Vasar alasile löö. See ei ole nõukogude aja nostalgia, Osaron kultuurimagasin, kus me proovime pihta saada kultuurielu sõlmpunktidele. Kultuurisaade vasar, mina olen Peeter Helme, koos minuga on stuudios Mihkel Kunnus. Tere, Mihkel. Tere. Majandusteadlane Hardo Pajula, tere harda. Tere endine majandus, seal. Sellest me jõuame õlvast rääkida. Tänane saade on võib-olla natukene teistsugune teistest, sest et meie kenad kolleegid ajalehes sirp otsustasid vabariigi aastapäeva pidada ja ajalehte Sirp nagu ilmselt nii mõnigi raadiokuulaja juba märganud, on täna ilmunud. Seetõttu me oma teemavalikus lähtu ka mitte sirbist, vaid otsustasime, lähtume seekord hoopis ühest uue meediatootest, ehk siis sellisest väljaandest nagu võrguväljaanne nihilist kus ilmus Hardo artikkel komplexuse koorem, mis vähemasti minu tuttavate inimeste hulgas sotsiaalmeedias äratas päris palju tähelepanu, mis mulle endale ka väga võiks öelda, tugevalt mõjus ja mis on artikkel, mis käsitleb teemasid, mis on õhus meie ümber, need mõjutavad meie igapäeva, võib öelda nii meie kultuuri kui poliitikat. Hardo käsitleb siin teemasid, mis on, tähendab päevauudistest tõukunud aga minu meelest jõuab Hardo nende asjade käsitlemisega nimelt siis energia, naftahinnad, sellega seotud poliitika, ühiskonna ülesehitus ja selle võimalik tulevik. Minu meelest jõuab Hardo nende teemadega üsna meta füüsiliste kõrgusteni ja sellepärast näis meile mihkliga, et kuigi justkui esmapilgul selline rahandusest ja energiapoliitikast rääkiv lugu ometigi see teema kuidagi sobiks ka meie saatesse, mis on ju nagu öeldud, kultuurisaade Hardose ohked juba ei, ei kuulan, ajan pahe, venelast. Ja mina, mina tahaks teha kohe sihukese pahupidise tava, korrekteerimite, metafüüsilised kõrgusteni, vaid puht füüsikaliste madalustega jõuame lihtsalt ma läksin puhevil talle nii-öelda eksistentsi, materiaalsete tingimustena ja kuidas need on kuidagi äärmiselt defineerivad, et see tuleb iseenesest Hardo jutust ka välja. Ma olen siin laua peal veel. Hardo, nii-öelda bestseller, majanduslik inimene ja poliitiline droom mis on tõesti väga hea raamat. Ja siin ka näiteks Hardo üks peatükk lõppeb sellise märkusega, et tundub, et ka meie moraalsed väärtused on voolitud sellest viskoos teist vedelikuks, mida me kutsume naftax. Et see on üsna niisugune, ütleks penglerlik aru saada selles mõttes, et Sprengler on selline tegelane. Noh, see oli küll väga suur mõtleja, aga ma ei tea kedagi teist, kes oleks mõtlemisse suhtunud nii suure põlgusega. Olete te nii tühiseks siis tema ütles, et filosoofid lohisevad alati täielikult ühiskonna nii-öelda arengu iseorganiseerunud arengusabas, mitte eesotsas, et noh, selles mõttes ta on täiesti, ehkki Ahto lobjakas võiks öelda, Ahto lobjakas ütleb, eks, et noh bioloogiat tänu kantile olemas ja nii edasi, aga Spengleri nagu täiesti vastupidine sihukesest sissejuhatusest ma võib-olla küsiksin Kardo käest, et kuidas sa ennast näiteks või oma seisukohti siis määratleksid, kui keegi küsiks sinu käest sinu meta füüsilist maailmapilt? Ja tähendab kanti ess mängleriga on lihtne, sest ma ei ole kumbagi lugenud. Aga kui sa niimoodi tõesti skemaatiliselt on kahtlemata vastandus, aga kui sa niimoodi selle skeemi püsti paned, siis selge, et ma olen ikka Spengleri poole. Eriti kui sa nüüd Ahto ja siis veel kanti ühele poole seal siis ma seal olen ma taimeri poole stendide poole kaldu, et see, see märkus on nagu selles mõttes oluline, et miks inimkond usub eriti niisugune õhtumaine valgustuse laps usub nii-öelda progressi või, või täpsemalt ei usu tagasilangemise on see, et kanti teoseid ei kao kuhugi. Newton'i teosed ei kao kuhugi, järelikult me ei saa tagasi langeda, meil on teadmised käes ja me ei kao ta neid enam. Jah, et et kui ma olen kellegi poole, siis eks ma olen ka ajas muutuv asi tõenäolist, aga, aga ma arvan, et see on väga john räiliks. Et John Gray ja, ja võib-olla sestap meelosson, need kes on mulle praegu emoti, paistan ka muidugi võib-olla see kolmikkuju, millest mina joonduda. Oma artikli alguses hakkad hoopis rääkima Toomas Maltusest tema teooriatest ja alustabki seda artiklit Maltlased tsitaadiga, mis kõlab nii. Minu teada pole ükski kirjamees oletanud, et selles sõnastuses maailmas saab inimene lõpuks ka ilma toiduta elatud. Nii et sa alustad kohe sellise väga musta ettekujutusega sellest, mis maailma. No kas me saame seda mustaks, nimetada-realism ei saa ilma toiduta enam. Ma ei nimetaks seda mustaks. Ma nimetame seda ei, mingis mõttes on, ta väga meeldib mulle näiteks väga meeldib hästi süüa, aga ma pean mustaks nimelt seda, et sa ei anna inimkonnale lootust. Selles mõttes, et me võiksime kuidagi jõuda mingisugusele veidikene ütleme siis kõrgemale arenguastmele, kuigi ma ise ka ei usu, et selline asi võimalik. Noh, kõigepealt üldse ma hoolega passiks peale sõnade Hardo Pajula ja inimkond ei esineks üldse ühes lauses, et mulle tundub nagu sihukse saeveski filosoofinasin kohatu hakata inimkonnas, aga lähme, lähme siis kohe ilusti kõik kõige paremas mõttes rahvavalgustuse juurde ja ma küsin sinu käest siis. Ardo, räägi misse, kompleksse see üldse on ja miks on nii oluline teema, kui me räägime majandusest ja tsivilisatsioonist, ütleme siis nii? See on jah, selles mõttes õige küsimus, see tabab nagu otseselt naelad tihti argumendi naelapea pihta, et tagantjärele kahju, et selles samas raamatus mille ühe peatüki alapeatüki lahti kirjutada variantsijaga kompleksse seekord, et on seal, ma nimetan teda keeruliseks. Aga mulle tundub, see komplekssem on komplekssem täpsem mõiste, kuigi keerulises on, nagu ma üritan ikka eestikeelseid sõnu valida, aga aga seetõttu ma siis seekord ma loobusin sellest. Jah, et et noh, komplekssete süsteemidest on palju räägitud, et klassikaline näide on see, et. Rahva rahva valgustades räägime, et sa, Šveitsi küll on küllaltki keeruline mehhanism, eks palju osakesi seal ja, ja aga ta ei ole kompleksne. Et ega ta neid millegiga niimoodi peale selle ta ühel hetkel seisma või teada seda näinud, midagi ka muuga üllatada ei suuda, eks, ja seega ei ole ka väga suur üllatus. Komplekssete süsteemidel on. Esiteks neil on palju osi ja kuivõrd neil on palju osi, siis on see nende osade kooskõlastamiseks on siis vajalikud mingid sellised küllaltki keeruliselt kooskõlastusmehhanismid. Arvan, et need on kaks sellist defineerivad tunnus siin ja tihti siis komplekssete süsteemide puhul räägitakse sellest mittelineaarse sellest või siis võib-olla eesti keeles. Tagasisidestamine jah, et tihti, et ei ole niimoodi, et ma liigun alles väike samm või süsteemis endaga kaasa tuua hoopis hoopis suure suure muutuse, nii et et komplekssete süsteemidel on võimemeid pakkuda meile suuri üllatusi, ma arvan. Kõige lihtsam on võib-olla öelda siin, et kompleksne süsteem on selline süsteem, mis koosneb väga paljudest osadest, mis võivad terve süsteemi halvata, tal on väga palju rikkimineku võimalusi selles uus auto. Kas see tähendab ka seda, et kui me räägime nii kompleksse süsteemist nagu seda on kogu inimkond, siis tegu sedasorti süsteemiga, kus selle süsteemi alasüsteemide kõiki võimalikke omavahelisi kombinatsioone ei ole võimalik parimaga Tanja hoomama hoomamatu et vaatlejate silme ees on korraga kõike miski? No ma toon ühe näite Kaupo Pipi raamatust globaalpohmelus, kus tal on ka peatükk, kus ta käsitleb komplekssust. Ja nüüd me siis tsiteerin. Ühiskonna komplexuse astet saab iseloomustada ka kvantifitseerituna inimese poolt loodud objektide kaudu. Näiteks on antropoloogid suutnud põhja Ameerikale teine osa põliskultuuri dokumenteerida, kokku 6000 artefakti, tähendab noh, seal pärismaalastele ligi 6000 artefakti. Võrdluseks oli teises maailmasõjas USA armee dist sandiks koostatud varustusnimekirjas loetletud enam kui pool miljonit erinevat artefakti. Kui küttide-korilastena sootsiumis ei saanudki olla paari tosina unikaalseid oskusi nõudva sotsiaalse rolli nimetavad Euroopa oskusi nõudvate töökohtade loendit tsirka 20000 erialaspetsialisti. Tööstustsivilisatsioonis tervikuna loetakse olevat konkreetseid unikaalseid oskusi nõudvaid sotsiaalseid rolle juba üle miljoni. Ja noh, seal täpselt sedasama allikas, mida me oleme mõlemad Joseph sprinter, suusataja, Interi ja nii see on. Et see on nagu näitab, kui kergesti saab süsteem sassi minna, eks ju, kui on nii palju erinevaid sotsiaalseid rolle. Et üks asi on tõesti selle kooskõlastamine anneta, koos toimiks, ma arvan jah, et võib, võib öelda ka, et lihtne on omada ülevaadet, kui sa oled mingi hõimupealik, eks mis hõimus toimub asi olla, ma ei tea, USA president? Ei noh, seda näidet on mingites konkreetsetes kohtades ka toodud, et näiteks öeldi, et tänapäeva sõjaväes on kõige kõrgema astme juht, kellel on sama hea ülevaade oma vägede asetusest, nagu oli näiteks Napoleonile, ütleme 19. sajandi esimesel kümnendil on tänapäeva sõjaväejaoülem, ehk siis ühtlasi kõige madalama astmejuht on see, kellel on sama hea ülevaade oma vägedest, nagu oli klassikalistel aegadel tervete armeede juhtidel. Ehk siis süsteemi juhtimine ja aga tehnoloogia on muutunud nii keerukaks, et neid vaheastmeid on tekkinud niivõrd palju. Ja see ei kehti mitte ainult sõja vahest, vaid ka ma arvan paljudes teistes struktuurides, kus lõpuks ikkagi see, kes seda asja juhib, omab ülevaadet ainult oma lähimast ümbrusest. Jah, aga kuidas see suhestub väitega või sihukese optimistliku väitega, et maakeral saab elada vabalt, okei, ärme lähe 30 miljardi juurde, vaid lähema 10 miljardi inimese juurde. No see jutt, kui paari aasta pärast juba saame selle teada, mida seal ikkagist? Nojah, ei tea, kas juhtubki, me, me ei ole nii kindel selles õigena, kui sa vaatad, seitse midagi ka, eks, et ega ei pruugi täiesti olla, see ei ole kindel sündmus, mis siis tuleb? Paljugi mis, kuidas sa siin tsiteeribki, mingit mõtlejat, kes väga ettevaatlikult sõnastades ütleb, et toimub tagasilangemine vähem kompleksse süsteemi, mis eesti keeles tähendab siis massimõrvu, genotsiid, kõikvõimalikke katastroofe. Üks võimalus on, sedasama Teinteri eks ollakse teooria selgroog, et ühel hetkel süsteem muutub nii kompleksseks tarbib nii palju energiat, et toimub murdumispunkt ja siis lihtsustamine allapoole ja selle käigus tavaliselt on rahvaarv päris oluliselt vähenenud ja elatustase niikuinii. Ma võin tsiteerida Hardo enda raamatut siis, et ta interi kollapsi teooria selgrooks on hüpotees, et ühel hetkel hakkab kasvavasse kompleksuses tehtud investeeringute tootlus langema. Ellujäämisprobleemi lahendamiseks loodud instrumendist saab aegamööda koloss. Kogu napib energia kulub pelgalt staatus koos säilitamiseks. Kollaps on seega omaenda keerukust lämbuma ühiskonna meeleheitlik seest eluks vajaliku lihtsuses õunas. Ja nüüd on ta interi tsitaat lõpuks ühiskond laguneb, nii et kohalikud võimukeskused lähevad oma teed või muutuvad sedavõrd nõrgaks, et alistub välisvaenlasele suurima vastupanu. Mõlemal juhul viiakse selle ühiskondlik-poliitiline struktuur vastavasse kohaliku ressursibaasiga. Ja siinjuures on võib-olla kohane viidata nüüd ka hästi-hästi päevakajaliste asjadele. Punastanud oli minust paar päeva tagasi tuli see uudis, et päästjad peavad hakkama tegema kodus tööd, neilt võetakse ressurssi vähemaks, eks ju. Ja iseenesest vaatame, kunas üldse tekkisid tuletõrjujad või nii-öelda professionaalsed päästjad, inimesed, kellel on roll olla päästjaks, siis eks ju see tähendas komplexuse kasvu ühiskonda tekkis üks funktsioon juurde enam ei olnud nii et igaüks päästab enda elamist ise, vaid järsku on kohe eraldi amet ja nüüd järsku tõmmatakse asju koomale. Eesti jõudis mingi, see oli eesti uudis jah. Et päästjad peavad nii-öelda kodus valves olema, saavad väiksemat tasu selle eest. Noh, võib-olla seda on ja, ja kirjeldada, kui mõelda, meie komplexus astmega ühiskonnal jääb energiat napimaks igasse organisse, vaatame samas, samas jällegi võib-olla homme kuuleme uudist, et igasse ministeeriumisse on, nüüd võtad juurde vähemalt kolm võrdõiguslikkus spetsialisti ja, ja mitmekesisuses volinik on nii, et kas see on jätkusuutlik. Olema eetriaega selle peale no sina oma komplexuse koormas seostud selle ühiskonna keerukus, püsimise, nafta fossiilkütuste kättesaadavuse ja nende hinnaga ja kuidas on seotud komplexus ja nafta hind? Nojah, läheme systeinteri juurde tagasi, eks tema selle asja niisugune teoreetiline selgrooga kompleksamalt süsteemid vajavad järjest rohkem energiat ja ja see on üks teine täiteri nii-öelda inimene, kes palju šnitti võtta Toomas Sõmera tiksamises, kes mulle ka väga meeldib. Kuidagi instinktiivselt usun, et mahlaniasse Argo teda rõhutada, et kui me praegu mõtleme vastaste ültse fossiilsetest kütustest, siis me eelkõige mõtlema seda, et nad annavad meile sooja, aegs võimaldavad meil siin sõita ühes kohas täis, aga et palju siis vundament samal, samal tasandil on energia kui selline komplekse võimaldaja. Ja, ja praegu on siis olnud ütleme alates aastast 1859, kui sa esimene nafta puhul oli jah, kui see esimene naftapuurtorn seal Pennsylvanias purskama hakkas, alates sellest ajast on, on passiivsed kütused need, mis on seda kasvavat komplekssust võima võimaldanud, siis toita ja noh, parim näide sellest, parim argument selleks on ainus aines. Joonis, mis komplekse koormas ka on, eks ole, see maakera arvukus rahvaarv, rahvaarvu ja siis nihukese hüpe toimub ikkagi siis 19. sajandi keskel kus tegelikult siis nad naftaajastu fossiilsete kütuste aastase alguse saab, noh, ütleme lasteaiast ja saab siiski alguse pärast teistmoodi. Jah, kus nii-öelda energia ammutamine fossiilse energia ammutamise rahvaarvu jäävad täiesti nagu korrelatsioonis üsna selgelt graafikas tuleb välja. Et see on see Nad on see, et muidugi nad korrelatsioonis on, ei tähenda veel tingimata seda, et 11 põhjustab, aga kindlasti õigustab see meid küsima, et kas siin midagi ei ole põhjus mõttelisemat ja sealsel veebiartiklisse ütled lausa, et nii erinevad ühiskonnakorraldused või tsivilisatsioonid nagu, mis on juhitud Barack Obama poolt või Janis Varoufakise poolt või Kimi hunnik pooltes vangis vist ei juhi enam midagi seal ja paljudel-paljudel meie sõprade kahjuks ka vastuseks. Et sedasama sama tüübi või sama tsivilisatsioonide invariandid, et oskad sa seda kuidagi kommenteerida ja seda, seda meelt. Ega ma olegi siin rohkem probleem, mis seal kõik on hästi, nafta hind on odavam kui kunagi varem. Häda kraaksuvad. Noh, see, et nafta hind on praegu seal, kus ta on, see on umbes, et nad tuule suund on täna siin selline, eks, et selles olen ma väga, väga suurt tähelepanu nende lühiajaliste hinna kõikumisele ei, ei omistaks, põhiargument on ikkagi see, et meie riik on õppinud viimase 500 või 150 aasta jooksul võtma Spituumine ja hoolima sellest porgandi, eksime sisuliselt sööme naftat, eks, ja siin pikas perspektiivis ma on väga keeruline ette näha, et siin midagi muutuks muidugi üldse asja väga keeruline ette näha ja nagu ta leebe ütleb, et nii-öelda positiivseid mustasid luikesed on veel palju keerulisem ette näha. Veelgi, niikuinii on peaaegu võimatu midagi ette näha. Aga positiivseid, Musta luike, mis siis selles kontekstis tähendaks. Et noh, mingit olulist läbimurreteks võib-olla sedasama kiusanud või mis fusioon jah, ei, öeldakse fusioon ja, ja et tuumasüntees. Teiseks, et võib-olla noh, siin, et ei hästiminekega untsuminek ei ole kuidagi programmeeritud, siin on väga palju juhuslikkust sees küll, aga võib-olla üks asi, mis on mingid asjad, mingid lood, mis panevad kuidagi järsku langevad mingisse sõrestiku ja panevad sind teistmoodi mõtlema. Minu jaoks oli see, ütleme see asi, mis minu mõtlemist muutis tublisti pessimistlikumaks, on ikkagi sedasama Timmhanti juhtum, millele ma seal selles loos ka viitan. Siis see, eks ole, kus 2001. aasta Nobeli auhinna laureaat kuidas soulis naisteadusajakirjanike kõne ja ja ütles midagi siis sellist, ühesõnaga noh, ta viskas seal nalja, aga siis võttis keegi neegri proua vist talle see nali ei meeldinud ja ta võttis ette, siis anti vastu isikliku ristikäigu ja tulemus oli siis, et et anti Nobeli auhinna laureaat aastast 2001, eks vallandati oma oma ülikoolist. Ja noh, see näitab nagu, et see näitab, nagu sa tahad, kuhu me siis oleme jõudnud oma asjadega eksa mingise Franz ja siis agara rumaluse reaneerimine, sellel saavad olla rängad tagajärjed, ma arvan jah ja kahaneva kasumlikkuse printsiip iseenesest samal ajal tainter noh, võib-olla peaks mainimisel kahanevat kasumlikkuse printsiip on see, et kui me kuhugi investeerime, siis algushetkel nii-öelda esimestelt, riiulitelt, kõige madalamatel tokstelt on kõige lihtsam sõunake kätte saada, kui me tahame seda õunakas saada kõrgemalt kätte. Me peame järjest rohkem sinna nii-öelda raharessurssi sisse panema, et mul tuleb ka meelde väga minu arust hästi ilus sümboolne uudis, mis on umbes suurusjärgus kuu aega vana sellist VKG-st, kus lasti lahti 150 inimest või ei olnud võib-olla VKG üks mingi põlevkiviga tegelemine, kui siis öeldi, et kui me oma tegevust alustasime, siis me pidime aherainet eemaldama viis meetrit. No nüüd me peame eemaldama 30 meetrit lihtsalt, et selle põlevkivini jõuda, tähendab, põlevkivi läheb sügavamale, ütles kesiselt, et selle jaoks me pidime vallandama 150 inimest ja see näitab minu arust kahte asja, esiteks, et need ressursid kergemini omandatud, omandatavad ressursid on kätte saadud. Teiseks, kui mingil firmal tekib kitsikuse, siis on vaja inimestest lahti saada. Sest inimesed on kulutav asi, kulutav agent eelkõige, sest kui me vaatame, et mingitel firmadel hakkab halvasti minema, siis esimene asi on see, et inimesed on, on nii-öelda kasumlikkused tootjad, et neid oleks kuskilt juurde saada, vaid vastupidi, inimesed on vaja lahti saada. Ja nagu suur osa nii-öelda moderniseerumisprotsessist ongi inimese asendamine tehnoloogiaga. Seda aherainega seesama näide, mis jällegi võrdlemisi kõnekas minu arvates suhtarvudega, mis on see investeeringuenergeetiline tasuvus, eks, et kui sa iga naftabarreli tootmiseks me vajame mingit kogust naftat, eks. Et kui pärast teist maailmasõda Araabias kasutusele võetud mari naftaväljale oli see suhtarv panid ühe barreli ühe barreli eest, said 100 Tabarale tagasi, on seal slaid kannaga vastu maad, eks, ja nafta puskaseni. Et nüüd seal Alberta õliliivad, mis seal on see suhtarv langenud? Ühe 30 barreli eest saad kolm tagasi, eks, et. Ja samas noh, tuleb mitmekesisus, konsultante järjes järjest juurde, kes on, kes kõik nõuavad oma porgandit, eks. Jah, see on väga huvitav, kusjuures Kaupovipil on lausa siin üks skeem siin raamatus, kus ta näitab siis milline peab olema sisendenergia, nii-öelda kasumlikkus, et ühiskond saaks toimida mingi millisel kujul. Et noh, kui me tahame olla niisugusel nii-öelda kivikirvetasemel, siis piisab ühe koma neljast tahame oda kätte võtta, siis on juba kolm. Ja kui me tahame sihukest kõrgelt arenenud infotehnoloogiaühiskonda, siis peab olema see energeetiline hankimis kasumlikkus üle 20 isenesest küll ja ma olen neid, neid arv enam ei mäleta, aga kus ma siin tõin ka mingit? Minu meelest ma tsiteerisin neid sama. Toomas Sõmera Dixoni arvutusi innovaatsis vaatasid, eks ole, et oma impeeriumis olid kaks põhiliste energeetiliste sisendid talinisu ja lutserna ja nad, noh, see on nii palju, see on, need on nii hüpoteetilised arvutused, eks, aga siis nisu puhuldada sai selleks 12 ja, ja lutserni puhul 27, eks, et isegi need nii kõrged suhtarvud ei, ei tabanud siis seda aegsete Rooma impeerium oleks edasi, sest loomulikult matesajana. Nojah, need arvutused on parimal juhul üli üliebatäpselt. No mingid asjad, jaja ei, seda küll nisu ja Lutsarniga muidugi see asi, et sa ei saa kogu aeg põldu kasvatada, eks ju, sest nii kui sa lähed kehvema põllumaapealse energeetiline kasumlikkus langeb aga sama naftaga, eks ole, vahed järjest sügavamale järjest keerulisem. Sellest põhimõtteliselt vahet ei ole, lähebki ja kus, kusjuures lähebki ja see, ja see on veel üks asi, mis iseloomustab alati sedalaadi mõtlemist, on, et räägitakse sellest mingitest džaulisest, mis kuskil on kas või Eesti metsaga praegu niimoodi, et öeldakse, et meil on nii palju metsa, kasvab juurde. Miks me seda ahju ja, ja seal on nagu justkui unustatakse ära, et see mets on nagu õhukese kihina eesti mehele laiali määritud tegelikult kuhugi auveresse tasub vedada ainult lähedalt teda, et noh, võib-olla küll metsa juurdekasv, meil päris suur, aga see, et sa pead selle kokku koguma ja selle jaoks läheb ikka tegelikult meeletu energia kuulaks äkki vahepeal muusikat, Hardo, sa valisid ühe toreda muusikapala, mis palasem. Aga see on vokaalinstrumentaalansamblilt DDD selline lugu, kuidas, mis siis juhtub, kui nafta otsa saab, kurna ära, siis see on niisugune versiooni sellest, see on väga optimistlik. Eetris on kultuurisaade vasar, stuudios on Mihkel Kunnus, Peeter Helme ja Hardo Pajula. Ja räägime siis ühiskonna kompleksusest hädastamisele, komplexusega kaasnevad selle sõltuvusest erinevatest energiaallikatest ja muust sellisest asjast. Aga et edasi minna, siis ma tahaksin tsiteerida oma lemmikmõtlejat, õhkis ennast tsiteerida ühte varasemat arvustust, mis, no mis ta kohta oli, see pole oluline. Praegu. Probleemide õnnetuste kriiside korral on kaks väga üldist leevendus strateegiat. Kas püüda enesemeeleseisundit või püüda muuta asjaolusid. Esimest võiks tinglikult nimetada muusiku teeks, et eesti inseneri teeks. Mõlemal variandil on omad puudused ja omad voorused. Kui majal hakkab katus läbi laskma sisest remonti teha, on mõistlikum komponeerida kurb. Bluusilugu sajab vihm jälle mu voodisse. Ent surnud lemmikloomamutrivõtmeid EPO liimiga tagasi. Too insener ammutab energiat pealehakkamiseks praktilisest optimismist. Muusikul aitab olukorraga leppida tragöödia ilust kostuv metafüüsiline lohutus. Ja siis on veel lapsukesed, nemad hakkavad jonnima jalgadega trampima, neid nimetama õiguslasteks. Õiguslane ei võta käte, kitarri ega haamrit, vaid istub märjal voodil, käed rinnale vaheliti, põrnitseb tigedalt pilgul laest tilkuva vett ning korrutab vihase nõudliku häälega. Mul on õigus kuivale voodile. Eluase on inimõigus. Kuiva ja päikeselise ilmaga toob õiguslane külmkapis süüa, vaatab aknast välja ja teavitab taju välja satuvad iluvigade korral nende tungivate õigust kaduda. Lähed hüljatud koerakest tähendab sellelegi lahkelt õiguse ninaesisele ja peavarjule. Tihti ta vaimustab endast, satub omamoodi eufooriasse, siis jagab ta õigusi nagu kingpool, jäätist kõigile ja kirssidega. Õiguse olla nõrk, õigus olla loll. Õigus olla seksikas, õigus olla autu. Pahura tujuga, käratab mõne hüüdlause, näiteks erinevad, aga võrdsed. Prahvatab vastuvaidlemist mittesallivas toonil, et inimene on loomult hea. Eks õiguslasedki lahenda probleeme, aga ainult siis, kui vanemad on kodus kuulekad ja olemas. Aga hea see väga meeldis. Tähendab rääkides nüüd sihukesest psühholoogilisest kohanemisest, tähendab, psühholoogiline kohanemine on möödapääsmatu siis, kui kui insener on läbi kukkunud, eksolusid muuta ei saa. Ja isenesest matus on selle jaoks hea näide. Matusel on vaja muusikut, mitte inseneri, sest probleem on lahendamatu ja on vaja kuidagi psühholoogiliselt kohaneda. Ja siin ma tahaksin visata õhku niisuguse nii-öelda provokatiivse näite. Et minu arust siis, kui ma selle arvustuse kirjutasin, see oli aastal 2012 raevukas insener. Ja nüüd minu niisugune hüpotees, ma ei tea, kas sa oled Valdur Mikita metsikut lingvist pikalt lugenud ei ole, kaheksa jõudmatavadamatuteni, et Peeter salvest oled? Ei ole ka. Mul on häbiväärselt luge, lugematud stuudiokaaslased. Tähendab, mu hüpotees on see, et tema tegeleb väga palju juba psühholoogilise kohanemisega selles mõttes, et ta näeb seda röstitud pilti, mis tööstustsivilisatsiooni paraku tabab, ma arvan, et Hardo, sa vist nõustud selle institutsiooniga, et heaolu Pillergaanu läbi sellega nõustuvad tegelikult juba väga-väga erineva taustaga ütleme ühiskonna analüütikud, et see on niisugune psühholoogiline kohanemine, mis on kultuurile väga-väga omane. Ja, ja ma võiks öelda isegi mingis mõttes see on võib-olla küll liiga kistud võrdlus. Et Valdur Mikita on meie kodukootud paganlik katoliiklane, sest õpetab inimesi Horbel natuke kurja öelda, rõõmsalt surema. Ega sellega on veel vara ära hõiska enne õhtut. Kui tuua paralleele Rooma ajaloos, siis ma arvan, et meil on veel nende sõdurkeisrite ajajärk täiesti olemata värk. Siis ma mõtlen Rooma riigi lõpu neljanda sajandi kodusõjad, need on ka kõik veel olemata, kõik see alles jõuab juhtuda, Ameerika Ühendriigid. Kummatigi hõlbustab suremist. Ameerika ühendriigid on esialgu veel kuskil Rooma hilise vabariigistaadiumis ja Euroopa Liit protsessid pole kiirenenud, sest näiteks kindlasti on siukesed väiksed sihukesed noh, nihukesed, õrnad udemed näiteks kas või Odini sõdalased, niisugused rohujuuretasandi hästi algelised ei saa isegi öelda mitte paramilitaarseid, pidasin silmas midagi muud, ma pidasin seda silmas, et kui asjad lähevad kõige liha teed, siis tõenäoliselt ikka juhtub see, mis yldiselt kõikides ühiskondades juhtub. Kokku tuleb rich otsusekindlaid, mehi, kes tõenäoliselt on pärit jõustruktuuridest ja otsustavad, et neile aitab sellest sebimist ja nüüd teeme asja ära ja siis jõuab veel põrgu maa peal olla, enne kui me jõuame päris põrgusse. Mina lihtsamaks polemiseerida, aga Ardo, kuidas sa näeksid, millised käisid jõud esile kerkivad, sest no koba vip arvab, et ta ennustab ka mudelite järgi. Et tulevad kõigepealt võib-olla mingid pruunid jõud. Nüüd hakkab ikkagi toimuma, see Odini sõdalaste lugu on, on märk millestki, mis tõenäoline, kas vaatame, kas või nii, et ma ei ole uudiseid süsteemselt jälginud, aga väga pikka aega aga enam midagi jõuab minule kasvõi see Dresdeni ja kogu see ikkagi toimub selline vastu radikaliseeru järgmine, siis sealt nii-öelda põlisrahvaste vaesemalt ja üllatumad pinnalt ja ma arvan, et ega see Breivik ei olnud ka midagi, mis, mis nüüd oleks tekkinud päris siuke, et ta kindlasti sihuke heidik, vaatlus, aga ma arvan, et eks see põhjala klantspildi all kobrutab ka ikkagi mingi mingi mingisugune teistsugune kihti. Ma arvan. Et nad, see järgmine. Kui nüüd tuleb see kevadine rännuaeg sealt üle Vahemere jällegi, et siis see kiirendab näitajatleme põlisrahvaste sellise noh, nimetame neid siis otsapidi on seal kindlasti sellist pruuni elementi ka selle nii-öelda vastu radikaliseerumist. Järgmine, järgmine etapp, mida me, mida Euroopas vähemasti nägema hakkame. Ma mäletan, et ühes jah, SL õhtulehele antud intervjuus sa vist ütlesid, et järgmine vastu ka seestpoolt ja pruunmärgid on märgid nagu õhus ja sest jah, niisugune universaalne inimõigusluse või sihuke headus, millele Merkel saksa Alliku, saksa liku kirega alguses hoogandus. Et see ju teeb väga nõrgaks selle kultuuri, tähendab, ma võiks öelda niimoodi, et selline reaktsioon on võimalik väga tugevalt positsioonilt positsioonilt, mis on tõesti väga, väga tugev. Et siis sa saad olla igasuguste barbarite vastu ka hea, vaat ma arvan, me olemegi võrreldamatult teistsuguses olukorras, kui jätkata paralleelidega rooma ühiskonnast, mida ma võib-olla liigagi meelsasti liiga otsekoheselt hoonega, siis parandage mind, kui ma natuke liiga üks-ühele üle võtta on. Kui me räägime neljanda, viienda sajandi Rooma ühiskonnas, siis selles mõttes ei seisnud silmitsi niivõrd eksistentsiaalse, olete probleemidega kui Euroopa, tänapäeval kipume seda vahel unustama nõndanimetatud barbarid, selleks hetkeks, kui nad jõudsid Rooma ühiskonda, evisid esiteks sageli Roomas nii-öelda pantvangidena üles kasvatatud eliiti. Pealike poegi saadeti Rooma ja need rahvad olid ise selleks ajaks, kui nad impeeriumi piirideni jõudsid valdavalt ristiusulised, nii et see kultuuride konflikt ei olnud nii terav nagu seda romantismiaja ajaloolastele meeldis näidata. Tegelikult, et oli pigem tegu selliste üsna sarnased tuuri kandvate, aga ütleme, erinevate eesmärkidega rahvarihmadega olnud sellist ühemõttelist vastasseisu. Aga kui me räägime Aafrikast lähtuvast immigratsioonist, nahk, tahtmata seda kõike siiski ka kuidagi sisepoliitiliselt dramatiseerinud või jätaks selle teema üldse kõrvale, eks. Aga kui me räägime mingist üldisemast tasandist, siis meil on siin tegu ikkagi noh, väga erinevate kultuurimudelitega toona vist need, kuna ühiskonna üldine arengutase oli sedavõrd lihtsad, seal on faktid, olid mõlemal üsna sarnased. Ma peangi seda silmas, et siis meil järelikult ei sobi telefon, kuid need erinevust ollagi nii suured kogu maailmas toast ei leidnud. Nii suur erinevus, eks ju, kui me võtame täiesti kirjaoskamatu ühiskonna ja siis sihukese õhtumaalase, kes selleks, et üldse hakkama saada, siin ühiskonnas peab vähemalt 12 aastat koolis käidud, pigem võib-olla on asi selles, et ka siis oli maailmas väga erinevaid ühiskondi. Aga kuna liikumiskiiruse trid aeglasemalt, siis need barbarid tasapisi Rooma poole liikudes ikka õhtuti lõkke ääres mõtisklesin ja õppisid midagi Rooma kohta ja ilmselt iga 10 kilomeetriga, mis sealt vaikselt edasi taksosid said nad Roomas teadlikumaks, nii et kui nad piirini jõudsid, olid need juba päris hästi ette valmistunud. Telekat ja Twitterit see on muidugi üks suur. Väga suur erinevus ei olnud kella, aga ma julgeksin isegi seda väita, et tänapäeva selline ubikuid, teetne sotsiaalmeedia, mitte tingimata traati ei nivelleeri, vaid toob ka sellised täiesti võõrad ja absurdsed probleemid, mis ei ole üldse meie isiklikud probleemid, toob meile koju kätte ja tekitab selle tõttu hoopis sellist jaburat võõristusefekti kui muretsema asjade pärast, mille pärast me ei peaks muretsema. Lühidalt öeldes. Räägime korra sellest vaimsest kohastumises siis et kui me tõesti seisame silmitsi olukorraga, kus väga paljud asjad, mida me võime elementaarseteks pidada, ühel hetkel enam ei toimi. Ja meil ju tõesti, nagu me nentisime, ei ole ilmselt sellist vaimset relvastust. Kui vanasti soomlaste sellisele neljandal sajandil ristiusk, siis meie peame paraku ennast vaeseks kandiga läbi ajama. Siis on ju lugu võsa niru? Jah, sest noh näiteks. Vana-Rooma äge, elanud väga tõhus praktika nagu peade mahavõtmine mis nüüd tänapäeval mõjub kuidagi ütleme siis, ärme äärmiselt traumeerivaid šokeerivalt ei suuda sellega suhestuda, kui me pole veel harjunud, pole veel harjunud jah, näiteks ISIS saab seda toredalt ära kasutada. Et ma tsiteeriksin Hardo raamatut. Et elupäästev lihtsus on aga samuti kõike muud kui valutu lahendus. Lisaks ellujäänute harjumuspärase elustandardi äkilise langusele kaasneb sellega üldjuhul ka rahvaarvu kiire kahanemine. Seda kiputakse ära unustama, eks näitab, järgse Britannia kogemus on asi veelgi komplitseeritum. Tihti laseb ajutine kõrvalepõige keerukus ühiskonnale unustada oma traditsioonilised lihtsuse lätted ja seetõttu paiskab kollaps mõneks ajaks täielikult kaosesse. Niikaua kui asjad toimisid, olid Rooma maailma rafineeritud ja tööjaotus väga vahvad, nendib Wood Perkins. Kuid selle elukorralduse läbikukkumise järel polnud alternatiivse majandussüsteemi loomiseks vajalikke oskusi. Seetõttu ei tule väike maha Jaanus Wordbergintsi sõnul mitte alati asjale kahjuks. Ja kusjuures see on see koht, mida me või ütleme see on aksioom, millest täiesti alateadlikult või mitte nii alateadlikult on tegelikult rääkinud kogu aeg Valdur Mikita, et me ei tohi ära kaotada oma maavanaema kultuuri. Et ütleb, et meil on veel 10 aastat aega 100 auk lahti hoida, eks ju, et on olemas inimesed, kes teavad, mis pidi kartul maasse käib. Kuidas kaevust vett saada, umbes, et inimesed, kes suudavad ellu jääda äärmiselt madala komplexus astmega ühiskonna tingimustes mis on nagu tõepoolest Eestis või noh, kui räägime Euroopast, siis Eesti on siin suhteliselt heas seisus, uinica räägime arutasin teistegi sõpradega. Üks neist rääkis niimoodi, et noh, hästi, et ma läheb, lähevad pangas untsu, et ma olen ikkagi maal sündinud ja oskan kartuli maha panna, aga see on üks asi, eks ole, et võib-olla hästi, et me ei saa univermaagis toitu kätte, eks, aga, aga seal lihtsamas olukorras me unustame ära sellised tegelased nagu siuksed mööda maad jõlguvad röövli pandajad, et nendega on vaja siis samuti tegeleda, eks, et see sellega Kaupo hüppakshomiks võtnud. Kuulge, meil on nüüd jutt siin, saate lõpuks ikka täiesti täie lüptilisest viskama. Mitte midagi ei ole determineeritud, aga seal on selgelt üks stsenaarium, mis on laual jahi kindlasti tuleb vaadata ka seda, millises ajaskaalas me räägime. Kui me räägime tsivilisatsioonide kokkulangemisest, siis me räägime päris pikas ajaskaalas. Ma mõtlesingi, äkki saate lõpuks korraks tsiteerida, aga ühte artiklit, kus räägitakse nagu hoopis teise nurga alt muidugi palju hästi lühikesest ajaskaalast, nimelt. SEB panga analüütik Peeter Koppel on kirjutanud siis kord kuus ilmuv skulptuuri tehes keskus artikli kui mustast kullast saab odav sodi, kus ta selgitab siis naftahinna languse tagamaid ja muu hulgas ta ütleb siin täiesti banaalselt ilma seda pikemalt põhjendamata. Et naftatipu jutlustamine oli teooria, mis on tänaseks ykslikuks osutunud. Samal ajal muidugi ta saab ka aru, et need asjad ei ole nii lihtsad ja mis tulevik toob seda, ei tea seda artikli lõpetada, tõdemusega tsiteerin. Nii et kui ma peaksin kihla vedama hakkas, nafta hind on kahe aasta pärast kõrgem kui praegu, siis ma peaksin. Ehk siis meil on tegu hästi vastuoluliste arengutega, tõesti, mille puhul ei ole just väga palju tegureid, mis seal determineeritud, muuhulgas näiteks me isegi räägime millegi kindlakspanemisest. Naftast rääkides me ju tegelikult ei tea, kui palju seda on. See on üks asi ja kui palju seda on see, selles suhtes ei maksa väga muretseda, et teda on seal piisavalt, et selles suhtes ja, aga mis teeb, murelikuks on, eks ole, see, et Bergord pärast sõda oli, tuli ühe barreli saidi tagasi ühe barreli 100, nüüd saan halvematel juhtudel ühe barreli eest, kolm. Rahvaarv on suurenenud, eks võrreldes nüüd kolm, neli korda kompleksas nii-öelda kontseptuaalselt ootad sama palju siin ma julgen siiski lõpuks ainult optimistlikult tsiteerida, ma ei mäleta, kas nad päris täpselt, aga Karl Popper mõtet, et me ei saa iseenda teadmiste kasvu ette ennustada, see on võib-olla selline väike lohutav mõte ja, ja täpselt seesama, mida ta leiab, ütlevad positiivselt mustad luiged on veel raskemini prognoositavad kui negatiivsele. Hirm, hirm ja lootus tähendavad mõlemat suhet tundmatusse, eks ju, ja alati saab põgeneda sellest, et me ei tea piisavalt testi mingi mingi asi on liiga halb, siis saab ka alati põgeneda kiumilikult skepsis või Soome näite selle minu arust rekordi ette. Ta ütles, et see, et füüsikaseadused on kehtinud, siiamaani ei saa, sellest ei saa ju loogiliselt järeldada, kehtivad ka homme. Äkki läheb kõik hoopis teistmoodi? Ma võib-olla provotseeriksin sellega, et loeks ette lõigu Kaupovipi globaalpohmelusest, mis tegelikult räägib nafta naftatipust ja see on üsna selges vastuolus Peeter Koppeli artikliga nimelt tsiteerin. Kokkuvõttes tekib olukord, kus globaalne piigoyle nafta tippi ei tähenda enam mitte hetke, mil naftat ei suudeta füüsilises mõttes piisavalt toota vaid hoopis hetke, mil seda majandusolude tõttu ei suudeta enam piisavalt tarbida. Majanduskollapsi järel inimkonna poolt kasutamata veel tohutul hulgal naftat ning muid energiakandjaid, mis oleksid normaalsetes majandustingimustes olnud globaalmajandusele kättesaadavad. See tähendab, et enne suurt langust nafta hind lähebki halla. Aga see vist on käes. No hea küll, aga kui juba sai mainitud Esscapismi, siis jätame saadet lõpetama vennaskonna muusikapala. Täna jälle me joome bensiini nende 1999. aasta albumilt priima. See on ka üks Esscapismi võimalust. Kui nafta on odav, siis saab seda igaüks endale lubada. Tänan selle vestluse eest. Hardo Pajula, Mihkel Kunnus. Mina olen Peeter Helme ja oleme taas eetris nädala pärast. Kuulmiseni. Tallinna Riia teadleegele Soogoperlee. Täna jälle me joome bensiini. Mul vaalicensoos jäljega interpreedi, täna jälle näide, kes koos kaapi, horisont punased, kaadid ära lähevad, päev koidab uus laen, tühja paagi lääts, suru bensiinimaid soos.