Tänase heliseva kroonika pühendame sündmusele, mis leidis aset maikuu eelviimasel pühapäeval Tallinnas Kalevi spordihallis ja kandis nimetust rütmiralli mai 76. Need olid kaks suurt rütmimuusika kontserti meie vabariigi ja külaliskollektiivide osavõtul. Puhtmuusikalise külje kõrval oli rütmiralli üheks taotluseks leida võimalusi muusika ja spordiürituste tihedamaks põimimiseks mis Tallinna kui tulevase olümpialinna staatust arvestades omab rikkalikke eeldusi huvitavate ürituste korraldamiseks. Seetõttu oli kohal ka rohkesti spordimehi ja kolm kõige nimekamate hulgast Jaan Talts, Ants Antson ja Bruno Junk olid õhtusel kontserdil ka laval olijate hulgas. Silmarõõmu, pakkus Tallinna Pedagoogilise Instituudi iluvõimlejate rühm Liia Palmse juhatusel. Rütmiralli eelõhtul toimus mustamäel mängude majas loominguline kohtumine kohalike muusikute ja külaliste vahel kes olid tulnud Moskvast Riiast ja Novosibirskis. Vestlusringi vahele kõlas muusikat kõikvõimalikes koosseisudes ja vahepeal tekkis mängida soovijatest poodiumi kõrvale päris korralik järjekord. Järgnevalt püüame linnulennult meenutada seda, millele rõõmustavalt rohkearvuline kuulajaskond neil kahel kontserdil spordihallis kaasa elas. Päevase kontserdi avas ansambel Mess. See vaevalt aasta eest laiemat tähelepanu köitma hakanud noorteansambel on valinud enda erialaks Concertliku arendatud vormiga rokkmuusika, millest suur osa on süntesaatori värvidel. Ansambli juht Sven Grünberg on ühtlasi ka kollektiivi komponisti ülesannetes ja mängib klahvpille. Messimuusika on kohati impressionistliku helimaalinguid taotlev, kohati pateetiliselt teatraalne, kohati konkreetse muusika kõlasid rakendav, ootamatuid efekte, saavutav publik jälgis pakutavat huviga ja esmakordselt kuuljaile oli põnevust Gibiga. Ansambel süntees Aleksandr Rjabovi juhatusel oli üldse esmakordselt laiema kuulajaskonna ees. Selles kammerlikum Alaadiga džässi taotlevas kollektiivis mängivat tenorsaksofonist Lembit Saarsalu kitarrist Tiit Paulus, pianist Tõnu Naissoo, trummar Peep ojavere, basskitarrist Peep Mandre ja Aleksander Rjabov klaarnetil. Vastavalt konkreetsetele ülesannetele on ansamblist teisigi mängijaid muudel pillidel. Sedapuhku oli kavas rahvalauluseadeid ja originaalkompositsioone. Ansambli esitus köitis eriti peene muusikalise viimistlusega, milles oli ilusaid dünaamilisi, kontraste meeleolukaid, mõtisklus hetki, aga ka virtuaalseid puhangulisi tõuse. Igor prilliansambel tegutseb Moskvas Moskva kultuuripalee juures asuvast džässi eksperimentaalstuudios. Ansambli juht on üks silmapaistvamaid Nõukogude džässpianist ehk kes on ühtlasi Ignišiniti nimelise muusikakooli estraadi ja džässi fakulteedi juhataja võimekas pedagoog. Peatselt annafakulteet esimese lennu lõpetajaid, kes siis juba edasi õppima hakkavad Instituudi tasemel. Prilliõpilasi oli ka selle ansambli koosseisus, mis rütmirallil esines. Kõige suuremat tähelepanu paelus altsaksofonist Aleksandr Ossey Chuck oma lausa kaelamurdva filigraanselt puhta tehnikaga suure rütmilise vabaduse ja improvisatsioonidel vaimuka kujundusega. Igor prillienese meisterlik mäng on meile juba varasematest kohtumistest tav. Ansambli kohta saab samuti öelda vaid kiitvat. Puhas ja musikaalne esitus, värvikad originaalkompositsioonid ja igihaljaste teemade seaded. Tõnu Naissoo juba varasest noorusest peale tuntud andeka džässpianistina aastad on toonud juurde küpsust ja esinemiskogemusi ning rütmirallil võis teda kohata mitmes koosseisus mängimas päevase kontserdi teise osa avasta lühikese soolopalaga, mis oli meeleolukas sissejuhatus järgnevale. Nagu Igor prill, nii on ka German Luciano Tallinnas parematest esinemistest tuntud ja hinnatud. Kuuludes Nõukogude džinstrumpetistide ladvikus on ta kahtlemata kõige omapärasema muusikalise mõtlemisega improvisaator eredalt isikupärase ütlemislaadiga, milles suurt osa mängib tema tugev kompositsioonitehnika. Aegselt Aram Hatsjaturjaani õpilaselt on muidugi põhjust silmapaistvat taset oodata. Käesoleval ajal on Lukjanov muslim Magomajevi saateansambli juht. Tallinnas esinenud ansamblist on raske kedagi esile tõsta või nimetamata jätta. Tenorsaksofonist Aleksandr pistšikofhja trumbonist, Arkadi šabašov on üleliiduliste tippudena hästi tundma. Tõsi küll, kõige suuremat tähelepanu köitis trummar Victor Jepanisnikovi mäng taolist vabadust fantaasiaküllust ansamblisse sulamist ja ansamblis sündivate mõtete välkkiiret tabamist võib näha ainult maailmaklassiga trummarite juures. Meie ansamblites tuli üheks meeldivamaks üllatuseks Enn Vaino ja tema kaaslaste esinemine, teame Enn vainu kui köitvat pianisti organisti. Kiitust väärib aga kogu tema kvarteti hästi organiseeritud sisukas mäng mis demonstreeris tõelist professionaalsust. Rõõmustav oli kuulda, et kitarrist Vello Jurtum nii veenvalt areneb. Kuna ansambel on üks väheseid Tallinna džässgruppe, mis iga päev koos mängib seda varieteeteatris Viru siis on nende pakutud tase ja kava terviklikkus tõestuseks, et hea ansambel ei sünni üleöö. Päevase kontserdi lõppedes Tallinna Kaubamaja ansambel apelsin, pannes saalitäie publikut naerust rõkkama. See ansambel on meie estraadil viimaste aastate kõige tähelepanuväärsemaks nähtuseks. Ühest küljest tugevad ja mitmekülgsed pillimehed, kes valdavad palju pille ja stiile, teisest küljest suurepärased lauljad, näitlejad, kelle surmtõsiselt pakutud koomika ja paroodia eksimatult märki tabab. Nii on apelsini omamoodi väike muusikalise komöödiateater ja ma kujutan hästi ette kasvõi tervet kaheosalist programmi, millesse ansambel end põhjalikult lahti mängida saaks. Lausa tervendav ru mürin, mida apelsin meie ülearu tõsisel ja pateetiliselt estraadil valla päästab. Olgu siis nimepidi nimetatud kõik need seitse, kes mängivad kokku rohkem kui kahtkümmet pilli ja kõika. Laulu löövad Ivo Linna, Tõnu Aare, Mati Nuude, jaan Arder, Aleksander Vilipere, Gunnar kriik ja Ants Nuut. Nende hulgast on pillimeestena eriti silmapaistvad Tõnu Aare kitarril ja suupillil. Taolist ehtsat maa pluusi pole meil keegi varem pakkunud. Ants Nuut, tromboon Ilja tuubal. Koondorkestri kokkukutsumine oli Helmut Anniko poolt tervitatav algatus said ju selles kokku meie parimat džässpillimehed Jaan Kuman, Arvo Pilliroog, Peep Ojavere, Aleksander samofalov, Tiit Kicentiitwards ja teised esinemine rütmirallil oli siiski omamoodi eneseületamiseks sest suhteliselt vähe koos mänginud suures orkestris on palju rohkem karide võimalusi kui väikeses ansamblis. Seda enam tuleb mängijate entusiasmi hinnata, soovides tulevikuks rohkem esinemisvõimalusi ja avarduvat repertuaari. Avo Tamme ansamblis tegid kaasa basskitarrist, print, kuulberg ja Figaro siin Figaro seal kitarrist Tiit Paulus, kes on ilmselt praegu meie nõutavamate pillimeeste hulgas. Muusikalise improvisatsiooni trio Novosibirskis esines koosseisus Vladimir Tolgatšov, altsaksofon flööt ja vilepillid, Sergei Panašenko kontrabass ja Sergei bilitšenko trummid. Pakutud muusika kuulus põhiliselt niinimetatud vaba džässivaldkonda, mida meil on harva kontsertidel kuulda ja on üsna üllatav, et publik kuulduga nii hästi kaasa läks. On ju sedalaadi muusika üsnagi keeruka koega ja selles puuduvad harjumuspärased, rütmi, harmoonia ning meloodiaelemendid. Ka Jaan Kumani ansambel oli omamoodi koondmeeskonnaks, sisaldades mitmeid tol päeval korduvalt laval käinud muusikuid. Ansambli koosseis on vahelduv ja sellena võib ta edukalt täita loomingulise laboreid tooriumi osa neile, kes komponeerivad improvisatsiooniline kallakuga džässi samuti ka mängijatele enestele, kelle põhitöö on hoopis teise suunaga. Ansambel psühhoon nooremale kuulajaskonnale hästi tuntud põhikoosseisus kitarrist Andres Põldroobasskitarrist, Heigo Mirka ja trummar Paap Kõlar. Viimasel ajal neljandaks mängijaks elektrivõimendusega viiulil Toomas Veenre. See ansambel viljeleb üsnagi raudse loomuga rokki ja pakkus seda karvitmirallil esitatud palad olid ehk pisut vähe kontrastsed ja kippusid 11 varjutama, mis aga ei kahandanud ansambli menu publiku juures. Aplaus oli ergas. Rütmiralli jõudis finišisse Läti televisiooni ja raadio estraadiorkestri jazzkoosseisu saatel, mida juhatas Alnis saatis. Orkestris on terve rida silmapaistvaid muusikuid. Saksofonist ideegilist Raume, Raymond Raubiško ja Ivar Percans, pianist Uldistabulni eks organist Ivar Viik, neer trumpetist Gunnar Rosenberg ja teised. Kuigi orkestri põhitöö on Chessist suhteliselt eemal, demonstreeris kollektiiv esmaklassilist musitseerimis džässi. Džässrokivaldkonnas köitsid head improvisatsioonilised soolod, ansambli lai kõlapalett ja dünaamilised nüansid arranžeeringutes tervikus ja täiuslikkuseni lihvitud ansamblimäng. Niisiis on meil jällegi, mille pärastlõunanaabritele traditsiooniliselt kade olla kuigi loodetavasti mitte kauaks, sest ka meie televisiooni ja raadio estraadiorkester on tunduvalt noorenenud ja pole veel oma viimast sõna öelnud. Krütmiralli taoliste suurejooneliste muusika kohtumiste üks positiivseid momente ongi kõige muu kõrval see, et me saame teha ülevaadet oma jõududest, mõõta oma saavutusi teiste omadega ja kavandada tuleviku arenguperspektiive. Selles mõttes kujunes muusikutele eriti huvitavaks loominguline kohtumine mustamäel mängude majas kus oli võimalust külalistega vestelda ja ka koos musitseerida, kusjuures meie parimad improvisaator igati mehe eest väljas olid. Tänase heliseva kroonika lõpuminutid, andkem aga Läti televisiooni ja raadioorkestri käsutusse.