Sirvi Erle akenerrel kassokolla pesakene, Varikon varva pääl Varikonn värvam hõivu kõvera osa pääl hõimukõvera otsa vahel Kossi varit jäi valik lai, vana miis maha ragi vana mees vaha. Kassi Vanamis jäi. Chea pahtab, aga siis vaata palvesi kostid, jää, paht jäi kaugeks, jäävad jäljed, tulid ime ära, Palot tuli lina. Kossi tuli, jäi Korsi, tulin messi time räägistid. Kossi vesi jäi kaussi, vesi jäi kana, äre jäi tassi, kane jäi kloosi, täna jäi haugas ärev, ei hakanud. Kassihaugas jäi Kossi haugas tai vahelinesi lahelines hinges talle perr mind liiget alle, Berlemil esid side vehmerdega vesitsile, vehme tulid side tongeldaga. Kullatšide korv aga väga. Kena pühapäeva hommik vikerraadios. Mul on hea meel, et te kuulate jutusaadet, see mina siin olen Sten Teppan, aga et jutud saaks põnevamad siis istub minu vastas. Ma julgeks öelda üks Eesti pärimuskultuuri visiit partidest, Mari Kalkun, tere tulemast. Tere mari. Sinuga. Rõõm kohtuda. Täna on kolmas aprill, mis tähendab seda, et naljapäev on just seljataha jäänud ja midagi enamat. Tegelikult sinu sünnipäev samamoodi, mis pole lihtsalt sünnipäev või ei olnud, sest ikkagi 30 elus saadakse üks kord. Kas sinu jaoks on see number midagi toredat, lihtsalt üks nendest, mis on täis tiksunud? Või kuidas sa suhtud sellesse, et edaspidi on võib-olla natukene harjumatu oma vanust kirjutada, et siiamaani sa oled pidanud ju alustama kahega, eks? Ja ma arvan, et kõik sellised ümmargused numbrid on kõigile inimestele mingil määral hirmud tahavad mingil määral toredad. Ma tean, et paljud inimesed minu tutvusringkonnast on öelnud, et et oh 30, see ei ole midagi, et, et kolmekümneselt elu alles algab. Et selles mõttes ma püüan sellesse niimoodi suhtuda. Ja see kuidagi kõlab jube traagiliselt, aga ma arvan, et niimoodi öeldakse vist ka, et siis, kui sa 40 saad elu nüüd alles algab ja ilmselt öeldakse 50-st talle midagi sellist. Ei no selles mõttes kolmekümnese puhul see on igal juhul põhjendatud, sest et kui võrrelda 20 ja 30 seal on ikka väga suur vahe, ma arvan, et, et juba kolmekümneselt hakkab vaikselt tulema mingit sellist elukogemust. Selliseid elutarkust võib-olla mille, mille põhjalt enda elu nagu ohjata ja üles ehitada, et selles mõttes ma olen ikkagi optimist. Sa tulid siia autoga, palun mind mitte valesti mõista. Nii sina kui kuulajad. Aga millegipärast on mul tekkinud aja jooksul pärimuskultuuri ja pärimusmuusika inimestele mõeldes või või nendega aeg-ajalt kokkupuuteid omades. Tunne inimestest, kes elavad metsas, kellel ei ole isegi telefoni, rääkimata autost või selle juhtimise õigusest. Sinuga on läinud teistmoodi, oled sa, oled sa hea autojuht? Ja ma arvan küll, et ma olen täitsa täitsa normaalne autojuht, et algusest peale on mul mingeid suuri hirme auto juhtimise vastu mul ei ole olnud ja olen, on hästi adapteerinud Tallinna liikluses ja sõidan Helsingis kui vaja ja ja Soomes ja et auto lihtsalt niivõrd elementaarne, normaalne osa minu elust, et seleta, ma ei saaks küll kuidagi hakkama. Millal sa load ära tegid? Ei, ma arvan, et siis, kui ma olin kuskil 19 20, et üsna pea siis, kui neid love teha sai üldse. Aga minu stereotüüp, millega ma siin proovisin, sind intrigeerib, suuremat küll välja ei tulnud. Ehk siis see pärimuskultuurirahvas, kes on natukene teistmoodi, ma ei oska niimoodi käigu pealt nimetustki anda. Et see on niisugune kuvand, mis kuidagi on tekkinud arusaamatult ja ebaõiglaselt. Ma ei tea, kust sul selline kuvand tekkinud, eks mingil määral kindlasti see see, et pärimusmuusikuid tõmbab näiteks maale elama, et see on kindlasti õige. Aga ma ei ütleks, et näiteks minu elu oleks kuidagi kardinaalselt erinev inimese elust, kes elab pealinnas selles mõttes, et et meil on olemas vajalik levi neli g ja nõudepesumasin ja kõik sellised tänapäevased mugavused, et, et ma ei arva, et et maal elades peaks ilmtingimata nüüd kaevust vett tooma ja väga arhailised selles mõttes elama, et Maal elamise puhul on lihtsalt see keskkond on see, mis on ikkagi teistmoodi, kui linnas. Et siin just jalutasin Tallinnas võib, tulin, tulin Võrumaalt Tallinnasse, jõudsin kohale, parkisin auto ja jõudsin umbes 40 meetrit kõndida, kui ma jooksin kokku. Sandra sillamaaga kaasvõitlejaga pärimusmuusikamaastikul ja ja rääkisime paar sõna juttu ja kõndisin veel natuke edasi ja kõndis vastu Mihkel raud. Et Tallinn on nagu selline kohtumiste kiirde, aga aga ei saaks öelda, et Võrumaale kohtumisi üldse ei ole, et et tegelikult, et inimesed leiavad sinna samamoodi tee ja paljud minu, minu sõbrad, muusik noh, muidugi, eriti suviti, et see on selline hea koht, kuhu alati kutsuda. Mari, kas sinu elus ja tegemistes olemises on sihilikult midagi autentset pärimuskultuuri mõttes ja, ja meie vanade aegade mõttes puhtsell põhimõttel, et muusika, mida sa teed, kukuks ka tänu sellele autentsem, originaalsem, kuidas iganes me nimetame välja ja ma ei mõtle nüüd seda, et sa pead istuma kodus peeruvalgel ja ma ei tea kaevust vett käsitsi tooma ja tassima. Aga midagi siiski. On kindlasti, et eks seda on aja jooksul, ma arvan, järjest juurde tulnud ja üks hästi oluline osa sellest, ma arvan, on spontaanne laulmine, kui selline, et ma olen tegelenud võib öelda julgelt üle 10 aasta regilauluga tegelikult alguses, kui ma muusikat hakkasin tegema, siis regilaulu ma üldse ei tahtnud niimoodi lava peale panna, vaid minu jaoks regilaul on alati olnud eelkõige selline muusikavorm, mis on ühtlasi. Ja sellisest igapäevaelust normaalsest elust, ütleme niimoodi, see on nagu oma mõtete ja edastamise vorm ja sihuke teataval määral nagu suhtlusvorm on õnneks sattunud sellisesse ringkonda elama, kus on palju kirjanikke ja muusikuid ja sõprussõbrad ja edutavad, et kes, kes kõik on selles maailmas nagu sees. Ja selles mõttes see ei ole midagi võõrast või, või sellist välja mõeldud, et see on täiesti tavaline osa, näiteks kui on kellelgi sünnipäev mina tihtipeale nendeks kingi inimesele temale kirjutatud regilaulu, mida siis kõik kogu seltskond saab kaasa laulda. Selle võlu ongi see kollektiivsus, mida tänapäeva muusikast tegelikult ei leia. Et piisab ühest inimesest, kes teab, laulusõnu oskab eest võtta või või need kasvõi käigu pealt luua, kasutades siis mingil määral neid monovormeleid, aga samas, et see on piisavalt lihtne, põhimõtteliselt igaüks saab seal osaleda, selleks ei ole vaja mingit tohutult eelteadmised lihtsalt järgi laulda. Meil on näiteks üks selline ilming on kindlasti kindlasti neid asju. On veel. Et Ma arvan, et see maale elama minek oli ka suuresti seotud selle, selle vajadusega olla lähedal sellele paigale, kust minu juured on ja õppida seda paremini tundma ka, sest praegu on mul veel võimalik, kui küsida näiteks vanema põlvkonna käest küsimusi ja ja külarahva käest, et küsimus, mis meid huvitavad ja saada neile veel vastuseid, et võib-olla 10 või 20 aasta pärast mul ei ole enam sellist võimalust. Et ma mõtlen tegelikult, et minu lapsel on, on võimalus veel nagu vähemalt seda keelt kuulda niimoodi vanal kuju lehedal kujul, mitte niimoodi, et oleks kellelgi õpitud, vaid ta ongi inimeste emakeel. Sinu elu on tegelikult sind nende aastate jooksul päris sageli Eestist eemale visanud või lennutanud või viinud. Ja mitte niimoodi ajutiselt reisides esinemiseks näiteks, vaid ikkagi aastakene elamist siin ja, ja aastakene elamist seal, vähemalt Soome ja USA on niisugused kohad, kas midagi veel? Ma olen tegelikult elu jooksul elanud Eestist olen elanud Tartus, Viljandis mõlemas linnas pikemat aega, Tallinnas elasin poolteist aastat ja Helsingis ka poolteist aastat seoses õpingutega, siis. Ja tõesti sinna sisse mahub veel aasta aega elu USAs Seattle'is. Aga kindlasti tänu neile erinevatele linnades elamise kogemustele, Moskva nüüd ka palju-palju rohkem väärtustada neid maaelu selliseid võlusid, et mida, võib-olla inimene, kes on eluaeg maal elanud, ta ei, ta ei oska neid niimoodi näha. Tundub, et sinu puhul töötab see variantidest et eemalolek on aidanud sul sellesse samasse pärimuskultuuri kuidagi rohkem panustada ja sa oled väga selgelt end selles valdkonnas teostanud. Aga kui sageli ja kas üldse kohtusid sa oma mõtiskeludes hetkega, mil elu oleks võinud sind täiesti teises suunas rebida? Ehk kui sa käid mööda maailma ringi, näed palju asju igasuguseid mõtteid pähe joosta, võimalusi avaneda, kas, kas midagi niisugust on olnud selle rännaku jooksul sinu jaoks, et me võiks sinuga rääkida siin praegu hoopis mingeid muid jutte? No kindlasti on, ma arvan, et neid hetki on olnud päris palju, kus elu oleks võinud kuidagi minna teisiti ja eks see elu kulgemine Läti eelkõige seotud inimsuhetega, et see, kellega me kokku satume ja ja püsima jääme sõpradena ja elukaaslast ära ja ja nii edasi, et neid hetki on kindlasti olnud, aga praegu ma tunnen küll, et, et kõik on nagu mingis mõttes läinud sellist seostatud lõnga mõttelõnga pidi, et kõik need erinevad kogemused on lihtsalt viinud selleni kes ma praegu olen ja kus ma praegu elan. Ütle mari, missugune on sinu esimene muusikaga seotud mälestus. Kui ma olin väike laps, ma ei tea täpselt, kui vana kass kolme aasta kanti. Ja mul oli üks pill, mis mul oli kingitud, see oli selline nagu mängutoos nõukaaegne, selline mängutoos, mis mängis kindlat sellist meloodiat, oli mandoliinikujuline ja seda sai siis niimoodi kedrata, niisugune pisikene, kollane. Ja Ma mäletan, ma istusin seal maal niimoodi kruusatee peal ja ketrasin seda mängutoosi siis ma ühel hetkel avastasin ka, et seda saab tagurpidi mängida ja siis meloodia on hoopis teistsugune. Seesama jah praegu meeles ja et just see, et üks üks ja sama meloodia võib toimida ühtepidi ja teistpidi et see, see on mul väga hästi meeles, et see oli selline esimene avastus, nagu seoses seoses muusikaga. Aga seda võiks tagurpidi kruttida küll, nii et mutreid ja polte kukkuma ei hakanud. Ja siiamaani nüüd mängib sellesama pilliga minu laps. Vist oleks palju arvata, et see sinu saatust kuidagi muusikuna kujundama hakkas või siiski? No tegelikult ei ole palju arvata sest et ma ise olen mõelnud, et just plaadifirma õunaviks, kes, kes mind üldse niimoodi üles korjas muusikuna ja laulukirjutaja täna nende maailmavaade oligi ja ongi tänapäeval ka on paljuski selline natuke tagurpidi või, või äraspidine, et see ikka kiiksuga ja ära pöörata. Ja, ja näiteks üks esimesi võrokeelseid laule, mis ma kirjutasin, Hüdsik täht, et see sai väga konkreetselt inspiratsiooni ühest uuemast rahvalaulust. Ja ma hiljem olen nagu avastanud, et selle esimese vra keelse meloodia, selle ma olen, olengi nagu kuidagi tagurpidi pööranud sellest originaal, sest meloodia eest ma arvan, et need seosed on täiesti olemas, kui niimoodi hakata mõtlema ja analüüsima, et, Kui suures klassis sa käisid, kui räägime nendest esimestest kõige alguses No tegelikult ma läksin muusikakooli, enne kui ma läksin kooli. Kui ma olin viieaastane, siis ma hakkasin käima niimoodi, et lasteaias kui teised lapsed magasid, läksid lõunaund magama, siis mina marssisin muusikakooli ja see oli Elva muusikakool. Ja minu esimeseks klaveriõpetajaks seal oli Aime Vestmann tuntud suveniirimuusiku Olev Vestmanni naine. Sa siis ei elanud enam päris lõunas. Jah, sellel ajal elasime Elvas seoses ema ema tööga ja sealt edasi üsna pea kolisime Tartusse. Et seal ma läksin juba tavalisse Annelinna gümnaasiumi kivilinna gümnaasiumi, siis täpsemalt kus ma siis käisin kogu põhikooli ajavahepeal seal, siis jäi see aasta Ameerikas ka vahele, sinna. Nii et sellist pisikest maakooli mälestuste kogemust selja taga ikka ei ole, siis olid sa juba ikkagi linnapreili. Jah, see läks niimoodi, et mina läksin otse otse linna kooli. Muusikakooli läksid sa ise või sind ikkagi pandi sinna. Seda ma ei mäletagi, ma mäletan küll, et et ma tahtsin kindlasti sinna väga minna alguses, et mul oli hästi suur huvi selle vastu kuidagi algusest peale ma hakkasin kohe improviseerima klaveri peal lindistama diktofoniga kasseti peale neid klaveripalasid, mida ma ise nimetasin juba sümfooniat, eks suurejooneliselt. Aga eks seal ikka oli taga ema suunamine ka, et ema oli õppinud viiulit, lapsepõlves ka muusikakoolis. Mingisugune kogemus ja muidugi ema ema Helju oli, oli hästi suur klaverihuviline, ta oli iseõppija ja omandanud päris heal tasemel klaverimängu, et eks see ikka, ma arvan, on selline põlvkondadetagune juba selline soov võib-olla olnud ka, mis sealt läbi kumas. Mitmenda sümfoonia nii sa jõudsid ja kas need saidi pealkiri ka? Just tema helistas mulle ja ütles, et, et ta leidis ühe esimestest lugudest, mis ma olin nooti kirja pannud. Lindude laul või midagi sellist, mis ma kirjutasin temale sünnipäevaks. Et tegelikult seesama teema, et kirjutada isiklikke laule inimestele pühendatud, et see sai ka juba alguse sealsamas viie-kuueaastaselt. Eks ma ikka salvestasin neid üksjagu, kahjuks neid neid salvestisi alles ei olevat, neid ma tahaks küll hea meelega kuulata, et mis maailm seal oli, aga hiljem sai hakatud raadiosaateid, sai hakata tegema iseenda jaoks ja. Ikka nii kuradi saated on uudised ja muusika, ilmateade ja siis sai salvestatud makiga neid ja diktofoni või sinna kasseti peale ja siis siis seal lõbudega koos tegime neid ja kes siis luges, mis uudiseid siis kuulasime pärast siis oli ikka väga lõbus. Intervjuu külalisi ka käis kas või kujuteldavaid nagu vanaema. Ma jah, ma arvan küll, et käis ja rohkesti erinevaid, et see fantaasia ikkagi lapsepõlves eriti suved, ma ju suved ja talved ja kõik vaheajad, ma veetsin maal, et et loovuse üks peamisi motivaatoreid on ju igav. Vähemalt sellel ajal lapsele ja eks neid põnevaid tegevusi sai ikka hulganisti seal seal leiutatud enda jaoks ja nende väheste sõprade jaoks, kes, kes seal külas külas käisid tollel ajal. Kui sa vaatad nüüd ennast, ütleme klassides viis või, või seitse või üheksa, siis distantsilt hinnates ise, püüdes kuidagi seda pilti taaselustada siis olid sa üks tavaline Annelinna koolitüdruk või oma tausta ja huvide tõttu. Kuidas sulle tundub, paistsid sa seal silma, olite teistsugune. See huvi muusika vastu tegelikult hakkas juba koolis ka välja lööma, et klassiga osalise Me osalesime erinevad del taidlusvõistlustel ja mõtlesime seal välja mingeid rahvalauluseadeid ja liikumisi ja ühel hetkel hakkasin. Mul oli tegelikult üks kirjandusõpetaja Kadri Ottenson kes siiamaani tegutseb samas koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana ja kes hakkas oma tundides laskma meile lisaks kirjandusele ka Eesti muusikat. Ja seal olid igasugused trubaduuriks, Alender ja Te käisid sealt näiteks läbi kuidagi sellest mõjutatuna. Me hakkasime ise ka ühe sõbranna Piretiga tegema lugusid kitarridel igal võimalikul vabal hetkel. Just seal põhikooli lõpus sai, sai erinevaid faase elust läbi elatud, oli seal, Ameerikas oli nagu üks maailm, seal näiteks sai osaletud isegi ühes muusikalis lauldud ja samas jälle tagasi tulin, siis selgus, et kogu päris oluline osa klassist oli nagu pööranud sinna sellise hipi ja punkari suunda vahepeal ära olin ja siis ma läksin muidugi selle vooluga ka mingil määral kaasa, et see oli tegelikult see põnev aeg, kus, kus kõik oli kuidagi valla ja, ja lahti ja kõik. Et loovus, loovus nagu väljendus. Ma arvan, igas igas võimalikus vormis, et gümnaasiumi ajal tegelesin fotoga ja filmiga ja et ükskõik mis, aga et kui saaks kuidagi seda loomingulisust nagu väljendada endast koolis kahjuks selliseid hetki, kus kus loomingulist loomingulisust palju vaja oleks, ei olnud. Aga sa tundsid või lausa teadsid, et et kuhu sinu saatusekaar vaikselt tüürima hakkab? No muidugi ma ei teadnud, aga kui nüüd niimoodi tagasi mõelda, siis tegelikult ma mäletan, et esimeses klassis, kui oli selline sõpradena päevik, kuhu mida pidi täitma ja kirjutama siin oma nime ja ja andmed ja siis, kelleks tahan saada ja siis ma arvan küll, et ma kirjutasin sinna laul ja ma olen täitsa kindel selles ja see on variatsioonidega täitunud, seesama soov või mõte, ma olen nagu riskinud vaikselt sinnapoole ja keskkooli lõpus on selline p lahe inimestel alati, et kuhu suunda minna ja mida teha oma eluga, et minul oli samamoodi ja mul oli erinevaid valikuid. Ja minu isa oli ajakirjanik ja tegelikult tema tahtis väga, et minust saaks ajakirjanik. Aga õnneks tal oli nii palju arukust, et suunata mind praktikale, et ma käisin keskkooli ajal praktikal Võrumaa teates suvereporterina ja ma sain sellega täitsa edukalt hakkama, aga samas ma sain sealt tummise, et see on küll päris tore ala, aga see ei ole päris minu asi kuidagi, see ei ole see, mis minu hingele kui toidab. Ja edasi, ma otsustasin ikkagi sinna muusikasuunda rühkida, aga elu tegi igasuguseid huvitavaid käänakuid, et, et see ei olnud sugugi niimoodi, et siis ma proovisin muusikat minna õppima ja et see oleksime kohe õnnestunud, ei olnud. Niimoodi. Läksin Viljandi kultuuriakadeemiasse hoopis õppima, kultuurikorraldust proovisin küll ka džässlaulu aga sinna võeti vastu hoopis minu üks üks parimaid sõpru, Triin Arak. Kandideerisin, sai sisse ja, ja mina siis läksin hoopis teist ala õppima, aga ikkagi see soov, nagu oli nii tugev, et ma leidsin sellest hoolimata kogu aeg omal käel, tegin, õppisin edasi ise ja võtsin ära tunde ja mõnevõrra ja hakkasin erinevaid pille proovima ja mängima, et ja siis muidugi sellel ajal tuli see õunaviks ka juba. Mängu kui hommi seala ta Pamavam Üle katuste üle hor kude. OLEN MINA. Juubade. Lähemale bla teisele veele. Lähemale. Teisele veele. Pannud väimees eliigana viksi saab. Vaadata vaid, kus back kinda ja mehed Kaasas. Tee oli see, et kas panid ka Saunaviht ja see kaasa tehtud kindad. Hundijalatänavaks. Pisut tubaka ma ei. Ma. Ma ei viinud. Te saatsite mind lauludega? Vikerraadio jutusaate külaline on Mari Kalkun. Sa jõudsid siin eespool mainida juba pille, neid erinevaid, mis hakkasid sulle pinget pakkuma või huvid pakkuma. Mis su päris esimene oma pill oli. Või on? Päris esimene pill, kõigil inimestel on hääl. Kui me sünnime maailma, siis me teeme kohe häält. Karjume beebitera ja see on nagu esimene tervitus maailmale ja kui kui laps ei, ei kisa ei tõsta kisa maailma sündides, siis, siis kohe hakatakse vaatama, et kas on midagi viltu tonnini. Esimene pill, mida ma hakkasin õppima teadlikult oli, oli siis klaver. Mis oli ka sinu päris esimene pill või noh, ütleme nendest instrumentidest klassikalistest kui me jätame hääle kõrvale Jah, ma läksin õppima klaverit muusikakooli ja see oli minu põhipill siis kaheksa aastat õppisin klassikalist klaverit sellisel kodus ka ja oli sealt edasi juba palju-palju-palju hiljem ehk siis, kui ma oli läinud õppima Viljandisse, siis tulid kõik kõik teised pillid järgi sinna. Darr ja kannel ja akordion. Klaveriga sind vist tänapäeval eriti esinemas ei näe? Üldiselt näeb üsna kõrva jah, sellepärast et minul on selline põhimõtet, et ma mängin klaverit ainult siis, kui kontserdikohas on, on olemas päris klaver, olgu see siis isegi pianiino või korralik tiibklaver. Aga kui see on olemas, siis ma kasutan seda, aga kuna mul laule on väga palju ja ja on piisavalt ja ka teiste pillidega, et siis vajadusel ma kasutan neid teisi pille mis on siis suuremal osal juhtudest ei ole seda klaverit niimoodi käepärast võtta, aga aga minu teine sooloplaat vihmakene, seal on väga palju klaverilugusid, et seal ma salvestasingi erinevate koduklaverite peal seal on kas viie, kuue erineva sellise kodu pianiino peal ja edit klaveri peal salvestatud lugusid, et. Mis sulle Viljandi kooliajast kõige rohkem meenub emotsioonid mulje, et see on. See on koht, kus liigub hästi palju huvitavaid inimesi ringiga. Absoluutselt no Viljandi õpingud olid kindlasti väga silmiavavad minu jaoks, sest et sealt ma üldse sain sellised baasteadmised pärimuskultuurist, mida kahjuks meie koolisüsteem eriti ei paku. Et sealt, et ma sain ikkagi sõprade ja loomeinimeste pagasi, kellega ma siiamaani olulisel määral suhtlen. Aga eks see oli ka esimene selline täiesti omal käel elukogemus sealt, et kuidas ise hakkama saada ja ja kõiki oma elu majandada ja nii edasi, et et see oli üks, üks tore periood elust. Kas sul on olnud selline hetk või, või, või moment seal minevikus, kus sa oled kaalunud publiku tähtsust enda jaoks kui palju teda peab olema, kas teda peab olema kui oluline ja miks on sulle see inimene või need inimesed, kellele sa esined? Ma ei saa öelda, et ma oleks kirjutanud need muusikat mõeldes mingile konkreetsele sihtgrupile aga minu jaoks on kontakt publikuga olnud algusest peale hästi oluline, et see kontakt tekiks kontserditel näiteks. Ja ma arvan, et selline pöördeline hetk elus oligi siis enne minu teise sooloplaadi vihma kõne avaldamist 2010. aastal, kui ma olin siis just lõpetanud kooli. Mul oligi valida, kas ma, kas ma töötan edasi kultuurikorralduse valdkonnas, kus mul oli töökoht, olemas igakuine palk ja nii mida ju muusikal on palju raskem saavutada aga siis sest väga paljuski oma elukaaslase ärgitusele ja toetusele ma ikkagi otsustasin proovida. Mismoodi on vabakutselise muusiku elu. Pärast esimese sooloplaadi üüdulak avaldamist oli niimoodi järk-järgult iga aasta hakanud kontserdite arv mõnevõrra suurenema ja mulle tundus, et see võiks olla võimalik. Sest et ma tundsin, et teha seda muusikat hobina, et see on küll tore, aga aga niimoodi ei jõua ikkagi piisavalt süveneda ja keskenduda ja arendada neid mõtteid, mis muusikas tekivad. Siis ilmus teine sooloplaat ja, ja sellest ajast saadik. See on õnnestunud vabakutselise elu ja, ja ma olen praegu küll väga rahul selle valikuga, aga kindlasti just nimelt see läheduste usk ja toetus on hästi oluline sest kõigil loomeinimestel on ikkagi hetki, kus kus nad ei usu endasse piisavalt või, või ei ole ikkagi kindel, et mis suunas edasi liikuda, et alati on ju mõistuse hääl, mis koputab ja ütleb, et kuidas oleks mõistlikum teha, jah. Kui me kujutleme praegu ette olukorda, et sellesama diivani peal seal istuks enesesse usu kaotanud ja tuleviku osas üsna kõhkleval seisukohal olev mari kalkun, siis, siis missugune ta niimoodi meile paistaksid, vaadates? See mõtlik, Ma arvan. Mõtleks elu jälle järgi lõkkele. Praegu ma saan aru, et see hetk, kui see sinu jaoks on olnud liiga dramaatiline, ei olnud. Praegu on juba lihtne. Ja praegu rääkida ma mingit sellist musta augu perioodi või midagi sellist küll ei, ei ole otseselt küll olnud, et eks sulanud aeg-ajalt mingeid väikeseid tagasilööke, aga nüüd kus, kus mul on olemas päris oma nagu perekondi, oma laps ja elu nagu ütleme, sellised alustalad on kuidagi nagu paigas, et siis see annab ka hästi palju tuge tegeleda selle muusika ja selle sisuga. Et see taustsüsteem on hästi-hästi, oluline, et see oleks tugev ja toetav ja paigas. Ma panen mõned, mõnes mõttes suvalised nimed siia praegu välja. Teisest küljest need, kes vähegi on silmi ja kõrvu lahti hoidnud mõistavad, miks ma just need nimetasin, välja pakun nagu Reet Hendrikson näiteks või Anne Maasik. Sa võid siia lisada Omalt poolt nimesid, kommenteerida neid, mida mina välja ütlesin, et kas selles liinis tegutsedes saab olla mõjutajaid, eeskujusid või pärimusmuusika puhul, ehkki sa kannad edasi mingit traditsiooni tuleb sul ikkagi olla justkui see ainusaadik ja ise leiutada, olla just eheduse ja autentsuse nimel nii ise kui vähegi võimalik, et kas Anett Teemad oled, oled sa neid teadlikult üldse kuidagi enda peas lahti arutanud? Kuidas sa suhtud sellesse? Jah, ma olen mõelnud nende teemade peale. Kui on küsitud minu käest, et kas mul on eeskujusid, siis ma olen vastanud, et et mul ei ole otseselt eeskujusid, et kelle järgi ma sooviksin joonduda nii nagu sa ütlesid, et et muusiku tähtsaim eesmärk on ikkagi olla ise ja leida üles see, mis on sinule ainuomane. Aga loomulikult on mul mõjutajaid ja inspireerijaid toetajaid, kes on täiesti olulisel määral andnud oma panuse resse Viru kuidagi kujunemisloosse. Et kindlasti kolm nime on Lauri Summer, Ramo Teder ja Villem Valme. Need on siis inimesed ikkagi mitte minevikust, vaid need, kes on reaalselt olevikus sinu ümber sattunud, olemas. Jah, nemad kõik olid selle minu muusikutee alguse juures ja oma mõtete ja põhimõtetega väga olulisel määral on mind mõjutanud ja Ramo käest ma olen õppinud, et kõik, mida ma tean nagu heli salvestamisest jaamiksimisest Villem Valme asutatud plaadifirma õunaviks. Nendega koos saigi need esimesed plaadid tehtud ja koostöös just hästi palju, et et seal taga on ka selline filosoofiline taust, mitte lihtsalt anname plaadi välja, aga, aga mis see on siis mis, mis see muusika on ja ja selles mõttes Anne Maasik ja Reet Hendrikson kindlasti paigutavad loogiliselt sinna sinna sama sammu maailma. Kuidagimoodi kyll. Seal nad lihtsalt on jätnud olulise märgi, eks sellesse lukku, kus ka nimi mari, kalkun saab üheks peatükiks või episoodiks osaks, kuidas iganes me nimetame, kui sa juba seda ei ole. Ütle, kas valikutest rääkides mitte eesti keeles laulmine, kuidas see juhtus? Sa mõtlentsis vära keeles? No sa ju ei laula eesti keeles, jama, olen, laulab. Mõlemas keeles laulan eesti ja võro keeles umbes pooleks. Tuppa hüppab seal mõra käed 100 protsenti, aga minu plaatide peale on, saab kuulda mõlemat keelt ja no viimase plaadiga see mari kalkuni runo Ron diilo, et sellega olen nagu sammukese veel edasi astunud ja vaadanud siia lähinaabrite keelte, vadja ja liivi keele poole. Kadunud kaduvad keeled, et kaugemale nagu laiendanud seda, seda keelte mitmekesisuse kasutamist. Kuidas sul nende keeltega siis laulmise puhul on, et istu taha, mikrofononees, lased sõrmedega üle kitarrikeelte näiteks? Tead, et nüüd tuleb see keel või on võimalik, et sa susserdada ära midagi, näiteks see on võimalik. Üldiselt see äratundmine tuleb üsna ruttu, et kui hakata mingit meloodiat laulma, et, et kas see on mõeldud rohkem võro keelele või eesti keelele? Jaa jaa, eesti ja võro keel tegelikult on üsna erineva rütmiga, et see ongi minna inspireerinud neid mõlemaid kasutama. Et võro keel on üks tegelikult kõige vanem keel mis Eesti alal on niimoodi elavas kasutuses seto keele kõrval. Ja, ja kihnu keel mingil määral on, on Kaavel kasutuseta. Et see lihtsalt minu jaoks on selline võimalus nagu loomingus mitmekesisust otsida ja näidata, et nii väikesel alal laval nagu Eesti on, on olemas erinevad keeled. Ja kuna eesti kirjakeel on rohkem kokku pandud põhjaeesti keele põhjal siis palju laugem tasasem nagu see maastikki lõunaeesti keel on vanapärane seal sees hakkad ja, ja varakeeles on veel see eripära, et on püütud kõik sõnad ka uued sõnad leida neile vasted näiteks reklaam ei ole reklaam, vaid pähemäärimine, kosmos näiteks välja pakutud kogu ehk siis kõige kogum kõigega ka. Muidugi lihtsalt et aga, aga võro keel on lihtsalt minu kodukandi, minu isakeel. Ja selle tõttu ma olen tahtnud seda muusikas kasutada ja see on mind inspireerinud lihtsalt nii ilus ja vägev keel, et oleks patt seda mitte kasutada. Kas sinu pisikene tütar juba räägiti võro keelt ka või, või hakkas ta seda enne rääkima ka eesti keelt? Tema praegu rohkem kuulab võro keelt, aga mõned sõnad tal juba vaikselt tulevad. Püüan ise mõlemas keeles suhelda. Kas ema on lihtne olla? Ja ei. Ühe ühest küljest ema olemine annab, annab nii palju väge, väge ja powerit juurde. Et selles mõttes see teeb olemise kindlasti lihtsamaks. Aga praktilises elus on palju rohkem ülesandeid ja asju, mille vahel ennast jagada kuidas pere logistikat ja kogu elu üldse planeerida, eriti minu elukutse puhul, mis on niivõrd rändav, et ma põhimõtteliselt midagi nädal või kaks kuust tihtipeale eemal kodust, et see on kohati päris raske tänu jällegi heale tugivõrgustikele ja ja tublidele vanaemadele ja isale, et siis siis on see nagu võimalik. Kui on vaja pikemaks ära sõita ja seda nagu sa ütlesid, tuleb ette siis siis kodu juures auto uks kinni lüüa ja see on võitlus mingil määral üldiselt küll, jah. Aga teisest küljest see teelolek on ärakäimine, ka värskendav alatia, diilo plaati ongi seotud selle teel käimise uurimisega, et kuidas mis, mis sealt tee pealt siis leiab, õieti. Teel olemine on alati selline vabastav tunne, et sa ei pea. Et kõige tähtsam ei ole kohale jõuda, vaid, vaid just nimelt teelolek või protsess nagu muusikas. Kilomeetrites ei ole Soome meistri tegelikult väga kaugel, siitsamast aknast vaadates peaaegu paistab. Aga kui sa võrdled pärimusmuusikamaailma ja neist tegutsevaid inimesi neis kahes riigis, sul on kontaktid mõlemaga päris põhjalikud ja kogemused olemas, siis, siis kuidas see distants tundub? Ma arvan, et nad on erinevad kindlasti. Minu jaoks on olnud tohutult. Selline avastuslik teekond, see tee nagu soomemuusikani, sest et kui ma läksin Soome õppima vahetusse, siis Tallinna muusikaakadeemiast Sibeliuse muusikaakadeemiasse, siis eks ma ikka teadsin üht koma teist juba soome muusika kohta, aga ma olin rohkem nagu kursis sellise alternatiivmuusikamaastikuga. Kui oleks väga tore, kui, kui saaks kuidagi rohkemgi mingit sellist koostööd teha või, või kogemusi vahetada, sest mitmes mõttes ikkagi Soome on on lihtsalt meist 10 või 20 aasta jagu ees oma oma arengutega. Just nimelt see, et pettuda oma juurtele. Aga minna sealt edasi, ehitada sealt oma maailm muusikasse, see on seal Soomes küll väga hästi õnnestunud. Kummas riigis on folgi rahas või, või muusika kui selline praegu kõrgemal kohal, kuidas sulle tundub, kas on võrreldav? See eestilaine ja selle tulemine viimastel aastatel on, sellest on palju juttu olnud ja äärealadelt piltlikult öeldes tulnud inimesed on täna kõik keskpõrandal koos. Ma olen sellest teemast oma bändikaaslastega oma Soome bändikaaslastega rääkinud. Ja nemad tegelikult on algusest peale väga suure imega kätlusega jälginud seda, mis meil siin Eestis toimub ja kuidas välja näeb just nimelt see, et et folkartistid leiavad kajastust ka peavoolumeedias Eestis ja, ja inimesed ju armastavad neid ka, see on ka oluline osa sellest, et jätkub publikut nii väikeses riigis nagu seda on Eesti. Et ei pea olema ilmtingimata tümps ja, ja vaibakloppimine selleks, et, et et inimesi kõnetada. Ma arvan, et pigem see võiks olla tõusev trend, et kui vaadata natukene lähemalt ja mõelda selle peale, kust me, kust me tuleme ja, ja mis me oleme ja mis on meie tugevused ja ja süveneda natuke rohkem sellesse Kas see võib olla vastureaktsioon kiirele elule, kus mitte kellelgi ei ole aega mitte millekski? Ma ei ole seda niimoodi analüüsinud, ma usun, et et kindlasti need on seotud omavahel ja. Vaatad ja kuulad teid, aeg kas ta seisma jääb, aga igal juhul hakkab aeglasemalt liikuma. Selleks ta räägib seni kas tänapäeva lapsed, kui sa käid aeg-ajalt ikka esinenud ju eriti viimasel ajal, eks, kui teil tuli võrukeelne lastelaulude plaat välja tuulik partosseki, jaa, jaa, Ramo Tederiga, siis te olete palju saanud nendega kohtuda. Nemad on ka sellesse voogu sattunud ja näpud käivad väga osavalt ja püsivust kipub aina vähemaks jääma. Mulle vähemalt tundub, vaadates seda, mis oma kodus toimub. Et missugune sinu kontsertidel saadud kogemus selle koha pealt on nende jaoks ka aeg ikkagi jääb natukene aeglasemaks, nad suudavad keskenduda G 20 minutit ja vaadata, mida, mida mari kalkun teeb või kuidas? Tundub küll nende viimaste kontserdikogemuste põhjal upoub ubinakas, aga et et no vähemalt 40 minutit me suudame küll enam-vähem käib köite laste tähelepanu, sest et me mängime niivõrd palju erinevaid pille ja me võlume neist välja igasuguseid naljakaid kummalisi helisid, mida võib-olla jootaks nendel pillidel ja kasutame lisaks tavapärastele pillidele ka erinevaid igapäevaseid esemeid, kilekott ja, ja video, teipe nendega rütme teha ja mulistame vee sees ja ühesõnaga selline mänguline suhtumine muusikasse ja selle tõttu on kindlasti tulnud just lastelt väga positiivset tagasisidet selle selle kava kohta, Tuulikki Äramoga. Kus kohast sinu lood tulevad üldiselt? Varasemal ajal nende esimeste sooloplaatidega oli muusikal tõukeks enamasti tekst et eesti ja võrokeelsed luuletused, mis siis kuidagi minu peas helisema hakkasid ja niimoodi lauluks lauluks said. Aga viimasel ajal neid, need loomingu sündimise vorme on väga erinevaid. Et viimati oli mulle endale ka see kogemus, et mul oli olemas viis, millele ma ise hakkasin sõnu kirjutama ja see on just nimelt see pea peale pööratud protsess, et tegelikult palju lihtsam on kirjutada sõnadele muusikat. Et viimasel ajal ka täitsa erinevalt helimaastikke kaudu ja just tööga meloodiatega ja püüda ise kirjutada sõnu ja et siit-sealt rahvalaulu väikseid viiteid ja ja teid seal tegelikult väga palju erinevaid, et see ongi osa sellest loomingulisest protsessist ja tööst, et kuidas siis selle lauluni tervikkuni välja jõuda. Me oleme oma saatega jõudnud lõpusirgele, mul üks küsimus veel on, see puudutab ilusaid ees ootavaid aastaaeg, on nagu kevad ja, ja suvi, et kas sinu plaanid on sellega seoses tehtud? Või ikkagi võrdlemisi hiljuti emaks saanud? Inimesena ei saa väga pikki plaane teha, et kõik sõltub ja, ja sinu graafikud sünnivad jooksvalt. Mul tegelikult on küll plaanid tehtud, et just nimelt peab plaane tegema, sest sest muidu muidu ei liigu midagi ja siis seda aega ei tekigi. Kevad on üks mu lemmik aastaaegu kindlasti ja ja võtsingi sihikule maikuus võtangi sellise kontserdivaba kuu. Ma ütlen kõigile välja, et maikuus kontserte ei anna. Siis ma ei saa ka taganeda sellest, kui ma lähen siit välja, öelnud ei, ütlemine on alati kohutavalt raske. Tahaksin natukene võtta aega, et niisama tegeleda majaga ja, ja samas selle kõrvalt siis tegeleda nagu loomingulist aega tekitada endale kevadine loomingu kuu. Ma loodan, Mariet sära sinu silmist ei kao. Vii palun kõige soojemaid tervisi oma perekonnale. Ja loodan, et ees on ilusad ajad. Äkki ma selle intervjuu eest? Vikerraadio jutusaate külaline oli mari kalkun. Mina olen Sten Teppan, kohtun teiega järgmine kord aitäh kuulamast. Püüdis Rätsep tulle raadinalteerimisti rapsis. Ta on mul peenral, kaasneb ka kiirem. Puuniat. Kui sirgest saidi Ivadjakest eiras valmis ka kaasa siiras, siis. Ikka ütles valmis. Kas äkki. Saab nii ruttu. Kask säigate nööbiga tiramse siiras, siis sa jah, kallid. Kiirelt ei kaitse, ainult ei hakka.