Tänase heliseva kroonika pühendame tervenisti Eesti NSV riikliku filharmoonia estraadistuudio õpilastele, kes märtsis esinesid peale 18 kuud kestnud õppeaega oma esimese aruandluskontserdiga. Stuudio koosseisus on päris loomulikult neid, kelle esinemiskogemused on juba veidi suuremad. On aga ka neid, kes teevad laval alles esimesi samme. Niisiis pidagem meeles, et meistriks ei saada üleöö Camiti niinimetatud kerges muusikas. Et pool õppeaega on veel seega siis ka palju otsimist ja palju leidmist. Laulud, mida praegu kuulete, pole raadiostuudiotingimustes lindistatud vaid on lauldud Estonia kontserdisaali laval publiku ees ilma helitehniliste kaunistusefektideta ja mõnelgi puhul erutusest põksuva südamega ja algajale andestatava närveerimisega. Siiski võib rahuldustundega öelda, et ülesandega tundi kenasti toimematerjal on stuudios hea ja kuus päeva nädalas iga päev neli tundi tehtav töö on juba oma jälgi jätnud. Õpivad tulevased estraadile Muljet mitmekülgse ja tiheda programmi alusel, mis hõlmab häälekooli kõrval lavalist liikumist, kõnetehnikat ja palju muud. Kuna kõnealusel kontserdil astus kuulajate ette tosin noort lauljat, kaheksa neidu ja neli noormeest siis on materjali 40 minuti jaoks rohkesti. Jah, piirdugem, seekord esinejate üsnagi põgusa tutvustamisega. Saateansamblit juhatas Paul Ruudi. Kontsert algas kõigi osavõtjate ühise esinemisega. Muide, ansamblilaulule pööratakse stuudio seekordses koosseisus üldse suurt tähelepanu. Avapalaks oli Raivo Tammiku meie aeg. Määrida võõrana, meile tundmatud käia, tee mööda raske tee, kõige parem aeg. Sõjana käijat otsida, Venno reipana tuulde sood. Radu otsida, olla rõõmus, olla. Küllap oli kõige raskem ülesanne esimesel soolo esinejal astuda ootus vaikse publiku ette ja teha nii-öelda ots lahti, et kontsert veerema, pääseks. Selleks esimeseks Ülle Tooming, kelle selja taga on juba Tallinna koreograafiakool, mis aga talle põhjust ei anna, teistest vähem lavalise liikumise ja plastikuga seotud tundidest osa võtta. Lauluks oli ta valinud juba neljas ettekandes, tuntud viisi kujundas seda aga täiesti omamoodi pidevalt tempot ja dünaamikat tõstes. Ja kui ongi Siis see tuli Sirje leek pärit Liepajas Läti NSV-st ja peab muu kõrval ka eesti keelt õppima. Olles siin alles kuus kuud ja seega teistest vähem kooli saanud, näitas ta end ometi andeka lauljatari na jai mõjunud teistest nõrgemana. Ma olen langenud järve Dovirvetes viirastus Paal. Urve valgeaine töötab Eesti NSV Kultuuriministeeriumi kunstide valitsuse raamatupidamises ja on varem osa võtnud televisiooni konkursist kaks takti ette. Sealt tuligi soov laulu korralikult õppima hakata ja kontserdil esitatud kahest laulust kuulete siinkohal teist Mattoone, kust tuleb külm. Ragnar Kuusk on spordimees, lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi ja tegevsuusatamistreenerina TEMA lavalises esinemises köidab kerge huumor, vaba liikumine, ilmekas miimika. Oleme maa peal. Väga. Ära. Draamaplaanide domeenatuid talveks tuppa toonia. Maa peal nii. Õige. Mees püüdmiseks naela. Poola PM. Armasem ära näita tiivanurk on maa, pea, sarvekandjaid, saarlane ja saame. Siin aitab ja artaarne. Taevad ära. Aga taeva MP3 ime peavad asuvad rabas lõuapime. Marie Sinisalu töötab Tallinnfilmis helitehnikuna ja küllap on talle hästi selged kõik need vigurid, mida kaasaegne helitehnika pakub. Muidugi jäävad need aruandluskontserdil kõrvale. Tema esinemine oli siiras ja lihtne. Vadim poletajevoli hiljuti Moldaavias, kus koos Kirovi nimelise kolhoosi ansambliga mikronid võttis osa üleliidulises noorsoo ja poliitiliste laulude konkursist. Tulles koju esikohaga kontserdil, kuulsime temalt Frenkeli laulu Vene põlde. Puht vokaalselt kõige silmapaistvate võimetega on stuudio õpilastest Turkmeenias sündinud Margarita Polo Klenskaja, kes õpib Tallinna Polütehnilises Instituudis ja töötab Kalinini-nimelises elektrotehnika tehases tehnik, konstruktorina. Hele kõrge ja puhas hääl, küps interpretatsioon. Need iseloomustavad seda heade eeldustega lauljatari. Natalja Burlaca on ametilt laste päeva kodus kasvataja ja ega vist tema kasvandike lauludest puududule kontserdil kuulsime temalt Hindpereõnne mosaiiki. Liina Randmaad mäletatakse juba ühelt kontsertvõistluselt ja muudestki esinemistest praegu filharmoonia kavas uued Robinsonid. Ta õpib Tallinna pedagoogilises Instituudis kolmandal kursusel saksa keelt ja tema esituses köidab siirus, lihtsus, hea maitse. Mis T5, mida siin vaid? Järgmine esineja, Sergei masin on riikliku filmilaenutuse töötaja, esineb aga juba ka kutselise lauljana varietees Tallinn, täiendades end estraadistuudios. Temalt kuulsime muuseas hispaania keeles esitatud laulu. Olen õnnelik. Priiookean. Sonda. Even. Kõige noorem stuudialane on seitsmenda keskkooli õpilane Mare Väljataga alles seitsmeteistaastane, kuid ilmselt heade eeldustega, mille hulka kuulub omapärane, madala tämbriline, kuid hästi kõlav hääl. Ta esines solistina tammiku laulus seisan üksi ja koos Ragnar Kuusega õhtu kõige menukam samas numbris Novkovitši üksinda maailmas. Petama enna. Reet oma ennast ta peidetud maailmas üksinda kõndimas, sageli ennast naerma. Meie maailmas mõtteid mõõtetööst ei lähe, nulli meel otsima tuuletasime ja mõni nördimus. Peale selle teiste seas mõnikord olla. Ta. Kontserdi lõpetas solistidest Jüri maaker, endine orkestrirütme vokaalsolist, praegu filharmoonia kavas, uued Robinsoni kaastegevlauljal on ilus suur hääl, mida ta hästi valitseb. Kuulake temalt Naissoo laulu õnn. See oli siis linnulennuline ülevaade Eesti NSV riikliku filharmoonia estraadistuudio praegusest koosseisust nagu see esines seitsmeteistkümnendal märtsil toimunud aruandluskontserdil. Kindlasti kuulete neist tulevikus paljusid juba oma teed astumas, nagu enne neid samas stuudios õppinud lauljaid Jaak Joalat, Marju kuuti, Nikolai samofalovit, Vello Orumetsa, Boris Lehtla, Maie Kallast olek Melnikut ja mitmeid teisi.