Eetris on Katri Lu, mina olen Keiu Virro, sedapuhku Eesti teatri- ja muusikamuuseumist. Siin mängitakse lavastust moel, mis räägib Benno Hanseni lugu tema elust. Lavastaja Heidi Sarapuu ja peaosalise Priit Volmeriga on mul nüüd rõõm rääkida. Esimese hooga muidugi kõige ilmsem küsimusest. Sellepärast, et Benno Hansen Vaarsuse lavastustes olnud tegelasena juba päris mitmeid-mitmeid aastaid esimesena oli ta sellises lavastuses, nagu siis, vastas poiss, kus tegelikult võib öelda. Peategelaseks oli Artur Rinne, aga Benno Hansen oli ka päris kaalukas rollis, võiks öelda. See rääkib siis 1939. aasta helisalvestiste saatusest ja järgmisena oli siis Benno Hansen meil tegelasena lõbusate Stonlastest. Ja siis edasi oli meil. Mis nendega seal oli peno sisse kirjutatud nii-öelda noor Benno, kes äsja oli Peterburis tulnud ja kuna eile tema sünnist möödus 125 aastat ja meil tuli tükk välja, siis mõtles, et me oleme küll Bennot tegelaskujuna kasutanud, siis nii-öelda kolmes tükis juba, aga et äkki veel leiaks midagi temast sellist, mille paneks suurendusklaasi alla ja teekski tüki Bennost. Ja nüüd on siis tehtud. Ka kui legendaarne, kuidas siis tegelikult on? Mõtlen üleüldse rahva hulgas, mis minu jaoks näiteks ta ei ole väga tuttav nimi. Aga kas peaks olema? Ja sellepärast männimängijad, noorem põlvkond ka teos, kes on Benno Hansen ja neid värvikaid lugusid, temast on ikka teatri Ros hästi-hästi palju. Ja võiks öelda küll, et ega me ei korranud ennast rohkem kui lihtsalt tuletasime meelde, et ta oli kunagi Rootsis ja oli palunud siis, et Rootsi kuningas õpiks ära eesti keele, aga muidu olid kõik täiesti uued materjalid, kõik tema lood. Ja ma arvangi, et need lood ongi väga kõnekad, mis, mis temast räägivad ja ja kindlasti oli temal hästi palju fantaasiat nendes lugudes, siis kindlasti täiendasid need, kes üles kirjutasid tema lugusid ja kas ma võin öelda, et autorina ka seal on minu fantaasiat. Nii et et niisugune lõbus sell ja, ja teatud mõttes muidugi võiks öelda, et andekas ja mulle meeldivad niukse ürgse natuuriga andekad inimesed, kes ei punnita, kes lihtsalt on sündinud lauljaks, artistiks ja ega niisugust omadust ei saa õppimise teel. Anne lihtsalt kas on või teda ei ole. Nüüd vader uitab küll tehniliselt ka see, et kuidas brit teie siia niimoodi mitte sattusite ka selles mõttes, et välismaal ma olen aru saanud, et suure osa ajast või kuidas see kõik niimoodi käibed, Sindiaatri, seal vahepeal on aega tõesti mängida ja kaasneda. Jah, olgem ausad, ega me ei tee tegelikult seda nii-öelda raha eest või nad kommiraha ikka Heidi meile annab, niimoodi, aga eelkõige näiteks rääkida minust siis mina teen seda eelkõige nende inimeste pärast, kellega koos varuses laval saab olla ja kes nii-öelda varjus teatrilava taga on ja ka Heidi pärast, kes kirjutab nii toredaid lugusid. Ja siis ma teen seda ka väga palju enda pärast, sellepärast et. Ma tulin ju tegelikult, see oli minu initsiatiiv, kui ma kunagi oma kolleegile reni soomile rääkisin, et kuuldes tema paarilise teatris kaasa, kuule, ma tahaks ka teha teatrit väikses ruumis väikses saalis, kus inimesed on võib-olla meetri kaugusel ja, ja mitte ainult ajada nii-öelda seda ooperit, kus on esimene rida, võib-olla mõnikord 15 meetrit sinust ja ja see arendab nii palju, et see annab hoopis mingisuguse teise dimensiooni, see on hoopis teised mänguvõtmed tulevad, see arendab sind inimesena, saad targemaks, kuna tegu on kultuurilooliste lavastustega, arendab sind artistina. Hariduse võlu on see, et, et sa ei Savarjuses valetada väga aus olema, sest publikuni lähedal suures saalis sa võid veidike valetada ka, sest see ei paista nii silma. Ja kolmas on see, et ma saan kodus olla. Ma saan oma perega olla ja, ja kui ma siin heade inimestega natuke teatrit ka teha, siis, siis on see väga tore. Ja mina võin öelda niimoodi, et pari lauljale on kindlasti vajalik sõnateatrikogemus, mõni ei tule sellega toime, jah, Renee Soom tahtis ka ise tulla vaariusesse ja kui ta tuli, ta oli muusikaakadeemias õppis ja siis tal oli umbes neli lauset öelda ja ta laulis, need kõik maa. Nii et võttis aega ennem kui, kui renest sai draamanäitleja võiks öelda, et ta on ikka väga suurepärane draamanäitleja ka. Ja ma olengi valinud truck, b väga palju lauljaid. Just selle mõttega, et omal on huvitav. Mul endal kangesti muusika teater meeldib ja arvan, et väga paljud teatrid kasutavad draamanäitlejad ja, ja kuidas võiks öelda, et noh, neid superstaare või neid näitlejaid, kes on seriaalides ja ma püüan võtta neid just, kes on võib-olla jäänud tahaplaanile või, või märkamatuks. Aga kes on huvitavad ja suur rõõm on, on niisuguste inimestega töötada ja kuna me oleme nüüd viimastel aastatel hästi palju toonud lavastusi välja Estonia kunagistest tähtedest siis me jääme nagu selle peale nüüd edasi selle joone peale. Aga räägime sellest siis, kuidas need tekstid sünnivad, kui palju arhiivis istun, mis see tähendab, kus kõik see info tuleb, ma kujutan ette, et siin teatri- ja muusikamuuseumis kohapeal on kindlasti ka palju materjalist inimestest, aga kust veel või kuidas see käib? No võiks öelda, et mul on juba süsteem ja tähendab ma olen kirjutanud, tekste, võiks öelda 80.-te aastate keskelt. Ja, ja need on kõik alles ja omal ajal sai käidud Tartu kirjandusmuuseumis. Isiklikke kontakte on olnud hästi palju, sest meil esimestel aastatel käisime hästi palju Rootsis esinemas ja siis kõik need kirjamehed elasid, keda praegu jah, Nende hulgas ei ole. Ja mul on tõesti mitu kastitäit niisugust kirjavahetust, kus on võib-olla niukseid unikaalseid tekste olemas ja kui sa juba kirjutad ühte lugu, siis jääb sul kuskil materjale alles. Neid saab kasutada. Ja muidugi teatri- ja muusikamuuseumist sai terve rida materjale. Aga kiidan ka väga Eesti Rahvusraamatukogu, sest see on teatmesaali ja need töötajad on väga professionaalsed ja väga kerge vaevaga saad sa neid materjale, mis sul vaja läheb ja saadetakse sulle veel interneti teel koju. Ei oska öelda, kust või mis nad sünnivad, aga kui kodus on juba niisugune raamatukogus on olemas, siis, siis tasub lihtsalt üle käia ja tolm pühkida. Nendelt raamatutel aitäh. Ja niimoodi niimoodi sünnib. Aga kuidas on kuulata Priit neid krutskeid, millest näiteks Benno lood räägivad, kas tulevad mõned enda karjäärist kuidagi sarnaselt või tänapäeval on päris selliseid asju teha ei saa. Fenool lood ju räägivad sageli ka ära jäänud esinemistest näiteks loksutamise tõttu. Ma ma ei tea selles suhtes ja neid asju ei saa nüüd niimoodi võrrelda üks ühele, sest saab tänapäeval kutsika läbi kuidagi noh, tänapäeval mõtlesin mõnikord, võib-olla on seda diaatorit suures teatris natuke väheks jäänud, kui, kui ta võib-olla vanasti oli, et, et eks me omavahel kolleegid ikkagi üksteisele ütleme, kui sul mõni hea kolleeg on, siis mõne erilisema sündmuse puhul sa mängid talle mingi vingerpussi laval. See on hästi toredad, aga kahjuks neid on viimasel ajal väga väheks jäänud. Ja kui sa vihjad nüüd Benno napsilembuse-le siis ajanud, on ikkagi hoopis teised tänapäeval, et inimeste et nad teatrisse tulevad, nad tahavad saada kõrgkvaliteeti teed ja, ja see on tänapäeval enam ei saa selliseid asju nähtavasti lubada, et kui tänapäeval Benno tuleks purjuspeaga lavale, siis ta järgmine päev oleks töötu lihtsalt. Aga kui sa enne küsisid, et kui tuntud ta siis oli, siis samuti jälle me räägime ju tegelikult ajast 70 80 60 aastat tagasi. Et rääkida Benno kohta või üldse Estonia artistide kohta, siis vaieldamatult nadolid, staarid. Nad kõndisid tänavatel näiteks Paul Pinna, Benno Hansen, nad olid staarid nii laval kui kui ka eraelus, neil olid kõvakübarad käes, jalutuskepid käes, kui nad mööda läksid, rahvas sosistas neile järgi, lapsed sosistasid, vaadake seal. Vaadake, see on Benno Hansen ja no need olid ikka nähtused. Ja venna puhul isegi Benno oli võib-olla päris nii-öelda. Tavaelus oli võib-olla isegi suurem artist, kui ta laval oli, sest igale poole, kuhu ta ilmus, see oli sündmus ikka ja ta mängis ka ise selle sündmuseks. Kuidas tema lugusid laulda on või kas loomla käib ikka niimoodi, nagu endal torust tuleb või see tähendab ka eeltööd selleks, et tema tämbrid kuulata neid eripärasid kuidagi ära tabada, mis seal tema eripärad? Jah, ma olen teda palju kuulnud ja, ja etenduses moenska lastakse enne 15 20 minutit enne etenduse algust lastakse päris vennad plaadi pealt. Ja kui me nüüd räägime stiilist, siis muidugi Benno minu jaoks ta laulab väga saksapäraselt saksamaneeriga, et näiteks need eed on tal meelega vokaal vokaalist, rääkida, need on tal sellised saksaeed kitsad ja ega ta muidugi eriti articulatsioonile ka rõhku ei pane. Temal tuleb niisugune soe juga suust välja ja mis on väga ilus ja ühtlane, aga mõne tüki puhul või mõne laulu puhul see pole õrna aimugi, millest ta laulab, tegelikult aga hääl ilus kõlab ja, ja see on suur. Ja, aga kui noh, kui nüüd rääkida minust Benno osatäitjana, siis tegelikult ei võtnudki seda üldse endale eesmärgiks hakata Bennot üks-ühele jäljendama. Et tegelikult ja mis ei ole ka õige, ma arvan, et me ei tee paroodiasaadet ja matki teda, vaid mina laulan ikkagi oma häälega ja üritan siis nii-öelda võib-olla Bennost tabada inimesena seda, mida, mida me oleme siis tema kohta lugenud. Ja ma arvan, et see, kui me veel hakkaks nagu ekstra teda kuidagi üle võlli kääname, siis inimesed, noh, siis ta läks siukseks odavaks, halvaks, teatriks ja teisest küljest välimuselt. Me oleme täiesti erinevad, Benno oli lühike ja ütleme 20 kilo raskem kui mina, mina olen pikk ja peenike. Ja selle koha pealt ma küll Bennot kadestan, et noh, räägiti Donbassi jumala armust, et ma kujutan ette, et temal oli looduse poolt antud see hääl, mis istus tal juba looduse poolt nii õiges kohas, et ta ei pidanudki sellega väga palju vaeva nägema, et mina ikka pean veidike harjutama. Või õieti, kui keeruline on seda balanssi tabada. Ma ütlen, et kõik need toredad vahvad naljakad lood ja samal ajal, et mitte ometigi lähelodo teatriks, vaid see siiski tegelikult on ajastu dokument isegi mitme ajastu dokument, sellepärast et ühel ajal räägitud Ansonist, kes seos ühesajastus samal ajal tegevus on seotud hoopis sellesama sõjamuuseum ja kus me praegu viibime. Kuidas kõik need asjad käivad. On raske küll, tähendab, minul peab olema, ma kirjutan teada, kes hakkavad mängima näitlejad, tähendab ma mõtlen, kas nende arengu suhtes, et et kellele peaks ju rohkem ülesandeid andma ja kirjutamisega on veel niimoodi, et tuleb arvestada liikumistega, et kui kauaks Ki lavale jääb, et ta peab vahepeal ka ära käima ja siis mis nende tekivad pausid kirjutamisel just siis, et issand ta laval, kuidas ma ta ära saan sealt, mismoodi ja ei taha ühesugused ka, et oh, ma ei tea, pean korraks ära käima ja keegi on seal, need on kõige raskemad asjad ausalt öeldes. Kuidas näitlejaid lavalt välja visati, põhjused just täpselt. Nonii järgmine üks selline, kus tulevadki kõik kohe algul lavale, istuvad maha ja läheb poolteist tundi hiljem, siis lähevad ära ja, ja sellega kuskile teatrifestivalile kindlasti jääda. Tantsime, laulame, teeme seal kehame, hallinguitsevad. Ma ei oskagi öelda, tähendab, et me oleme rääkinud sellest, et duaarsem, kultuurilugude rääkija ja võib-olla aeg on jah, praegu niisugune, teine, et tahetakse midagi väga omapärast ja ja noh, meil on tükis ka vihjed, et ismid on ja teatri tegemises lavastajatel. Aga me oleme selle võib-olla hea vana juures ja ma arvan, et mingil ajal tuleb see kõik tagasi, teate, et hakatakse ka tegema niimoodi, et noh, et ta lugude rääkija ja, ja me ei hakkagi punnitama, et meil peaks olema ühesõnaga eesmärgiks kuskile festivalile minna. Et need festivalitükid tõesti peavad olema teistsugused ja ütleme konkreetselt see tükk või mitu tükki on ju kirjutatud siia muuseumi, kus eksponaadid ka mängivad nagu Juhan Viidingu puhul on mängutoosid, mis mängivad siinsamas muuseumis ja seda üle kanda kuskile festivale, ta kaotab niivõrd palju, et ma arvan, et niisugune ruum, mis on valitud, see aitab näitlejal ka kindlasti kaasa mängu seal, seal on palju niisugune loomulikum. Priit ütles siin, et et tõesti distantsvaataja ja näitleja vahel on, on väike ja see paneb tõesti siiralt uskuma seda tegelast, keda sa siis hetkel mängid, õigemini sooled. Ma nüüd jääb veel vaid üle öelda, millal näed seda praegust lavastust ekis lavastusse moensbernhansonist, millal on järgmised etendused? Järgmised etendused on esimesel ja teisel mail teatri- ja muusikamuuseumis. Pileteid on napilt saada, aga veel on, aga kuna see teatri- ja muusikamuuseum läheb remontimist isegi kapremonti, siis me viime selle lavastuse juba mai lõpus üle Eesti Rahvusraamatukogu teatrisaali. Need 25 26 Mai on, on Rahvusraamatukogu teatrisaalis uuesti etendust. Väga tore. Muuseum läheb kapremonti ja Venno on seal, läheb tagasikapilt. Aga suur aitäh. Sarapuu Priit Volmer