Käesolevas saatesarjas on olnud sageli juttu mitmesugustest moetantsudest, mis on oma iseloomuliku rütmiga mõjustanud kogu oma ajastu kerget muusikat või vähemalt lõviosa sellest. Niisugused tantsud olid Charleston, Valls, Fokk kas rock n rool, tvist ja mõned muudki. Nende kõrval oleme aga unustanud ühe mis kohe pärast Keecookia bostoni saabumist käesoleva sajandi esimesel aastakümnel tõusid moetantsude laineharjale südant, solid tango täna parandamegi tehtud vea, suunates helgiheitja vihutangole. Selle elegantse ja tulise tantsu ammuseid sõpru viidab muidugi see, mis langust võib saada. On ta ju märgatavalt uuemate tantsude varju jäänud, vähemalt muusika osas küll nooremate kuulajate huvides. Peatugem Aga pisut ka tango ajalool, olgu siis kasvõi niipalju, et laias laastus tema kuulsusrikka minevikuga tutvust teha. Alustagemgi muusikast kõlab esimene Euroopas laineid löönud tango, meloodia vilje, Oldo Ellshocklo. See oli originaalne argentiina tango originaalsus esituses Buenos Airese tango kvark teetilt panite kindlasti tähele, eriti vaba nagu lainetavat rütmi ka klaveri ja akordionivirtuoos, seid täite passaase. See kõik kuulub algupärase tangu juurde. Kuna aga tango sai käesoleva sajandi teiseks aastakümneks esimesele maailmasõjale eelnenud aastaiks suur mood, siis algas ka tema laiaulatuslik lahjenemine. Originaalsuse mine aitamine. Juba 1907. aastal leidis Nizzas aset Euroopa esimene tangoturniir. Mida aasta edasi, seda rohkem hakati tangot tantsima, seda enam pidid orkestrid teda mängima lauljad laulma ja Ladina-Ameerikast sealsest neegrikultuurist võrsunud tangoga juhtus sama mis USA afroameerika elanikkonna loodud Tšassigagi taminetas peagi oma originaalse ilme muutus tantsu- ja lööklauluks. Hea veel, kui ta sattus andeka solisti kätte siis ei midagi järele, vähemalt meloodia ilust, nagu äsjakuuldud tango puhul. Kui teda esitas näiteks Louis Armstrong või Katerina valente. Tänu sellele, et tango sai tormilise kommertstegevuse objekt, tekkis algupärasest Dancost üsnagi kaugel olev tango laul mis eri maades saavutas ka kohalikke omapäraseid jooni. Suur osa sellest masstoodangust oli vägagi keskpärasel tasemel, kuid üksikud palad tõusid üle keskpärasuse ja on jäänud niinimetatud igihaljaste viiside hulka. Ka vene romansi traditsioonidele tugineva tango silmapaistvaim viljeleja oli Peterburi konservatooriumi kasvandik Oskar Tropp kelle meloodiad juba 50 aasta eest suurt populaarsust nautisid. Ja neid on heliplaatidel avaldatud ka viimastel aastatel tüüpiliste meloodilise harmoonilist rütmiliste võtete kõrval köid abstroki Tangodes tähelepanuga tekstide valik. Nii nagu vene romanssides kohtame ka siin sageli ülevat tagasi hoitud pöördumist armastatu poole, nagu näiteks laulus, öelge, miks ma nägin teid juhuslikult eile ja vaevalt seda teadma tegi. Ma jälgisin teid salaja ja nägin teie pilgus varjatud kurbust. Side romansi, kai katkenud kaastroki viimastest Tangodes, mis olid kirjutatud aastail enne surma käesoleva aastakümne esimesel poolel. Kuulake katkendit Tangost, minu Natalja, mis eelpool öeldud hästi iseloomustab. Vene tango-le hästi lähedane on Poola tango, mis aga osalt ka juba läänepoolseid mõjutusi seob, olles loomult pisut jahedam, vaatlevam tüüpilise Poola tango näitena toon siinkohal katkendi Koldi sügisroosidest. Soojak mustab koopamurre. Aastaaas. Huvitaval kombel on vahest kõige rohkem Tangosse kiindunuks jäänud soome publik, soome tango kuulub oma loomult samuti Slaavi sfääri ja õitseb hoolimata peale tulevatest jälle mööduvatest moevooludest peaaegu muutumatu eduga. Kuulage Soomedangodest Lindströmi miks valetasid mulle pärit ka juba ligi kahe aastakümne tagant? Saksa tangude hulgast leidsime kolmekümnendail aastail eriti rohkesti nii-öelda tosina kaupa võib-olla just seetõttu, et tollal puhkenud agara helifilmitootmise tõttu leidis sealne toodang väga laia levikut. Enamus neist viisidest on teenitult unustatud, vaid üksikud on jäänud tänaseni meelde, nende hulgas kloose Violetta Riksneri sinitaevas. Püüne tuul jutustas mulle laulu. Tango on olnud populaarne ka Itaalias, kuid on alati seisnud teiste itaalia laulude varjus ja neist ka rohkesti inspiratsiooni saanud. Kuulake siinkohal mal jooni itaalia tangot, mis on paljudele meelde jäänud Marino marini kvarteti kunagisest külaskäigust Tallinna. Hakkasin otsima üldtuntud prantsuse tangot ja pean ütlema, et sattusin päris raskustesse. Kuigi tango alustas oma Euroopa võidukäiku just Prantsusmaalt, ei suutnud ta sealsesse shansooni traditsiooni märkimisväärseid jälgi jätta. Ja valsi rütmiga ei suuda tango seal mingil määral võistelda. Et siiski üht näidet ka prantsuse muusikasfäärist tuua. Laskem kõlada ammu-ammu Dino Rossi häälega lauldud Tangol serenaad suveööl. Ka Inglismaal ja Ameerikas pole tango sugugi tüüpiline nähtus. Kui silmas pidada sealset lauluvara rohkem on tango neis maades tunnustatud instrumentaal sel kujul. Noh, ja kui küsida, missugune on populaarseim eesti tango, siis vastab vist üsna suur hulk Aarne Oidi ja Heldur Karmo suveöö. Kuigi helilooja tüüpilise tango meloodia, saate rütmi on kaasajastanud. Et see, need ööd on alati kus müügiks kuumeneda wood, igatsust, on pall, luuletustest sellise miks elus kadunud? Luuletustes mis nukrust hoogusest Meeladu karnevali ta viis meid kui üks kuid ikka keelatud. Aga need on Meist tahaks rääkida. On ta luuletustes. Miks arvudest? Tehke veel üheskoos kiire jalutuskäik läbi kõigi aegade kõige populaarsemaks jäänud tango meloodiate, veendumaks, et nende hulgas on siiski vägagi kauneid, mis oma aja kuulajaid tõepoolest südamepõhjani haarasid. Planku Plegaaria. Prodriigesi lakkunud Parziita. Iradjee läpa looma. Vulanse enne hääbumist. Seda buketi võiks veel kaua täiendada, kuid meil on ju ikka veel vastamata püstitatud küsimus, mis saab Tangost kui aus olla ja seda peab ikka olema, kavatsesin juba alguses jätta see igaühe enda otsustada. Need, kellele tango meeldib, soovivad talle loomulikult pikka iga. Need aga, kes on tema suhtes ükskõiksed, on ükskõiksed ka selles suhtes, mis temast saab. Kui siiski püüda objektiivse arbiitri osa mängida, siis võin öelda nii palju, et tango kahtlemata väärib seda, et teda ei unustata. Ta on ta jo kerget muusikat vägagi tunduvalt rikastanud, mida ehk suutis pisut valgustada ka eelnevalt kõlanud muusika. Käesoleval aastakümnel on huvi tango vastu pisut elavnenud kuigi ennatlik oleks kõnelda mingist tangobuumist. Üks kuju, kes tango propageerimises on mänginud mainimisväärset osa on tango kodumaalt Argentiinast pärit tenorsaksofonist Cato Barbiieri kes kirjutas ka muusika filmile viimane tango Pariisis. Ootamatul kombel on Barbiieri asunud tangot juurutama ka džässmuusikas, kus seda senini täiesti vastunäidustatuks peeti. Kuid eks ole džässis rockis kodunenud ka valss, mida esialgu samuti võimatuks peeti. Kahe aasta eest esitas Poola saksofonist Zbignieff Slovski Varssavi Džhamboril oma Clintetiga oma pala Teršmalt tango, millega täna lõppenud tangi, jättes teid mõtisklema tango tuleviku väljavaadete üle. Kui aga on neid, kes soovivad selles küsimuses diskussiooni avada, siis palun väga, olete teretulnud.