Eetris on teatriluup, mina olengi, sedapuhku Tartu uuest teatrist, kus on äsja lõppenud Renate Gerdil lavastus koon ja mina mõtlen Renate lavastuste puhul kogu aeg niimoodi, et ega on Eesti väga rääkida ei saa, muidu öeldakse küll, et millest rääkida ei saa, sellest tuleb vaikida ka raadioeetris natukene keeruline, nii et millestki tuleb alustada. See, mis sa selle lavastuse kohta välja andnud, on põhimõtteliselt see metafüüsiline kudum. Ja metafüüsiline ja mitte asjalik kudum inimese loomast isegi ette aimata ajast, kuid jätkuvalt intrigeerivast inimesele omast ja ühtlasi ka paradoksist, mis taasloob end igapäevaselt uuesti ja kust ammutada lõpust. Majas ei ole, vastased on lihtsalt hirmus füüsilised ja tavaliselt väga raskesti sõnadesse pandud, nii et ma mõtlesin, et seekordse kudumi motiiv on isegi üllatavalt hästi sõnastatav, eriti tänu Tiina Ameerile, kes on vist vähemalt vanema põlvkonna eestlastele kõikidele oma kudumisjuttudega meelde jäänud. Aga kui ma nüüd millestki alustan, siis see koht tuleb vist ka ära mainida, tütraadime reaktagerdiga, näitlejanna kiustiga. Mind hirmsasti huvitab Janek, et kuidas see protsess hullem paistis, siiamaani on enamiku lavastusi teinud Renate oma trupiga, kes vist ennast ogaraks treenib, muudkui, et kõige selle füüsilise poolega hakkama saada. Kuidas on teil siin läinud? Näe, vaikiv ei jaksa isegi rääkida. Tegelikult on tõde see, et mulle tundub, et Tartu uude teatrisse kus tegelikult püsitruppi ei ole hetkel koondunud vabakutselised näitlejad ja loomingulised inimesed ja lavastajat, kes on kõige paremas mõttes üsna ja väga avatud. Et me kõik, kes me siin osalesime. Piret Simson, Katrin Pärn, helgu Rosentele, mina. Me oleme Renate lavastusi varem näinud Pelguranda Natega ka varem kaasa teinud, et noh, et mõnes mõttes ikkagi ju teadsime, mis meid ees ootab, aga, aga ega me ei sellepärast tulemata jätnud, nii et selles mõttes me olime selleks valmis ja tunnen ennast väga hästi ja oleme väga rahul. Teie eesootavale, kui oli kohutav tunne, et mis teid ees ootab ma mõtlen seda füüsilist poolt vä? Ja, ja noh, selles mõttes, et tegelikult ju noh, ütleme ausalt mulle üks kolleeg saatis just praegu pärast esietendust sõnumit ei tahaks ka siukest teatrit teha. Et tegelikult noh, ma olen väga rahul, et saime Aga mis ma tahan öelda seda, et, et kui me räägime neil teemadel, eks ju siis tegelikult las jäägu jumalaga, see füüsiline teater ei ole vastu, ollakse, et minu jaoks see ei ole nii oluline, see termin. Aga printsiibis see, mis Anett mainis, et see näitleja avatuseks öelda, mis ma kuskil ma ei mäleta, millise intervjuus seda mainisin, et, et see normaalne paradigma nihe, et kaasaegses teatris näitleja väljendusvahendid peavadki olema laiahaardelisemaid ma ei tea, see suur sõna draamanäitleja näitleja peabki olema nüüd mitmekülgsem, et see on see, mida mina näitlejat ootan. Endale meeldib öelda see, mida ma ise aiaine, mida nagu laiemas plaanis Tartu uues teatris aetakse, et kaasaegset teatrit ja sellepärast ta näitleja ei saa niimoodi piirduda, et kui ta on nagu 40, et siis ta nagu ainult kõnnib, istub, seiskab, räägib, annab teksti, eks ju, et et sellega kuskilt maalsed kaugele ei purjeta ja täpselt nagu mitmekesistanud seda pilti. Aga noh, see on väga kõvasti ka näiteks kinni, kas ta võtab selle väljakutse vastu? Ei võta, eks ju, et et minu jaoks on see, kuhu tegelikult peabki liikuma, noh üldse kogu nagu näitlejaks olemise printsiip, et sellest mugavustsoonist välja tulla. Ma olen väga nõus seda ma tahan küll öelda, et ma juba ikka väga ammu, no tegelikult ma arvan, et sellest hetkest peale kui me otsustasime, et nüüd ma hakkan vabakutseliseks näitlejaks. Ma tulen suurest riigi repertuaariteatrist ära. Alates sellest hetkest mul vaikselt. Ta hakkas muutuma, hakkas nihkuma, see hammasratas, et ma ei suutnud, ma ei osanud enam öelda enda kohta, kui tule kellegagi jutuks mingil mis iganes põhjusel, ma ei osanud öelda, et ma olen näitleja sest et tõesti seal nii avardunud Varjanud ära edendaja. Ja mul endal on probleem sõnaga näitlejana ma vist olen kuskil maininud juba, mul on siuke tunne, et olukord on, see tuleb saksa saksakeelsesse show, diilereid internäib näidanud oma ja mida sa seal näitad, sa ole ja tee, eks? Noh, mida sa lähed, hakkad näitlejaga. Laval on kohalolu. Minu jaoks oli väga palju on, mul on hea meel selle üle ootamata selline nagu kokkusattumused. Ma olen päris mitu aastat käinud Viljandis Eve Noormetsa korraldatud sellel nato festivalil, kus ma siis sattusin, läheks on teatri ehk siis nii-öelda improvisatsiooni laadse meetodi kursusele, mida ma olen mitu aastat n, mis mind on väga toetanud selle protsessi juures siin ja üldse on samamoodi muutnud ära need mingitest Oled tambitud saanud oma koolis? Eks ju ka sulle ei üldse mingisugust omakorda mingisugust hirmu ei teki sellest hoopis teine koolkond või noh, selles mõttes kuidagi koreograafiline näitlejale. Juurikas, et selles mõttes, et ma ajan ikka oma asja, ma ei tee nagu hinnaalandust. Ma tahan teha omaloomingut, siis ma mina ka valmistusin selles mõttes, et ma tean, et noh, okei, mul on, mul on nüüd nii-öelda siis inimesed, kes ei ole varem sedalaadi asja teinud päris sedalaadi lõpetanud teatrikooli, aga noh, okei, aga samas ikkagi mul midagi väga erilist, pigem olid vanuses küsimus lihtsalt, et on vanemad ja kondid ragisevad, eks ju. Et noh, minu jaoks, sest tegelikult noh, kui tõele au anda, siis tegelikkuses ei ole nüüd mingi väga suur noh, ka minu jaoks mingi paradigma hüpe, sest et iseenesest ma olen nagu töötanud näitlejatega küll ja veel, eks ju, ja praegu on, see viimastel aastatel on see, kuna musele kompaniini asutasin ja seal on nagu siis kokku võtad, nüüd tulevad natukene, ma ei tea, 10 aastat nooremad inimesed, eks ju, on põhituumikus. Et siia nipet-näpet siit-sealt on külalisi, esindajad, aga noh, põhimõtteliselt siis jääb nagu mulje. Aga, aga noh, tegelikult see ei olnud minu jaoks mingi täiesti nagu uus kogemus, aga uus kogemus oli see, et on, et on kõik. Et ma olen nagu teinud seda tegu, miks tuukri aga et kõik on noh nagu näitlejaharidusega aga samas nagu ei olnud sellest ei ole nagu mingit vahet. Ka teistpidi, mida annab juurde see, kuni on näitleja haridus, mis on need vahendid, mida muidu võib-olla ei leia oma Tubilkas? Aga ma ei oska sulle niimoodi öelda, sest vaata seal oma trupi, ma olen ka ise välja koolitanud, et kui sa vaatad neid lihtsalt, ma ei ole kasutanud sõna, aga siin ma tahtsin sõna kasutada puhtalt nagu dramaturgiliselt vaatevinklist. Et siin lihtsalt seda argielu paradoksi natukene nagu tuua ja mis selle tüki alguses need hommiku testid, et just seda, et noh, et hästi lihtne iga inimese hommik, võib-olla midagi nii poeetilist. Et samas tõesti nagu mõtet inimese tänavalt ja kuulatama hommikut võtad järgmise inimesed tänavalt ja see kõik on tegelikult tohutult ilusad, tekib see äratundmismoment, et noh, et ei pea suuri sõnu kasutama selleks, et kohale jõuda. Samas, ma vaatasin lihtsalt, mõtlesin, et nagu dramaturgiliselt on see just hästi huvitav, seekord just nimelt needsamad argielu poeesiat ja sellised need nihked, mis tulevad kas või sisse, kui tõepoolest jutt käib kudumisest ja siis hakata seda hoopis muul moel näitama. Füüsilised minu jaoks. Kohutav, kuidas sa jõudsid üldse kinoveerini oma mõtetega. Tiina on erinev, ma jõudsin niimoodi, et ah, see on nii, selles mõttes nagu isiklik või et lihtsalt ühes sõbra tehtud Mixiseks kuulsin ühtejutti ja siis ma hakkasin nagu sealt hakkas hargnema, et tohutult intrigeeriv. Ühendage pik jupike, eks ju, aga noh, siis sealt hakkas tulema see mõte sealt ütlesite excuse Pealkiri, kuna ma nagu noh, ambivalents tekkis juba kohe, no siis, kui ma selle pealkirja tegelikult natukene oli forsseeritud, eks ju, sest Maarja Maarja Mänd helistab, et nii-öelda hulgas projekti vaja öelda, on vaja pealkirja panna ja siis ma. Aga siis tuli nüüd koon, et noh, ma juba teadsin seda kudumise värk ja siis see muu teemaga inimeste lohku. Mina mõtlesin, et see Tartu uue teatri esimene natuke tundub selline inimeseks olemise kool vahepeal sellepärast et mõtlesin sedasama peaaegu sama seltskonnaga. Te olete nüüd väga erinevaid asju teinud ja need muuhulgas ka keskea rõõmud, kus mitte kunagi keegi ei teadnud, mis päriselt lavale tema hakkab. Mis on nüüd siis on sinu vabakutselise elu, et ei olegi töö, vaid õpid inimeseks olemine. Jah Narna kumeraks põhimõtteliselt küll, et teatrikooli lõpetades öeldakse legendaarne lause on see, et kui sa kooli lõpetad, siis sa ei ole valmis näitleja vaid alles hakkadki õppima. Nüüd alles. Öeldakse ka seda, et need rollid, mida sa teed neli aastat teatrikoolis, näinud seda, et 10 aastat pärast seda veel ka mis seal palju asju öeldakse. Väga palju, Heino lihtsalt, et tõesti, et see, ma olen väga rahul sellega, et ma olen selles kohas, kus ma olen, et ma olen sattunud Tartu uude notarisse ja kokku puutunud nende inimestega, ma tegelikult ühtepidi olen rahul, teisipidi olen üllatunud ja kolmandat pidi olen täiesti lõdvestunud. Sest see on nii ilmne, et see kõik on minuga juhtunud, sest seda ma olen soovinud. Ja et noh, et iga uuslavastus, mis mu juurde on praegu tulnud nagu ise tulnud noh on kuidagi sündinud, need on kõik nii ägedad projektid ja koostööd olnud, et noh, see on, see on nii suur rõõm ja nauding, et ma olen väga rahul. Ma olen ka jube õnnelik selle Tartu uue teatri sellepärast et siis kui Ivarmid tookord kutsus siia, eks ju siis nüüd on niimoodi läinud, et on juba kolmas lavastus ja noh, ja nüüd tunda on, et, et tuleb nagu veel, ühesõnaga kuidagi juba mõtlen, et nii äkki peaksid Tartusse ka ära kolima ja et noh, kuidagi niimoodi läinud, et siin jah, siukest suurt armastuse tunnet kuidagi. Minul muuhulgas on, kuna sa ise kujundad muusikaliselt valinud riided, vaatasin suvel isegi Kuldse Trio lavastuses hakkad inimesi riidesse panema, siis esiteks ma tahaks teada, kus saab poes käia, eks ma tahaks teada, kuidas supleilist kokku saab, sellepärast et ma tahaksin seda kõike enda arvutisse seda sealt kuulata, see on täiesti jabur. No kus ma ikka kuulan metsikult palju muusikat, lihtsalt et ega nad ise sinna kuidagi arvutisse tulla ja mulle meeldib ka teha muidugi, et selles ei ole üldse küsimus, mis see teine küsimus oli, kus poes käin, tuleneb eelarvest oled, ütleme niimoodi, et noh, eks selle olematu palgaga, kus sa käid, kus sa käid, noh, mis nüüd oli humala suvi, just ühe 50 euro päev. Nakkumalas käin siis allahindlused, exceli kunstnik elabki niimoodi vaikselt, tead kodumaal, eks jõuame siin arkt. Elame vaikselt Arekastis näiteks pargist lipsu, need ütles, et paneb selle esikaks ja panigi vaata Jametron, roosa kick, ellips, kuldsete ornamentidega vôtta. Aga selles mõttes jah, mulle kogu see muusikaline kujundus valguskostüümi mulle midagi meeldib seda teha, see on nagu selle terviku osad seda nagu ilma teistmoodi oskakski. Ma ei kujutaks ette, et keegi tuleb ja hakkab mul muusikalist kujundust tegema, siis ma läks täitsa hulluks kiigega kostüümi kujundama, siis ma ka nagu ei saa aru, mis toimub, kiirgub valguskujundaja, ma pean ikka nagu, see oli nagu tervikosa, et. Mis mõte on, sul on kõik alati samal ajal nii jaburalt nihkes ja samal ajal nii meeletult paigas, et ma vaatan ja imestan. Vaata jäine. Tead ma lõpetangi selle loo nüüd ära selle asemel, siis ma mõtlen, et äkki keegi tahaks veel vaadata ja imestada, sest vastan väärt. Tartu uues teatris lavastus koon, nii et suur aitäh rääkimast lavastaja, koreograaf, kunstnik, kõik muud asjad, Renate keerd ja näitleja Janek Joost.