Tere täna räägime keelesaates eesti keelest välismaalase pilgu läbi ja külas on tõlkija Adam kallen. Tere. Minu nimi on Piret Kriivan, Adam, sa kõnelesid teemal keele seminari Kirjanike Majas ja saate üldiseks teemaks olema, kasele nimetan, aga tegelikult sa ei ole ju enam välismaalane või oled ikka veel natuke? Ma olen ikka ja ma olen, olen alati, et vähemalt minu identiteet koosneb nüüd kahest osast kindlasti, et üks oleks seal Minnesota osa ja üks on seda Eesti osa, aga elu lõpuni jään nagu kahe poole. Ja tegelikult. Ega vist ei peakski valikut tegema inimene. Ei pea e-ma, arvan, et ta võib rahulikult lihtsalt tagasi vaadata. Et kuidas see kultuur, milles sa elad, mõjutada ja kuidas tema mõjutab selle kultuuri omakorda ka. Et muidugi keel mängib suure osa selles, et kui inimene on omandanud need selle kohaliku keele, siis muidugi ta on rohkem sulandunud sinna, et see mõjutab ka omakorda tema, tema emakeele, tema käitumist oma kolukultuuris. See lugu, kuidas sina Eesti ja eesti keele leidsid, see on väga põnev lugu, nii et sa lihtsalt pead selle uuesti ära rääkima. Et Assari siis 2006 ja Eestis teadsin, niipalju kui ühe ülikooli geograafiakursusel räägiti ja aga ma õppisin, läksin Peterburgi vahetusõpilaseks, õppisin vene keelt ja kultuuri seal Minnesota ülikoolis ja siis Peterburis olles ma juhtusin reisida Eestisse üheks nädalavahetuseks ja ma mäletan, et vaadega, mis seal nagu väga sarnane sellega, mis siin stuudios andma vaatasin. Tal oli aknast välja ja muidugi tabas mind, mul oli selline tunne nagu, et ma võiksin siin halada, hüüdsin sõbrale ka seal samal hetkel seal oli selline viivuks selle mõtte ja siis Läksin tagasi Peterburgi ja siis ma hakkasin nagu sing reisima natuke nagu alguses omapäi lihtsalt paariks päevaks, siis oli nädalaks ajaks isale kaheksa läheks siis oleks, olid terveks kuuks. Ja kui ma lõpetasin ülikooli seal Minnesotas, siis mõtlesin, et et oma kraadiga omanid humanitaarteadustes põhimõtteliselt, et et ma võiksin. Tollal töötasin kohvikus, ma võiksin ka sedasi töötada kohvikus seov või õlitada, võib-olla Eestis saada ja siin kohvikus töötada ja siis õlitada keelt õppida. Nii oli, mul oli selline paika mingid teooria, et et huvi selle vastu, et kas on võimalik üldse keeld õppida lihtsalt selles keskkonnas elades ilma kursust, et ta ilma mingi välise abita lihtsalt hakkama saades ja ja üksi nagu proovides, et see motivatsioon oleks selline, et, et selle keel selgeks saada, et ma loobusin inglise keelest enamjaolt aastaks ajaks ja ja mis ei olnud üldse lihtne muidugi kerge, sest oli väga üksildane elu. Et ühelt poolt oli väga raske inimestega suhelda, sest. Mul ei olnud sõnavara nii suur, ei olnud nii nagu selle suhtlustase ei olnud aus täielikult saavutanud. Aga teiselt poolt ma ei, ma ei tahtnud kavitse inglise keeles rääkida ja ma ei tahtnud. Ma ei tahtnud loobuda oma unistusest. Kas võis ka niisuguseid naljakaid ja ja, ja kurbi olukordi ette tulla, et põhiliselt siis üritasid suhelda tuttavatega või, või ka võõrastega võõra eestlasega suhelda hirmus olla ju? Seal isegi hirmsam jah, et see võib inimesena ära peletada ka see, et siis olgu see sulle küll, et ma, ma töötasin ühes kohvikus lõpuks ja et oli need tööd kaaslastega, suhtlesin nagu nii palju, kui oli võimalik seal vahetuse jooksul ja klientidega, niipalju kui inimesel olid nõudlus rähkima muidugi selle kohvikut või üldse nagu teeninduse kultuur Ameerikas ja siin on väga erinev. Et see ei ole nagu väga tavaline minin teenindajaga räägid natukene omas talus või ilmale sul lihtsalt nagu assidesse, et siin on pigem nii, et ühel pool on seda kuiv nagu minule, mina annan, sina võtad siis mina maha. Et võib-olla ma hirmutasin inimesi niimoodi ka, aga see arenes, selline olukord, kus minu eesti keele tase oli poliitteenindaja tasemel või ütleme, kohvikul tasemel, kus ma nagu oskasin pakkuda kõik, mis kui ta ja kohvi teha ja saiad ja, ja salati müüa. Aga Ma ei osanud, pähklid on muidugi rohkem kui seda, et ma kuidagi nagu jõudsin laeni, et ma, ma tahtsin rääkida, ma ei tea poliitikast või kultuuris sygenedest, aga lihtsalt et ei olnud selline selline võimalus neid nendes asjades mähkida. Et see oli omakorda vaike, takistas. Seal tuli siis mitu barjääri ületada. Ja eks muidugi oleks selle kultuuriline sotsiaalne võib-olla, kus on, on, kuidas üldse meelitada inimesi nõus sinuga vehkima ja teine oleks siis. Et jahimillises keskkonnas see see on ja siis mis millest tuleb rääkida, et eriti kui see ei ole selline kuiv ütleme nagu koolikeskkond, kus sul on mingi õpik ees ja täname, õpime nagu need sõnad ja homme nagu neid ja siis võib-olla mäletad neid, võib-olla mitte. Chrysolelised tulid nagu igalt poolt, ütlen, kui lihtsalt lase endasse imbuda. Ja kuni see, see keskkondisele elu nagu arenes, siis oli väga-väga Paikne tähendab, sa tulid Ameerikast, tulite, potsatasid siia Tallinna maha ja otsustasid ise eesti keele selgeks saada ja see oli täiesti võimalik. Ja ma usun, et ta on, ma, ma loodan, et ma olen seda omal moel, et kui keegi tuleb siia ja, kuid tal on endal motivatsioon suur ajanud ja lihtsalt, kui see soov on olemas, siis on, siis on võimalik muidugi see ei ole kerge kaugeltki ja võib aastaid võtta ja palju pisaraid. Ongi ilus eesti keel tuleb vere ja pisaratega. Aga seda on väga karm, ütles, et aga kas rõõmaalne olnud, annan praegu onu näost näen, et rõõm on hulganisti kohe sellest. See on, see on ikka ma jätkuv jätkuvalt usun ja, ja tean, et see on maailma üks ilusamaid tas keeltest ja et see on minu jaoks väga meeldiv rääkida, ütles, et ma isegi tunnen, kui ma lähen ja ma reisin tagasi Minnesotas paar nädalat või rohkemgi. Ma hakkan kohe igatsema seda ja kui, kui tuleb ette võimalus rääkida, kas väliseestlastega seal Minnesotas või lihtsalt kuidagi Skype'i kaudu eestlastega siin siis, siis ma kohe naudin seda ja ei taha, et see lõpuks nii peatselt, et see ongi suur osa minu minu elus, nüüd mu enda identiteedist, kuigi ma ei ole jah otseses mõttes eestlane. Aga tegelikult oled eestlane, mida sa tunned, kui sulle öeldakse, et, aga sa oled ju eestlane, tegelikult sa räägid eesti keeles. Kuuldavasti näed, unesid ka eesti keeles. Et see on? Ma usun, et ei, ma ikka jään välismaalaseks, et et ma ei tea jah, kas selle keeleoskus tähendab kohe siis identiteet või tähendab, et sa kuulud eestlaste hulka? Mingil määral. Jah, aga ma arvan, et on. See on natukene liiga liiga üldine tööle, et, et jah, et ma olen nagu eestlane nüüd. Et ma ikka olen, suure osa miinust ongi Minnesota alane ja see, kuidas ma olen selline sega segakultuur nüüd kus ka nagu seal Minnesotas, ma ei, ma ei tunne ennast täis korrusena enam siin ma ei mingil määral, olen kolus ja ma eelistan olla siin ja ja kavatsen olla siin elu lõpuni või või isegi kauem. Et aga et, et selles mõttes, et ei, ma ei igatse olla eestlaseks ka või eestlaseks saada nagu. Ma olen see segakultuur, kes ma olen ja ma naudin mõlemat ja loodan, et saan kõigist parimat võttalist. Kui kaua see võtab aega, kui sa ühest kodust teise sõidad? Tänapäevase suhteliselt lihtne, aga ikka väga kaugele on Minnesota. Tõsi, jah, lennukites on kokku umbes 12 või 13 tundi, aga siis kokku reisimisega. Tegelikult eelmine kord, kui ma käisin just hiljuti maalin ütleme, selles hetkes, kui ma tõusin siin hommikul üles ja läksin lennujaama, kuni, kui ma läksin magama seal Minnesotas see on nagu põhimõtteliselt sama õhtu või paev, oli üksi samu olled sinna sõites, seal oli 32 tundi või umbes, nii et niimoodi, noh, muidugi ma jõudsin sinna ja siis olin sõpradega natukene aega, et ajasime juttu, aga sõitmine võtab jah, head nagu paev sinu elust lihtsalt ära. Segane, see on väga segane aeg ka, et kui sa oled see paev lihtsalt jätka, jätkab, jätkub ja see on raske ette kujutada, et et 24 tundi tagasi, see oli täiesti teisel mandril teises, teises kultuuriruumis keeleruumis, et kui see jõuad tagasi koju, siis on kõik nii loomulik. Jälle ka, nagu sa poleks kunagi lahkunud üle, aga samas muidugi on seal Ma olin nii 2006 sattusid seal esimest korda Eestisse, ka 2007 tegid sa Minnesotas teadustöö bakalaureusetöö, mis käsitles eesti keelt. Eesti keelt, eesti keele kasutamine ja vene keele kasutamine Tallinnas linnaosade kaupa, et ma vaatasin, kuidas keele kasutad, tuss erineb linnaosade vahel ja mõtlesin, miks, kui ma olin siin reisimas olgu see siis ma, ma panin tähele, kui ma olin rajoonis, mis oli pikem, kui see oli rohkem nõu, kukla ja majad, suured korteri korterimajad, siis kuulsin hästi palju vene keelt ja siis, kui ma olin võib-olla natukene vaiksemas rajoonis nagu lillekülas või kusagil kalamajas, siis oli põhiliselt eesti keel ja kuidagi märkasin seda tänaval ja mind hakkas huvitama, mis on, seisis, et kui nagu puitmaja, siis on suurema tõenäosusega, et seal on nagu eestlased ja kas kahvad siis eelistavad niimoodi elada, mis on ajaloolised põhjused, nii siis ma uurisin kõik nõukaajast ja okupatsioonist ja, ja korterite tagasmises pärast taasiseseisvumist. Ja siis ma ma vaatasin ka seoses sellega, et miks võib-olla on selle sulandumine võisele kultuurile Kokku lõimumine dokutanud ja miks võib-olla riigi poliitika ei ole täis, ei soosinud seda. Ja kuidas võib-olla see seda saaks nagu kaasa aidata. Ja tegelikult ma elasin siis ka Lasnamäel kaks või kolm aastat, kui ma kolisin Eestis kohe alguses ja siis ma see oli väga huvitav, see oligi nagu kiige paev, kui sõitsin bussiga sealt Mahtra tänavalt kuni Vanna linnas oli ühes riigis teise sõitmine selle väga põnev. Ühelt poolt ma nägin nii palju lihtsalt ühe bussireisi jooksul kes siis oma 25 minutit. Aga et et ma tundsin ka, et, et seal Lasnamäel olles muidugi mulle keel vaja korteriomanikuga suhtlesime vene keeles, ta oli vene rahvusest ja ja poes on enamasti vene müüjanud ja vene klientit ja tegelikult oleks jabur, kui hakatakse nende omavahel eesti keeles rääkima, et kui nende nagu emakeeletants samad, et see on täiesti arusaadav, miks, miks nii oleks. Ja ma arvan, et nii nagu raske isegi oma keele katsetada täpselt nii nagu kui mina läheksin tagasi minema, Tase, tahaksin oma eesti keelt edasi arendada, oleks väga raske, sest see oleks liiga taevane suhtumine selle jaoks, et ma arvan, et ongi vaikselt suhteliselt sale selle juures, kui eestlased mitmes linnaosas, kui ei juhtu kond, nagu ei juhtunud nagu Eesti venelastega nii tihti. Ma ei oska vene keelt või ei taha, äkki siis on raske ka seda kultuuri austada või kuidagi kokku tulla kusagilt. Miks Minnesota Ülikoolis plasti sellist asja uurida, kas kas mingi paralleelsituatsioon on ka näiteks keele? Ja melan, mine jaapanis siis sümbolism kaksiklinnad nimetatakse melanassi polüsomaalasi ja Etioopia lasi, kes Palini kolisid sinna seitsmekümnendates ka noh, olid nagu immigrandid sinna neelan, mingis mõttes ongi linnaosad, kus nad, kus väga palju neid elavad ja analüüsid loodab, et siis nad nagu oma kultuurikaaslastega samas ruumis, et tal on omad poed ja in nagu sisetoodud asjad, vaikselt, mingeid restoranid ja toidupoed, kus nad saavad oma mingi kolu toidud nagu nautida. Aga samas hästi, palju neid on, on lõiminutelt, on seal sündinud oskavad inglise keelt lapsepõlvest saadik ja kaevude ülikoolis elavad täis siis sama samaväärse samasuguse elu nagu nagu valged inimesed või neid, kelle, kelle vanavanavanemad kolisid Ameerikasse. Et, et see oli väga huvitavad nagu jah, seov, mis, mis seinaid oli, mis siin Eestis on mingis mõttes, aga oma uurimistöös ma ei, ma ei pannud neid kõrvut. Ja aga inglise keel on hoopis midagi muud, inglise keel on maailmakeel. Seda õpivad kõik ka. Ma ei tea, kus riigis, eks ole, et aga kas sa jõudsidki järeldusteni, et kuidas siis Eestis näiteks seda lõimumist suurendada või parandada või on sul endal mõni soovitus, kuidas seda teha? On kuidas, kuidas venekeelsed inimesed õpiksid eesti keeles Nonii, nagu sina oled õppinud? Ja ma arvan, väga palju õpivadki. Ma arvan, et inimesed saavad aru, et tööturul see on tegelikult suur eelis ja võib-olla eestlaste jaoks, kes, kes ei õpi vene keelt, nad teevad endale vaikse takistus ka, et eriti teeninduses tööstuses, et kui nad on mingid venekeelsed kliendid kui nad ei oska nendega suhelda nii hästi, siis võib-olla neid venekeelsed kliendid viivad oma oma raha mujale. Ma arvan, et, et küsimus ongi lihtsalt motivatsiooni, siis ma ei usu, et probleem on ainult venelastega kohalike venelastega, seal, pigem ka teiste siseKaintega, kes nagu Euroopast ja Ameerikast. Suurim probleem on tegelikult see, et välismaalasel, kes kolivad Eestis ütleme ma ei tea Inglismaalt, Ameerikast või Saksamaalt, võib-olla nemad oskavad inglise keelt, võib-olla oskavad inglise keelt ka teise keelena ja nad lihtsalt ei viitsi eeskätt euroopida, kuna nad saavad hakkama siin inglise keeles igal pool. Ja see on harjunud eestlased liiga leebed selle suhtes, et võiks olla nõudlikkamatut. Kui keegi tuleb Lääne kultuuris, siis tema peaks ka Esijale kära õppima. Et see on, see on ikka kohalike eilsay, näitab Austriast ja ei, lihtsalt ei tohi lasta, sai nii kergeks kõvera ele minna. Aga mõnest küljest või mõnes mõttes eestlane tahab ise palju keeli rääkida. Selle väga raske asi, kui ma kolisin siia, eriti see esimene aasta, kui ma ei olnud eriti suhtlustasemel ja väga sageli tuli see selline lause, et oh, et teeme siis, niisiis räägin inglise keeles, sina räägid eesti keeles ja, ja nagu sihuke segase nagu kahe kahekeelse jabura vestluse pidin ütlema, et ei jaa nagu Keila metsadest täielikult, sest ma pean seda kuulama, ma pean seda ise rääkima, et keele omandamise juures sa pead mõtlema selles keeles ei tohi nagu sa ei tohi mujale põicula. Ja muidugi ei tulepari sõprus selles, kui ma ütlesin, et ei, ma ei, kui, kui keegi ei olnud nõus minuga eesti keeles rääkima, ma lihtsalt ütlesin, et ma ei soovi sinuga rääkida, siis et. Et see oli jah, omakorda rasked ja ma pidin, ma pidin olema ässi karmi siis ütlema, et ma koorisin Eestis teisigi, et ära õppima inglise keelt õppida, siis inglisvoo. Et kuidas sulle tundub, kas eestlased väärtustavad oma keelt liiga vähe või liiga palju? Liiga vähe, Ma usun, liiga vähe. Tegelikult see on natukene kahju näha ka isegi seal Minnesotas, kus mul on väliseestlasest tuttavad. Et väga, väga tihtilugu on see, et nende lapsed oskavad väga vähe ja muidugi ma mõistan, et selle selle kasutusvõimalus on andnud väga vaikne, seal see võib-olla ainult kolukeel või see võib olla noh, eestlastest tuttavatega või perega, kes asub ikka Eestis siis telefoni kaudu või Skype'i kaudu, millised siin külas käies, aga see, see keel kipub sisse ära kaduma niimoodi. Ja ma arvan, et eestlased, kuna see on minu arvates, on nagu yks Moime ilusamates keeltes muidugi. See on nii tore, et sa ei väsi seda kordamast. Et. Võimsad nagu väärtustada ja ma arvan, et, et see, et see keeleruum on nagu vaike ja see keel ise on nagu võib-olla inimesed võivad väita, et see oht nii raskekeelse nagu võimatu ära õppida. Ma arvan, et iga keel on raske, et sa tahad, sa lähed nagu hästi õppida, tahet selles keeles osav olla muidugi seal nagu raske ka, et see, see ei ole erand selles mõttes siis et tuleb lihtsalt olla enesekindel oma keeles, kultuuris. Aga eesti keele grammatika, kuidas sul on õnnestunud see nii veatult omandada? Meie veatult, et sees. Te olete keeleliselt ilmselt ka üle keskmise andekas, kui palju keeli sa oskad? Vene eesti, inglise ja ma olen üritanud saami keelt ära õppida, aga kahjuks mul ei ole siin ka kohalikes saami ütlevad et Mul on kusagil kaugel saami juured, kahtlustan, võib-olla see, see on põhjus ka, miks ma tunnen, et et siin siin meeldib mulle siin Läänemere ääres ja, või lihtsalt nagu siin siin põhjalas. Et aga jah, ma alguses tegelikult põhikoolis, keskkoolis mul ei olnud üldse mingit huvi keele vastu hoopis vastupidi, sest seal on kohustuslik hispaania keele õppimine mingi hetkeni ja mul oli lihtsalt väga ebameeldivalt õpetajad selle juures. Ja selle tõttu siis ma suht vika siin selle selle keela õppimise protsessi ja õnneks ma ei süüdista neid siis nagu keeli üldse nagu suutsin hiljem nagu neid nagu lahutada, et et ühelt poolt või lihtsalt halb õpetaja siis seisab keelsest Minnesota Ülikooli, siis oli ikka vaja oli ka kohustuslik keele õppimine. Et siis ma millegipärast ei ole siin vene keelt, mis ja mul oli suurepärane õpetaja ja mulle väga meeldis see kultuur, mulle väga meeldis selle keel ise ja hakkas sai huvi, huvi kasvama üha rohkem kõne, nagu isegi alguses, ma ei kavatsenud õppida vene keelt ülikoolis nagunii nii kaua ja nii põhjalikult ja siis lõpus oli minu teine põhieriala. Kui me nüüd tõlkimisele lähemale jõuame, siis mis on eestikeelse raamatu tõlkimisel kõige keerulisem? Ma arvan, et see on see, kuidas eesti keeles võib suhteliselt väheste sõnadega poli suuremaid mõtteid ja ja kuju talud kuidagi nagu edasi kanda. Et kõnekeeles muidugi saab nii mitu tüvesõnad kokku panna ja kuidagi laiendada mõistele saab siis eesti keeles muidugi me seal väga-väga keeruline saab seletada, ühesõnaga väga vaimne kuidagi ettekujutlus saab, saab kuidagi. See kõik on kokku pakitud, ühes võib-olla mingi paksemast sõnas ja siis inglise keeles on vaja võib-olla rohkem kontekst ja pigem nagu laiema nagu seletus. Et see võib-olla kõige keerulisemaid, kuidas inglise keeles näiteks hoida selle maht, hoide, seal maht tagasi, käes, jooksmisest, et ja hoida nagunii, et lugeja ei, ei hakka nagu lugejal ei hakka huvi kaduma ja teil ei lonka liiga palju või ei lähe nagu ülealuselt pikaks. Aga samas säilitada selle, sa oled tera, mis eesti keeles on seal nii ilusasti pesitsenud, mingi sõna. Kuidas sa valid teoseid, mida sa tõlgid, kuidas otsustad, kas sa otsustad selle, et mulle meeldib see raamat või mõtled sa, et seal sõpradele Minnesotas võiks see meeldida mille alusel saab valida üks on kultuuriliselt tähtis või sulle tähtis või? Praegusel hetkel on enamasti see kirjastuse otsus et igal külastusel on muidugi oma omad plaanid, et mis suunas nad, nemad tahavad minna, missuguse kirjandusena tahavad avaldada, sest selle tõttu on siis iga teos võib-olla huvitavam ühele kirjastusele kui teisele vastavalt sellele, et mis nad tahavad nagu kuidas nende maine ja nende, mis, mis neil oleksid nagu pakkuda. Aga sai, hakkab mul on tunne, et see hakkab natukene muutma, sellepärast rohkem teisi kirjandus saab, maailmal on rohkem nagu tuttavaks, mis on muidugi nagu pikk protsess ja see on alles algamas, ikka on suhteliselt vähe teosed, mis on eesti kirjanduse teosed, mis on saadaval kusagil inglise keeles ja tavaliselt neid on ka erilistes raamatupoodides või mingi suuremates, mis on kusagil suurtes linnades ka või nad interneti kaudu saadaval muidugi oma saani või selle, selle kirjastuse oma internetipoe kaudu. Aga ma arvan, et eesti kirjanduse maine ikka ikka kasvab ja seal on rohkem, mis on tõlgitud ja Salval seda suurem huvi lugeja, et tal on seal rohkem teavet, eksisteerib üldse. Et nad hakkaksid seda lähemalt uurima. Muuseas on see, et, et kuna Eesti koos Läti ja Leeduga on fookuses londin nii raamatut do messil nüüd aastal 2018 sulle vägevasti, siis kirjastajad on hakanud ka otsima endale loetelud hästi, mis ela nagu pakkuda näevad, et oh, me tahaksime, et meil oleks võib-olla mingid teosed, mis oleks tõlgitud eesti keelest ja seal rohkem endal Hakved nagu uurima, mis seal võiksid avaldada selle suurem, mingi üllatusega nad avastavad, oh, et on siin muidugi see on väga huvitav, mis on millegipärast mitte unarusse jäänud, aga et et millegipärast nad ei ole varem oskanud osmanid sellele huvi pöörata. Kui palju neid raamatuid kokku on, mida sa tõlkinud oled juba ja see vist ikkagi tõlgid või nõutakse rohkem kaasaegset kirjandust, Tõnu Õnnepalu ja Mihkel Muti ja Indrek Hargla ja reisi. Enamasti on kaasaegne, kuigi nüüd on nagu natukene huvi, on ka Tammsaare rõivaste või muidugi. Ja ma tean, Mati Unt on vist tõlkes, mitte minu poolt, aga on jätkuv huvi, et võib-olla ühel kirjas seal on, on huvi, et huntide Kunigi avaldada natuke rohkem, aga ütleksin, et isegi selle 90.-te kui ütleme, pigem 20.-te alguskirjandusel on, on võib-olla nagu on rohkem huvi selle vastu hetkel aga see, see rohkem kaasaegse oma sõimse nagu verivärske kirjandas, see hakkab ka natukene rohkem välja lööma. Näiteks Rein Raua täiusliku lause surm, isegi samal hetkel, kui see avaldati eesti keeles oli vist juba tõlk kinkeleping selle jaoks olemas, et mina ise ei tõlgi seda. Ekskolleeg tõlgib seda inglise keele. Et üha rohkem ongi see, et kui midagigi ilmub välja, siis mina või keegi teine, siis tõlgib katkendi sellest ja Eesi Kirjanduse Teabekeskuse suurepärased eesvedajad siis näitavad seda kirjastajatele ja teevad suurepärasem müügitööd ja on nagu ühe suurem võimalus, et, et sellised teosed Kaaja ilmuvad. Tere, missugust kirjanik on sul olnud kõige põnevam tõlkida? Vist ikka noh, kuigi see on värskeim minu minu meelest praegu oleks Mihkel Mutt kooparahvas läheb ajalukku, mis ilmus nüüd detsembris, lõpuks mulle väga meeldib mutti väga ülekaalukas iroonilises mis muidugi lihtsalt isiklik meeldimine. Ma olen avastanud, et minu kultuurikaaslaste jaoks ütleme nagu seal Ameerikas või Inglismaa et nende jaoks natuke raske isegi sellest aru saada või, või seda nagu taibata, et ongi kogu aeg iroonilises Songi kogu aeg. Lisette Asiend assidaid nagu võtmine ja moonutamine ja selle üle natuke naljategemine. Samas kui muidugi tõsine ja suurem sõna ongi sinna peitnud. Mis ei ole lihtsalt naljategemine teole lihtsalt hullumeelsus. Et see, see nõuab omakorda jah, mingi vaike, mingi koolitamist, teiste teiste kultuuride lugejaid. Ta jaoks. Aga mulle väga meeldib see, ma olen tõlkinud, on nüüd muti faabiani lood, mõnede erinevate Vällid, ma ei tea täpselt, millal see ilmub ilmselt sel aastal ka. Tahad ka luuletanud ja eesti keeles ka isegi auhinnale võitnud eestikeelse luuletuse eest? Jah, see õnneks, kes oli siis nüüd umbes kaks aastat tagasi ja võitsin selle tähekese luulevõistluse nale keset Lasteluuletuse konkurss, aga täiskasvanutele, et inimesed küsivad, tahavad seal ütleme, laste vastu võtmas. Aga jah, mulle väga meeldib, et see on selline asi, et mul on teinud alles kolm aastat, nüüd umbes hakkasin luuletama ja. Kummas keeles siis enne eesti või inglise keeles ikka inglise keeles? Mis olid mõlemad kohe alguses, nii nagu minu mõtted ja minu, minu unenäod ja kõik võivad olla nii hästi. Inglise käigult eesti keeles vahelised tuleb midagi pähe, seal hetkel tuleb kas ühes või teises keeles, siis kirjutan üles ja ja vahel nagu vahel annab tõlkida. Kui ma ütleksin, mitte tõlkida, vaid ümber lülitada, kuna ma olen ikka seesama autor, et ümber kirjutada selle teises, teises keeles ja vahel see sobib ainult eesti keele. Ma tean ka, et ma ütlesin seda eesti keeles ja kõlaliselt, see on selle, see kõla on võib-olla nii tähtis, et ma isegi ei hakka proovima seda oma imekeeles kirjutama. Ma palusin sul kaasa võtta ka ühe luuletuse, et me kuuleksime seda nii eesti keeles kui ka inglise keeles. Sest sa kirjutad praegu või koostate kakskeelset luulekogu. Et seal on nii, et, et ei ole nagu otse. Et mul on. Et kõik luuletused selles raamatus oleks nii eesti keeles kui ka inglise keeles, enamik on mõlemas keeles ja mõned on ainult eesti keeles ja ma nüüd on ainult inglise keeles ja siis seal on natuke eesti haiku inglise keeles, k. Eesti bemmimeeste haiku, inglise keeles isegi mis on kas üks, kaks, üks või kaks, kolm, kaks, ma olen natukene kohandatud kaasale inglise keele jaoks. Aga need, mida meile valisid See meil, ma valisin, jah, ma nagu avastasin ka ise, et palju neid luuletusi, mis mul on tulemas, selles kogus on tereteemalised looduse ja mereteemalised, ma ei tea, miks sellised, nii kukkus välja. Ja detsembris rahvaraamatukogus Mul oli koos Asko küünapiga Ausa luuleüritus selle Paabeli raamatukogu raames ja selle nimi oli pimeduse vastu seal põnevule tolmilantenud ja selline väga Väge nagu sünge pimedasse meresügavusse teema. Kuidagi kukkus välja. Aga see luuletus loeksin täna, on ka väge mereteemaline, aga see on, see on palju kergem. Et ei ole kuidagi raske ega sünge, ma arvan. Seoses kevadise ilmaga. Ale hea liivad liivakiri hoovus seal ained töötavad kooskõlas sünkroonis ja viimase kui rahnu all üks teine veelgi vaiksem keelev soolveest ja liivast koosnev mikrokõiksus, mida silmad ealaid Äravda. Aga kus oleme meie ses ääretus vaakumis, kus on aegruum ja vaikus, mis mutud vaid lahkutuist, ohkest ning öelduvast liivast igal pool muidugi. Kus siis veel. Sans. Sajand. Arn Seeman. Ma kirjutasin eisse keele inglise keeles esimesena siis kirjutasin peal eesti keel, see on üks neist haruldastest. Aitäh Adam kallen, minnes suutalasest eestlane ja jääme ootama sinu luulekogu, aitäh. Tänases keelesaates oli külas eesti kirjanduse inglise keelde tõlkija Adam kallen. Saate toimetaja Piret Kriivan. Kohtumiseni nädala pärast.