Tere neile, kes põhjusel või teisel ei saa praegu olla armastatud dirigendi, laulja ja igas Eesti olulises ettevõtmises kaasa löönud eriklassi ärasaatmisel Estonia kontserdisaalis või ei saa jälgida ülekannet Eesti televisioonist või klassikaraadiost. Aga kes tunnevad, et eriklassil on olnud oluline koht meie kõigi elus väga pikka aega. Neile on mõeldud algav saare, kus oma mälestusi eri klassist jagavad lauljad Urve Tauts ja Ott Lepland. Dirigendid Risto Joost ja Hirvo Surva. Eriklassi intervjuu lõikearhiivist saame ka kuulata, saate paneb kokku Kaja Kärner. Me alustame Eri Klasi koduteatrist Estoniast ja varime tema mälestuskillu sellest, kuidas võimatust sai võimalik Eri Klas viis Estonia ooperis Stockholmi külalisetendustele. Meenutus hetk on aastast 2013. Piiride, ja nii ma saavutasin selle, et hoolimata kõikidest raskustest ma jõudsin oma elutee siiski nii kaugele, et ütleksin, minu elu kõrghetk tihti küsis, mis on minu kõrged olnud, siis see oli siis kui ma istusin Stockholmis seal veerandi kaljupealsed, mida Stockholmi peal ja nägin, kui Stockholmi poole tuli valge laev, mille peal 300 Estoniast. No te võite ette kujutada, mis tunne mul oli, ma ei. Harriet Ma nutsin siis. Sest see oli minu elu kõrghetked. Räägiti, et tuleb valge laev ja kuidagi pursustasi Rootsiga. Aga kartuli, aga kui ma siis tuli siit mäe otsast alla sinna siis rootsi soo poeg, nende, kuidas öelda see kriminaalpolitsei, eestlase, valge laeva, sellise tõkketraataia, ütleksin, hakati kontrollima kõikide toonaste pass, siis ma natuke küll oskasin rootsi keelt ja siis ma kuidas huvitalisesse teatud. Ei tea, mis tähendus sellel reisil on peale kunstiliste, et et me saime nagu nüüd vabasse maailma ja ehitati siia selle, selle aia ümber. Ei, sa ütlesid, näete, mees, seal see vanem mees on Tiit Kuusik, 80 aastane, kus emalt seal, nii ma küsin sellist asja, aga milles on süüdi Margarita Voites, kellel vaja, lauldasin kõrgeid ja külmutab siin ja siis ta hakkas lubama ainult ükshaaval neid inimesi, siiski siis ta oma sugulaste ja tuttavate juurde. Et see oli minu kõrgetki. Ei hakka rääkima sellest, et sai käidud Estonia teatriga ka ütleme, Venemaa ääretult laiustel esinemas, siis oli tol ajal Muuese niuksed kultuurina nädalad või viime, käisin Estoniaga Kiievis ja Moskvas ja Leningradis ja räägime kultuurina seda, mida ma ise käisin, Gruusiat ja amataad ja kõik sugulisel, et reisinud ma olen palju ja siiani ma olen olnud tegelikult juba nüüd tänast päeva kaasa võtta, sest ma olen olnud peadirigent seitsmes riigis peadirigendiks. Mitte, et korraks tulid ja läksid ära ja pean ütlema, et selles kõiges selles nimekirjas on eelmise kohal Estonia teater. Ja mul on hea meel, et kuigi aega on olnud siin kaua, aga ta mul ikka sama armas kui tol ajal. Ja olen jaganud selle teatri muresid ja rõõmusid ja see on minu kodu. Me oleme neid saanud arhiivilindilt kuulata Eri Klasi mälestusi sellest, kuidas Estonia teater esimest korda nii-öelda pääses välja pääses Stockholmi Urve Tauts. Mida teil sellest reisist meelde tuleb, kohe esimesena, kui te eriklassi seda lühikest meenutuse lõiku kuulasid. Noh, tulevad ilusad päevad meelde ja tol ajal oli meil ju peanäitejuht Arne Mikk ja peadirigent kunstiline juht Eri Klas, nii et sel ajal toimus meil tõesti väga palju, väga palju. Me reisisime ja see Stockholmi reis oli kuidagi eriline, sest me arvasime, et me kohtume seal meie endiste kuulsate lauljatega. Ja muidugi see, kuidas meid seal vastu võtta, lehvitas meile me ka me ka olime väga õnnelikud, et me oleme lõpuks jõudnud Stockholmi. See oli võrdlemisi rasked päevad. Kuue päeva jooksul oli viis etendust tonitseti klusiiedi lammer, moor, Verdi, ooper Luisa Miller, tere, Tubina ooperi Reigi õpetaja ja Barbara von Tiesenhausen ja Mossovski porisco tunneff. Selle risk, loogika oli väga huvitav juhtum, kus Nesterenko ei jõudnud õigeks ajaks etenduse alguseks ja 15 minutit jäi etendus nagu hiljemaks. Ja Mati Palm oli kremeeritud juba seal löögivalmis, et kui ei jõua, siis tema peab laulma. Aga ikka oli siis palutud nimirolli ja Torissi osa. Ja muidugi vastuvõtt oli ju publiku poolt. Niisugused ovatsioonid ja muidugi ega seal ei olnud ainult eesti publik, seal olid rootslasi, seal olid teistest rahvussellestki, aga mis eriti jäi veel meelde, oli see peale luts siiani lammer Muri etendust, kus Margarita võitis, laulis chia osa ja no ta seal lõpuvaatuses sured, aga kohe õige varsti oli vaja sexteti laulda viimase numbrina ja see oli päris koomiline, et tuleva valges suri kleidis laulma ja see läks kordusele. Niiet kordasime sexteti. Ja see sektit oli muidugi väga hea. Lõpetuseks meiega strolli lõpetamiseks. Muidugi olid toredad kohtumised ju laeva peal seal pianist Käbi Laretei ka, endise meie dramaatilise koloratuur sopranit ka ida Aav-Loo Talvar iga kus nad kohtusid tiitkuusikuga, noh nad olid ka üheealised ja ta ütles niimoodi, et, et noh, sina ikka veel laulad, aga vaata, kui vana mina olen. Muidugi kuusik oskas seda kuidagi alati väga kenasti lõpetada seda jutuajamist, niiet jaa, mis oli veel minule isiklikult sel ajal nagu väga liigutav ja. Ma olen tänulik, et Stockholmi Estonia seits minule ja helilooja Ester Mägile anti preemia. Kõik need üritused toimusid laeval ja no ma ütleks veel, mis oli meile kõigile suur üllatus, meid oli ju 300, kogu meie kollektiiv etendusteks ja meil oli vastuvõtt suur valitsuse poolt kuninga poolt vastuvõtt raekoja saalis kuldses saalis ilust kohutavalt ilus ja ülev tunne, tõesti, see reis oli midagi erilist. Me oleme ju nii palju tegelikult reisinud ja eri suur pluss ja väga suur suur tunnustus oli meie solistidele. Et ta võttis meid oma muusikaüritustele kontsertidele kaasa. Ime olime šeriinis, kus me laulsime Beethoveni üheksandat sümfooniat, neli solisti oli Mare Jõgeva, mina, Mati Palm ja Hendrik Krumm ja ülejärgmisel päeval see oli siis teisel jaanuaril oli galakontsert, mina laulsin alati Verdi Eboli aariat Ta ooperis Don Carlos. Aga sellel õhtul viis nagu läbi seda üritust kõike kogu seda galakontserti Schwerin'i ooperiteatri bassilaulja, kes oli väga, väga paatne, väga avala hingega inimene. Mina sain temaga väga hea kontaktiga ja ma saksa keelt ei valda. Ja vene keelega saime hästi hakkama ja ma ei teadnud mitte alati minuga ikka rääkis kõik, kuidas ikka oli ja kuidas teiega on sellel ajal ja kuidas, mis on huvitavaid asju, mina talle siis rääkisid, enne minu etteastet publik rõkkab naerda ja mina mõtlesin, mis asetseda ometi seal minust sisenes, räägite igast ühest, rääkis ja lähen mina välja ja hakkan laulma evolid ja laulan hoopis teiste sõnadega. Krudel tegelikult peab olema odon fataale, odonkrodell. Oh, metsas kõik metsas, kõik proovin siit ja proovin sealt ja ütlen, Pärdon ja heerib, pöördub publiku poole ja ütleb seesama veel sama raha eest. Et ja siis ma muidugi nii vajutasin põhja. Jah, ma nii olin ise õnnetu tegelikult ja häbi oli, piinlik oli ma kaua, kaua elasin seda üle. Aga järgmisel päeval tuli üks proua pisarates ja võtab mul kaela ümbert kinni ja braavo, braavo. Ja siis ma mõtlesin, et appi appi. Ei olnudki vist see kõige hullem asi. Nii et, aga eri leidis jälle väljapääsu. Eri klass ei ole mitte ainult muusikainimene algatas väga paljusid asju, muuhulgas ka selle Rahvuskultuuri Fondi ja teiegi olete üks selle preemia laureaat, et mis on selle rahvuskultuuri fondi roll eesti kultuurielus või teie enda elus. Ja no minule see oli teisteks suur üllatus ja ega ma ei uskunud seda, kui mulle helistati ja siis ma ütlesin, et ei, see pole võimalik, et miks ikka mina ja kuidas mina ja ja siis kusi minule kohale jõudis, siis ma mõtlesin, et siin taga on eri sest et meil oli väga palju toredaid kohtumisi, kontserte ja no ma ei tea, kuidas te selle peale siis tuli. Mitte ainult tema, seal on ju nõukogu, kes otsustab seda kõike. Ma olen Airile tohutult tänulik, selle preemia saajad olid Arvo Pärt, Heino Pedusaar ja mina. Nii et. Ma olen, ma olen tohutult tänulik ja meil oli pärast veel jutuajamine ja tänusõnu mul ei, lihtsalt ei ole nii palju öelda, kui ma tahaksin öelda. Ja kõike ta tegi, kust ta võttis selle Türgi ja kus ta võttis selle kes ütleks küll, et kui palju hobujõud oli tema tema hobukaariku vedamiseks antud eta jõudis oopereid, kontserte kõikide maanteega, ta oli ju. Ah, ta oli Rootsi kuningliku ooperi peadirigent ja kunstiline juht, Soome rahvusooperi peadirigent ja kunstiline juht Tampere ooperis. No ja kõik need välisreisid ja ega ta elu kergelt muidugi ei olnud, ta ei näidanud kunagiste välja, tal võis raskusi olla. Ja kindlasti oligi, et kui ta esimest korda haiglasse sattus, siis pärast seda oli meil ka pikk jutt minema, ütlesin ka eri, palun puhka ametiga millalgi tai puhat küll kunagi ikka jälle uus reis, pikad reisid, plikad, lennud, pikad sõidud, kõik sekka. Inimesele on ikka väga-väga raske, aga ta ei näidanud seda kunagi välja, et tal on ka raske. Nüüd võib ju mõelda, et andis endast kõik, sest ta ütles, viimased sõnad, ma tean, intervjuus oli see, et austage vanemaid ja austage muusikuid. Eri Klas utsitas tunnustes noori muusikuid. Dirigent Risto Joost on läbinud eriklassi meistrikursused. Neid on ühendanud töö Estonia ooperimajas aga tihedama koostööni. Viis. Tallinna filharmoonia, kus eriklass oli filharmoonia kunstiline juht ja Risto Joost on kammerorkestri peadirigent. Ma arvan, et minu esimene mälestus maestro klassist on seotud rahvusooperiga ja, ja minul isiklikult eesti poistekooriga nendest aegadest veel testi siis poiss opranina laulsin eesti poistekooris ja oli üks ülesastumine. Ei mäletagi nüüd nüüd aastat täpselt ei mäletagi kuud, aga mäletan, et maestro Klas juhatas, see oli rahvusooperis Stahlis. Kas see võis olla Straussi roosid lõunast? Ja loomulikult ei sa maestro klassi ja, ja positiivsust mitte kuidagi üksteisest lahutada, see, kuidas ta inspireeris muusikuid ja, ja ma arvan, et igal noorel poisil, kes seal laulis või ükskõik kellega kokku puutusid, just, ütleme, noor muusik saades energiat kogenud Maaessolt, siis tõesti unustamatu mälestus. Ja minul, minul on siiamaani tema selline tohutu vaimustuses suured silmad ja, ja surnud naeratus silme ees ja see võis tõesti olla, noh, ma pakun, kas ma olin kaheksa-üheksakümneaastane. Ja loomulikult neid etendusi ja kontserte, kus maestro Klas juhatanud, millel ma ise olen olnud neid kõrvalt näinud, et on lugematu arv kordi tema selline nagu juba öeldud, sain, inspireeriv olemus, aga väga professionaalne töödistsipliin viis alati suurepäraste tulemusteni, publik kaasa haaratud publik armastas maestrot klassi mitte ainult musitseerimist, vaid kogu tema karisma, aga kaaskäivat, et kui ta ruumi ilmus, siis oli ilmselgelt see atmosfäär järsult hoopis teistsugune. Seal oli väga palju energiat ja rõõmu ja loomulikult, eks tema sõbrad ja lähedased oskavad seda paremini selgitada, aga aga kui rääkida veel korra musitseerimisest, siis loomulikult ega dirigendid ju muud niimoodi omavahel kokku ei puutu, peale selle siis kas nad suhtlevad omavahel või naudivad üksteise kunsti maestroks klassi tõesti suure hoole ja armastusega tehtud töö mitte ainult dirigendina, vaid just eesti muusikutele, uute võimaluste loojana, dirigentidelt solistidele, nii Eestis kui välismaal, ma arvan, see on olnud temaga lähenemiselt oluline panus eesti muusikalukku ja, ja testiga andnud võimaluse noortele inimestele saada kasvõi professionaalselt jalad alla. Oma esimese võimaluse Tallinna kammerorkestrit juhatada sain mina just tänu maestro klassile, mis oli 2003 aastal eesti muusika päevadel. Ja see oli otseselt tema, tema kutse, sellele eelnes mõni aasta tagasi siis meistrikursus Eesti muusikaakadeemias mis oli alati suursündmus, kui maestro seda korraldas ja ja tema just nagu pedagoogivõimed. Kahjuks ma pean isiklikult tunnistama, tal õnnestus just noortele dirigent ütle edasi anda, minimaalselt ta küll korraldas kursuseid, ütleme ka hilisemalt Tartus. Aga ma arvan, et neid dirigendile oleks olnud temalt meeletult palju õppida. Inimese karakter on selline, nagu ta juba kord on, kui on antud väga palju, siis loomulikult peab looja ju ennast ise realiseerima just kontserdilaval. Ma arvan, et see karakter, kuidas ta oli muusika ja muusikaga seotud just mitte ainult esimene, see annab ainult see, selline aktiivne, selline meloodiline elu ju oli lahutamatu päeva osa, nii et sellest ei suutnud mingil juhul lahti öelda. Ja viimase hetkeni oli, oli kirglik kõiges mida ta tegi ja, ja meie suhtlesime omavahel viimasel ajal väga palju. Tõesti siis, rääkides Tallinna filharmoonia tulevikust ja Tallinna kammerorkestri tulevikust ja kõikidest ühistest tegemistest, kuidas ta muuta veelgi läbipõimunud maksi, ajada Elask kaasa suure hingega kõikidele toimingutele ja tahtis sinna panustada ja ja kas või viimasel Birgitta festivalilgi olles koos, nähes, kuidas ta elas kirglikult läbi iga väikest detaili, mis puudutas kasvõi lavaasetust või rekvisiit ja et see kõik oleks omal kohal ja et publik ei peaks pettuma ja see on tõesti imekspandav ja kõikidele inspiratsiooniks Kas me võime rääkida ka sellest, mis iseloomustas Eri Klasi krigeerimis stiili? Ja loomulikult maestro klassi dirigeerimise stiil oli väga loominguline, samas lendlev mitmekülgne ei tundunud üldse nagu dirigeerimine selle sõna tehnilises mõttes, et nüüd hakati midagi konkreetset, et juhatama ja see tundus nii orgaaniline nagu lihtsalt suhtlemine muusikutega. Ja ma arvan, et kui üks dirigent sellisele tasemele jõuab, see ongi selle eriala mõte ja, ja siis ta tegelikult suhtleb otse muusikaga ja muusikutega ja nende läbi loomulikult publikuga. Nii et tema selline dirigeerimis vaim oli, tegelikult oli, oli võib-olla kõige rohkem tajuda just tema olemuses, küsimus ei olegi nagu kätetöös või mõnes tehnilises nüansis, vaid vaid tema silmad, tema, ma arvan, juhatuse eelkõige samas nõudlikus. Kombinatsioon erinevatest asjadest ja, ja väga hea, selline muusikaline karakteritunnetus. Ja ma arvan just kõiki mobiliseeriv oskus on, on see, mis teda võib-olla kõige paremini iseloomustaks. Sa ütlesid, et viimastel aastatel teil oli võimalik rääkida palju Tallinna filharmoonia tulevikust, mille kunstiline juht Eri Klas oli ja sina juhid siis Tallinna kammerorkestrit. Kuidas tema selle organisatsiooni kontsertorganisatsiooni tulevikku nägi? No me rääkisime tõesti väga palju nendel teemadel ja, ja siin olid ka ju suured muutused käsil ja ootamatult oli temaga üks üks inimene, kes suutis filharmoonia hoida ja Tallinna kammerorkestrit seal, kus ta praegu on. Mustpeade maja kui Tallinna muusikakeskus on siiamaani püsinud eelkõige maestro klassi pingutustele. Nüüd on taaskordse teema päevakorral, eks näeb, kuidas edasi saab. Need paratamatult on seotud konkreetsete isikutega ka väga paljude kollektiivide tulevik etega, ka Tallinna filharmoonia seis ei ole mitte mingilgi määral kindlustatud ja ja võib-olla musta stsena Rimi järgi võib täiesti täiesti uuest aastast olla Tallinna filharmoonia Tallinna kammer orkester koduta, kui, kui Mustpeade vennaskond ütleme niimoodi, et siis saab oma tahtmise ja ma väga loodan, et see nii ei juhtu ja jääd leitakse ikkagi selline kokkulepe, mis tagab taga pika filharmoonia kammerorkestri töötingimuste, stabiilse oleku ja, ja siin muidugi oli maestro trassil suur teene, et see siiamaani nii on, aga et, et seda teemat mitte rohkem niimoodi mustades värvides puudutada, siis ega ükski asi ei juhtu ka ju üleöö, aga meie endi ülesanne siis nüüd need inimesed, kes siis peavad selle teemaga ja üldse filharmoonia käigu eest hoolt kandma, see ongi meie missioon maestro klassi tööd edasi jätkata. Ja selline ühtsuse loomine kõikide osapoolte vahel. Ma arvan, et selline lepitaja oli maestro klass igal juhul ja ju erinevate nõukogude eesotsas rahvuskultuuri fondi eesotsas samamoodi rahvusooper Estonia nõukogu esimehena. Ta oskas inimestega suhelda, neid liita ja just ütleme selline ühtne visioon, Tallinna filharmoonia oligi maestro Klasi tõsine soov ja ja et seda organisatsiooni stabiilselt edasi arendada, nii nagu see viimastel aastatel on toimunud kammerorkestriga filharmoonia endaga ja loomulikult Birgitta festivaliga. Eri Klasi lahkumisega jääb Eesti muusikaellu ja kultuuriellu suur suur auk. Kui mõelda Tallinna filharmoonia peale, siis kas sa võtad selle kunstilise juhtimise ja selle vedamise enda peale? No kõigepealt ei saa mina midagi ise võtta, mida mul ei ole. Mina hetkel juhin Tallinna kammerorkestrit ja see on minu põhiline ülesanne, eks siis aeg näitab, kuidas filharmoonia edasi liigub ja, ja millised on kriteedid ka linnal ja, ja nii palju, ütleme, selliseid olulisi sündmusi ja vastutusrikkaid otsuseid on vaja võtta vastu väga paljudel inimestel, kes Tallinna linna kultuurielu eest seisavad. Aga see on, mis on tihti teiste inimeste otsustada ja ja see, mida mina omalt poolt soovin, et see töö, mida maestro Klas alustas, seisaks kõikide osapoolte ühise jõuna edasi arendatud. See muusika, mis jääb täna saatma eriklassi Estonia kontserdisaalis, osaliselt sinagi dirigeerib, mida mängitakse. Mängitaks tõesti, ma arvan, väga erinevat repertuaari paari. Kuna maestro Klas oli seotud, et üle maailma väga paljude erinevate kollektiivide ega ka Eestis kõikide professionaalsete kollektiividega siis pea kõik kollektiivid on ka sellel ärasaatmis muusikalisel osal kaasatud Tallinna filharmoonia omalt poolt siis austusavalduse maestro klassile Tõnu kõrvitsa muusikaga ja miks Tõnu kõrvitsa muusikaga just. Nimelt sellepärast, et novembrikuu hingedepäeval ja siin on jälle oma omakorda sümboolne Ralel käis maestro Klas kuulamas Tõnu Kõrvitsa Lageda laulud esiettekannet ja Tõnu Kõrvitsa muusika liigutas teda hingepõhjani. Sõna otseses mõttes, maestro oli, oli Rice ja me esitasime lisalooks Tõnu Kõrvitsa kreegi vihikust, ma vaatan üles mäele, mis on tõesti, ma arvan, Eesti muusika üks kaunimaid palu ja koos siis Eesti filharmoonia kammerkooriga sellesama teose Kemegi meenutusena ette kanname. Ja loomulikult on sellel sellel saatmis muusikalisel sündmusel väga palju teisi osapooli, eelkõige rahvusooper Estonia, aga rahvusmeeskoor, solistid, erinevad dirigendid ja, ja ongi, igaüks saab anda just läbi muusika oma viimase sellise kaasa hüüda, mis, ma arvan, maestro väga meeldiks. Nüüd meenutus viimatise 2014. aasta üldlaulupeo viimasest päevast päris lõpust, kui dirigendid olid tänanud lauljaid ja publikut ja kiitnud ilusat pidu. Kui ühendkooridel oli jäänud veel laulda Gustav Ernesaksa Mu isamaa on minu arm, siis tuli dirigendipulti Eri Klas. Sõnasa Gustav Ernesaksa õpilane Eri Klas Koorid kõik orkestrid, kõik dirigendid, kõik tantsijad, ma paluksin siia selle fantastilise peo kunstilise juhi Hirvo Surva. Või mõtlema selle peale, mis sellel suurel laval on sündinud. Nende viimase kahe päeva jooksul. See puudutab mitte ainult seda lava, vaid ka tantsulava. Ja mul on eriti hea meel teiega jagada seda rõõmu seda kõike sümboolselt võit ja kas või sümboolselt jälgib siit mäe pealt v laulutaat. Gustav Ernesaks, minuga käes on Gustav Ernesaksa taktikepp mille ta kinkis mulle, kui ta sai 70 aastaseks. Ma leian, et selle taktikepi ma pean live alla. Tänaste ja eilse päeva fantastiliste elamuste eest Hirvo Survale. Hirvo Surva, kuidas te seda hetke mäletate, kui Eri Klas teile Gustav Ernesaksa dirigendikepi üle andis ja selle teile parandas, mida te siis mõtlesite ja tundsite? Ja mida te mõtlete ja tunnete nyyd, kui Eri Klasi nimeline peatükk meie kultuuriloos on, on suletud. Eri Klas oli Rahvusooperis Estonia audirigent, kui teie, Hirvo Surva asusite rahvusooperi poistekoori peadirigendi kohale. Kuidas te seda koostööd iseloomustate, kuhu maestro rahvusooperit tüüris ja mida ta tähtsaks pidas? Kuidas ta nägi ooperimaja tulevikku? Eri klass oli väga paljude kuni 100-ni küündivate orkestrite, kas külalisdirigent, väga paljude orkestrite pea või, või audirigent. Aga kõige selle kõrval oli ta väga paljude asjade alustaja ja nagu Eesti Rahvuskultuuri Fondi ja Birgitta festival. Ta oli väga paljude asjade taaselustanud, nagu Eesti olümpiakomitee toetas ja osales kõikidel muusikafestivalidel. Ta osales TV3 aastalõpuprojekti Eestimaa uhkus žüriis ja veel väga paljudes žürii des. Ta jõudis üht kui mitme inimese elu elada. Kas Iisraelis, kus te praegu koos poistekooriga MustonenFestil kontserte annate, kas seal ka eriklassi teatakse või kui sageli te maailmas kontserti andes tajute seda, et meie kuulsate heliloojate kõrval teatakse ka meie legendaarseid dirigente? Kas te kuidagi mingil eeloleval kontserdil meenutatega kontserdi kavas kuidagi Eri Klasi lahkumist? Veel üks kelder arhiivist suvest 2012. Dirigeerisid mõni nädal tagasi Tartus popkooride festivali koostis noortega, kes võtsite innovatsioonidega vastu sama tõenäolised väga palju jõudu juurde ja ma mõtlesin, et miks mind sinna kutsutakse. Aga kui ma lugesin lehest, oli teada, et suri ära, see 100 aastane kilp on seal Madagaskari, kes elas 100 aastaseks. Ju wind on vaja nagu seda kilpkonna näidata lastele. Et niisugune niukene kilpkonn elab ka selles popmuusikas ja Jüri Leiten ja mõte oli just see. Sina oled ikka. Laulude sünni juures omal ajal, siis ma olin 50 kilo noorem muidugi. Ja mul siis laulsime tõest tol ajal ja väga tore oli laulda kaasa ja tunda seda ühishingamist, kui seal laululava ees istus 55000 kuulajat ja laul laval oli 5000 lauljat. Ja tõesti ühishingamine oli väga. Nagu võetakse vana vanal puul ümbert kinni, panna rõhku, energiat? Ju vist oli see tunne. Ott Lepland, kas te mäletate seda popkooride laulupeo päeva suvest 2012. Ja ma mäletan seda päeva väga selgesti, sest et see emotsioon, mis ma, mis ma sealt sain see oli midagi täiesti enne kirjeldamatut, ma, ma tean, et ma olin just et kuu aega varem naasnud Eurovisiooni lauluvõistluselt ja ma ei tea, kas siis tänu sellele või, või millelegi igal juhul telelaul, kuula millega ma siis Eestit esindasin, oli pandud kamba kõige viimaseks looks. Ja, ja ma mäletan, et kui ma seda lugu laulsin, siis tõusis rahvas püsti, see oli midagi sellist, mis mis jääb meelde elu lõpuni ja hingeelu lõpuni, et tegelikult, et ma ütleks, et, et see kogemus oli isegi isegi märksa võimsam, kui, kui see see eurolaval nii-öelda esinemine. Et seda päeva mäletan väga selgesti, kahjuks oli mul endal vaja veel samal õhtul kiirustada järgmisele esinemisele tegemist oli väga tiheda päevaga. Ja ma mäletan, et ma lahkusin sealt laululavalt, et sealt lauluväljakul ja veel seal oli üks niisugune bankett selle lauluväljaku kohvikus, siis mis oligi mõeldud siis koorijuhtidele ja solistidena ja kahjuks ma seal olla ei saanud. Ja siis ma mäletan, et ma üritasin kõiki tänada ja kuna ma ise olin nagu poole jooksu peal, siis ma Ma võtsin kuidagi niimoodi, et täitsa nojah, kui te, kuigi me polnud härra eriklassiga varem kohtunud, siis kuidagi täitsa spontaanselt. Kallistasin teda, aga tal on õigus, oli õigus selles klipis, et tõesti sealt sai palju energiat. Meil on selles saates ka see hetk viimaselt puudutuse laulupeolt, kus Eri Klas tuleb peo päris lõpus enne mu isamaa on minu arm, laulmist tuleb dirigendipulti, et anda edasi temale Gustav Ernesaks Alt parandatud taktikepp ja see, kuidas lauljad tervitavad iiri klassi seal laulukaare all see noh, armastuse vaimustus eriklassi nähes, nii nagu ka väga paljusid teisi eesti koorijuhte nähes see on nii siiraseni, aval ot, mis see on, mis paneb mitu põlvkonda nooremaid inimesi paneeli klassi armastama? Ja hindama, oh, kindlasti oli ta suurepärane muusik, suurepärane dirigent ja, aga kindlasti ma arvan, üks asi on see, et temast õhkas sellist sellist siirust või mul oli au temaga paar korda veel kohtuda ja ja ta alati, kui mida ka rääkisime, siis ta suhtus mind kui võrdsesse, eks ole, tema on ju tegelikult et või oli siis siis õigemini üks üks kõige tunnustatumaid muusikuid maailmas ka ka nii-öelda inimene, kes Eestit, et väga väärikalt esindas. Kuid ma usun, et kuulge, kes on võib-olla see isiksus ja, ja see selline soojus, kui ta, eks ole ka orkestrit ja koore juhatus, siis ta tegi seda sellise ülima emotsionaalsusega ja tegelikult inimesed tunnevad selle ära, publik tunneb selle ära, ka muusikud tunnevad selle ära, ma arvan, see ongi üks, üks üks väga suur põhjus. Mõnest kohtumisest ja Mul oli au taga paar korda veel kohtuda, siin just alles alles eelmine suvi 2015 aasta suvel kutsuti mind Muhumaale esinema ja teda viis läbi Ivo Linna ja eriklass oli ka seal ja siis me seal ka põgusalt rääkisime ja siis ta ta just ütles, et näed. Mul on siin tervis olnud viimastel aastatel juba selline kehv ja viimast kordame, kohtusime temaga eelmisena aasta oktoobri keskpaigas, kui oli siis toimumas selline sündmus nimega kolme maestro nimeline, siis poksimatš, kus siis võtsid mõõtu oma oma ala maailma tipud ja see toimus seal lennusadamas. Ja, ja see oli siis korraldatud maestrot eriklassi Peeter Sauli, Uno Loobi jaoks. Ja seal me saime ka põgusalt paar sõna vahetada, mul oli ka seal au, au ja hea meel esineda ja kõige muidugi südantsoojendava maks hetkeks. Sellel sündmusel oli kindlasti kui Uno Loop härra eriklass ja, ja härra Ivo Linna esitasid kolmekesi laulu, rohelised niidud, et, et see oli nagu selline, mis, mis võttis endalegi noh, kerge sihukese klombi kurku, et, et see oli tõesti väga-väga-väga ilus moment ja kahjuks oli see viimane kord, kui me kohtusime. Lõppenud saates kuulsime lõik Eesti raadio arhiivist muuhulgas klassikaraadio eetris olnud intervjuudest. Saate lõpuminut on eriklassi kõige viimasest raadiole antud intervjuust sügisel 2015 mille vanus klassikaraadiokolleeg, Marge-Ly, Rookäär. Elu on mulle kätte mänginud küll neid võimalusi, et ma olen saanud juhatada maailma kõikides skulptuuri riikides suuri orkestrid kaotanud mitte ainult purgist Voitka estraadiorkestrit. Džässorkestris olen esinenud hõljud voodis, kus saalis istunud 14000 inimest ja minu käe all on mänginud Tõiv Ruubek. Laulud. Mu elu on olnud kirju, ma olen õnnelik, et mul on senini elu olnud. Ja ma olen täis entusiasmi ja armastan elu. Armastan inimesi kõige rohkem, armastasin oma ema, kellele ma kõike võlgu. Ja kuigi ma olen elus teinud kõigis imelikke, minu riigid on olnud Uno Naissoo, kes oli minu õpetaja tunni eest, pani mulle hindeks 2,4 massimise koma neli on kaks selle eest, et sa ei oska hakkama neli püüdlikkuse eest. Mingi püüdlik. Nii et väga huvitav elu on mul olnud ja mul on nii hea meel, et ma olen selle põneva elu niiviisi veetlus. Ja kavatsen elada veel jumala annab võib-olla isegi kauem. Kõige lõpus on alati muusika. Muusika jääb lõpetama eriklassi ärasaatmise, päikeselist, lõunatundi.