Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, Eestis elavad udmurdid ter Svetlana Karm, tere. Saade algas ühe teie lemmiklauluga räägiksimegi kõigepealt sellest. Vastus küsimusele, kas ema või isa sünnib sellest, et me õnne tulema. Aga selle lauluga selline lugu. Et kui ma lapsepõlvest omaette seda laulsin. Ja heitis ette, et mul on terve elu ees, pole eide noorele inimesele oma saatust närida, et sõnadel ja tegudel on suur jõud, hakkavad omaette elu elama, et ühesõnaga ilmaasjata ei maksa seda laulu laulda ja ja et see ei ole õige, et noor inimene ja laulab laulu teie laulsite sellepärast et teile lihtsalt see meloodia meeldis. Ma isegi ei tea, ma võib-olla ei mõelnud sõnandile. Võib-olla oli selline. Ja selles mõttes ma ei sa kurta. Tol ajal need vanaemad eetika meelde terveks eluks ja tema sõnad, et see inimene, kes laulab, on elus õnnetu ka kuidagi nagu mõjude kõigi räägitakse, udmurdid on laulurahvas siis mina vist sinna hulka ei kuulu. Teil on teised asjad, mida te teete ja mida te suurepäraselt oskate, aga kust sündisite ja milline see lapsepõlvekodu ja lapsepõlveaeg oli? Sündisin murdimad pealinna Ilseski lahedal asuvad male purgaa rajoonis ja meie küla lähedal pakub ka Tatarstani piir. Nii et ümberringi olid udmurdi mari tatari külad ja Koljeff geisid mari lapsed. Selles mõttes oli kuidagi selline rahvusvaheline seltskond ja lapsest saadik. Teadsin, et on erinevad rahvad, erinevad kultuurid ja oma ka külas. Tol ajal rääkisid kõik udmurdi keelt veel praegu rohkem nagu tulnud inimesed ja räägivad ka vene keeles kuulda rohkem vene keelt. Vanemad inimesed, sealhulgas ka vanaema, oskas ka marjad. Igapäevaelus lähtusime vanadest haavadest kommetes ja suured alustamisel, küsiti nõu vanematest inimestest. Korraldati talgud ja kui naaber tõi suure gurma hinna, läksid nii nurk kui vanad. Nii et selline kahvatub. Töökasvatus ja sotsiaalne kasvatus oli lapsest saadik väga hea ja enda kohta võin öelda, et olen sellest põlvkonnast. Kui lapsed õppisid kõiki oma vanemate kõrvalt, oskan nii hinna kui ka lehma lüpsta. Nii et saan hakkama. Ja kui praegu oleks vaja lehma lüpsta, ei ole probleemi. Ei ei olegi mingit probleemi, et te olete suurepärane perenaine ja igasugused majapidamistööd, need ei ole teile midagi erilist, aga praegu elate siiski linnas Tartu linnas ja nii väga seda kõike vaja ei lähe, välja arvatud see, mida te teete köögis, köögis ja ka mõnikord tuleb ette, et on vaja midagi teha või abistada ja eriti praegu, kui muuseumil suur töö ees ja me ehitame soome-ugri püsinäitus, need teadmised ja oskused on väga suureks häbiks. Jana Teie töö on väga huvitav, aga selleni me veel jõuame. Praegu põikaks hea meelega veel korraks, teie sünnipaika. Olen teistelt kiud vurtidelt kuulnud, et kui keegi vajas abi, siis terve küla aitas. See oli tavaline. Kui nähti, et keegi midagi teeb, siis juba mindi kutsumata. Jah, mõnikord kutsuti aga tavaliselt ikka mingi siis, kui nähti, et on vaja teda häbi, aga kui suur oli ja on jätkuvalt teie suguvõsa ja kus need sugulased elavad? Meie peres oli kuus last. Neli tüdrukut, kaks poissi ja koos meiega jalas ka vanema. Ja hiljem ühineb ka ema ema, kaks vanaema koos. Mõlemad vanaisad langesid veel teises maailmasõjas ja üsna noorelt suri Kaisa. Nüüdseks sünnikohal elavad. Õde perega ja samas külas ka vend oma perega, kaks õde elavad pealinnadest, üks teine Moskvas, nii et elu on teid ikkagi üsna laiali ka viinud ja teie hoopistükkis Eestis ja Tartu linnas. Jah, meid on igal point. Ja emal on praegu 11 lapselast ja need lapselapsed, siis saavad aeg-ajalt kõik kokku ka seal teie sünnikodus, kus ema ja noorem õde oma perega praegu elavad. Väga harva ei juhtunud, et kõik lapsi. Ta on koos, aga suurem osa ikka, kui me tulime, jäävad siia ema juurde tulla. Kas siis, kui on maja rahvast täis, mis siis toimub, kui ka suurosadest jälle seal kokku saab? Tavaliselt lapsevad, mängivad omaette ajevad oma asju. Stefano askeldavad kingi on köögis, keegi on aia, keegi loomadega. Ja õhtul, kui kõik tööd on tehtud, istume laua taga, räägime, mis toit siis laual on? Ema juures. Ta ei saa ühtegi päeva ilma õppida ja elada. Et kui supi olid tootlik, betoonnäljane. Aga kui Piregus, supid ja salatid, tavaline igapäevane toit ja palju küpsetisi. Et midagi Erilist, sellist rahvuslikku pannakse siis ka lauale, kui sugulased on kokku tulnud. No kui sugulased on koos, siis ema juba varakult küpsetab igasuguseid udmurdi pirukaid, nordi pirukaid ja sängi piri Peetsi. Fengid tehaksegi pärmitainast ja kartuli näidisega. Piiribetsia võib teha erinevate täidistega ülepannikoogid, mis tehakse pärmitaignast ja selle peale pannakse veel mingi täidis. Ja need on asjad, mida te võiksite lõpmatuseni süüa. Jah, see on väga hea toit ja ei saa kunagi siin Tartus ka näitlejate või aeg-ajalt ikka teen ja lapsed ütlevad ka, et millal sa teed ja, aga natukene rohkem võiks teha. No millised olid tähtsad ja vajalikud elutõed? Vanemate sugulaste nõuanded, mis teid on siin elus saatnud, mille järgi te olete püüdnud käia? Külaelu oli selline, et seal ikka avastati vanemaid inimesi ja lapsest saadik see oli juba veres, et kui vanem midagi ütleb, siis läbi kuuletuma ja tingima midagi. Aga samas meie peres me kuuletasime, aga oli ka turvabadus. Kunagi. Terve Riia tarku õpetusi, kuidas ennast üles pidada ja sile Saldiks jäid meelde. Kreeka filosasin demo kriitusse omad. No aga kas ripub siiamaani teie sünnikodus, seda paberit ei ole enam kahjuks ja need, kes praegu lapsed ja nende jaoks need ei jäänud sinna ja aga teil on see nii hästi meeles ja see jäi meelde. Ja võite kätt südamele pannes öelda, et olete tõesti selle järgi toiminud või vahel raske ka olnud. Ikka olen endalt küsinud, et kuidas toimide ei vaateid, mida teised ütlevad minu kohta, et kui mulle ei istu see siis ma ei tee ja ei ütle ka, et kus ja mida te õppisite, Svetlana. Olime lõpetanud. Kümnendat teostati udmurdi riikliku ülikooli ajalooteaduskonna. Ja hiljem juba õppisin Eestis Tartu Ülikoolis, magistrantuuris ja doktorantuuris. Mul on magistriteaduskraadiga doktoritöö lõpetamata Tartu Ülikooli etnoloogia magistrantuuris õppisite ja kust huvid tuli, kas võib-olla saite kodund selle tõu või teie külaelust? Pööraselt hakkas huvitama see soome-ugri kultuuripilt inimesed. Etnoloogiassema jõudsin juhuslikult, sest ülikooli ajal üks õppejõud, väga tuntud udmurdi etnoloog Vladimir pal tekkinud suunas meid kolm tüdrukut, pialeitsmed, kursus etnograafiapraktikale, aga teistel olid samal ajal arheoloogiapraktika. Ja sellest ajast kuidagi see jäi meelde ja hakkas meeldima. Etnoloogi. Võrrelda erinevad kultuur ja süveneda, miks nii või naa ja samad sa ei pea otsida. Selline huvitav valdkond ikka mõtled ka, miks nii näed, või kus üks tuleb ja läheb kuidas, nagu see muutub aja jooksul üks ja sama asi. Esimest korda üldse tulite Eestis 1987. aastal ja kui ma tulin, olid ka siin Tartu tudengi jäävad ja kuidagi see atmosfäär. Laura oli väga selline. Ma tundsin ennast väga hästi Tartus. Ja kõik need kaaslased, kes esimesel aastal olid koos Nad kutsusid ka enda juurde koju. Ma külastasin neli Eesti pered, erinevad pered. Kuigi jah, räägiti, et eestlased ei avane kohvi võõrastele minna puhul tol ajal ei mänginud. Alati on erandeid äärelt. Piltlikult öeldes mind tunni Eestisse eksponaadina. Kell pärast esimest kursust ülikooliõpingute ajal osalesin Eesti Rahva Muuseumi ja udmurdi koduloomuuseumivahelisel väliteel. Nende ekspeditsioonide ajal koguti esemed, tehti pildid, fotosid, jooniseid. Aga milles teie kui eksponaadi roll täpsemalt seisnes? Jaa, päriselt tulite Eestisse? See oli aasta 1993, kui ma Eestisse tulin, no siis tuli tasapisi ka teisi udmurdi seoses hõimurahvaste programmiga. Ma kohtusin, käisime Nurtidega järgmisel aastal sügisel. Et siin elab teisigi, natukene oli ja praegu suhtleme ka omavahel, palju Tartust murde on? Ma arvan, umbes 20 natukene rohkem ei ole üldse vähe tark tõusuguse linna kohta ja ja eks neid mujal Eestiski Tallinnas on muidugi rohkem. Tallinnas on rohkem ja kui vaadata Tartu ja Tallinna asi Tallinnas, on neid, kes varem tulnud Nõukogude ja ei ole ka siin, Tartus on rohkem tudengid, kes tulid selle hõimurahvaste programmi ka siia. Ja kui te kohtusite oma abikaasaga alles siis sai reaalseks see, et ilmselt tuletagi siia elama ja kuidas ta, kust te võtsite. Me olime tuttavad juba neli aastat, enne kui ma tulin siia, kirjutasime üksteisele pikad kirjad ja instituudil kohtusime. Austad. Ei mõtle midagi paha difaid, loodab, et peaks kõik hästi minema. Sellised kahtlused, et kas ei õnnestu või midagi ei olnud, mõtted abielu suhtes kindlasti mitte, aga elukoha suhtes oli kuidagi väga loomulik, et just teie jäite abikaasa juurde näiteks, et abikaasa oleks tulnud teie juurde Udmurtiast. Iroonilises kultuuris, külas, kui on kombeks, et naine läheb mehe juurde siis see oli väga loomulik, et ma tulen siia. Kus pulmad olid siin ja seal või meil oli jah, kahju otsaga pulmad väiki piduvad sugulaste ja naabrite juures Udmurtiast ja hiljem siin Eestis. Aga nii siin- või seal ei olnud Saykjaskonna kui tavaliselt lennud. Udmurtiast olid siis mingid sellised traditsioonilised pulmad ka natukenegi mingit avad rituaalid, mis seal pulmadega koos käivad. Põllumaad on ju erinevad, traditsioonid aga teise esindaja sätjaskonna kaasas ei olnud. Eriti mingite rituaalid ka ei olnud, aga just see, et sa oled koos sugulastega ja esindajad, et see on sinu tulevane Sa ja kõik näevad, saavad temaga tuttavaks saada ja ongi minu meelest väga põhiline ühe laua taga istud ja tutvute inimestega sellist asja ei ole, käite oma tuttavaid ja sugulasi pidi majast majja ja tutvustate. No kui oleks, kas temaga Venemaad või keegi, see kindlasti tuleks ka, aga kuna Tauli üksi teeks pigem teised tulevad ja vaatavad, mitte nii, et te ei pea igaühe elamu elamist vaatama. Nii et tuldi, siis vaadati üle ja, ja võeti vastu ka suurepära. Me räägime teie tänasest päevast siin Tartu linnas, teie töökoht on ei rohkem ega vähem kui Eesti Rahva Muuseumi teadur. No ma võin kohe öelda, et mul on väga vedanud, et ma saan õpitud ka, kui ikka päritud teadmused kasutada oma teed. Ja nüüd juba peaaegu 20 aastat olengi töötanud muuseumis. Oma iseloomult on muuseumitöö väga mitmekordne tallitöödel käia, teha näitusi, tutvustada inimestega ja vaata sellist loomingulist tööd. Viimasel ajal olen ma otseselt seotud uue püsinäituse ettevalmistamisega, mis avataktikus maiaga seljatas sügisel. Seal koos Eesti püsinäitusele tuleb ka soome-ugri pissi näit. Ja selle ettevalmistamist. Teadlased muuseumis kui ka Tartu Ülikoolis arhitektid. Oma konkreetset teemat seal teha, kuidas edeneb? Neil endil oli väga huvitav näitleja juures tegutseda. Põnev näitus ja meeldib ka külastajatele. 29 on ametlik avamine ja oktoobris juba kõigile teistele 29 september ja see on ilmselt üks teie senise elu suurimaid väljakutseid, avatakse Narva muuseumi uus uhke hoone ja teie valmistate selleks, eks ole, et soome-ugri püsinäitust. Jah, ma arvan, terve Eesti rahvale ka väga selline suursündmus ja eriti Eesti Rahva muuseumi töötajatele, et on võimalus lõpuks näidata kõik see, mis meil on ja suurematel pindadel. Ja kui soome-ugri näitustele. Et sellest ajast olid ainult väikesed, näitas, et erinevad sellised teemad, aga nüüd uues majas, kõik need rahvad leiavad aset ja saavad ka teised tutvuda nende kultuuridega. Igasugused esemed on alati kohutavalt huvitavad, et kuidas nende esemetega lood on ja kas ütleme, see koguga täieneb. Muudime soome-ugri, et nimetatud kogus on praegu umbes 100 oi 10000 esed. Ja tulevad veel, näitavad, filmil tuleb ainult kümnendik sellest esemed, kuigi need on päris palju. Nad kordavad üks teed näiteks. Ja keegi ei saa panna, aga meie kontseptsiooni keskmes on meeste-naiste suhet soome-ugri meeste-naiste suhete ja kuna need suhted ja kuna suurem osa kogutud mudiaalidest on seotud igapäevatööga siis oma näitusel püüame, kuidas igapäevaelus esemete ja suhete Katsuda mõned asjad ja me nagu öeldakse kannatamatult seda kõike ootama ja soome-ugri püsinäitusele on väga moodne ja väga huvitav arhitektuur. Ma väga loodan, et kui külastajad tulevad, nad on rahul sellega, mida me oleme teinud. Kuivõrd te ise Svetlana tunnetate seda, et eestlased udmurdid on sugulasrahvad ja teisisõnu, et on meis siis palju sarnast ja, ja samas mis on see erinevus, kui mordilt küsitakse, kuidas elad, ta vastab vaikselt. See juba näitab, et kuidagi väga sarnane ka eestlased oma iseloomust. Mulle tundub, et rohkem rahulikumalt ja üks Konsnikud sõber kunagi ütles. Eestlased joovad, mordid on väga sarnased andnud, et ühed võtavad südamega, teised peaga üheksis udmurdid südamega ja esmased peaga ja. Oh olevaid, aga teine pool mõtleb ja parajasti hakkab midagi tegema. Arvata siis, et udmurdid on sellised üle keskmise emotsionaalset kuigi tõdeb asja südamega, ta ei näidanud seda teistele emotsioonide poolt nagu kinnine aga just tema tegutsemisviis. Ta alustab ja siis töö käigus hakkab mõtlema, kuidas seda teha, ja see lähebki vaikselt-vaikselt-vaikselt. Aga eestlastel on, kui midagi on vaja, keegi Bernhardt mõtlevad põhjalikult, mis ja kuidas alustavad ja siis teevad ka see protsess sama pikk nagu murdil võib olla. Ühe läheb töö käigus mõtlemisele, kem, Teidel juba algused, ka kõiges muus, me oleme väga sarnased, maga sõrmedele. Kas teil on mõni eeskuju ka siin elus näiteks et olete vaadanud ühe või teise inimese poole ja mõelnud, et küll on hea ja teda jälgida, siit mulle nii mõndagi kasulikku endale kõrva taha panna või? Nii palju, kui ma tunnetan, kindlat eeskujusid mul kunagi olnud nii kooli ajal kui ka praegu, pigem olin mingid eesmärgid püstitanud, püüda millegi poole, aga kellegi jälgedes käia või kellegagi sarnane olla, seda kindlasti ei olnud. Nii et te olete ikkagi rohkem nagu panustanud iseendale Pigeemia, mis ei tähenda seejuures, et ei ole inimesi, keda te imetleks. Teil on kindlasti inimesi, kes teile meeldivad. Kelle poole te vaatate? Rõõmuga, mis ta on elus saavutanud, selliseid inimesi on küll jah, et üksikud nagu nimetada Lagaranski teie rahvusseltsi kuuluvus, see on täiesti mõlemast. Võtate osa selle seltsi tegemistest? Meil on Eestis oma udmurdiühing, on Tallinnas ja on ka Tartud. Aga seal on põhilised selle hõimurahvaste programmi raames tulnud tudengid, kes õppisid ja siia jäid ja praegu ühinevad ka need, kes iga aasta tulevad siia õppima, see muutub pidevalt. Aga see, ma saan aru, et on üks igavesti vahva ansambel ja te olete, olen käinud vist koolides ka lastele esinemas? Jah, et kui me võtame seda oma kultuuri tutvustenis hea meelega, kuid kuskilt tuleb kutse, õpetame, laulame, õpetame tantse, mängud ja kuidas vastu võetakse nagu ideed asja südamega, siis võetakse ka väga hästi. Ja meie ansambli liikmed on erinevates kohtades ja igaühel on oma kodukülast toodud riided, vanemate riided. Kui sa paned need riided, sa tunned ennast juba teistmoodi kui tavaliste rõivastega ja sain ma õigesti aru, et need rahvarõivad on siis oma koduküladest toodud ja, ja nad võivad olla päris vanad jah, et mul endal on vanem Ma kleidid ka veel, mis sajandi alguses ja teistel on nii sajandi keskkäigu ka natukene hilisemad erineva aias tulid, et siis tekib see tunne, et nüüd ma olen Tartus küll, aga samas olen ma ka udmurdimaal. Ka sünnikodu tuleb ka juurde ja vana kindlasti ja vanemarõivastega, kui tihti või kui arvade muidu praegu udmurdimaale satute. Ise ma püüan ikka kas või üks kord aastas ema juures käia, aga piiriga ei juhtu nii. Keerulisem, keerulisem natukene ja aga sugulased, siin sugulased on ka käinud ema käinud mitu kordeni ja õed peredega ja tuttavatega ja jäämeelega tulevad ja mõtlevadki, et siin on nii rahulik, saab puhata rutiinid ja igapäevases töös ja elab Moskvas. Ta ütlebki, et, Aas siin jäämas, tal on tore teie juures käia, aga kui ta ise Udmurtiast satute vähemalt kord aastas, eks ole, et kuidas seal täna elatakse, mis elu seal on tavaliselt kui ma sõidan maalima, olingi ema juures ja kuskil eriti külalt või linnas ei keegi mingit konkreetset asja ei ole vaja ja ta aga elu käib ja püüavad kõik midagi teha, et oma elu elada. Kommertslikuks nagu igale poole tunginud selles mõttes, et udmurdi külasse ka või, või siiski mitte sellist idülli külades nagu vanasti ei ole enam, seal on ka kõik samasugune elu nagu Eestilt internet, telefonid, noored, et kõik nagu moodne elu igal pool kirevad, sildilevad ja no võib-olla küla veel natukene jäänud, aga linna jah, et linn, nad ei erine eriti eritiivseks, ma kujutan ette, pealinn, eks ole, väga ilusaks muutunud viimastel aastatel neid kuidagi väga nooruslik tunda, see on väga tore. No igapäevast elu elada Tartu linnas, siin on teie kodu. Kas te ütlete nii, et mul on kaks kodu, üksunud murti ja see teine on Eestimaal Tartus või kuidas te ütlete selle kohta? Ma ütleks, et mul on praegu. Käin pigem külas. On Eestimaal kohti, kuhu ta ei ole veel tänud, aga väga tahaksite kohti, kuhu ma Eestis ei ole veel sattunud kordades rohkem, kui ma olen käinud ja hea meelega kasutan keegi võimalusi, et külastada erinevaid paiku. Et see eestiloodus eesti külaelu ja Eesti linnad on nii erinevad. Ikka huvitav vaadata. Teate mõnda paika, kuhu te eriti praegu tahaksite minna? Põhjaranniku ja saartel esinenud põhjarannikul? Olete midagi väga hämmastavat ka enda jaoks avastanud, seni kui te olete ringi sõitnud Eestis kasvõi isegi Eesti ilm, kuid saartel on plusskraadid, siis siin Eestis on miinus ja kui vaadata, siis on väike Eesti ega ilmamuutus on nii suur, kohati siis on ka hämmastav. Piltlikult öeldes, kui ühel tänaval paistab päike, siis teisel sajab vihma. Seda küll. Ja suur tänu, Svetlana Normet, saite meie saatesse tulla ja lõpetuseks kuulame ka üht udmurdi rahvalaulu. Ja see on üks vana rahvalaul aga tänapäeva seades. Suurepärane aitäh, aitäh.