Aiatark. Tere kõigile aiasõpradele. Kevad on edenenud nii kiiresti, et juba tahaks aeda kaevama ja muru riisuma minna. Teisest küljest äkki on veel liiga vara, mine tea, kui suured külmad on veel tulemas. Eesti Maaviljeluse Instituudi osakonna juhataja Malle Järvaniga rääkisime tänavuse kevade eripärast. Aga tundub, et tänavune kevad on suure kiiruga tulnud ja hirmus varakult ja see kipub, kipub neid ära petma ja me kipume kõik juba juba varakult aeda minema, aga kas ta niimoodi jää, ei julge päris loota veel ja sellepärast mõningate töödega äkki äkki võiks natukene tagasihoidlikum olla ja ja pigem karta, kui võib-olla ilmad pahaks pööravad? No ma küsin, et mida te olete jõudnud aiast teha, kas muru on juba kõik ära riisutud? Muru on ära riisutud ja siis puud-põõsad on ka lõigatud, hekid on lõigatud ja mõtlen, paneks ka murule väetise juba ära ja ja võib-olla isegi et aega, kokkuhoid, et võib-olla isegi dekoratiivpõõsaste sügavväetamist, mul on selliseid ilusaid sire, leidsin mõningad põõsad ja et mõtlen, et neile ei teeks paha, kui juba juba sellise sügavama väetamise aukudesse ära teeks. Ja noh, niisugust üldist hülgist puhastamise tööd niisugune muru peal eriti ja ütleme sellised lilled, mis on juba ninad välja ajanud nagu sellised botaanilised tulbid, mis tulevad küll väga tagasihoidlikult ja aegamööda, tänavu, et need, ma olen ka lehtede alt ära päästnud. Nii et te olete kõik tulbi ja nartsissi peenrad juba talvekattest täiesti puhtaks teinud. Päris puhtaks ei ole, nartsissi, kama natukene veel, vaatan suurema lehemassi, võtsin pealt ära, aga ma vaatan, et nad ise ka kuidagi nagu kartlikult ajavad välja, et nartsissid väga-väga tagasihoidlikult tulevad, et kas kardavad veel midagi, aga tulbitan väljas, aga eriti edasi ei arene, nii et need on mul küll puhtaks tehtud, kuna nad lihtsalt lehte ei kannata enam talvekatel olla. Kas te olete sinna mulla sisse ka vaadanud, kas see hästi soe detsembri ja jaanuari algus on ka midagi paha teinud? Päris ei ole vaadanud aga mõne tulbisibula, mis, nagu mul mullas tuli, üles kerkinud, ma vaatan, et ega juured väga hästi ei olegi tänava arenenud või väga hästi veel kinnitunud. Et hädasti hädasti oleks neid vaja, niisugust soojemat vihma, väetise ma juba natuke kasutasin nendele tulbisibulate ümber, et just selles vihma ootuses, et kui tuleb, et siis Nii et te panite kergelt mineraalväetisi Ma olen alati alati varakevadel pannud natukene lämmastikku oma sibullilledele. Kunagi lätlased seda väga õpetasid, et, et tasuks väga-väga varakult tulpadele panna, et see just lehemassile mõjub hästi ja järgmise aasta sibulate kasvule. Kui ta varakult kätte saab meie kevaded kipuvadki väga kuivad olema ja selles suhtes vahetamisega hiljaks jääda, see töö on tehtud. No muidugi on ka see, et aiad tolmavad, teed tolmavad ja kui seda muru riisuda, siis sealt juba tõuseb tolvokas näiteks lillepeenraid, ma mõtlen siin kevadisi püsililli tulpe nartsisse, lumikellukesi peaks kastma, sest kas nemadki ehk kannatavad põua käes? Selliseid varased krookused ja lumikellukesed, no nendel oleks küll, kellel vähegi võimalike kiik olemas, et nad oleks kindlasti väga tänulikud selle üle. Sest mul tõesti on kuiv ja nemad ju kasvatavad praegu oma lehemassi, mis järgmiseks aastaks hakkab seda õieilu tekitama, et nemad oleks väga tänulikud selle üle? Aga mida veel võiks kasta puid, põõsaid? Ei, ma arvan, et seda Mik, sest nad ei ole veel päris oma elutegevust alustanud, pigem pigem võib-olla ei ole eriti eriti vajalik see aga võib-olla siis niisugust asja ütleme, kui tahetakse varasemat saaki saada, siis selliseid püsikul tuur soovitaks, soovitaks neid seda natukene väetada ja võib-olla rabarbri lle murulaugule, talisibula longus laugule natukene sellist vedelamat väetist sisse kasta, kiletükk peale panna, kas kividega otsad kinnitada, et saab, ihkaks varasemat saaki ja ma üldse vaatan, need kultuurid ka tänavu üldse ei kipu kiiresti mullast välja tulema, olgugi et on juba sooja ju vähemalt nädalapäevad olnud. Isegi murulauk nagu eriti ei liigu veel. Kas nad teavad, et tuleb veel öökülma? Võib-olla võib-olla kardavad midagi, võib-olla nad on targemad, kui meie oleme. No mida te oma maasikamaaga tegite, sest tundub, et tänavu see suur külm vist väga palju paha ei teinud, sest lund oli õnneks. Lumi oli jah ja mul isegi tänavu maasikate kate kuuseokste näol oli küll varutud, aga peale ei olnud vaja panna, sest nad olid kenasti lumekatte all ja et praegu ma arvan, vanade maasikate puhastamisega päris kiirustada äkki veel ei maksaks, küll küll jõuab seda teha, kui peaks äkki tulema selline tugevam kui ilm, et võib-olla õiepungadele teeks paha. Aga mul on ka noori maasikaid ja, ja no nende lehemassi eriti pole, nagu ütlesin, et kuuseoksad on igaks juhuks valvel. No ma loodan väga, et neid enam vaja ei ole, aga ma vaatan, et nende ridade vahe tõesti kippus nii hirmsasti ära kuivama ja auruma. Ja seal ma siis tegin küll niisugust tööd, et rehaga veidi kobestasin seda pinnakihti takistada aurumist aga muidugi päris mulla peale ei taha veel astuda, kuna muld on toores ja olgugi et ta on kuiv, aga ta nagu on elutu ja ei taha tallata, siis nagu teeradade pealt niimoodi natukene kaugele tõlkimisega veidi veidi rehitsesid neid vahesid, et auramist takistab samamoodi. Taimede vahe natukene pealt kobe oleks. Võib-olla võiks ka maasikamaale pisut näpuotsaga lämmastikku visata või? No kui just on tahtmist, ega ta kuskile ei kao sealt, aga ütleme õige aeg on siis, kui vanadest lehtedest puhastada ja siis natukene näpuotsaga ümber panna eest mingit lämmastikurikast või mitte mitte liialdada, sest kipume tavaliselt maasikad ikka üle väetama ja mina olen teinud veel niimoodi, kui on vanemad maasikapuhmad, siis lihtsalt käsiadraga kergelt ridade vahelt läbi sõitnud, et saaks kobedat mulda ja siis rehaga nagu mullanud neid põõsaid, nad kipuvad ju maast välja kasvama. Ja mulle tundub, et see väga neile meeldib, nii et nad nagu siis selliste väikeste paakide peal sellised vanemad taimed, hiljem kasvavad. Marjapõõsad olete ilusti korralikult tagasi lõiganud, aga väetamisega veel ootate. Hääletamisega ootan ja praegu on mul, kuna need möödunud aastat kavaarikale tegid väga palju paha need külmad talved siis mul on ka vaarikad on veel lehekatte all, mitte sellepärast, et ma nüüd nii suht tugevat külma kardaksin, nad tõenäoliselt peaksid vastu, aga just selle mõttega, et liiga kuivaks muld sealt alt, et lehemass sealt väldib, väldib auramist ja ma loodan, et ta hoiab juurtel niiskust paremini ja noh, niipea kui soojaks läheb, eks siis saab seda massi sealt kas vähemaks võetakse sisse kobestatud ja, ja siis ma panen ka natuke lämmastiku peale. Nii et Malle Järvan, te panete praegu inimestele südamele, et ei maksa liiga varakult kõiki talve vastu kaitstud taimi paljaks kiskuda ja jätta nad võib-olla saabuva külma kätte pisut oodata selle tööga. Jah, päris niimoodi stabiilseks ei maksa seda teha, muidugi murud murud kindlasti seda võib teha ja muru väetada ja aga päris päris neid köögivilju püsiköögivilju ja ja õrnemaid lillesort nüüd ma veel ei kiirustaks sellega. Muru lehitsemine on igas aias kevadel kõige esimesi töid küsime seepärast aednike hulgas muru Marina, tuntud Marianna saare käest kinnitust, et ega talv sel aastal murule ju liiga ei teinud. No tänavu ei ole tõesti väga viga, sellepärast et niisuguseid vahelduvaid sulasid ja külmetamisi oli väga vähe. Aga jaanuar oli selle vastu jälle väga soe ja nad ei saanud nagu talvepuhkusele jääda. Ja praegu just väga ilusad välja ei näe. Jah, ma vaatasin ise ka, et kuidagi on ikkagi külm nad üles kahutanud need murutaimed ja kohe nagu ei raatsikski selle metallist muruluuaga neid rapsima hakata. Kas peaks ootama, kui kuivab rohkem või kui need juured paremini kinnituvad? Jah, see on nüüd niisugune asi, et see oleneb, kui vana muru on ja kui tihe on noorte murude juures on tõesti niimoodi, et see talvine külmakerge on selle Kamala niimoodi nagu aluspinnast lahti tõstnud ja sellega peab väga ettevaatlik olema, et enne, kui hakata pesitsema, peaks ta üle rullima. Vanadel kavalatel niisugust muret ei ole, kus on juba hästi tihe ja ja niisugune nüüd kulu täiskamarat seal võib küll julgelt kraapida, aga niisugused noored murud ja kus on näha, et ta on üles kerkinud, neid peaksime tingimata rullima. Kas rullimise asemel võib oodata, et see murutaime, juurekene lihtsalt kinnitub tugevamini kevade edenedes mulla külge? Jah, kui tuleb sadu, see vajutab teda kinni, aga praegu on see viga ka, et ei ole sadanud, kui tuleb üks tugev ilus kevadvihmasadu, see vajutab ka kinni. Kui nüüd rull ei ole, no siis võib mõnede niisuguste koduaias käepäraste vahenditega või kasvõi kasvõi tallata mõnest kohast kinni, kus on näha, et ta tõesti on niimoodi sulanud ülesse, muidu ta nüüd päris ise. Kui nüüd vihm ega miski asi teda ei vajuta, siis võib küll nii olla, et mõnest kohast võivad isegi ära kuivad, aga, aga eks ta paraneb. Aga mõni niisugune toru või, või mõni niisugune asi, et selleks saab ka üle lükata, mis teda natukene kinni vajutab, kui rulli ei ole? Kas muruvahetamisega peaks veel ootama või võib juba natukene mingit spetsiaalset muruväetist? On see, et kui juba ööpäevane temperatuur on üle pluss viie keskmine, siis võib hakata väetama, aga vahepeal oli küll väga soojad ilmad ja ma isegi imestan, et see ei pannud siiski muru kasvama. Kõik sibullilled ja läks siis juba varakult ju õide ja tulid välja, aga muru muru ei ole veel roheline ja nüüd läheb ta nagu külmemaks ja tuleb veel lörtsi ja ööd lähevad külmaks, lubas miinus kaheksa kraadi, et momendil vast ei ole hea väetada ka natuke oodata. Nii et isegi muru hooldamisega peaks ikkagi ootama, kui kevad edeneb, et väga varakult ei ole vaja hakata rehitsema. Ei ole väga vara hakata, tänavu on ju erakordselt märtsikuu soojus, kuid pikaajaline keskmine. Meil ei ole kunagi enne aprilli aprilli keskpaika ikka saanud hakata aiatöid tegema aga nüüd meelitas juba inimesed kõik välja, aga ega ta nii ei jää. See on ju selge, et, et pikaajaline keskmine näitab ikka, et aia ja põllutööd saab alles aprilli lõpus mai alguses tegema hakata. Nii et praegu on aiapidajal, siis niisugune plaanipidamise aeg. Plaanipidamise aeg ja alati saab ju niisuguseid asju teha, nagu näiteks, kui murul on praht lehti jäänud kui nüüd ära rullitud ja siis kergelt lehitseda noort muru ja vana murul saab ju kulu välja kraapida ja siis, kui mutimullad või midagi on seda laiali ajada, muru tasandada näiteks saab praegu võtta komposti, liiva, segu ja, või mulda, kui on ja siis need augud ja ebatasasused täis ajada. Selle võib kõik enne väetamist ja lisakülvi teha. Ja kui juhtub, et selle kevadise muru kraapimisega sammal niimoodi ära tuleb ette täiesti paljast muld alles jääb, et siis sinna peaks varuma muruseemet. Jah, muruseemned lisakülvi jaoks kindlasti tuleks teha ka igasugusele murule, võib ikka täiendada natukene kevadel peale kamarasse, sest ei ole midagi. Missugust muruseemet teie soovitate, kui on päikesepaisteline aed? No mina soovitan ikka punase aruheina ja, ja siis aas Nurmika segu koduaeda ei taha ju väga tugevalt teda niitartsis karjamaa raiheina. Kui ei ole ägedat Allamist ja tavaline koduaia muru, siis seda ma nagu ei soovitaks. Kas teil on väga hea, kui kasteheinaseemet on saada vist praegu ka segudes, aga kui on lasteaiad ja niisugused spordiväljakud ja kus on suur kasutamine ühiskondlikel aladel, siis on ikka võib ka karjamaa raiheinaseemet olla. Ja millist varju murude soovida? Varjumurutaimedest meil on ikka punane aruhein. Punane aruhein. Praeguseid midagi saada ei olegi ja niipalju veel ütleksin, et et praegu juba võililled kenasti rosetid tulevad välja, et, et nüüd oleks just õige aeg neid välja sealt torkida. Ega midagi muud ette koduaias ei võta, mürgitama neid ei hakka. Ja kui nüüd välja torkida, nad ei ole veel niimoodi kõvasti kamara, siis seest kinni nad tulevad hästi kergesti üles. Nõu andsid Aia targad Malle Järvan ja Marianna Saar