Loetud ja kirjutatud. Saatejuht Peeter Helme. Tere algab kirjandussaade, loetud ja kirjutatud, mina olen Peeter Helme ja täna on minu külaliseks minu nimekaim Peeter Espak. Tere, Peeter. Tere, Peeter. Sa oled Tartu Ülikooli võrdleva usundiloo vanemteadur ja kui ma enne küsisin, kuidas sind teda siis väga kõhklevalt pildusid kõikvõimalikke erinevaid variante, et kas sind tituleerida usundi loolaseks või orje realistiks või võib vist nimetada asürioloogiks, aga kõik see ikkagi viitab ühele ja samale asjale. Et sinu eriala on kaugelt vanade väljasurnud keelte uurimine, mis on ühtlasi tihedalt seotud ka nende keeltekandjate kultuuri usundi mütoloogiaga. Võib vist nii öelda. Võib osaliselt küll, et nimetamistega on, on nagu naguniiteadusest defineerimisega mitte ükski nimetusi või ei väljenda tegelikult seda, millega sa teed, et ma sellepärast ise ei, ei Hei, tituleerikski, et võib öelda nii uurijattalist, usundiloolane, ajaloolane, teoloog, mütoloogia, uurijad, kuidas, sõltuvalt sellest, kuidas parasjagu see kontekst on, millest juttu tuleb. Et loomulikult mitte ainult mitte ainult vanade kultuuridega tegeleme vaid vaid praegusest poliitilisest situatsioonist tulenevalt. Oleme, oleme kõik Tartu ülikoolist peame peame silma peal hoidma ka nende muistsete kultuuride järglaste Lähis-Idas ehk siis Iraagis ja Süürias toimuvat. Et tegeleme nii kõige vanema kui kui ka kõige uuema temaatikaga vastavalt sellele, mida parasjagu vaja. Jah, tõesti, ma kujutan ette, et nii mõnigi meie raadiokuulaja teab sinu nime niisiis raadiost kui ajalehtedest olevat kommenteerinud Lähis-Ida sündmusi ja katsunud anda neile mingi laiema tausta. Aga nii sinu kui ka teiste eesti orientalistide juttu kuulates ma ikkagi sageli pean küsima endalt kui põhjendatud siiski on tänapäeva sellise Lähis-Ida rahutu olukorra tõlgendamine seoses ajalooga ühest küljest ajalooliselt seotud, aga noh, ütleme hästi labaselt mul on väga raske näha mingisugust seost vanade sumerite ja näiteks siis tänapäeva islamivõitlejate vahel. Loomulikult ei, ei maksa otsida mingisuguseid otseseid seoseid ja oletatavasti vähemalt nii palju, kui ma tean, keegi seda ei tee. Aga mis annabki, võib olla maailma kõige vanema ajalooga kursis olevatele uurijat teatava eelise nii sündmust ette ennustamisel kui tõlgendamine seal, noh, peame tunnistama, et Tartu Ülikoolis oleme viimased viis aastat, kas või mis, me oleme Vladimir Soszonoviga sisuliselt ennustanud sündmusi ette, et me oleme valdavas osas kõik täppi pannud, et alates alates äärmusluse esile kerkimisest Süüria sündmustest, et et on see ajaloo analüüsimise oskus, on võib-olla andnud meile just vanema aja uurijatele, kes tegelevad muuhulgas ka uuema ajakatse on andnud meile teatavas mõttes sellise parema ennustas võime. Et siis meie kasutada on tegelikult umbkaudu 5000 aastat kirja rikku ajalugu 5000 aastat konflikte selles piirkonnas. Ja kuigi otseseid paralleele ei ole võimalik tõmmata, aga noh, toome kasvõi Nonii Iraagi ajaloolise konflikti. Et juba juba 2000 aastat tagasi, võib-olla isegi 2500 aastat tagasi need kaks piirkonda, mõlemad ajaloolised kultuurikeskused siis keelam, lased Iraanis pärslaste muistsed eelkäijad, suusas sumerid Mesopotaamias keskusega siis tänases Lõuna-Iraagis erinevates linnades. Et tegelikult selline geopoliitiline ressurssidega territooriumide jagamine näiteks kahe piirkonna vahel, see on nagu vaadates 2000 aastat enne Kristust 4000 aastat tagasi, siis meie hetkest näeme, kuidas, kuidas seal ei ole mitte midagi uut. Aga kui sa mainisid praegu eelamlasi siis iraanlaste eestlastena, kas on põhjust rääkida sumeritest ka kui tänapäeval seal elavate inimeste hiinlastest, nende keel on ju täiesti võõras ja katsed seda keelt teiste keeltega seostada ei ole seni ühemõttelisi vilju kandnud. Ei loomulikult mitte, et samamoodi ju ei, ei saa Öelda nüüd muistsest Eelani kultuurist, et ta oleks, oleks kuidagi otseselt väga sarnane tänapäeva Iraanile. Aga selline kultuurikeskuse, pärsia kui muistse impeeriumi või selle piirkonna kultuurikeskuse maine paratamatult pärineb juba alates eelam lastest, mis sumeritesse puutub? Ei ole tõesti ühtegi suguluskeelt suudetud siiani leida, geneetilisi uuringuid kahjuks ei ole, ka. Ei ole vähemalt mul andmeid, et oleks, oleks läbi viidud, kus oleks mingisuguseid tulemusi saadud. Keelelises mõttes kindlasti puudub, puudub semiidi hiljem Lõuna-Mesopotaamia aladele sisse rännanud, hakkad lasteaias, viidi hõimud. Keeled on tänapäeval domineerivad ka Iraagi alal, aga kui me vaatame kas või näiteks sooaraablasi üks väga tuntud selline rahvakild Lõuna-Iraagi soodes muuhulgas Saddam Hussein üritas neid sisuliselt maa pealt ära pühkida. Nende materiaalne kultuur on kui vaadata jah, rohkem kui 4000 aastat vana, siis savi tehtud jooniseid, savi, pitsat, heid, neljanda pilliroost tehtud majad kui paadid, kui tööriistad, kui materiaalne kultuur on sisuliselt jäänud samaks, noh jah, välja arvatud tõepoolest sellel hiiglaslikul pillirooannil on lihtsalt satelliiditaldrik katusel ja ja generaator toodab ka elektrit ja tõenäoliselt on ka Apple'i arvutid seal rikkamatel inimestel, aga et see keskkond ja materiaalne kultuur paljudes osades on jäänud samaks ja täpselt samamoodi nagu Iraan. Tänane Iraani islamivabariik ju samastab ennast täiest üheselt maailma tsivilisatsiooni hälliga muistsete impeeriumit, aga sama tegi ka Saddam Hussein. Ta üritas samastada ennast Sumeri Babüloonia kuningatega, üritas olla samasugune suur kunsti, kirjanduse arhitektuuri patroon nagu valitsejad. Et võib-olla jah, et ainsat kultuurid siis seal piirkonnas viimasel ajal, kes väärtustavad seda ajaloolist pärandit, on kindlasti Saudi Araabia ja ja eriti nüüd islamiriik, mis tegelikult ongi nüüd juba riik. Et nende jaoks algab ajalugu jah, sest prohveti esilekerkimisega kõik, mis oli enne seda, on, on saatanast ja tuleb hävitada. Aga et Iraani puhul ei saa seda näiteks öelda, et Iraan peab oma kultuurilist pärit olu iidseks ja, ja islamieelseks islam on nende jaoks lihtsalt üks uus ja parem etapp, aga nad ei salga oma muistset päritolu maha. Muistset sumerlased olid teadaolevalt vist esimesed, kes hakkasid oma keelt vähemalt meile meile arusaadavas vormis üles tähendama. Teadaolevalt küll, et loomulikult Lähis-Ida-uurijad, Asherioloogid, kellele meeldib Sumeri Babüloonia uurimine, et alati väidavad nad, et sumer oli, oli kõige vanem sumeri keel oli kindlasti kõige enim mõjutav kiilkirjasüsteem, mis siis juba kuskil 3300 enne Kristust kasutusele võeti. Ta on maailma kõige rohkem, aga tegelikult ikkagi sisuliselt paralleelselt kirjasüsteemid tekkisid ka ikkagi eelamis. Ja Egiptuses tee Lamy kirjasüsteemide puhul kindlasti soli vastastikmõjuga sumeriga aga et ka Egiptuses, need noh, mõnisada aastat siia-sinna, et tegelikult oleks vale, kui öelda, et kus see kõige varem oli, aga me võime öelda, et üheaegselt nii Egiptuses kui sumeri, sumeri, sumeri, kiilkirjasüsteemist sai ju alus kogu meie tänapäevasele tähestikuga Ugariti tähestiku eeskujul, siis on kujunenud kõik kõik meie tänased tähestikud. Aga võib-olla see küsimused kõlab veidi naiivselt, aga enne kui ma küsimuse esitama natuke selletagi taustad ei kõlaks nii naiivselt nimelt kirja leiutamisele eelne aastatuhandeid ikkagi suhteliselt kõrgel tasemel materiaalset kultuuri ja kõrgesti organiseerinud inimeluvorme. Miks üldse oli vaja leiutada kiri? Kiri oli algselt ta ei olnudki kirjana, et väga huvitavaid erinevaid süsteeme kasutades oli suureks paisunud muistsetel linnadel. Noh, me täpselt ei oska öelda, et kui palju inimesi võis Uruckis elada kõige kõige suuremad pakkumised, mis on kuskil, ütleme, 4000 enne Kristust tehtud atakki elas seal isegi kuni miljon inimest, et tõenäoliselt nüüd nii palju ei olnud, aga sadu tuhandeid kindlasti Uruki linnaski kas või kus siis on, mis kujunes teatud perioodil siis enne kirja teket juba üheks kogu maailma ja eriti siis Lähis-Idakeskuseks. Et kirja tekkele andis tõuke tegelikult vajadus pidada arvet. Nimelt oli võimustruktuurid keskne valitsemine, loomulikult see tõenäoliselt toimus kollektiivselt, et ei olnud nüüd ühte diktaatoritega, olid, olid nii mingit tähtsamat sõjapealikud, linnade administraatorid, preestrid moodustasid tõenäoliselt mingisugused struktuurid, suutsid seda riiki hallata ja juhtida. Aga kui sul elab sadu tuhandeid inimesi või väiksemates linnades mõnikümmend 1000 elab nagu ühtede müüride vahel? Üheskoos loomulikult tekivad ihuga ühised ja riigi poolt keskselt hallatavad laoruumid. Näiteks igal linnal oli tohutu hulk igal templil nii kitse, lamba, lehmakarju, et oli vaja kokku näiteks loendada, palju ühe karjuse all oli kitsi, et näiteks kui ta läks 700 kitsega hommikul kuhugi karjatama maale ja siis oli vaja ka olla kindel, et kui ta kuhugi tagasi nendega tulevad, ikka need 700 alles on sama vilja õlle, ükskõik millega tekkisid keskset mõõtmissüsteemi kirjapaneku süsteemid. Ja loomulikult iga mingi asja aktsias oli oma mingi märk kuidas seda siis savida jäädvustada, näiteks kui hommikul tuli keegi ladu kontrollima, teada saada, mis seal siis on ja et kontrollida, et ikka sama palju olles on. Et alguses jah, need märgid olid lihtsalt arvepidamine ladudes kaupade arvepidamine, aga et ei läinud palju aega, kui kui hakati aru saama, et aga kui me suudame umbkaudu nagu panna savile kirja, et laos on 567 kitse, näiteks et siis me võime ju ükskõik mida samamoodi savi peale kirjutada. Ja ütleme aastaks 2000 602700, enne Kristust on juba esimesed müüdid ja kirjandusteosed. Et aga see areng, ütleme arvepidamiselt meie mõistes siis kirjanduseni, kuigi noh, sõnakirjandusel mõnes mõttes ka kaasaegne termin, et on, on selline kaasaegne teoreetiline nimetus kirjandusele nagu meie külalisõppe jõudki professor Vladimir Emiliano Peterburi ülikoolist on öelnud, et Lähis-Ida kirjanduses grafomaaniat ei tuntud. Aga see, mis sa praegu rääkisid nende tekstide teatud utilitaarse väärtuse kohta, tähendab, ja omakorda ka seda, et kui me tänapäeval loeme neid tekste, noh, ilmselt on väga paljud meie kuulajate hulgast ka lugenud vähemalt ümberjutustusena Gilgameši epast. Selge on see, et me ei mõista neid nii nagu tol ajal mõista. Aga kas me üldse saame tolleaegsetest tekstidest aru saada või saamegi neist aru saada, nii nagu ma olen näiteks tõlgitud asju vaadanud, kus originaal moodustab võib-olla kümnendiku kõigest ja siis enam-vähem iga teise sõna lõppu on lisatud viide ja kogu tekstid on veel mahukas sissejuhatus ja järeldusena. No võrreldes nüüd minu artikleid või tõlkeid, kadunud kolleeg Sergei Stadnikov omadega, et siis ma võin kinnitada, et mul on viitasid märksa vähem. Staadnikovil võis olla 10 lehekülge tõlget, 200 lehekülge viiteid. Aga et see sõltub natukene, kus seda avaldada, näiteks kui ajakirjas akadeemia, mis on laiemale publikule mõeldud, et siis ma üritan üritan minimaalselt kommentaare lisada ja tõlkida võimalikult kirjanduslikult, samas kui näiteks meie perioodiline ajakiri eestiakadeemias orientaall seltsi aastaraamat idakiri, et kui ma seal midagi avaldan, et siis on ikkagi suunatud, ütleme eelkõige tudengitele, kes nagu õpivadki neil ongi kas usundiloo kursuse või keelekursus. Et tihtipeale sõltub, millisele publikule seda seda avaldada. Loomulikult tehes kirjanduslikku tõlget, tule, inimene peab olema võimeline ka selgeks tegema tänapäeva inimesele seda, mida on üritatud väita aga et ma ei oleks nii pessimistlik, et inimlikud tunded või soovid või asja, mida otsiti, on on täpselt samasugused 4000 aastat tagasi, nagu nad on praegu välja arvatud, võib-olla vahe on jah, selles, et kui praegu on, meil varsti on iga teine kirjandustudeng on kirjanik, luuletaja ja kõik kohad on iga inimene võib ju põhimõtteliselt ise oma raamatu välja anda. Et siis, kui tegelikult välja mõnikümmend aastatki tagasi kirjanik oli see, kellel oli ilmunud raamat. Samamoodi võib-olla sumeris oli selline tuntud kirjatundjad ikkagi see, kes oli mingi hümni ja müüdi eepose kokku pannud, et siis tänapäeval ju kirjutad millegi valmis teed natukene reklaami ka kuskil performans ööklubis oledki kirjanik. Et siis tänapäeval jah, on natukene kirjanduse mõiste selles suhtes muutunud, et et. Jah, igaüks, kes tahab all seda, mitte see, kes suudab või oskab. Aga kas me teame seda, kui palju muistse sumeri üldse oli kirjaoskajaid inimesi või noh, me räägime ju tegelikult väga pikast ajaperioodist siin praegu kindlasti need asjad muutusid ka selle aja jooksul Konkreetselt sumeri kirjandusvõime öelda 2600 enne Kristust kuni 1800, et see on siis umbes 800 aasta pikkune periood, kus on, võib rääkida sumeri kirjandusest, et hiljem semiidi rahvad tänaste nii araablaste kui juutide eelkäijad siis esimesena tulid hakarlased hiljem veel mitmeid, näiteks nagu Amoriidid. Et kuskil juba 1000 900800 enne Kristust emakeelena tõenäoliselt sumeri keelt ei räägitud. Aga sumeri keel jäi täpselt nagu keskajal ladina keelde jäi selliseks kultuuri keelaks emakeelena semiidi keeli, tekivad kirjatundjad. Ametnikud pidid alati sumeri keelt oskama. Aga pea see periood on kirjanduse perioodi 800 aastat. Et ühelgi euroop kaasaegsel rahval pole, pole nii pikka kirjanduse perioodi, et meie võime siin 1700.-te algusest Käsu Hansu võib-olla pidada esimeseks eesti autoriks. Meie kirjandus on 300 aastat, ütleme loominguline kirjandus, pik. Et sumeri kirjandus Kirjanduse mõistes, mis on säilinud jah 800 kuni 1000 aastat. Et muutused olid suured ja loomulikult lihtsamatult tekstidelt keerulise vana pikemale, aga noh, muidugi, mis on üks kõige huvitavamaid aspekte varajasest sumeri kirjandusest, on, on selline nähtus nagu salakeel, milles kirjutati, ütleme 2000 602500 enne Kristust. Et mingi koolkond, kirjatundjaid, preestreid hakkas kirjutama müüt ja muid tekste üles salakeeles, mis tähendas, et kiilkirjamärkide kiilkiri oli algselt silt kiri igale mingile märgile vastas mingi silp, siis olgu see siis A või up või või, või, või ükskõik milline kombinatsioon, neid oli sadu muidugi. Ja mõeldi välja selline üliraskelt dešifreerida salakirjasüsteem. Aastakümneid on üritatud välja mõelda, et miks seda vaja oli, tasapisi tatakse, dešifreerida on juba mingi osa loetav, nendest kutsutakse uut kallunud tekstideks on juba mingi osa nendest loetav, aga et kogu aeg defreerimine käib edasi. Alates 70.-te lõpust on üldse esimesi edusamme seal saavutatud, aga et üks üks kolleeg Heidelbergi ülikoolist käis välja jah, teooria, et ei ole mõtet seal mingit alguses arvati, et see oli mingi preestrite pühade eel ja mingi väga esoteeriline süsteem, aga et üks, üks Saksamaal tegutsev uurija lihtsalt mõtles natuke ja ütles, et see oli omaaegsete nohikute keel, et meil ei olnud mitte midagi targemat teha. Tõenäoliselt mingi kogukond nagu tänapäevased arvuti friigid, põhimõtteliselt istusid seal kuskil majades, kirjutasid savitahvleid ja siis mõtlesid välja hakkaks, võtaks mingi kirjutaks hoopis salakeeles, millest ainult meie aru saame. Ja tõesti, sellel salakeelel ei olegi mingit mõtet. Definitsioon, ütleme pronksiaegset nohikut, ma arvan, vastab väga tõele, sest sel salakeelel puudub igasugune mõte, et samad tekstid on paralleelselt olemas, tihtipeale aga tavasumeri keeles. Ehk siis mängurõõm, mängurõõm, aga see viitab sellele, et kirjaoskus pidi olema üsna laialt. Levinud jah, et ei hakka spekuleerima, et statistikaametit ja Turu-uuringute aktsiaseltsi Emorit selliseid ettevõtteid tegutsenud suheliselt aga on väga palju eripakkumisi antud, mõni arvab kaks protsenti, mõni viis, 10 kuni 20 noh arvata andnud, et ütleme, suurlinnades ikkagi, kui sa tahtsid olla mingisugusel positsioonil, et pidid ikkagi selle kirjutamiskooli läbi käima, et on ebatõenäoline, et mingi ütleme, riigi või templiametnik või preester sai olla oskamatu kirjaoskamatud et jätaks lahtiseks, aga, et aga et jah, see oli kindlasti, ma arvan, kirjaoskus oli suurem, kui arvata loomulikult kitsekarjused ja ja võib-olla kraavikaevajad ei osanud nad kirjutada, aga ma arvan, see oli suurem, kui, kui, kui on arvatud. Aga me oleme väga palju rääkinud selle kõige taustast ja paaril korral maininud ka seda, et sa ise oled tõlkinud muistse Mesopotaamia tekste. Äkki oleks nüüd kohane hetk, et sa loeksid ka midagi ette ja ilmselt sa võiksid enne ka öelda, millal sa oled välja valinud ettelugemiseks. Tekste on, olen, olen tõlkinud päris mitmeid, et valiks, valiks, võib olla. Valiks võib-olla kaks sellist filosoofilisema sisuga lõiku eri eri teostestade esimesena loeks, et on ekskirjanduslik. Palvekiri ühelt sure surivoodil lebavalt kirja tundjalt. Siis skribalt savitahvli kirjutaja, kes on, kirjutab oma kaitsejumalus, patroon jumalus Enkile, kes oli ka kirjatundjate ja tarkusejumal kirjutab palvekirja. Et see on savitahvel, tõenäoliselt on siis viidud templisse ja jumala kujule ette loetud, siis palub, palub omale tervist ja paranemist ja kurdab, et tal on väga raske haigus kallale tulnud, et loeks siis loeks siis kirjandusliku tõlke selle, selle kirja. Ühest lõigusteta. Päeval, mil panid käe minu peale inimolendiks mind lõid nime, millega sind kutsutakse, ei ole jätnud maha hüüdmata, nagu isa sind armastasin sinud pidustustel ohvriandidest, mis minu alluvuses Maivarastanud. Nüüd mida ka ei oleks minu poolt tehtud, minu patu üle ei ole kohut mõista. Aga surmadeemon, lamp, Tarr on tulnud mõrva täide viima, ei leia loitsu enda kaitseks. Kuri jumalus on patu minu peale toonud, selle piire ei leia oma päeval, kui minu maja õnn taevajumala anni poolt ümber pöörati kannatustega minu olematu papp mind vastamisi seadnud nagu vanker teel, mille ikke on purunenud raja peale seisma olen jäänud. Ma laman voodis, millel nimeks Ohai, kaebelaulu jorutada. Mu keha nõelapidi surutud vastu maad. Jalgadest olen ma halvatud. Ma ei saa magada, väsimus täidab mu jalgu, elu voolab minust minema. Valgest päevast on tehtud mu pime päev, ma vajun omaenda hauda. Mina, kes ma olen kirjutaja, kes asjadest teab, on lolliks tehtud. Mu käsi ei kirjuta ta enam mu suu ei suuda rääkida. Ma ei ole vanamees, kuid mu kuulmine on kõva ja nägemine tants, nagu oma isanda kojast välja aetud noor preester, olen kõikjal rüvetatud. Mu tuttav ei tule mu lähedale, ei ütle sõnakestki. Mu sõber ei anna mulle nõu, ei rahusta südant laima ja mees mind solvas. Mu saatus tegi musti imelikku. Mu jumal, sinu peale, panen oma lootuse, eks inimene olla olemas, avatus. Olen töö eas noormees lase mõrvamisel tulla minu peale, kui vetevool. Mu koda on ehitamisel linnupesa, selle õnn ei ole veel täitunud. Maja, mida ehitan, ei ole veel lõpuni tellistega vooderdatud nagu noored puud, mis kasvavad õhukesel pinnasel polema, veel vilja kandnud. Nagu datlipalmi võsumis kasvab kanali kaldal pole mu lehed veel lahti sirutanud. Ma olen ju noor, mu päevad ei ole täitunud, ära minna, ära lase mul vajuda tolmus, et siis üks lõik sellest palvekirjast, et see siis on tõenäoliselt ka reaalselt elanud Kirjatundja poolt kirja pandud selline palve enda, mingi väga raske haiguse tõttu. Ühe väikse lõigu võib-olla loeks, loeks ette, veel, on aastal 2013, siis tõlkisin sellise sumeri loo, nagu kyll Ameshi surm eesti keelde ilmus ajakirjas akadeemia. Ja seal on Gilgane peategelane, kes soovib, on samamoodi oma surivoodil ja soovib saada igavest elu. Aga jumalad otsustavad, et kuna Gilganesson ikkagi inimene ja kuulub inimkonda, et siis igavene elu ei ole Gilga mäe jaoks ette nähtud. Ja siis üks jumalustest loeb Gilga märghile siis et järgneva sellise kohtuotsuse. Ja kõlab see siis niimoodi, et see on see, mis inimkonda kuulumise kurjus kaasa toob. Nagu öeldud, seda sulle, see on, see, mis nabanööri läbilõikamine kaasa toob, kas mõeldud seda sulle? Päev, mis on tumedam, inimkonnale on saabunud sulla koht, mis on kõige üksildase inimkonnale on saabunud sulle veeuputus, millele ei ole vastusaamist, on saabunud sulle lahing, kust ei ole põgenemist, on saabunud sulle taplus, et mis ei ole võrdsed, on saabunud sulle võitlused, kust pole taganemist, on saabunud sulle. Aga siiski ei peaks minema surnute riiki kurva südamega. Et siis jumalad seletavad Gilga märghi lööd, inim inimese saatus ongi surra. Surm algab sellest hetkest, kui nabanöör läbi lõigatakse ja kuhugi minte mingit pääsu sellest ei ole. Et siis me läänesin Nendes mõlemas kusjuures ette lugesin ka mingit, ütleme inimkonna elu mõte või saatuse otsinguid mis on ju kirjanduse ütleme siis, targa filosofeerida kirjanduse teemaks ju tänapäevani üldse kirjanduse puhul aegade algusest peale, mis siis teemaks on olnud nagu tänapäevastel Hollywoodi filmidel, Ki on noh, kolm sellist ongi armastus, erootika, taplus, et vägivald, nali. Siis sellele lisanud abki selliseid lisandina nende lugude keskel ka selliseid lõike, milles on ka mingi filosoofiline sisu või, või dialoogiline mõte. Mõlemad lõigud olid ikkagi üsna morbiidsed ja kui ma kuulasin seda esimest lõiku, siis minus tekkis siiras lootus, et see noormees siiski paranes ja ta läks kõik hästi, et mul tekkis veel üks paralleel, vähemalt surnud kindlasti. Kuna ta elas ligi 4000 aastat tagasi. Aga see oli väga selline elus ja tõesti kaastunnet äratav tekst ja, ja minu arust tekkis kohe paralleel ka piiblist Hiiobi lauluga see artikkel. Kell mille ma ette lugesin, seal ma toon sulle paralleeli välja, et see on ilmunud siis 2007 akadeemilise orientaalseidsi aastaraamatus. Tõesti täpselt sama mõte tuli mul nii, kui ma seda esimest korda kätte sattusin, et samad, samad täiesti samad teemadel. Sumeri kultuuri tõesti või üldse laiemalt kogu seda muistset Mesopotaamia on ju väga põhjalikult uuritud ja ja sealt on väga palju teada ja muuhulgas on teadlased ju siis mitte ainult seda savitahvlit kirjutatud kirjavara katsunud, mõtestada ja tõlkida vaid on ka vanade Mesopotaamia ste kultuuri muid tahke katsutud meile lähemale tuua. Ja sellega seoses valisid tänasesse saatesse ka muusikat. Võib-olla natuke räägib nüüd, kui palju sellel, mida me kohe varsti kuuleme, on tegelikult selle muistse muusikaga pistmist ja kui palju seal fantaasia Jah, et on, on tõesti tõsi, et väga palju on teada seetõttu, et savi ei hävine nagu näiteks induse oru kultuurides. Tõenäoliselt kirjamälestised on materjali tõttu hävinenud. Tohutu miljonid ja miljonid savitahvlid minust suurem osa on veel siiamaani tõlkimata annavad palju informatsiooni, aga miks minagi selle ala valisin, et tegelikult see on üks väheseid alasid, kus suurem osa avastamata. Uus asi on tegelikult eraldi avastus, tõenäoliselt keegi ei ole sellest kirjutanud varem. Aga, ja on ka materiaalkultuurist loomulikult mälestisi ja näiteks on eriteadlased, kes uurivad muusika, Mesopotaamia instrument on üritanud teha rekonstruktsioon säilinud sumeri muusikainstrumentide põhjal. Panustest näiteks on leitud üks hästi kuulus lüüra ja seda on üritatud ka rekonstrueerida ja et nüüd võime võime siis kuulata selle rekonstruktsiooni ligikaudset kõla, et ärge arvake, et sumerisse täpselt selline oli, aga et võib-olla midagi sarnast sellele. Jätkub kirjandussaade, loetud ja kirjutatud, mina olen Peeter Helme, koos minuga on stuudios Tartu Ülikooli võrdleva usundiloo vanemteadur Peeter Espak, kellega räägime täna muistse Mesopotaamia kirjandusest, nii et tänane saade ei ole pühendatud just sellisele verivärskele kirjandusele, vaid pigem vaatame väga kaugele ajas tagasi. Äsja kõlas siis muusika mis võiks sarnaneda sellele, mida kuulasid, vanad väärid nimelt tegu oli siis hauapanuste põhjal rekonstrueeritud lüüra helidega. Aga Peeter, ma küsin sinult nüüd seda, et kui sa enne ütlesid, et valisid selle eriala nende kiilkirjatahvlitel lugemise ja tõlkimise ja tõlgendamise sellepärast et siin on nii palju avastada siis sa ei ole ju ainuke, tegu on ju teadusega, mis võib-olla paljudele meie raadiokuulajatele kõlab kuidagi sellise vana tolmuse ja imelikuna, aga tegelikult on see ju rahvusvaheliselt. Kas võib isegi öelda populaarne teadus, sellega tegeletakse eri keskustest. Nagu ma aru saan, on Tartu Ülikooli üks neid keskusi ja rahvusvaheline koostöö selles vallas on väga tihe. Loomulikult, et Tartu puhul mõnes mõttes on, miks ma jah, selle eriala valisin, ma vaatasin, et see on kõige põnevamaid ja läbiuurimata erialasid ja siis tundus ka, et eriti just külalisprofessorite näol ja olemasolevad õppejõudude näol, et ka see kompetents tundus olevat parim, mida siis Tartu ülikoolil pakkuda oli, just ma mõtlen, rahvusvahelises mõttes võib-olla äkki oleks muidu sattunud hoopis mingit muu muu teemat või muu ajalugu või usundilugu uurima? Et jah, Tartu ülikooli puhul kahtlemata, kuna traditsiooniliselt on Lähis-Ida vanema kirjanduse dialoog tegeletud usuteaduskonnas, et siis ikkagi meie põhirõhk on jah, usundi loolion Vitoloogial. Ja mõnes mõttes on muidugi, on kummaline jälgida, et kui ma olin veel 2000.-te alguses ise bakalaureusetudeng et siis sai tsiteeritud oma bakalaureusetöös ja hiljem esimestes artiklites selliseid maailmakuulsaid. Kõige et oma elu üldse, kes meil võtta on Viini, nii Berliin, Innsbrucki, Pariisi, ükskõik mis ülikoolidest või Chicagost, et sai nagu mõeldud, teadmata, kes need inimesed on, pidades tohututeks autoriteedid, eks, kes on kõik välja mõelnud, et siis oli, on nagu huvitav mõelda, et need kõik need autoriteedid on tihtipeale kaks korda aastas Tartus konverentsil istume, istume vahel kuni kuni isegi kella neljani mõnes Tartu puhvetis maitseme, maitseme sumeris välja mõeldud jooki Pole Kuki õlut, arutan sumeri, mütoloogia, kirjanduse lähed. Et selles suhtes ja Tartu on Tartu kindlasti kujunenud vähemalt religiooniloo mõistes kindlasti üheks kõige olulisemaks teadlast. Kokkusaamispaika läks, meil on, meil on ka konverentse suhteliselt palju ja ja et räägitakse jah, teaduse rahvusvahelist oli, sest et tegelikult ei olegi vaja kuhugi minna. Parimad uurijad tulevad ise kohale. Enne korraks meie jutust käis ju seeläbi ka, et sumeri kiilkirja tekste uurides jõuame muuhulgas lisaks sellele, et me mõistame inimkonna kultuuri lätteid muuhulgas mõista meie siin ka laiemalt siis kogu selle Mesopotaamia kultuuri lätted, ehk siis nagu ühes tekstis juba kõlas, on siin mingisugused esimesed vastukajad sellest, mis hiljem vormus siis kristlastele, Piiblina, täpsemalt vanadest Amedina tuntud tekstidest. Loomulikult, et esmalt Lähis-Ida, Lähis-Ida selline kultuuri häll on tegelikult vanem kui, kui sumer, rahvas, et seal oli noh, Süüria-Türgi alades Mesopotaamia, sest et see on selline üks suur piirkond. Aga tjah, kirjalik tsivilisatsioon Euraasia mõista seal loomulikult sumerist. Räägime sumeri nii tööstuslikust, tehnoloogilisest kui kirjakultuuri arengust, võime vabalt öelda, et ka meie eesti kultuur pärineb sealt. Ka need kõikvõimalikud keraamika ja põllud, tehnoloogiad ja on, on ikkagi sealt tulnud. Rääkides sumeri kultuurist, me räägime ka enda ütlevad tsivilisatsiooni algetest. Et vana testamendi loomislood, piibli Genesise, meie eesti keeles kasutatakse esimene Moosese raamat, valdav osa motiividest pärinevad puhtalt sumeri mütoloogiast oletada olla eksiili ajal, siis ütleme noh, 580 kuni 530 ja ka hiljem suutsid siis juudi kirjatundjad, kes olid Babüloni linna viidud tõenäoliselt külastasid raamatukogusid, hiigelraamatukogusid oskasid sumeri keelt ja neil oli ligipääs sumeri mütoloogias. Võeti enda rahva Iisraeli rahvalugude kirjeldamiseks võeti lihtsalt muistne mütoloogia aluseks, sest juudid teadsid väga hästi, et nad on üks nooremaid skulptuur Lähis-Idas. Aga mis on parim võtta võtta enda mütoloogia aluseks ammu välja surnud rahva muistne mütoloogia ja öelda, et meie olime endale. Et see oligi meie mütoloogia, et siis põhimõtteliselt ma arvan, need juudi kirjatundjad tegelikult said aru, et sumeri, mütoloogia ja, ja kultuur on nagu Babüloonia semiidi omast kõrgem ja nad hakkasid selle mütoloogia samastama enda rahvastelt. Aga kas need müüdid, mis siis hiljem sinna esimesse Moosese raamatusse sai, ainult ka teistesse teistesse, kas nad ei võinud olla siiski kõigi semiidi rahvaste algsed müüdid, mille alus võis tõesti olla sumeri? Vanast testamendist on näha nii ilmseid paralleele ainult sumeri keeles säilinud tekstidega. Parim näide on on Paabeli torni lugu. Et see on säilinud ühes sumerikeelses lühieeposes, kus manitsetakse kõiki rahvaid rääkima ühes keeles, sumeri keeles tuleb siis selline loits mis siis, nagu kõik ülejäänud sumeriga piirnevad rahvat, paneb sumeri keelt rääkima ja ühes keeles jumalale au andma. Ja siis samal ajal ka nõutakse templi ehitamist. Piibli autorid on selle kavalalt siis teistpidi pööranud, et jumal hoopis pilutas keeled segi. Et see on niivõrd ilm lakas või siis ainult üks näide, kus on nagu kogu lugu, põhineb ainult sumeri keeles kirja pandud Voogial veeuputus, inimese loomine. Me võime lõputult lõputult välja tuua, muidugi need lood liikus ikka semiidi rahvaste seas. Aga just need paralleelid kretset sumeri keeles kirja pandud teostega tunduvad ilmselt, mis tähendab, et kirjatundjad pidid oskama sumeri keelt. Aga see ei tähenda, et need lood ei olnud ka Iisraelist tuntud. See oli ka Iisraeli kollektiivse mälu osa. Et see on täiesti tõsi ja öelda, et, et see ei oleks aga heebrealastele. Aga mis sa arvad, milliseid üllatusi võib koguse tõlkimata kiilkirjamaterjal meile veel anda, kas võib tulla mingisuguseid suuri muudatusi näiteks inimkultuuri alguse teooriate mõtestamisel või tõlgendamisel? Tegelikult midagi välistada ei tohi kunagi sumerlastest teatud jah, 150 aastat tagasi sisuliselt mitte midagi 200 aastat tagasi üldse mitte midagi. Kunagi ei või teada, kust leitakse mingi mingi kultuur, aga, aga et mis need ongi millest tihti ka mida on raske seletada. Et ärge otsige seda nagu suht avastust teaduses inimesed, kes otsivad sensatsiooni, on tavaliselt kas petturid või ise ekslikud, tähendab nad arvavad, et nad on midagi avastanud, aga see ei vasta tõele. Et teadus väheneb niimoodi, et inimesed kirjutavad, mõtlevad, loovad uusi teooriaid ja võib-olla 10 20 aasta pärast saadakse aru, et 100-st välja pakutud teooriast üks ongi õige. Me loeme kogu aeg, mingi Postimehe rubriik vahendab mingeid kummalisi ja mitmed mõnda ajakirjanduse teadusrubriigid vahendavad kõikvõimalikke põrutavaid uudiseid, mida olevat küll leitud ja tegelikkuses need sensatsioonid on tihtipeale ka rahahädast, teadlased mõtlevad neid välja. Kuidagi on silma jääda. Mõelda mingisugusele ulmeline teooria teha mingisugune väljakaevamiskoht 10 korda tähtsamaks, kui ta tegelikult oli omistada mingile objektile mingi väärtus, milles seal ei ole või kasvõi see viimane evangi heeliumi tekstilõik, kus väideti, et Jeesusel oli naine tegelikult tekst küll paari lausega midagi kirjeldas, aga seal absoluutselt mitte midagi sellist ei väidetud. Aga jah, et sensatsiooni esile toov teadlane üldiselt ja kas ta on ise rumal, vaid on petis ootaks teadusele loomulikku arengut, kus tekivad teooriad ja see inimene, kelle teooriad siis jäävad nagu pinnale paarikümne aasta sõelumise käigus seda siis nimetataksegi selleks suureks tähtsaks teadlaseks. No see on üks asi, aga ma tean, et väikesed sensatsiooni on küll, et tõlgitud tekstikorpuse täiendamine annab näiteks parema pildi sumeri, linnade võrgust, avastatud onni, uusi asulaid, uurija, linnu, mida mainitud kuskil tekstides, mida varem ei osatud otsida ja ja kindlasti nende linnade omavahelised suhted ja kui tähtis mingi keskus oli, et see kõik saab ju palju selgemaks tänu nendele tekstidele. No kas või see viimane tekst tõlget siis nimi oli sumer, Gilganeshi surm, sumerikeelne nimi on tal küll raamatukogukataloogide kohaselt mets, pull on pikali heitnud nimelt raamatukogu, kataloogid katalogiseerisid esimese rea põhjal siis kirjandusteosed. Et see on siis sumeri keeles ammkalle Paanu mets, pull on suur mets, pull on pikali, heidad haigevoodisse. Meie kutsume seda nimetusega Gilganes surm, sest ta kirjeldab kirganes surma ja matuseid. Et see avaldati esmakordselt aastal 2000 siis Anton Gavinio poolt Monograafiana prantsuse keeles. Jaa, noh, tegelikult see ei ole ju sedasama Gilgalasse surma lugu, ta ei ole ju kirjandusteadlastele jõudnud, et et ka maailma ütleme kirjanduse uurijad ei ole seda lugu veel näinudki, sellepärast et et last ei ole. Esiteks ütleme viie-kuueteist aasta aega, ta ei jõua selles kollektiiv teadvusesse. Praegused, ütleme, mitte eriala spetsialistid arutlevad nende tekstide üle, mis võib olla seitsmekümnendatel esimest korda kätte saadi et põhimõtteliselt iga päev toob juurde ja iga tekst toob uusi suuri avastusi. Aga nimetada nüüd seda avastust sensatsiooniks ma ei leia, et jah, sensatsioon, ma ei kujutagi ette, mis võiks, kuidas seda defineerida. Aga sa oled ise ka avaldanud raamatu ingliskeelse pealkirjaga õieti kaad, Ency ins Maryann rajaladiolohhanud, mis salongi, ehk siis jumala linki Sumeri kuninglikus ideoloogias mütoloogias ja see on ilmunud siis Saksamaal, nagu ma aru saan, oma eriala teadlaste seas väga lugupeetud harrassowitzerlaagis. Kas see on siis ka midagi uut, midagi, mida keegi teine varem ei teadnud? Ei, täiesti huvitav on jälle, mis on teaduse arengu juures üks huvitav nähtus tihtipeale kui sul on mingi konkreetne uurimisteema, et seal, selles konkreetses fokusseeritud teemast sai pruudi nagu võtada jah, seda uut väga palju, vaid sa võtad varasemalt kokku ja ei pruugi nagu seda mingit uut, et nii palju näha. Aga et seda leida allikaid uurides uusi allikaid läbi töötades hakkavad sulle silma hoopis täiesti kõrvalised asjad ja neid on hästi palju. Lihtsalt mingid asjad, mida mitte keegi varem ei ole märganud, mida mingid tahvli laused, mida keegi varem ei ole näinud ja et siis ma arvan antud antud ses raamatu puhul, mis nüüd eelmine suvi ilmus vähemalt aasta tagasi, mis on arvustustes mainitud näiteks Viini Ülikooli sumeroloogia professor kebardseltski tõi just nüüd arvustuses välja, et raamatu suurimaks avastuseks on konkreetne faktidel põhinev tõestamine, et naissoost jumalannad viljakust tõsta ja siis sellega seoses ka naise roll ühiskonnas vähenes järk-järguliselt sumeritest, kui see miitide peale tulekuni umbes 1000 aasta jooksul kuni naise rolli kadumiseni mütoloogiast. Ja see samal ajal peegeldab ka selliseid ühiskondlikke, ütleme, protsess, kus ühiskond muutus üha patriarhaalse maks, kas sõjakamaks, et siis mida arvustused välja toonud, mis ei olnud üldse selle raamatu peateema, vaid see oli selline pisike kõrvalteema, mida ma käsitlesin. Kuna see jäi silma, et siis seda mitte raamatu peateemat nimetatakse tuntud raamatu suurimaks läbimurdeks. Ed maalsest tõestasin ära faktidele tuginedes paari varasema teoreetiku hüpoteesid või nende noh, oletustel põhinevad. No need on need erinevad teooriad, mis tähtsustasid naissoost viljakusjumalanna kultuse suurt osakaalu ja selle järk järgulist vähenemist, et nüüd ma suutsin sellise faktidele tuginedes näidata, et see tegelikult nii oligi. Tegid seda kogemata ja et mul ei olnud antud raamatu plaanis veel üldse ei olnud kavas seda, ma kirjutan sellest just ühte pikemat artiklit ka. Aga mul ei olnud mitte kunagi kavas seda teemat uurima hakata, see jäi ette, mis sama raamatu käigus, mis veel Moody ühe kolleegiga kirjutan, artiklit on, sai juhuslikult tähele pandud, et sumerlased seostasid kuufaase tõusu ja mõõna, aga see tekst pärineb umbes 1800 enne Kristust. Praegu arvatakse, et kreeklased olid esimesed tehas, vist arvatakse, oli esimene, kes selle seose lõi, et juhuslikult märkasin aga et sumerite on see juba ühe sildis kirjas, kuidas kuu jumalat ja tema tema olekuid seostatakse tõusvate ja langevate, aitäh ega selliseid need ei ole. Ei nimeta mingiteks sensassiooniks, aga neid võib nimetada siis avastusteks, mille peale sa satud, mida mitte keegi kunagi ei ole varem välja toonud. No ma kujutan ette, kui ärritav vestluspartner võid sa olla antiigi asjatundjatele, sest ükskõik, mis nad ütlevad kohe vahele, et sume, sumerid tegid selle juba varem. Jah, et see on mitte ainult mina, vaid kõik sumeri ajalooga tegelevad inimesed sumeritel valdavalt on kõik olnud ammu olemas loomulikult Pythagorase teoreem, et seal see oli nagu lapsemäng suhetel. Ja sinu põhiosalusel valmis ka hiljuti uus gümnaasiumiõpik, kirjandus ja müüt. Äkki sa ütled saate lõpetuseks mõne sõna selle raamatu kohta? Ja et koostes Loone Ots aega kirjutasime kirjutasime keskkoolile, kus on, on ainena, aga kirjandust ja müüti käsitlev lained kirjutasime ühe ühe sellise õpiku mis võtab arves tegelikult mütoloogia arengut varasemast perioodist, kuni tänaseni. Mina tegelesin, tegelesin siis mütoloogia osaga muistses muistses tähenduses. Nii sumeri, Babüloni, vana testamendi, uue testamendi strismi, millest on väga vähe pärsia muistne usund kirjutatud, kui kirjutasin ja tõin paralleel kaasaegsete mütoloogiatega, niisiis kommunismi, kui natsionaalsotsialismiga näidata rahaliselt, kuidas mütoloogia on. Ja kirjanduse ja ideoloogia seosed on olnud, et, et seda lõppjäreldusena siis oligi viimases peatükis Lenini mausoleumi ja kirjeldus siis Nõukogude mütoloogiast religioonist, mida, milleks muuks või nõukogude korda nimetame või Moskvas linna peaväljakul Assüüria stiilis tempel, kus muumia, mida kõik käivad kummardamas. Et ilmselgelt see oli seal lihtsalt maailmamütoloogia ajaloo jätk, mis toimus toimumiseni kolmandas Raichis kui nõukogude liidus ja toimib tänases maailma poliitikas, samuti nii Venemaal kui USAs. Selge, ma tänan sind, Peeter Espak selle vestluse eest, et nii nagu saate alguses rääkisime tänapäevaste, jõudsime tänapäeva tagasi, et ei ole tõesti midagi uut siin päikese all. Ja nüüd saate lõpetuseks valisid veel ühe muusikapala, kus Ameerika kiilkirjateadlased on siis esitamas oma versiooni ühest vanast sumeri laulust. Nagu ma aru saan, on see ka ju üks tõlgendus, kindlasti saaks seda laule, seda, kuidas hääldatakse, kuidas seda lauldakse, hoopis teistmoodi tõlgendada, aga eks sa kommenteerid mõne sõnaga. Eks meloodia meloodia, ma arvan, see on ta nagu nende meloodiate puhul ikka, et loomulikult kes on kuulanud kas või Iraani või, või mitmete selle piirkonna rahvamuusikute esitlusi, et eks need meloodiad, ma arvan, on samamoodi järjepidevad. Aga loomulikult seal fiktsioon, et lihtsalt ameerika aktsendiga sellised tudengid ja kiilkirjaga kokku puutunud teadlased siis on, ma täpselt ei teagi, neid nimesidki, laulavad, aga nad on, siis on siis salvestanud laulavad ameerika aktsendiga sumeri keeles, et äkki äkki sumerid rääkisidki niimoodi ameerika aktsendiga, me ju ei tea, et ainult kirjakeelena säilinud, aga et vähemalt siis kuuleb mingitki aru saama, kuidas sumeri keel võis, võis kõlada kõrvale. Selge suur tänu veelkord Tartu Ülikooli võrdleva usundiloo vanemteadur Peeter Espak. Tänan kutsumast. Mina olen Peeter Helme ja nüüd saate lõpuks kuulame siis ameerika aktsendiga sumeri keelt ja oleme taas eetris nädala pärast. Ning. Taati kaskyaste.