kõik need meetodid, et kuhu me siis selle, selle selle liikumisega välja jõuame, et selles mõttes on nagu mingisugune ühiskondlik eksperiment minu jaoks veel kord. Kindlasti on see on huvitav, et sa hakkasid seda mõtet harutama just selles suunas, et kui sa tõmbasid enne paralleeli tuursepp sohitegu kui strateegia ja siis Kaarel Tarandi artikli vahel, siis minu mõte liikus teises suunas, et hea küll, tuul Sepp ütleb, et sohitegu on selline ellujäämisstrateegia. Kaarel Tarand räägib sellest, et meie kaitsevõimekus ise on üks suur sohitegu, ehk siis ka üks ellujäämisstrateegia mis minul tuli neid paralleele kuulates kohe küsimus, et tegelikult me ju ise ka ei tea, et ütleme, et selline väikerahvakaitse võimekus on selline pettus, sest seda ei ole proovile pandud. Aga tegelikult me tahaksime ju ise ka teada, et kui palju me oleme valmis seda proovile panema, siin alles oli uuring selle kohta, et milline on eestlaste kaitsetahe ja nii edasi. Ehk siis me jõuame otsapidi selleni nii välja, et mis on siis see rahva tahe. Ja need nagu sa just praegu rääkisid siin kaks seltskonda kemplevad k selle ümber, et kumb esindab seda õigemat rahva tahet või kumb esindab rahva tahet rohkem. Et võib-olla see ongi fundamentaalne küsimus nii nii siis selle väljapoole suunatud kaitsevõime demonstratsiooni, mis lõpuks on ka sissepoole suunatud, siis me tahaksime ise endale kinnitada. Me oleme kõvad mehed. Kui siis ka selle rahvaalgatuse jutu vahel, kus ükskõik, kes seda asja algatab, väidab, et just nimelt tema kõige paremini mõistnud ära, mis rahva hinges tegelikult toimub. Mul on, mul on tunne, et praegu me oleme sellises faasis, kus ikkagi kemplus sellel peret, kellel on õigus kehtestada mängureegleid. Et seesama sinu poolt osundatud saade rahvusringhäälingus, kus siis kolmandal märtsil, kus siis toimus vaidlus siis Siim Tuisk, siin tuisk, kellega selguse huvides ära öeldud, et tegu on sinu erakonnakaaslased, on just nimelt kellega, kellega ma olen siin mingeid mingeid asju üheskoos teinud. Parlamendivalimiste eel Siim tango kangesti tahtis seda, seda seda praegu algatajad vahele võtta noh, niisuguse retoorikaga, et, et kui te tahate rahva rahva seda algatust sisse viia, siis Judelik on tegelikult eesmärgiks homoseksuaalsete abielu või kooselupaaride kuidagi olukorda nagu ahistada ja siis oma agenda. Ja seda saate jooksul ta seda täiesti kuidagi massiivselt püüdis kuidagi kuidagi seostada. Et ei saa ühest rääkida ilma teiseta. Kuna ma olen selle asjaga praegu seotud selle, selle, selle, selle uue uue algatusrühmaga, mina ütlen, et mind näiteks kooseluseadus absoluutselt ei häiri, et ma ei ole siin, ma ei ole siin Varro vooglaiu, Markus Järvi, poja noh, nagu ühel meelel. Ja absoluutselt nagu keeldun seda rahva omaalgatuse diskus, see on üldse viimast noh, selles selles selles jões jõesängis, kus siis ulbib kaasa või ma tea, mitte hulgi kaasuvaid, kus jõekaldad ongi siis nagu noh, selle kooseluseaduse teeks tekstist üles ehitatud. Et need asjad tuleb täiesti lahus hoida ja neid asja saab lahus hoida. Ja selles mõttes see on ka noh, nagu see praegu on üritus, algatusrühm, et ta tõesti seal on seal vabakonna inimesi, seal on rohelisi, seal on, seal olen mina seal on, seal on ekre inimene seal on, eks ole. Perekonna traditsioonide kaitstud niivõrd kirju seltskonda on ja seal on selline kirjutamata seadus või ma ei tea, äkki see on kokku lepitud. Et mingisuguseid usulisi küsimusi, poliitilisi küsimusi selles seltskonnas ei arutata seda, et minnakse kohe, eks ole nagu tülli ja, ja selleks, et erinevate väga erinevate vaadetega inimesed saaksid mingi ühise asja nimel edasi minna, tööd teha, siis palun hästi-hästi konkreetne ja rääkima ainult. Aga üks asi ongi ju meetod, kui selline see on antud juhul siis rahvaalgatus ja teine asi on, mida selle meetodiga tehakse, need on kaks eri asja, loomulikult neid ei maksa sassi ajada, see peaks olema elementaarne. Jaa, absoluutselt, et see, kui ma ennist ütlesin, et võitlus käibki ümber, et kes, kes kehtestab mängureeglid või kellel on õigus mängureeglid kehtestada, siis ongi praegu see küsimus, et kui nii-öelda head jõud bannesele praegu jutumärkides esitavad mingisuguse sellise ettepaneku, siis ongi hea, aga kui nii-öelda halvad jõudsele esitava sama ettepaneku ehk seesama ettepaneku siis head nagu ei saa selle poolt mäletada, kuna on halvad selle esitaja vot täpselt sama ette panevad. Siis võime puud, ma olen tihti, ma mäletan, et kui minu käest küsiti, et keda valida enne valimisi siis noh, ma ütlesin ka, et no põhisõnum, lihtsalt valige kedagi muud Tallinnas kõike muud peale Keskerakonna Tartus kõike muud peale reformi, eks ju, see pole selleks. Aga siis ma ütlesin ka veel selle, et jumala eest, poliitikud, karastage häid mõtteid, see, et näiteks Savisaar tegi ühistranspordi, see kompromiteeriv tasuta ühistranspordi ideed, et see on tegelikult väga hea roheline mõtte, kuigi Savisaar ise on niisugune paras korruptant ja nahaalne, eks. Et noh, niimoodi varastage häid mõtteid jumala eest, mis siis, las teeb selle, niisugune ebameeldiv tegelane viib ellu ja et kui osutute valituks varastaga häid mõtteid selles mõttes. Ja ka asjad paraku ei käi nii loogiliselt, et kuna ma ise just sellepärast, et loll, eks ju, sina mitte, mina arvan, et teinekord probleemid muus, et kuna ma ise selle nädala alguses viibisin Saksamaal ja pidin seal väga palju erinevate ajakirjanikke ja ka riigiametnike suust, kes muidugi korduvalt rõhutasid, et neid ei tohi tsiteerida, kuulama kommentaare möödunud pühapäeval olnud saksa maapäeva valimistel kolmes Saksa liidu kolmel Saksa liidumaal toimusid valimised ja ilmselt on see Eesti meedias ju ka natuke läbi käinud, et suhteliselt palju hääli võitis sealse protestierakond AMD alternatiiv Für Deutschland ehk siis alternatiiv Saksamaa Jaoks. Ja ajakirjandus üldiselt oli ka nagu väga nende vastu üldiselt neis nähakse sellist väga kahtlast jõudu. Kui sellise, konservatiivse Frankfurter Allgemeine Zeitung ajakirjanik ütles lihtsalt, et ta ei pea neid kõiki paremäärmuslaste, eks siis sellise vasak, alternatiivse radikaalse ajalehe Taage Tats toimetaja ütles lihtsalt, et tegu on neonatsidega. Nii et eks nad siis olgu need iga kuulaja enda otsustada, kes nad on. Aga mida ajakirjandus väga huvitavalt välja toodi, oli see, et sageli olisi protestija, sellepärast et inimesed ei lugenud läbi selle erakonna programmi ja toodi välja punkte laias laastus nii palju kui mul sellest programmist aru sain, oli tegu millegagi mõtlematusi luulude vahepeal, millele tänapäeva saksa ühiskonna aga ei ole midagi pistmist ja mida ei ole võimalik ellu viia, täiesti absurdsed. Et noh, mida mida noh, ikkagi täiesti kõige üldisemas mõttes revolutsiooniliselt teostamatud ideed. Ja see näitabki seda, et inimesed ei valinud seda erakonda mitte nende programmi pärast, vaid hoopis muudel põhjustel ja täpselt sama on ka Eestis, nii et poliitikud ühedi varastada, häid ideid küll. Aga kas keegi ideid kuule jah, ja kusjuures ma ütlesin, et ma tuleksin sirbi juhtkirja juurde, kus on juhtkiri, on vastanduvad jõud ja siin räägitakse näiteks Donald Trump on kohe esimene sõna selles esimene esimesed kaks aastat juhtkirjas ja räägib ka, et väga halb asju valitakse tõesti protestihääled. Ja kui me mõtleme ka noh, et mis oli mis oli nii-öelda Taavi Rõiva suurim trump, oli see või Taavi Rõiva suurim trump oli see, et ta lubas, et ta ei ole Savisaar, ehk siis on tema suurim positiivne kangelastega on suutnud hoida ja visuaalselt ei saa tekkida ja sellega tõesti hakkama saanud, nagu rõhutatakse, et selles suurteoga saavad hakkama kõik inimesed peale ühe siin mitte ainult Eestis, vaid maakeral. Et tegelikult seal oli ka väga palju noh, mitte protestihääli, vaid hirmu hääli ja see, mis siin, mis siin juhtkirjas välja tuuakse, eks. Donald Trumpi edu. Nii mainitakse Brexitit ja Robert Figot Orbanit loomulikult ja ja siin me võime näha ka, et tegelikult sellistes ärevates oludes ka nii-öelda esindusdemokraatia vabalt täiega esindusdemokraatia ei funktsioneeri, eks ju. Kõige kõigest hoolimata valitakse mingeid hulle Kuki, no aga äkki siis just aitakski rahvaalgatus ja otsedemokraatia jahvatus hankida. Ja, aga siin on, vaata selle rahvaalgatuse vastaste leerist kostab viimasel ajal üha enam ja enam sellised kahtlevad hääli, et kuulge, et aga rahvas ei ole nii nii kvalifitseeritud või noh, rahvas on haige. Ei päris niimoodi öelda ja ei ole seni öelnud keegiad, vali on lolle, kuigi ma tean poliitikutega tegelikult mõtlevad niimoodi samamoodi nagu ajakirjanikud mõtlevad, et lugejad on lollid. Et see on nüüd selline, ma võib-olla poleks seda tohtinud öelda, aga see lihtsalt on niimoodi. Ja seda tegelikult ei maksa nagu sellest väga ehmuda, kuna nagu ma olen kusagil ka selle juba välja toonud. Ja siis sa kuuled, taksojuhid arvavad, et kliendid on lollid ja automehhaanikud teavad, et nende kliendid on lollid ja nii edasi ja nii edasi. Mul käis täna hommikul torumees ja ma nägin tema kaastundlikku pilku, kui ta mind vaatas. Ma ei saanud mitte mõhkugi aru, mida ta mulle seletada üritasin, mida ta tegi. Just saad ära, tabasid praegu naelaga. Mitte sellepärast, et ühiskond on ju ikkagi väga selline nii keeruliseks läinud, keeruliseks. Me oleme kitsad kitsad spetsialistid kõige kitsal alal ja noh, ei saa igal pool olla kompetentne ja samamoodi on ka poliitika tegemine on tegelikult ikkagi üpris keeruline teadus, osaliselt ka salateadus. See, sest see ei ole kõigile jõukohane. Ja ootangi huviga, et millal siis keegi ütleks, noh nagu välja selle, et et vaadake, et rahvast ei sa usaldada, rahvale ei saa anda mingisuguseid selliseid, selliste otsuste langetamist, rahvas on kergesti manipuleeritav, ka see on praegu hakanud väga-väga kõlama. Et ise küll, et selle rahva kerge kerge manipuleeritavus saeme seda demokraatia oksa, millel me istume, sellepärast noh, on ka välja toodud ju see ja, ja see ei ole üldse mingisugune uus mõte, et valimiskampaania. Noh, klassikaliselt riigikogu valimiskampaania, et see ongi nagu noh, ma tea, valijaskonnale siis kärbeste pähe ajamine ja nad nad toitukesed, nad ei saa aru mis, mis, mis värki, neile püütakse kaela määrida ja siit tulenevalt siis natukene nagu see on tõestatud, et rahvas on kergesti manipuleeritav, huvitavad selles sellega seoses ikkagi jälle tuletaks meile keskerakonda, kuidas Keskerakond oma valijaid ära lollitab. Nojah, nagu teisele öeldakse, jah, kõik kõik üritavad seda teha. Isegi sotsid. Kui ma tohin vahepeal hüpata jälle korraks näiteks tuul sepa juurde, õigemini tema meetodi juurde, siis, eks noh, mis, härrased, mis me vaidleme, vaatame järgi. Vaatame, millised tarvinistlik meetod toimib siin hästi, eksid, Arvinistlik meetod on tagantjärgi, kus mingis ütles, ta ütleb niimoodi, ellu jäävad need, kes kõige paremini ellu jäävad. Niimoodi ja kui me vaatame, valimisloosungeid toimivad, need, mis kõige paremini toimivad, eks, see on tautoloogia, aga selle aluseks on tautoloogiat. Autoloogiate võlu on see, et nad tõesti mida me, mida me näeme, on see, et nii-öelda poliitilisest kemplusest poliitilises konkurentsis, nii nagu tarvinistlikus konkurentsis, eks ju on Tähedab poliitilises konkurentsis osutunud arukatest mõttekatest läbi mõeldud nüansseeritud keerukatest filosofeerivatest asjadest ellujäämisvõimelisemaks on osutunud lihtsalt lollid loosungid. See on lihtsalt nii-öelda selle tuul. Sepa meetodiga lähenen maastikule. Lihtsalt lollide sellised võimalikult kirevad ja vaatan ja nüüd ongi, eks ole, et lihtsalt selle, selle mõtte lõpetuseks, et kui nad on välja toodud, et noh, et otsedemokraatia alati selline vorm, kus on rahvaalgatus algatusõigus, noh, 25000 allkirja näiteks kogutakse mingisuguse ettepaneku poolt, et siis kui kergesti see rahvas on siis manipuleeritav ja mõjutatav silmad tooks ühe sellise oluline mõte. Ma rõhutan, et ma tooks, tooks mängu sellise asja, et erinevalt ütleme, parlamendivalimistest, kus inimestele pannakse ette teatud pakett, mingi programm, olete mingisuguse erakonna programm, mis koosneb 10-st punktist, iga punkt on selline nahmad ja Brežnevi pakike võiks öelda iga punkt on võib-olla mingisugust tegelikult käsitleb hästi keerulist valdkonda, need punktid võivad olla teineteisega vastuolus, keski kurat ei jaksa seal ta ennast läbi närida, noh ja siis hakkabki pihta see trikitamine hääletusele. Seevastu või rahvaalgatuslikus korras pannakse ainult üks asi laua peale mitte mingit paketti, vaid üks, lihtsalt suhteliselt lihtne asi. Klaas, eks ole, on üks selline näide olemas, kui rahval rahval paluti siis nagu otsustada, et kas usuõpetus tuleks koolidesse tagasi tuua? Nagu ei ole, väga keeruline küsimus. Kuigi ei ole veel, ei ole ka väga lihtne muidugi kuid, kuid noh, see oli selline üks küsimus, konkreetne küsimus, et selle andmine rahvale otsustada, et seda peab nüüd võrdlema neid võimalikke, need manipulatsiooni ohte peab võrdlema sellega, mis toimub, toimub riigikogu valimiste eel. Minu meelest ei peaks jah, ta noh, nii-öelda suht arvulises mõttes küll või proportsiooni mõttes. Et sellest üksikküsimusest läbinärimine, see võtab siiski 100 korda vähem sellist noh nagu vaimset kapatsiteeti. Kuidas selge on see, et üks üksik küsimus mõjub palju fundamentaalsemad? Kui üks suur mõttevormide üheks küsimuseks siis selle taga on terved maailmad. Aga kui sa räägid tõesti ühe erakonna valimisprogrammist, siis kui sa viitsid seda lugeda, seal on paljud asjad rahulikult lahti seletatud oma heade ja vigadega. Jah, see on seal mingid mingis mõttes tegelikult huvitavat mingite selliste fundamentaalsete asjade tõdede lahjenda amiine nende kanaliseerimine 10-sse erinevasse maid, väiksesse oja nirekasse ja. Aga jah, ma ei, ma ei tea, mul on, mul on praegu jälle selline natuke nukker tunne, et siis, kui tegeleme demokraatia kritiseerimisega. Jah, ja ma tahaks nagu alati tasub nagu kõrvutada selle noh, kritiseeritav asja alternatiivi, eks ju, kui otsedemokraatia alternatiiv meil on esindusdemokraatia väga üldises mõttes ja me näeme, mis probleem sellega on tulnud. Otsedemokraatia puhul on see, et kas me saame rahvast usaldada, siis noh, praegu mida kogu aeg rõhutatakse, praegu on seda valituid ei usaldata, eks, ja nagu me näeme ka, et eks ju üks seltskond on väga pikalt olnud pukis nii-öelda ridamisi tuleb välja. On juhtumeid, me vaatame sellega, nad ei saa hakkama sellega siis hakkama, see firma läheb pankrotti, siis see suurprojekt läheb luhtume ja siis siis nagu ka, et kas Nemad on lollid, eksju. Ja siis, kui vähemalt anda rahvale mis on näiteks niisugune rohujuure või noh, ma ei taha, ma ei taha kuidagi öelda, et ma nüüd roheliste eest räägiks, räägin siis enda eest niimoodi, võtan pähe, et siis nad vastutavad ise, siis ei saa karjuda midagi, aga nemad tegid, tapame nad maha, vaid et me ise tegin, ise läks jah, kehvemaks olukord ja ma võttes reaktsioonina, et olukord läheb kehvemaks, siis vähemalt ise tegin, eks sa ise sai seal märatseda, et see on kuidagi stabiliseerima. Nii et põhimõtteliselt võib öelda, et ükskõik kuidas on, natuke halb, on ikka ja samal ajal kummalgi juhul ei ole ka paanikaks põhjust mis tegelikult väga hästi lubabki meil vahepeal kuulata muusikat ja selleks muusikapalaks on sõpruse puiestee ja Merili Variku rahu ainult rahu. Jätkub kultuurisaade vasar, mina olen Peeter Helme, koos minuga on stuudios Mihkel Kunnus ning kirjanik ajakirjanik Andrei Hvostov. Oleme rääkinud otsedemokraatiast rahvaalgatusest ja jõudnud välja selleni, et et see kõik ongi üks väga segane värk ja lõpuks ei saagi aru, mis asi see siis on, mida tahetakse. Sellega seoses tasub tsiteerida veel ka Tallinna Ülikooli üldpolitoloogia lektori Mari-Liis Jakobsoni artiklit ERR-i portaalist. Artikli pealkiri on rahva tahe küsimärk ja selles artiklis küsib Jakobson, kas, kuidas aga rahva tahet tuvastada on see nagu metsik ravimtaim, mis kasvab kuskil looduses, otsi ainult üles nopi viljad või on see pigem aiataim, mille seemet tuleb õigel hetkel külvata, millele tuleb hoolikalt pakkuda just õiges mahus valgust, soojust ja vett ning alles aedniku abistava käe saame näha, mida rahvas tahab. Ja ega tal ei ole ka ühte selget küsimust, vaid ta juhib ka tähelepanu sellele, et et rahva tahe, miski, mis on väga muutuda, kasvatab muuhulgas mõistet nii-öelda metsik avalik arvamus, mis on siis noh, midagi sellist spontaanset, et kui esitatakse kuskil uuringus mingi küsimus, siis tuleb sealt mingeid arvamusi, aga samal ajal see on hästi kõiku. Inimesed vastavad sellistele küsimustele sageli just päevapoliitikast lähtuvalt, kui ma enne tõin siin Saksamaa päevade valimiste näite. Inimesed sageli ei teagi, mida nad tegelikult tahavad, nad arvavad midagi tahtvat ja see ei ole ju sugugi mitte mingisugune lolluse küsimus vaid asi ongi selles, et täna tahan ma praadi, aga homme tahaks hoopis suppi süüa. Ma natuke vaidleks vastu, et see arvamus küsinud küsitlustes välja tuleb noh, nii-öelda rahva rahva arvamus, et see on tegelikult iga lasteaia puhul on see täpselt doseeritud. Paljud inimesed vastavad niimoodi nagu, nagu peab, nagu nad arvavad, et on õige, vastata on see on ka õige muidugi jah, et spontaanselt tulevad need asjad välja hoopiski anonüümses kommentaariumis. Mis on, noh, tegelikult isegi mõtlen võib-olla, et mitte mitte anonüümses kommentaariumis, kuna seal on ikkagi ikkagi kohutavalt palju oligo freenikuid mingisugused noh, ilmselt psüühilise häirega inimesi. Aga väga huvitavalt noh, seda, seda, seda seda spontaansus tähele pannud ka Facebookis. Jälle üks selline eksperiment, et mul on nüüd natukene üle aasta olnud Facebooki lehekülg ja seal on üldiselt anonüümseid inimesi, eriti ei ole, nad on kõik oma nimega kergesti identifitseeritavad ja ja jumal hoidku, kui palju ma olen tänu Facebookile tuttavaks saanud kõiksugupoole, meelsetega inimestega, kes hästi resoluutselt arvavad mingisugustest asjadest, millest absoluutselt mitte midagi aru ei saa. Kuid sellegipoolest neil on noh, selline nagu kindel teadmine. Ühest teisest või kolmandast ignorantsus on nagu resoluutsuste kindlameelsust toeta, mitte õdvendav pisendavamades üldiselt jah, aga tuleks, tuleks selle, selle Mari-Liis Jakobsoni küsimuse juurde, et mis see siis on, et selline noh, nagu metsik taim või siis peaks olema kultiveeritud. Siis minu jaoks on kõik sellised üritused noh, et kus üritatakse nagu ma ei tea, kas või rääkida põhiseaduse muutmisest selle juures peab käima mingisugune hästi suurlaid, teavitamiskampaania. Minu jaoks on see nagu ühiskonnaõpetus ühiskonnaõpetus, nüüd, mis ei ole kitsalt piiritletud kusagil põhikooli või keskkooli klassiga, kus õpetaja seal räägib 30-le lapsele. Et mismoodi demokraatia funktsioneerib, vaid see on ikkagi noh, nagu ühiskonnaõpetus tervele ühiskonnale. Kusjuures ma julgen väita, et meil on väga-väga suur osa rektoraadist. Et see see ühiskonna õpetused, punn, millega nad on kokku puutunud, see veel kusagil sügaval nõu koguda aega. Ja see ongi kõik, mida nad teavad ühiskonna toimimisest, et. Jah, ja kusjuures mulle väga meeldib see Jakobsoni kujund, selles mõttes eksles metsik kass, tahe on metsik ja see kultuuriteoorias üldiselt vastandub, on mets ja metsakultuurne arhetüüp, semaid, vastandusi, eks kas me oleme metslased või me oleme kultuur kultuurlased ja me katsume kuidagi kultuurne metsarahvas. Tähendab nagu seda saaks küsida niimoodi, et kas, kas koer on ängistuses sellepärast et ta ei ole hunt, eks see koer on nüüd juba selline tegelane, kes on ära kodustatud hunt ära kultuuriseeritud täielikult. Seal on loomulikult vaimne värdjas ja seda on teadlased selgeks teinud, et koer on ju olend, kes ei kasvagi kunagi nii-öelda lapse east vaimses mõttes välja Sa mainid, neutimine, efekti, asja, sellise inimene on loomult neuteeniline samamoodi. Ja sellega tuleb mulle meelde, et Jüri Allik selles Postimehe arvamusliidrite lõunal mainis peetud kõnes, mainis ka koera ja kusjuures inimene on koeraga jah, selles mõttes ta on sama noh, bioloogilises mõttes mõlemad neute endised loomad, inimene tuleb vist võrdluseks seal ka Kallase, kellel oli suurem aju ja tegelikult kui vaata koera või rebasega ära kodustatistele, vaju väiksemaks. Kroman Johannes on ka väiksem aju inimene, ennast kodustav loom. Et see on nagu niisugune huvitav. Ja kusjuures tänane sirp on tõepoolest suurepärane, sest ühel pool on taga, on tuul, Sepp. Ka siin on ka Brigita David Jantsi arvustus multiPhiline Sootropolisse, mida ta täiesti juubeldunult kiidab. Ja siin on, tsiteerin. Tegevus toimub alternatiivreaalsuses, kus kiskjate koduloomad on ületanud oma bioloogilise loomuse, pange tähele, omandanud evolutsiooni käigus oskusi rahumeelselt, kooseksistents keerida. Nii on nad üles ehitanud tsivilisatsiooni, kus kõik justkui kõik on võimalik, igaühel on turvaline koht. Muhedalt on see mõjub see, et iga loom on säilitanud oma esialgse proportsiooni noh ja, ja ka kiskjad ja need elavad rahulikult koos. Hea küll aru, mis nende kiskjate selleks, et kiskjad ei söö enam, tähendab aga just see nende bioloogiline loomuseni ületa, see kõlab väga sellise fašistliku unelmana, igaüks on leidnud oma koha ja selline harmooniline korporatiivne ühiskond just vähemustega igasuguste, eks ju, siin on nii-öelda rassilised probleemid on siin, et kiskjad peavad ennast ülemateks rohusööjatest taimetoitlaste ja need, kuidas see niisugune tore allegooria, aga just see, kuidas kui kaugele saab minna kujutlejaidelmaga bioloogilise loomuse ületamisest. Nojah, aga samal ajal, eks see ongi kõik üks mäng, sest et nagu pidevalt välja tuleb ja nagu kasvõi tuul Sepp seal ju kaudselt ka mõista annab, ei ole meie inimesed oma bioloogilist loomust ületanud. Vot vot sina tähendab tasakaal on ilusti olemas ka, noh, inimene on väga palju loomi, näiteks võtame normaalse veise, mis ta on teinud normaalsest veisest. Ta saab täiesti teha piisavalt pika aretustööga sihukeseks elukaks, kes annab 15000 tonni, ei, mitte 15000 liitrit piima iga aasta, tähendab ta kogu aeg on laktatsiooniperioodis on looduse mõttes täielik vääridest, selleks on inimene võimeline. Nojaa, aga mõtlen Tühiese piim, aga selles mõttes, et hakkame aretama ennast rahumeelseks demokraadiga, võtame noh, nii, kusjuures nii Jüri Allik kui Kaarel Tarand mainivad Norbert Teliast ja Stephen pingeritta. Aga see, see, see pah meelde Kölni massiahistamise minu kodustamata natuke neid paneel soodustamat, aga just läänemees või saksa mees on väga-väga kodustatud, et seal ka pärast seda Kölni massiahistamisega. Kui ma lugesin saksa meediat, siis seal üks selline väike arglik hääleke ikkagi oli, mis ütles, et saksa meeste täielik läbikukkumine, võimetus, võimetus kaitsta oma naise ja liiga tsivilistid, haritud ja ja ei noh, siin ongi, et. Et ma just jäin mõtlema selle peale, et noh, et noh, praegu selles moodsas lääne ühiskonnas, eks ole, meil nagu soorollid sellest sellest härm üldse räägi ja siis naised on ka sellised hästi tegusad ja hästi võimsad, noh ma tea, mingisuguse massikultuuris on ka ikka mingisugused tanköörlid ja mingisugused power Vumeni, et kas ma tea seal ühe Ühe vasaku käega seal või ma ei tea, üks ükskõik kui võimsa mehe läbi peksta noh selline ideaal. Ja siis on muidugi muidugi moodne naine, noh, ta käib Taichise teeb mingit Kopojerate siis mingisuguse idamaist võitlust ja siis, kui see mäng üks kord läbi saab, eks ole, noh, ma ei tea, see fantaasiamaailm kinost välja tullakse ja, ja siis, kui noh, et kui on, tekib see reaalne olukord, eks ole, nii nagu kaitseväes öeldakse, et tekib reaalne olukord ehk siis ehk siis on mingisugune madja õu on täis mingis mingis mingisuguseid Põhja-Aafrika päritolu ahistajaid siis ikkagi need naised vaatavad nagu otsiv abiotsiva pilguga meeste pooled tehke midagi ehk siis läänemeeste poole ja siis korraga selgub, et ei ole, ei ole enam seda testosterooni või siis rahulikumalt öeldes. Jaa, jaa. Ja noh, siis siis teesklus huvitavat jälle teesklus või siis enesepettus, et see aeg saab läbi. Huvitav, mina tahtsin enne siia vestlusesse sisse tuua kultuuriküsimuse ja visata õhku selle, et võib-olla see otsedemokraatia rahvaalgatuse mõte ongi Eestisse sedavõrd akadeemiline just sel põhjusel, et meil ei ole seda ju sellise mäletama ajaloo jooksul kunagi olnud, et see on kultuuri küsimus. Aga nüüd ma saan teie jutust aru, et see on puhas bioloogia. Nüüd on sujuvalt üle minema sujuvalt üle minema ja kusjuures tuul, Sepp ja Brigitta Davy tants mõne mõtlevad mõnusalt, tegelikult sihukese üsna karmid polaarsused ja mõtleksid tuul, Septan neotarvinistiama Neuderwinismi nagu märkusena kritiseeriks küll, et see võtab aktsioonina, ma nii-öelda tööhüpoteesiks võtab selle kõik tunnused on evolutsiooniliselt kujunenud. Mis inimese puhul ta läheb juba päris kehvasti, sellepärast et me kontekst on nii palju muutunud, et võib-olla oma näite pärast toksin. Kanada kuldvitsa hirmsalt vohab näiteks tartu ümbruses sööb ära kõik teised liigid tõrjub välja, aga see selles, et ta võõrliitne sisse toodud ja tal ei saa olla mingit nii-öelda evolutsioonilist kohastumust Tartu ümber või nendel maastikel evolutsioonilist kohastumused sarnastel maastikel pole seal looduslikke vaenlasi, ta lihtsalt närib kõik välja. Nii nagu eksju. Viidi kunagi küülikute küülikud, viidi sinna Austraaliasse, hakkasid hirmsalt vohama. Asi on selles, et et see ei ole nende hirmus vohamine, ei ole kohastumus reetselt austraaliakise kiskjate vahelisele keskkonnale, et, et iga organism alati kannab endas nii-öelda uinunud potentsiaal susi ja neid on tohutult, tohutult palju täiesti rakutasandini välja ja sellega tegelevad teised distsipliinid tegelikult. Et selles mõttes, et noh, võib-olla eestlasel ka õigeid nuppe vajutada siis annab aretada otsedemokraatlikus režiimis rahvas. Nii et saate lõpuks jõudsime välja ikkagi sellise aretustöö ja ma ei tea, kas ma ikka ütlen selle sõna välja rassi küsimus, harilik haridusaretusega. See üleminek on sujuv, ei saa olla nii, noh issand jumal, kui me paneme inglise tüdrukule muutke, käsime tal kõndida, raamat pea peal eksida, või tähendab mitte rass, rass ka, vabandust. Ta rüht, kujunebki selliseks kujuneb, kõnnak saab kujundada, eks ju. Ja see on kasvatus ja treenimine korraga. Võib-olla tuletaks meelde balti. Belkonna seal oli minu meelest selline vägagi vägagi tugev tugev otsedemokraatlik element. Aga no vot, see on küll õige märkus ja kui tõmmata veel korra üks paralleel selle kolmanda märtsi reporteritunniga, siis ühel pool oligi ju Siim Tuisk ja tema selline plebeilik demokraatia käsitlus ja teisel pool siis Markus Järvi ja tema aristokraatlik võib olla probleem ongi meil selles, et päris plebeid me ei taha olla, aristokraadid ka ei oska olla ja siis lõpuks olemegi valinud selle, et laseme ikka kellelgi teisel teha ja las need erakonnad teevad ja siis on neid mõnus jõuda ja elu läheb edasi. Sisuliselt halvad härrad. Sest ma lihtsalt tuletan meelde, et mismoodi Balti rüütelkond töötas, et seal olid, olid sellised päevade regulaarselt peetavad sinna pidi üldiselt iga mõisa omanik tulema alates sellest eluaastast, kui ta 16 sai, peeti teda täiskasvanuks, oli kohustuslik sinna kohale ilmuda, kui ta kohale ilmunud, siis teda üldiselt trahviti. Realises valiti kõiksugu need omavalitsuse või siis rüütelkonna, omavalitsuse, neid asjamehi ja see ja tasustatav töö ja kui oli vaja minna näiteks peterburi õukonda mingit lobitööd tegema, sest nad tegid seda omaenda ajast, jaga omanda aga omaenda vahenditega. Ja siin noh, nagu varasematest aegadest on teada selliseid juhtumeid, kus oli veel Rootsi ajal ja Taani ajal siis kui need õukonnad, keda pidi mõjutama, et ka Stockholmis või Kopenhaagenis siis rüütelkonna esindajad, nad käisid seal omaenda kulu ja kirjadega, mõned lihtsalt laostasid. Et ja oli selline, noh, ütleme korporatiivne valitsemissüsteem, kus oligi see, et, et noh, Noblessov liis ehk siis sa oled kohustatud mingeid asju tegema ja aga noh, kas, kas eesti rahval on sellist kogemust? See peaks ole nende rõhujate rüütelkonnaga mõisnik, aga et see kõik on noh absoluutselt kõik on hästi, väga-väga negatiivne, väga paha ja sealt nagu pole midagi õppida. Teil on täpselt, see süsteem toimis hoopis teistsuguses majandusolukorras ehk siis pärisorjuse viljastavates tingimustes, sest kui me tänapäeval nõuaksime oma valitsejatelt, et nad teeksid seda oma raha eest, siis noh, me teame väga hästi, kes meid siin valitsema hakkaksid, et see oleks, eks, Campecure rikkureid ja esimesed lehmad ka kohe nii palju piima ei andnud. Nii, aga sellise filosoofilise noodiga lõpetame siis tänase vasara. Ma tänan, Mihkel Kunnus, Andrei Hvostov. Mina olen Peeter Helme ja siia saate lõppu sai valitud muusikapala, ära karda mind, Olav Ehala muusikalavastuses kaotajad, mõtlesin seda pala valida, et paneme selle sellise lootusega, et poliitikud ei peaks rahvaalgatust kartma, aga noh, ma ei teagi, kas ma nüüd sellise sõnumi välja jõudsime, et ütleme siis lihtsalt, et see hele Kõre, Andero Ermel iia Elizabeth Tamme esituses olev lugu on üks väga ilus lugu. Kuulmiseni. Liikus. Sinu juuksed on muidu merel. Sinu tuuleiilid eksitavad. Silmado, kui jumalate perel veel ei usu, et lähedal on Sinu saame selle pärga kaela. Sinuga ladu val kuus üle. Kas puudutada võin sulle riba kaela?