Ja kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Kell on saanud viis minutit 11 läbi, on laupäev ja on aeg, kus siis kolm kolleegi kolm ajakirjanikku võtavad eelmise nädala kokku ja miks mitte vaadata ka tulevasse nädalasse. Ja täna teenivad rahvast siis Heidit, Kaio ajakirjast, pere kodu. Neeme Korv, Postimehe arvamustoimetaja ja mina saatejuhina natukene tõbine, sedapuhku palun väikene müristamine andeks anda. Rannamäe. No alustame võib-olla tegelikult sellest, mis tuleb. President kirjutab praegu meil kõnet Kaitsevägi trilli vennast paraadiks. Ja kõik on just nagu iga aasta juba palju-palju aastaid. Ja meie riik hakkab tähistama siis oma järjekordset ehk 90 kaheksandat sünnipäeva mis mulle isiklikult seekord on väga kuidagi silma hakanud ja, ja isegi võib-olla natukene häirib on see, kui palju tegelikult inimesi praegu need, kes on siis kutsutud presidendi vastuvõtule, 24. on teatanud oma oma loobumisest. Et mõned neist on siis ka avaldanud nii-öelda avaliku kirja vormis, et miks nad ei tule nii, et nad on kutsutud ja, ja mõned neist on riigikogu liikmed ja ja üks fraktsioon pool riigikogust täies koosseisus on, on, on teatanud, et, et nendel ei, ei ole paslik minna. Aga, aga ma küsin kõige üldisemalt, et, et kuidas me kõigesse sellesse peaksime suhtuma? No mina arvan, et presidendi vastuvõttu kõrgajad sellisel kujul, nagu nad praegu on olnud sellise peaaegu nagu moes õuna või, või sellise glamuuri draamana on lihtsalt läbi saamas. Et, et inimesed ei viitsi selles osaleda on kindlasti neid, kelle jaoks telepildis osalemine on oluline ja märgiline on kindlasti neid, kelle jaoks selline võimalus on, on auküsimus, aga on ka järjest rohkem neid, kes, kes ma arvan, et lihtsalt ei viitsi. Lihtsalt ei viitsi võtta vastu kutseid. Kuigi kunagi mäletatiste kunagi Harri Tiido ütles, et kui president kutsub, siis tuleb sinna, see oli siis tema sõnum selle kohta, et et kas ta läheks presidendi vastuvõtule ja tegelikult minu meelest omas ajas oli märgiline, et kui president kutsub, siis, siis tõesti siis tuleb minna. Aga, aga ma isiklikku sellise ütleme siis sisetunde ajel ütleksin just nimelt seda, et, et järjest rohkem on noh, nagu sellist vastuseisu sellele, selle sellele Vastuvõtuvormile ja, ja sellega kaasnevalt kõmule hooguma. Samas näiteks on ju siin nii, et tehti formaati, võib-olla pisut on erinev siis meie eeskuju, mis on siin üle lahe ju toimib väga-väga pikka aega ja ja samamoodi kajastatakse seda ülima suure põhjalikkusega. No siin on meie presidentuuri ajal on olnud siin ka varem arutelusid, et kui põhjalikult üleüldse nagu ajakirjandus peaks seda seda kajastama ja aja on tahetud ka mingisuguseid piiranguid ju ju sellele seada. Aga ma ei tea jah, mingisugune. No ma olen siin saates vist korra seda vähemalt öelnud, et on ju riigipea selline, et tema isik nagu kujundab selle institutsiooni ja sisustab ja, ja ma arvan, et kuskilt sealt võib-olla me saame ka neid neid vastuseid otsida. Et eks on ju, on ju näha, et et see ametiaeg läheneb lõpule, isiklikult minema, no võtame näiteks väga suure põnevusega seda kõnet. Ma arvan seda, et sellest võiks tulla, võiks tulla üks, üks üks. Ma väga-väga tähtis kõne. Ja ma arvan Ma arvan, korra ainult segan vahele, miks sa arvad, et see kõne tuleb tähtsam või on olulisem sellepärast et ta on selle mehe viimane või jah? Ma arvan, et ma arvan, et ja ma arvan, et ta ise sisemiselt nagu, nagu tahaks pingutada vähemalt selle kõne nimel, et et kui tänases Postimehe arvamus kultuurilises reklaamida keeleteadlane Tiit Hennoste analüüsib neid kõnesid, siis siis on ju näha, et vahepeal on ikkagi ka sellist taasta olulisemas kõnes isegi sellist tüdimust, märke ja sellist kõike, mida näitab ka selline kris, seelikus ja nii edasi. Aga see viimane kõne tõenäoliselt võiks tulla. See Hennoste kokkuvõte tegelikult oli ju päris huvitav ja selgusetu et presidendil, kes nüüd siis oma teist ametiaega lõpetab, on olnud ka teatud annus niisugust prohvetlikku sees kus ta on siis vaadanud ette tulevikku oma oma kõnet pidades ja ja mõned asjad on, on, ongi päris nagu prohvetlikud, et asjad ongi niimoodi läinud ja, aga muidugi mitte kõik. Ega väga mõtleme nagu, nagu natukene laiemalt, et siin on õige mitu riigikogule kutsutud in corpore. Ja juba juba noh, see fakt iseenesest on tekitanud aegade jooksul ka niisugust no vähemalt mõtteainet kui mitte mitte sellist skepsist, et, et miks, miks president kutsub siis oma vastuvõtule? Ruum on piiratud, ükskõik kui suur ruum, see on alati anda piiratud, eks ole, nüüdse toimub taas kord Tallinnas ja, ja kas, kas, kas ikka peab nii-öelda ametikoha järgi kelle või mille hulka siis kuuluvad ka riigikogu liikmed kõik 101 ja siis veel neid ametimehi, keda peab kutsuma. Ja siis see see osa, mis nagu alles sest et ruum ei ole kummist? Osa on nagu, nagu kuidagi kuidagi väga väike, et kas ei piisa lihtsalt, et et president kutsub näiteks erakondade juhid, fraktsioonide juhid parlamendist ja juba juba see täidab õige mitukümmend ametikohta. Mina muuseas, olen tuliselt selle poolt, et, et see praeguses formaadis, kus ta on nagu mingit paadieliidi vastuvõtt on minu meelest oma aja ära elanud, et mind on alati hämmastanud natukese, see näiteks, et, et meil saavad hästi suurt tähelegi, on alati, pälvis see, kui, kui avald avalikustatakse, need, kes saavad teenetemedalid, mis on tegelikult ju need inimesed, kes on, kes on järelikult millegi väga väärikaga hakkama saanud ja nemad ei ole ju presidendi presidendi nii-öelda vastuvõtule kutsutute seas, nende jaoks toimub eraldi selline osa neist ja nende nendele toimub tavaliselt selline astelpajumahla ka eraldi väike vastuvõtt tunnike-kaks, et, et selles mõttes Kas sul on midagi astelpaju või postitama parimat? Astelpaju on tervislik ainult tervislik, vaid see oli külma sõja ajal teati, et see oli strateegiline, selline. Sedasipoolsem osa, aga sellegipoolest leian ma, et, et kui see on, kui see oleks nagu selline tunnustus vastuvõtt, mis tõesti siis teleka kaamerate ees lahti koorub, siis miks mitte just nendele, kes, kes on saanud medaliga tunnustatud Jah, eks ta olegi tegelikult sellega Nende aegade algusest olnud rohkem küsimus, et kas see on telesaade või on see vabariigi presidendi vastuvõtt, sest et telepilti saamine on mõnede inimeste jaoks ikka no täiesti elu elu küsimus. Aga seekord on, sa tahtsid midagi? Siin tahtsin seda veel öelda, et minu meelest ikkagi teatav institutsionaalses noh, ilmselt on selle selle formaadi juures vajalik. Aga samal ajal on ka nii, et, et minu meelest iga riigipea saab ka ise nii-öelda sisustada seda ja ma arvan seda, et siin miskipärast mul on sisetunne, ütleb, et järgmine riigipeaga sisustab seda võib-olla natukene nagu teistmoodi, et, et. Noh, kui me teaks tema nime, siis võiksime midagi arvata või eeldada Kusjuures samas on ju ka ilves seda nii-öelda sisustanud nagu kasutades sedasama sõna, mida sa kasutad, et 500-le näiteks ka Tallinnast välja ja ma mäletan, et Tartu vastuvõtt oli väga, kuidagi väga meeleolukas ja hoopis teistsuguses sellises vaibis kui, kui näiteks need Tallinna Vastuvõtud Ega ma tegelikult sellest sellest formaadist nagu ei, ei lootnudki täna väga palju rääkida, aga, aga mul just see torkas silma, et, et neid inimesi, kes ütlevad, et noh, ütleme niimoodi mustvalgelt ja utreeritult. Et neile ei meeldi ilves. Ehk siis üks riigikogu liige noorpoliitik on otse öelnud, et et ilves on amoraalne. EKRE on öelnud seda põhimõtteliselt, teises sõnastuses, aga, aga, aga samamoodi noh, randpere, Valdo Randpere on siis tulnud välja ideega, et tema ei käi sellepärast, et see on üks suur edevuse laat ja kindlasti on randpere arvamusel ka palju toetajaid, eriti eriti see edevus lööb muidugi siis välja, kui kui järgmine päev, aga hakkame siis onlainmeediast neid fotosid vaatama. Vot see, vot see on küll koht, kus, kus tahaks öelda, et oh issand jumal, kas millegi muuga ei olegi tegeleda ja ja kuuldavasti nii väga mõnedki daamid meestel teatab teadupärast nagu lihtsam ongi loobunud selle pärast sinna minekust, et, et lihtsalt noh, ma ei taha lugeda seda kõntsa iseenda kohta, eks ole, mida, mida pärast kokku kirjutada. Nojah, et ma tegelikult julges vastu öelnud, et, et mul on ka mõningaid tuttavaid, kes seal ametikohustuste tõttu on naisi, kes on seal sunnitud käima ja mõni neist on käinud täiesti põhimõtteliselt iga aasta sama kleidiga ja keegi pole seda tähele pannud, et tegelikult kroonika ja, ja see nii-öelda seltskonnameedia nopib üles siiski väga konkreetsed isikud, isikud, kes tihti isikuid, kes ise soovivad olla, olla no ütleme, et ma siis kokku selles, et, et tegelikult isikud teavad nemad teist aastat sama kleidiga just täpselt, et õudus. Kes täpselt, et, et tegelikult see, see, ma arvan, et seda seal taustale pole üldse nii õudne, aga see kuvand seal ümber on, on tõepoolest läinud väga pingeliseks just nagu tõesti kleidivõistluseks või nii Ja, aga see, sa ütlesid minu meelest päris õigesti, et, et seal ikka ja noh, ikka ikka mõõdetakse nagu, nagu neile, kes, kes ka ise nii-öelda tulevadki sellele samale kleidivõistlusele, et et ma ei ole küll näinud tegelikult seda, et, et kui tuleb kuskilt näiteks mingi hea pedagoog kuskilt, kes on kutsutud sinna sinna üritusele, et siis tema kallal mingisugune saagimine pärast käiks, kindlasti mitte. Et, et seal on ikkagi ikkagi seesama, et mingi mingi skandaalne kaaslane ja ja siis sellest hakkab asi pihta, kes siis spetsiaalselt ongi. Tegelikult olles pisteliselt jälginud sama show'd, mis käib ka Soomes ju tegelikult ju ega ega see olukord väga palju ei erine, tähendab seal saavad ka nad kõik, kes, kes vähegi kellegi arvates millegi vastu eksivad. Ja noh, see ongi, see ongi ilmselt see, mis, miks, miks paljud normaalsed või, või, või mõned normaalsed inimesed lihtsalt ei, ei taha, ei taha seda, seda kõntsa pärast enda kohta lugeda. Aga samas, kui sa ütled seda, et, et on mitmed inimesed võib-olla seekord natuke rohkemat kui varasematel kordadel teatanud, et nad ei soovi vastuvõtule minna, siis mulle tundub, et küllap siin on selline, et selline selline vastastikune tüdimus, et nii nagu ilves on tüdinud oma ametipositsioonist ja võib-olla ka oma rahvast, nii on rahvas tüdinud temast ja tegelikult karm lause on, see on karm lause, aga, aga ma arvan, et et selles tüdimus selle tüdimuseni on ainult lühikest aega veel kesta ja, ja ma, ma julgen arvata, et tegelikult me vaatame ühel heal päeval president ilvesele tagasi kui, kui heale presidendile, kes, kes on mitmeid väga olulisi muudatusi ja mõtteid ühiskonda toonud. Jah, noh, kes kuidas, aga, aga loomulikult üks üks pidur, mis, mis kindlasti takistab selle, selle praeguse formaadi muutmist, noh see on muudetud jah, et, et pidupäev on viidud eri Eesti linnadesse ja kahjuks neid lindu väga juurde tulla ei saa, sellepärast et ei ole lihtsalt kohta, kus, kus sellist üritust pidada. Aga, aga eks algne põhjus ole ikka see, et, et see, see uus vabariik, mis siis 91. alguse jälle sai ja oli, meil oli meil president, kes nõudis, et, et me teeksime seda asja täpselt põhjanaabrid kombel ja, ja ma arvan, et kas austusest või mälestusest või üldse formaatidega on ju niimoodi, et, et neid on väga raske murda. Ja seda enam, et seal taga on nüüd Lennart Meri isik ja isiksus ja legend temast ja, ja ega väga-väga-väga raske on ka järgmisel presidendil mõelda midagi totaalselt uut välja. Jah, ja ärge ikkagi alahinnake ka seda, et tegelikult on nii, et kui mingisugune asi on traditsiooniks saanud, võib küll öelda, et noh, mingi pilt, mis kuskilt arvutiekraanilt järgmisel päeval vastu vaatab, eriti mingisugused tekstid, mis kuhugi on kirjutatud. Õnneks Postimehes anonüümset kommentaariumi sellisel kujul enam ei ole, tublid olete ja et noh, et see on, see on kõik õudne ja vastik ja üldse mingi pingviin, paraad ja nii edasi. Kuulge seda ikke vaatab tohutu hulk inimesi ja, ja ma arvan, et kui, kui keegi, kui, kui nagu teatatakse, et see jääb nagu täielikult ära, et sellist sellist üritust üldse ei ole, siis ma arvan seda, et kindlasti mõnigi ütleb, et pagan ikka hea üritusele. Pigem hea telesaade. Vihja telesaade ja 200000 enam vaatajat ühel õhtul on, on ikka saavutus ja see on tegelikult see seesama. Efekt, et kui, kui inimeste seas küsitlust teha, siis loetakse ainult väärt raamatuid, vaadatakse kvaliteetfilme ja, ja kultuur käib ette ja taha, aga, aga tegelikult ikkagi inimesed ikka vajavad igasugust liiki meelelahutus. Nojah, küllap ta paljudes peredes kena traditsioon, hommikul vaatan paraadi õhtul presidendi vastu. Mina küll järgmise rahvateenrite saatejuht ei ole, aga ma võin võtta kergemat sorti mürki, et selles saades saates järgmises siis laupäeval kleidi moodi arutama ei hakata küll aga tõesti, mis, mis meile huvi pakub, on, on see, mida siis president räägib, mis tal oma rahval on öelda. Ja, ja need need kõned, aastapäeva kõned, aga mitte ainult aastapäeva kõned on alati üksipulgi lahti võetud ja, ja see on noh, enamasti olnud väärt lugemismaterjali. Nüüd, kui me vaatame, kui me enam selles sellel teemal tõmbasime, nüüd juti alla jah, et äsja on siis tulnud Baltic News Service BNS-i tellitud värsked erakondade reitingud mille siis on kokku korjanud EMORi nimeline uuringutefirma. Ja peab ütlema, et, et need numbrid ikka liiguvad. Et, et viimased arvud ütlevad siis, et, et Keskerakond ja Reformierakonda praegu võrdsel pulgal 20 protsendiga sotsid ja vabaerakond on järgmised, mitte Google 16 protsendipunktiga, EKRE on neljas ja, ja Isamaa Res Publica liit loomulikult endiselt lootusetult viimane. Et need numbrid nüüd ka rahvusringhäälingu uudisteprogramm tellib, siis neid neid reitingunumbreid ja turu-uuringut siis teevad seda, seda meie jaoks mõnevõrra erinevad reform onu toetust juurde, õigemini keskkond seda seda kaotanud, aga aga noh, midagi suurt ja põhjapanevat vist nüüd rahva toetuses toimunud ei ole. Ma just tahtsin ka nõustuda, et tegelikult need numbrid ei ole ju üllatavad ja piisab vaid põgusalt ringi kuulata inimeste seisukohti ja arvamusi, siis need siis nad on küllalt sarnased sellele, mis, mida need uuringud uuringud näitavad, ehk siis seda, et valitsusest on väga tugeval positsioonil Reformierakond ja sotsiaaldemokraatlik erakond. Et Keskerakonna toetus püsib Keskerakonna, Keskerakonna ja Savisaare sarjad, hoidke alt, Keskerakond on jätkuvalt sadulas ja, ja tavaerakond ja EKRE on teinud väga head tööd ja isa isamaaliit kukkunud. Nii et tegelikult siin tõepoolest ei, ma ütleksin. Nagu ootuspärane jah, noh, irl isegi ei kuku enam, vaid ta lihtsalt ongi seal, lesib künnikünnise peal natukene natukene üle, võib olla 100 viie protsendi künnist. Noh, eks siin valimistevahelisel ajal need reitingud on sellised, et et eks nad peegeldavad selliseid ühiskonnas valitsevaid tundeid, et tihtipeale tihtipeale ongi see, et nagu sa välja tõid Vabaerakond ja EKRE, jah, nad on siin heal positsioonil, aga, aga mine sa tea kui me modelleeriksime valimissituatsioon ja need inimesed oleksid valimiskasti ees, noh, need siis need. Nii et, et mõne erakonna väiksem toetus on, on tegelikult palju kindlam ja, ja mille nad ka ära võtavad, kui, kui teise erakonna suurem toetus nii-öelda valimissituatsioonis. Aga jah, mingisuguseid tendentse nad nad näitavad ja eks seda sellist protesti siin on, siin on muidugi ja need kommentaarid on enamasti alati nagu ka ühesugused, et kes siin räägib vigadest ja kes räägib seda, et näed, et opositsiooni toetus on, on kõrge. Aga noh, ega me võime ju vaadata ka näiteks sama sama pilti me võime vaadata Tallinnas, et Keskerakonnal on ainuvõim, aga kui me vaatame sedasama reitingud Tallinna kontekstis, siis me võiks öelda, et Tallinnas on ka opositsioonil nagu väga-väga tugev tugev toetus isegi tugevam kui, kui riigi tasandil, nii et et noh, et selles mõttes ei peaks nagu Keskerakond ka sel teemal väga sõna võtma. Muuseas, minu jaoks oli nagu huvitav vendamisi mõtiskleda Reformierakonna väga hea reitingu üle, sest mulle tundub, et või noh, nagu need asjad hea hea reitingu üle, millest mulle tundub, et peaminister Taavi Rõivasel seekord ei ole väga suurt rolli, vaid pigem on siin tegemist sellise olukorraga, kus Reformierakond peaks viima tordi ja lilled IRL-ile. Nimelt nimelt on viimasel kahel aastal ühiskonda lõhestanud väga tugevalt selline isikliku vabaduse teema selle sümbolina siis ka kooseluseadus, aga, aga ma arvan, et see on saanud palju laiema laiema teema laiemaks teemaks kui lihtsalt omasooliste kooselu, vaid pigem on see sellise mingi sallivuse teema ja nii edasi. Et see on see koht, kus, kus paljud inimesed on pidanud tõdema, et keda mul valida on. Kui ma tahan valida neid vanu erakondi, siis ongi ainult kaks varianti. Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid, kui ma ei taha sotsiaaldemokraate valida, kes on tõesti viimastel valimistel väga tugev, vähemalt positsioneerisid ennast sellise ühiskondliku rikkuse ümberjagamise suunale. Et kui, kui ma olen selline ettevõtluse toeta, rohkem variante ei ole, tulebki toetada Reformierakonda. Et, et siin on, siin ma arvan küll, on, on Reformierakonna toetus väga suurelt jaolt tänu IRL-ile. Ja tundub nii, et ekre Nis läheb aina aina suuremaks. Sest et seesama kooseluseadus, mida ei tohi enam varsti suhugi võtta, sest et meil on nüüd paar kond ja, ja kui sa oled kui samasoolised koos, siis on ta koos kaasa pärast pärast notari juures käimist. Aga tundub, et, et see on nüüd siis mõneks ajaks kindlalt kalevi alla maetud, sest et ta lihtsalt ei jõua õiguskomisjonist edasi parlamendi suurde saali toimub seal noh, toimetamine selle ümber, aga, aga, aga nagu nagu seaduse ja tema rakendussätete vastuvõtmiseni lähemale, mitte üheski viisis pole jõutud. No tegelikult on see, et suure huviga saab ju jälgida ka seda teist ehk siis võib-olla isegi üldse tegelikult ju kõige esimest reformi praegu, mida, mida riigis ju ette valmistatakse, seda sama riigireformi. Et kui siin nüüd sel nädalal on ka tulnud mõningad uudised sellistest läbirääkimistele kutsumisest siin Tartu ümbruskonnas vallad siin koonduvad ja Pärnu ümbruskonna vallad ja Läänemaalt on on selliseid suurte omavalitsuste moodustamise sõnumeid, siis tegelikult ütleme siin koalitsioonis ikka nähtavalt SUUR SUUR veelahe, et seesama, seesama osavaldade temaatika, mida, mida sa otsid, on siin siin ajanud, et et mina, ma arvan küll, et, et siin me saame sinna, saame ka päris kõvasti seda sellist tsirkust näha, et kõik otsivad oma neid positsioon ka kohalike inimesi ilmselt silmas pidades ja kõike seda ja ja ma ei tea, kokkuvõttes kokkuvõttes peaks ikkagi vaatama seda, et nagu riik kõige rohkem võidaks sellest, aga aga aga tundub küll, et see isiklik punktijaht on nagu esikohal ikka ikka väga paljudes küsimustes ja riik pealegi on pigem nagu kuskil kuskil teisel kohal. Kohalike valimisteni on nüüd natukene aega, aga ruumi reformi tahetakse ära teha? Jah, ja reform vaikselt ju tiksub iga päev uudiseid, vaatame siis on, on, on valdadest, kokku-lahku, uudiseid ja peamiselt õnneks küll kokku. Ohvrikivi on, on siis ju alles? Mitte nii kaugele, ehk siis augustis, kui, kui siis Eesti hakkab, Eesti riigikogu põhimõtteliselt on ja kui nad ei saa hakkama, siis läheb põllule ja siis tulevad omavalitsustegelased juurde, et see hakkab siis paistma kuhu, kuhu suunas see riigipea valimine siis nagu, nagu tüürib. Aga. Keskerakonnas, kes siis praegu ikkagi töötus, reitinguid juhi koos reformiga või natukene peal eelmise küsimuse valguses endise küsitluse valguses, siis no tundub, et keskis hakkab nüüd ikka väga kõvasti toimuma. Et sa tahad vihjata sellele, et täitsa otsas ja et need need, kes ei toetanud Edgar Savisaart esimehena esimehe valimistel saavad nüüd minema pühitud. No ohkas, saavad minema, pühitud, aga igal juhul asjad liiguvad kuidagi väga-väga sinnapoole. Nojah, samas ütleme ausalt, ega see ju ei üllata ja samas vaadates teistpidi reitinguid, siis peab ütlema ju, et aga valijate toetus on ju olemas. Et Keskerakonna toetajad on jätkuvalt erakonna taga ja ja, ja, ja järelikult on siis erakonna esimehel ka oma tegevuseks mandaat. Jah, nii paistab see asi kõik kõik nagu väga lihtne ja, ja see, me oleme seda kõik juba ju mitu korda näinud, et kuidas need asjad asjad arenevad, et et nii palju, kui mina tean seal sellel samal tegelikult ju päris päris napilt nii-öelda kaotanud piiril, et kui me mõtleme selle peale, et erakond kongressil läks sisuliselt ikkagi pooleks nii-öelda kahe, kahe esimehe kandidaadi valikul siis no läks, läks, läks pooleks, aga mingeid suuremeelsust ja sealt me ju ei oodanudki, eks, et et seda teist poolt nüüd ka ikkagi arvestataks. Ka ka Jüri Ratase valimisel oli ju nii, et juhatus sai hoopis teistsuguse koosseisuga, arvati, et tulevad suured muutused, aga ikkagi kevadel tuntud inimesed lahkusid, mäletame ju need seltskond Vakra ja, ja Luigas ja kes nad seal kõik olid? Varek, sepik ja praegugi on ju ju, tegelikult on näha terve seltskond inimesi, kes kes mõtlevad, et kas nad nüüd on proaktiivsed või siis ootavad, kuni kuni see laine tuleb ja ja siis siis nad kaasa ei pea. Kindlasti on neid inimesi ka, kes, kes ikkagi ootavad ja loodavad ja siis leiavad ennast tegelikult siis kas siis ametikohalt tagandatuna või siis lõpuks seal erakonna valimisnimekirjas kuskil sellisel kohal, mida nad ei taha näha. Jah, pigem on huvitav viis kuidas seda toimetatakse, õigemini meiesugustel tintlal või kirja kirjatsuradel on, on pihigenti asetades tsitaate presidendilt, jah. On. Me võiks üldse seda kasutama hakata, statintla järsku jätkasime, saaksime sellest sildist niimoodi lahti, et me lihtsalt käiksime ringi umbes niimoodi, et me räägiksime kogu aeg endast. Kui Tiltlastese sõna muutuks, nagu selliseks hakkaks positiivseks muutuma. Nojah, aga ega, ega see sõna on, need väga ei ei morjenda ka, et, et ei, ei oska kuidagi nagu isiklikult võtta, ega, ega noh, las ta olla, kui niisugune sõna on. Lahkuvalt presidendilt, mälestuseks, kallitele, ajakirjanikele. Küsimus on jah, kui me räägime nüüd edasi Keskerakonnast, et noh, viis kuidas seda, seda asja ikka ikka toimetatakse, eks ole. Kui nahaalselt ja, ja kui külma kõhuga, et. Ole üllatus tähendab, et, et asjad niimoodi toimuvad lihtsalt kuna praegu valitakse erakonnale piirkondade juhte. Ja äsja istus koos volikogu siis see viis, kuidas nagu rulliga lihtsalt sõidetakse üle. Et sina ei ole minu poolt, tähendab sina oled minu vastu ja sinu hääl sellega koos ei loe mitte midagi. No kasvõi see kasvõi sellele lepingu ühtse Venemaaga, mida siis taheti panna hääletusele, lihtsalt lükati jõhkralt kõrvale ja, ja solvumist oli, aga, aga need inimesed, kes, kes siis kongressi ajal kandsid Simsonit toetavaid salle, eks nad ju teavad, teavad, kus nad istuvad ja, ja kellega istuvad ja, ja kui jõhkrad tegelikult need need võtted võivad olla. Minu meelest ma tunnistan, et mind kõige rohkem nagu hämmastas või võib-olla isegi nagu isegi positiivselt vaimustas see, see elujõud ja see ikkagi see selle teerullijäikus, millega jätkuvalt tegutsetakse keskerakonnas, et nii et see on ausalt öeldes täiesti täiesti vaimustav, et, et see siin ei ole mitte mingisugust sellist kaastunnet või mõtlemist, et, et olen surelik ja kunagi tulevad, tuleb keegi mulle minu järgi või siis, et et võib-olla annaks siis ka teistele võimaluse osaledagi, kas või, ega nad vist hästi ei pea juhtimist üle võtma. Et see, see on nagu see, see. Pärast neid ei tule keegi, vaid vaid tema enda järel tuleb millalgi ja ilmselt see ei ole, ei ole väga kauge tulevik. No just, ja mis nagu siis soo, aga no siis on selgelt need, kes toetasid, on nende nendele Nende kord mängida mängu, et, et et ta on ju siin selgelt näiteks Yana Toomil, kindlasti võiksid olla väga-väga suured võimalused, et, et nendele ütleme toetajatele ustavatele, teenritele antakse siis tulevikus võimalus. Aga see on jah, tõesti muljetavaldav. Ja kui mina mõtlesin siin sellist mõttemängu, et, et siin on mõned sellised inimesed ka olnud, kelle kes ikkagi selle kongressi veel püüdsid nagu olla niimoodi natukene noh, nii ja naa, et mõlemas paadis, et nüüd nagu hästi jõuliselt on, on, on praeguse esimehe taha läinud, et ma mõtlen, et huvitav, kui ikkagi oleks tulnud, et Simson oleks võitnud, kas siis me näeksime neid inimesi praegu sellise ka mingisugustes põhimõttelistes küsimustes teist seisukohta esindamas, et näiteks näiteks näiteks Jaanus Karilaid ja, ja, ja suhe sellesse ühtse, Venemaaga tehtud diili. Et aga selline on poliitika, ütleme nii kompromisside, kunst, kompromissid iseendaga. No see on, ma ütleksin, et niisugune pole mitte poliitika, vaid niisugune on teatavat sorti poliitika olid nisukesed, teatavat sorti poliitikud ja teatav poliitika, et ma ei kujuta ette, et, et nüüd kogu kogu Eesti poliitika on, ongi lihtsalt niisugune, et et vanalevanale sõbrale lihtsalt näita ust ja ja, ja eesmärk pühendab üldse selline Jesu iitlik käituda. Nojah, ilmselt kõige dramaatilisem tõesti on Edgar Savisaare ja Aadu Musta vahel. No just, ja diiselauto Tartu piirkonna juhi koha peal, kus siis Aadu Must on ju istunud ju kaua-kaua-kaua ja ja kus siis nüüd uus, elan koos ära söödud ikkagi oojaa ja kui palju inimlikkust ja kaastunnet ja kõike, mis seal on, sõprust ja kõike ja et nüüd lihtsalt keeratakse see, see kõik nagu nagu pea peale sõltumata sellest siis mis, mis huvitav on, kui Eesti Eesti poliitikat nüüd viimasel nädalal kahel olen jälginud, siis vaid sellised. Noh, ma nimetaksin neid ikkagi judoteemadeks, noh, seesama kooseluseadus, eks ole. Noh, nüüd on meil tulnud siis ühed sõdalased Kellest meie ajakirjandus, onlain, meedia ja ka kirjalik ja, ja eeter kubiseb. Ühesõnaga probleem probleemi ei ole. Seesama kooseluseadus puudutab, ma ei tea, kui paljud protsenti võib-olla ühte protsenti. Samas on näiteks väga oluline uudis on tulnud selle kohta, et, et, et need need pereliikmed, kes hoiduvad elatise elatusraha maksmisest peredele, et nendelt hakkab riik raha välja nõudma, et et see kindlasti on väga põhimõtteline ja suur suur uudis. Jah, aga, aga ikkagi aeg-ajalt meil ajakirjanduses tilgub läbi siis valitsuse torude mingi uudis, et me oleme leidnud ühe põgeniku, eks oleme. Võib-olla tuleb kaks neid paari kuu jooksul ja samal ajal tuleb neid umbes 3000 aastas mitte siis neid Euroopa Liidu kvoodipõgenikke, kellega siis Itaalia ja Kreeka hakkama ei saa, vaid vaid nad lihtsalt tulevad ja on siin ja nad elavad meie kõrval ja ja väga paljud neist räägivad juba suurepärast eesti keelt ja nii edasi. Aga, aga see vaht, mis, mis on tekkinud nüüd see, see, see lämmatab nagu kõik kõige olulisemad küsimused, mis tegelikult ju meie riigi ees seisavad. See on minu jaoks nagu sellise noh, asja kurbloolisus, et no guugeldage Odini näiteks Odini sõdalased, eks ole, ja millise noh, kolossaalset arvu artikleid Eesti Eesti ajakirjanduses saate selle kohta ja see on, see teema müüb siis muutku, toodame juurde. Kolmapäeval võib-olla kui hakkame kleidimoode vahtima, et see, et see teema nagu nagu taandub mõneks ajaks. Aga ütleme, et üks mõttetu teema tapab teise ja ja, ja, ja ma saan aru sellest probleemi ennist, kui me räägime siin Soome või Rootsi või Norra puhul, aga, aga no esialgu rääkida sellest grupeeringust Eesti puhul. No ma ei tea, mis, mis teie arvate? No selge see, et see on pseudoteema, et, et ei ole meil neid pagulasi kellega kellega võidelda ja samas ka ei ole need Odini sõdalased mitte midagi teinud või nad ei ole. See on noh nagu naabrivalve või noh, mingisugune ühiskondlik grupeering, kes praegu koos käiv, kellel võib-olla tõesti seal on võimalik omistada mingisuguseid ettekujutusi, mida nad kõike võiksid teha. Aga see on, see käib muinasjutumaailma. Vaat see võrdlus naabrivalvega seda seal mitu korda läbi läbi käinud juba juba meie meediast, ainult et. Meil kõigil on võimalus ühineda mingitesse grupeeringutes, toimetada seal nii kaua, kuni me ei riku seadust. Just nimelt. Aga noh, naabrivalve, ma ei kujuta ette, et käiks mustades nahk Tagides ja ja miks, miks nad ütlevad, et me läheme lõpuni kui vaja ja, ja peamine sihtmärk on ikkagi teist värvi ja teise teise soenguga. Jah, et naabrivalve puhul võib ju ja inimene musta nahktagi kanda ja kuidas siis näeb, et naabri majas keegi midagi kahtlast toimetab siis mida, mida ta teeb? Ta helistab politseisse, aga mina pole nüüd küll vähemalt selle rühmituse kõnealuse rühmituse puhul kuulnud siin et nad räägiks, kui nad räägivad sekkumise vajadusest, et nad ütleksid, et sellisel juhul me siis teatama kuhu vaja ja. Samas nendes aru, aga olgem ausad, kõneisik, et kus Ja noh, mingid kõneisikud on siin siin ikkagi keegi ju neid koosolekuid on suutnud kokku kutsuda mingit kõneisikut. Lollus, aga need ei ole ju avalikkuse ees. Osa pubides siin ja seal ja vahepeal teatati, et meie ekskolleeg Peeter võsa on väidetavalt nende selline kõneisik, kui, kui audiini mehed ütlesid, et rohkem ajakirjandusega ei vestle ja, ja et, et kui keegi vestleb, siis on see, see on, see on see mees, kes siis oli kunagi meie kolleege, vahepeal istus riigikogus. Aga tema on ka kuskile ära kadunud, nii et et ei ole sellist mingisugust nagu, nagu avalikud oru kellega siis nendel teemadel vestelda. Et needsamad nahk joppides mehed aeg-ajalt ilmutavad ennast põhiliselt küll siis soome kaudu. Aga juttu on, juttu on nii, et tapab neist, nii et jällegi ma tahan öelda seda, et, et esialgu meil teema ei saa võtta mürki, et see ei ole kunagi pseudoteema. See võib muutuda suureks suureks teemaks, aga, aga siis mitte need sõdalased, vaid vaid pagulasprobleem. Aga, aga praegu seda ju ei ole. Aga noh, muidugi üks selline võimalik arengustsenaarium, mis on ikkagi noh, ütleme väga tõenäoline on see, et kui mingisugune hundikene Neist peaks hüpoteetiliselt või vähemalt nii on ka räägitud mingisuguste tõrvikute all kuskil kokku saama siis meie idanaabri tublit telekanalit kindlasti neid filmivad Alt pealt ja kõrvalt ja igalt poolt ja Monteerivad neist kokku veel veel vahvaid asju ja seda me näeme ka kindlasti. Pigem on kahju selles, et, et et nimede avalikkusesse on esimesena jõudnud pärast kõike seda vahutamist pagulasteema ümber jõudnud, siis nii-öelda väga tugev, negatiivne positiivne noot sel ajal, kui me ei kuule konstruktiivset juttu meie riigijuhtide või riigimehelikku jutu meie meie riigijuhtide käest, kes kes ütleksid, et kuulge, inimesed, et me peame nüüd vaatama tõeline et okei, ma praegu pole siin veel ühtegi pagulast, praegu otsime ühte-kahte peret, aga reaalsus on see, et ühendatud anumate teooria kohaselt kunagi hakkab see Saksamaa üle ajama lihtsalt ja, ja inimesi valgub tõenäoliselt paratamatult üle kogu Euroopas koopa. Ja mida me siis edasi teeme, et kuidas me, kuidas me saame nagu konstruktiivselt ja ja konstruktiivselt edasi minna ja, ja neid inimesi siin ka vastu võtta. Nii on, need on suured teemad ja tundub, et Euroopa Liit Euroopa komisjon, ülemkogu kustutavad tuld kogu aeg, eks ole, äsja täna öösel näeme või vastu hommikut väga-väga hilise ööni, see kestis, kui õnnestus, üks tuli ära kustutada, see on siis Suurbritannia nii-öelda väidetav lahkumine Euroopa Liidust. Tõsi küll, see probleem ei ole ju veel lõpuni maas, sest et referendum selle üle. Peaminister David Cameron on, on lubanud, et ja kinnitanud, et referendum juunikuust tuleb aga, aga on saavutatud nüüd siis selle Brexiti suhtes ehk siis brittide lahkumine siis Euroopa Liidust, mingisugune esialgne konsensus liikmesriikide vahel, britid on saanud oma tahtmise väidetavalt kuli stuudiosse tulekuni, täna vaatasin neid materjale üle mitmes keeles ja, ja ausalt öeldes, ega, ega väga nagu detaile veel ju teada ei ole, et britid saavad eristaatuse ja see on, see on väide number üks ja, ja seal veel, kuidas edasi suhelda siis eurotsooni liikmed nendega Euroopa liidus, kes ei, ei kuulu eurotsooni ja nii edasi, et mõned mõned punktid veel. Aga, aga tegelikult me ju ei, ei, ei tea ikkagi, mis mis, mis konkreetselt see kokkulepe endast kujutab, sest sedavõrd värske. Aga jah, et Cameron on siis öelnud, et tema on selle leppega rahul ja ja tema hakkab brite, nüüd siis kui peaminister ja ja oma oma partei juht hakkab, hakkab kallutama sinnapoole, et, et britid võiksid siiski edasi jääda. Euroopa liit. Teatava eristaatus on ju Suurbritanniale väga mitmetes küsimustes ju ka varemgi olnud, et ega selles mõttes ei ole, ütleme võib-olla selles midagi midagi nii, nii ülearu, ülearu dramaatilist, aga samal ajal ütleme, selle referendumi küsimuses on, on asjad ikkagi ikkagi jätkuvalt suhteliselt tõsised, et et rääkisin neile ühe kolleegiga, kes on parajasti seal Ühendkuningriigis ja tema ütles nii et meenutas seda Šoti referendumit, kus oli ka nii, et viimasel hetkel veel väga mingisugused väikesed nüansid hakkasid ühiskonnas nagu tööle ja tegelikult tegid lõpuks nagu asja päris pingeliseks. Ja, ja praegu praegu nüüd ei tea, kuidas need värsked sõnumid hakkavad mõjuma sellele sellele sellele toetusele või siis või siis või siis lahkumisele, eks. Sest et eks seda mäng on nüüd seal nagu, nagu tükk tükk aega mängitud ja tegelikult oleks ikkagi Euroopa liidul oleks jube hea, kui kas mingi mingis mõttes nagu joone alla tõmmata kõigele sellele ja nagu edasi minna. Et see oleks, see oleks, see oleks ikka väga-väga mitmes asjas, sest noh, tõsiseid probleeme on Euroopa Liidu ees, mida tuleb arutada ja ja kogu aeg selline tunne, et et noh, paat vajub alt ära, et, et see ei ole nagu hea tunne. Minu meelest on nagu huvitav see, et, et kui noh, sellest kokkuleppest, mida, mida siis Inglismaa ise kommunikeerib enda ütleme, valijatele on üks osa, siis puudutab seda tõesti eurotsooni, mis on majanduslikult väga olulised, aga väga keeruliselt kommunikeeritavad siis ju tegelikult põhiküsimus on, on Rahvaliidu teistest liikmesriikidest Inglismaal asunud töötavate inimeste siis soodustused. Et nendest üks punkt, siis on need lapsed, kes siis nendel Inglismaal töötavatel inimestel on oma kodumaal, et need saavad praegu siis toetust Inglismaamõõdu järgi ja see, see meede jääb siis nagu edasi kehtima ja siis nagu see, milles nagu Cameron siis võidu saavutas, oli siis need, et nendel siis innue Benifits või siis tööga kaasnevad soodustused soodustusi kärbitakse, neljal esimesel aastal nad neid ei saa, aga mis oli, oluline, on see, et, et see on, et, et need Euroopa Liidu teistest liikmesriikidest saanute soodustused oli üks põhilisi nii-öelda lõkke teemasid või see, millega Hagus hagu alla lükati, lükatakse siis Briti lahkumisele Euroopa liitu, mis näitab seda, et, et Briti ühiskonnas on see väga oluline teema, kuigi ma, ma julgen kahtlustada, et, et seal on nagu, hukkus nihkunud selles mõttes ära, et küllap seda vaenulikust sisserännanute suhtes võib-olla pigem leidub hoopis nende suhtes, kes tööd ei tee ja, ja sotsiaaltoetusi korjavad. Aga, aga see siis praegu on kanaliseerunud hoopis siis nende suhtes, kes, kes tegelikult tööd teevad ja makse maksavad ja ka siis briti soodustusi saavad. Aga aga noh, tõsi on see, et et ega brittidel nii-öelda sooja suhet Euroopa liidu suhtes ei ole ja on tõsi see, et ega siin lõplikku tõde veel veel selgunud ei ole, enne, kui siis kusagil jaanipäeva paiku see referendum Inglismaal toimub. Aga, aga noh, samas kui vaadata nagu suurt pilti, et mida me siis sellest võiksime arvata, et reaalsus on see, et umbes miljon poolakat ja baltlaste töötab Inglismaal, kes nendest, need, kes asusid Briti sotsiaalsüsteemis, saab nii, et siin meie ümber on inimesi, kes sellest reaalselt võidavad. Aga, aga noh, teistpidi jälle siis ma arvan, et, et Inglismaajäämisest Euroopa liitu ei, ei ole palju võita, aga tema lahkumisest on palju kaotada. Et see pigem käib, see mõttekäik sedapidi. Päris kindlasti ja eriti meiesugustel väikestel ja kellega brittidega on ju väga head liitlassuhted mitte ainult, mitte ainult sõjalised. Ei ma saan, ma saan brittidest väga hästi aru ja nad tähendab see, nende see mõttemaailm et nad on ikkagi kunagi olnud väga suur impeerium ja see heeliumi sõna kasutamine tegelikult on, on ka tänapäeval mõnikord jälle noh, suhteliselt moes. Ja, ja samas niisugune petlik nagu ettekujutus, et, et me oleme saar ja vesi on vahel see kuskil alateadvuses, mustade jõudude seal kusagil omavahelises maagias mängib ikkagi väga-väga suurt rolli. Et loomulikult brittide lahkumisest oleks kahju ja teisest küljest jälle ja ma arvan, et teine lähe kuhugi. Aga, aga teisest küljest selline kui me räägime nüüd kogu Euroopa Euroopa Liidu kontekstis, siis niisugune ultimatiivne väljapressimise viis ei, ei ole kindlasti hea ja kogu Euroopa liidu tervisele, sest et, et ega siin on neid probleeme ju paljudel riikidel, mõned neist on ju suured ja mõjukad ja neil võib pähe tulla, midagi hakata välja välja välja pressima. Ja siis need, need nii-öelda muud tulekahju teemad antud juhul siis rändekriis või põgenikekriis. Ja nende nende lahendamine nagu muutub hägusamaks. Ja ja lihtsalt toimub üks tulekahju kustutamine teise järel. Ja, ja samas noh, see see koloss, mille nimi on siis Euroopa Liit see, see kõigupiga ikka parasjagu ja meil oleks ikka tohutu kahju siis mitte meile, eestlastel kahju vaid, vaid kogu sellest kunagisest sünnitised oleks ikka jube kahju, kui, kui tema alustalad lööksid kõikuma ehk siis inimeste vaba vaba vaba liikumine ja vabatöötamine siis kogu ühenduse territooriumil, et et Schengen juba vaikselt kõigub, tarad kerkivad ja, ja, ja noh ühesõnaga ja kõik muud mured sinna otsa veel kõik see, mis toimub väljaspool või, või siis ütleme, Euroopa Liidu vahetus naabruses, kaasa arvatud see, mis toimub Venemaal. See, mis toimub Lähis-Idas, suhted ameeriklastega. Et me me koma Euroopa liit ei suuda rääkida piisavalt tugevalt ja, ja ühel häälel, vaid vaid me, me tegeleme kogu aeg mingisuguse tule kustutamisega, mis saab väga tähtis. Aga mis, mis samal ajal nõrgestab meid. Just nimelt, et seal on mõistlik küsida, et kas Euroopa liitu on vaja-Euroopale kui kontinendile, kas see teeb seda kontinenti tugevamaks, kõhklematult teeb kas seda ja Euroopa Liit on vaja maailmapoliitilises nii-öelda diskussioonis, kõhklematult on vaja, et selles mõttes on see tõesti tõsi, kui Euroopa liitsin, rähkleb oma oma sisemistes heitlustes ja samas me ei saa sellest mööda, et pagulaskriis närib närib seda Euroopa liitu, sealt nurgast nagu väike hiir, kusjuures, mis see kanalis, tüdruk täiesti noh, nagu ootamatult üldse kohtadesse, et see sellest pagulaskriis kindlasti on tulemas suur suur sotsiaalkriis, sotsiaalrahade kriis abikriis ja see, see nõuab tohutut finanssimisse, mis tegelikult praegu veel ei ole keerlema hakanud. See, seda. Jah, just nimelt see võimendub igas igas liikmesriigis poliitiliste kriiside lõhedena ühiskondades täpselt nii nagu nagu me räägime siin, et meil ju tegelikult reaalselt ei ole, ei ole selliseid probleeme hetkel. Aga hoolimata sellest, on, on, me näeme, seda, me näeme seda lõhestumist, mis, mis väljend tuleb, tuleb ka mingisugustes teistes valdkondades esile. Muide, see misse Aarne ütlesime ja niimoodi ka saartelt pärit inimesena ütleks, et see on nagu väga hea tähelepanek, et minu meelest on see Suurbritannia saareline eripärasaar. Kui niisugune see see on, on, see mängib hästi suurt rolli mingisugustes inimeste teadvustas. Vaatame kas või meil siin Eestis, et hea on lihtne lähedalt näidet tuua, et tegelikult Saaremaa muinasajast alates on natukene mingit moodi oma isevoolu ujunud oma mõtteviisilt. Mina saan sellest muide väga hästi aru, et siinsamas on Ahvenamaa saarestik, kes on mänginud ennast, et kes on tegelikult ju autonoomia mingis mõttes täiesti täiesti oma elu, elab seal. No ja ei selles mõttes, et Briti saared ega ega Saaremaa mingisugune erand just nimelt, et see tingib mingisuguse teistsuguse, mõtle mõtlemiseks. Täpselt täpselt nii, täpselt nii ta ongi, aga noh, see on ka see, et ega ma arvan, et ikkagi seal on päris päris piiri peal kohatise mäng, et nad saavad ise ka aru, et, et Euroopa Liidu ühtsest on veelgi ikkagi võita, eks. Ja Euroopa Liidu ühtsusest on neil kindlasti võita ja kõigil Euroopa Liidu liikmesriikidel maadel on, on, on sellest kindlasti võita, aga aga ärme unustame, et maailmas on väga kurje jõude ja kellel on väga palju võita, mida, mida nõrgem on Euroopa Liit ja ja tegelikult, kui me paneme nagu globaalsesse pilti selle noh, seesama rändekriisi, mis siis käimas on ja millega Euroopa liit ei suuda hakkama saada, et on siinsamas ida pool tuhatkond kilomeetrit asub nende pealinn, kus hõõrutakse käsi ja kus, kus rändekriisist on, on saanud selgelt relv relv selle, selle nimel. Ja selle nimel töötatakse väga palju, et et Euroopa liit olekski nõrk, et Euroopa liit ei, ei suudaks rääkida ühel häälel. Jaa jaa, et noh, kõik need Schengeni ja asjad ja, ja kõik riigid kapselduksid oma probleemidesse tuleksid välja, oma nõudmistega ja see on väga-väga selgelt Venemaa huvides. On see nii ja nii kaua, kuni me ei suuda piire, siis Euroopa Liidu välispiiri kinni panna ja ei suuda midagi väga sisulist, ruttu ilma aega viitmata ellu viia, seda, seda raskemaks lähevad nende probleemide lahendamisel. Igalühel. Kas sellest oli ka hea näide, kuidas kreeka ilmuse sinna sama selle Brexiti läbirääkimistel hoopiski rändekriisi nõudmistega, et et et riigid ei tohi sulgeda enda piire lastes Kreekast läbi pagulasi, sidudes siis Briti väljaastumise hoopiski pagulasteemaga. Ja tegelikult peaks ju nii olema sellesama igasuguse loogika alusel sedasama Schengeni säilimiseks, et iga tara, mis kuskile pannakse iga tõkke või mingi mingi mingi süsteem, mis püsti pannakse, see peaks olema tegelikult nagu ühtselt otsustatud, aga. Salongi näiteks ma ei karda, et tulin suusareisilt laupäeval, kus ma nägin, ma ei mäleta isegi, mis lennujaamas neid, selliseid automaatpiirikontrolle, kus sa saad lihtsalt liigutades oma ID-kaarti läbi minna, et, et tegelikult on see omamoodi dokumendikontroll omamoodi piirikontroll, aga see on elektroonne, nii et tegelikult Seal esialgu seal nii-öelda tara pehmem aga tara võib muutuda ka päris taraks. Nii, aga Rahva teenrid on täna sellega sunnitud lõpetama meile aeg on saanud otsa Heidit Kaio ajakirjast pere kodu Neeme Korv Postimehest ja Aarne Rannamäe siis Eesti televisioonist olid täna kolmekesi vahetamas mõtteid selle üle nii ja selle üle, mis tuleb aitäh kuulamast ja, ja tervitame teid siis ilusat nädalavahetust siit lumisest Tallinnast.