Te kuulate Raadio kahte ja nüüd on aeg minna igavikuliste küsimuste igavikuliste vastuste juurde ja Eevat huvitab statistika ning sotsioloogia ja temal on jäänud selline mulje. Kõik need suuremad uuringud, mis siin viimasel ajal on kõlapinda leidnud, kuidagi ei kehti, nagu tema kohta, kas või võtame selle, et keskmine eestlane vaatab telekat neli tundi päevas ei olegi telekat. Ja pistan veel, tõi näiteks, et viis protsenti naistest kannatab koduvägivallaga füüsilise vägivalla all mida, mida tema justkui nagu noh, võib-olla isegi kehtib, aga justkui nagu ei kehtiks, suhtleb inimestega. Seda nagu ei näe. Ja tema küsimus oli siis tegelikult selline väga põhimõtteline, et kas üld tegelikult kuidagi Eesti-suguses väikeses ühiskonnas geoloogilised uuringud midagi näitavad just, ja teda huvitas see, et kuidagi kas see väike ühiskond, suur ühiskond, kas seal on nagu vahet, et nii palju kui on inimesi, et kas meil need statistilised valemid üldsegi saavadki kehtida, tekkiv kriitiline mass liiga väike. Me oleme helistanud tippe sotsioloogiale Andrus Saarele, tere hommikust. No nüüd te olete selle meie siin dialooge kuulnud, et mida te oskate kommentaariks öelda? Noh, et küsimus on väga palju just. Need on kõigepealt sellest, et see üldkogum ehk Eesti elanikkond ja euronõuded ei ole olemas, niisugust niisugust ütleme miinimumsuurust, mille alusel ei ole võimalik nagu teha mingisugust üldistust, see tähendab, et Eesti elanikkond on piisavalt suur, et teha juhuvalimit. Et ja mida see juhuvalim tähendab, juhuvalim tähendab seda, et kõigil Eestimaa elanikel olemas võrdne võimalus sattuda küsitletavaks. Aga kui näiteks ütleme üks või teine inimene mõte, kus selle peale, et ta ei ole nõus ühe või teise arvamused, mida sotsioloogilised uuringud näitavad siis on see üksjagu nagu õige, sellepärast et, et me oleme ju väga erinevad. Meil on olemas erinevad kogemused, inimene teravata noh, erinevates Eestimaapiirkondades ja inimesed on erineva vanusega erinevad soost, erineva elukogemusega, nii edasi, edasi et keskmist inimest, kui öelda, et inimesed vaatavad Olemas siis jah, on olemas inimesi, kes nii palju teeb ja on olemas neid, kes ei tee seda ja olemas neid, eks ole, kes. Rotte, Räkad päevaselt tunduvalt rohkem ja kas tõesti on olemas inimesi, kes vaatavad telekat näiteks seitse tundi nädalas või päevas? Jah, loomulikult selles ei ole nagu mingeid probleeme. On olemas, et seal pensionärid, on olemas ka osa kooliõpilasi ja nii edasi. Edasi aga aga räägime korraks, siis ütleme nagu faktidest, et kui palju peab olema nüüd ütleme selline normaalne valim, kui suur, mitu inimest, mitut inimest tuleb küsitleda, tulemus näitaks kogu Eesti põhjal siis nagu tõde. Tähendab minimaalne valim. See on kuskil noh, pisut alla 400 selle baasil on võimalik teha mingisuguseid üldjaotust, näiteks jah, vei tasandil, aga, aga detailsemalt sellel tasandil minna ei saa. Aga, aga jah, see, kus 400, see on just niisugune valimised, mille alusel saab öelda. Päris palju ja kas võib väita, et kõik need avaliku arvamuse uuringud, mis tehakse need suuremad, mida kajastatakse, neid tehakse siis üle 400 kindlasti olemas. Noh, Eestis on nõndaviisi, et kõige väiksem valim, mida kasutatakse reeglina on 500 inimest. Kõige sagedasemad uuringud on tuhandelise valimiga, aga mõnikord näiteks võib-olla ka 8000 inimest. Aga kuidas see ikkagi võimalik on, et võetakse 400 inimest, 400 suvalist inimest ma ei tea, kaks tükki Lasnamäelt ja kolm tükki Pärnust ja nii edasi ja siis nad noh, kes seal siis nagu mind esindab nüüd. Ma ei tea, kes teid esindab, efeka kreetsed aga luga näda viisid, kui ma ütlesin, et tehaks juhuvalim siis see tähendab seda, et et teil ja teiesugustel inimestel on olemas võrdne võimalus sattuda valimisse ja, ja see valimiprintsiip baseerub sellel, et näiteks see ütleme kas ühtemaatri juhu väljavõtt, noh, ütleme näiteks on telefoniküsitlus olemas ees kõik telefoninumbrid ja näiteks võtamegi 10000. telefoninumbri. Või meil on olemas aadressid ütlemise ajal inimesi vanuses 15 kuni 74 aastat, noh, on Eestis pisut üle ühe miljoni, meil on olemas nimekiri ees ja arvuti võtab jälle mingisuguse ka välja need inimesed, eks ole, keda vaegküsitleda. Nii et tähendab võimalus tõepoolest sattuda küsitletavaks on tähendab kõigi jaoks võrdne loomulikult niisugused meetodid, nagu ma praegu ütlesin, seal tehakse sellisel juhu valimisel inimeste aadressidest seda kasutada küllaltki harva. Et iimide erinevad elavad väga erinevates kohtades üle Eestimaa ja, ja see küsitlus läheb kohutavalt kalliks maksma. Ja sellepärast kasutatakse seda meetodit, et võetakse profraks reaalselt elanikkonnale ta teatud küsitluspunktid, noh, ütleme noh, Tallinnas elab kuskil 30 protsenti neid inimesi kes kuuluvad vanusegruppi 15 kuni 74 aastat. Määratakse ära siis teatud start, aadresside seatud püsitlus, punktid, ühtsed punktid, kus toimub küsitlus. Sotsioloogid annavad intervjueerijale ette niinimetatud start aadressi, see tähendab seda. Et seda võibki arvuti teel teha näiteks mingid tänav, maja number, korteri number ja nii edasi on siis reegel, et minnakse näiteks igasse seitsmendasse korterisse. Küsitletakse niisugust inimest, näiteks? Noh, oletagem, et seal on kolm inimest, kes on vanuses 15 kuni 74 aastat ja küsitletakse inimest, kellel oli viimati sünnipäev. Ahah, no selge ühesõnaga, kas te võite panna käe südamele ja öelda, et eesti sotsioloogilised uuringud ongi niimoodi täiesti juhuslikkuse alusel sündinud või on olemas juba firmadel oma mingid kindlad inimesed, kes hea meelega ankeete täidavad ja käiakse ühe juurest ühtede samade inimeste juures kogu aeg? Vähemalt üks eraldi meetod nööda paneeluuringu meetod kus tõepoolest tegelikult käiaksegi inimeste juures noh, pidevalt aga, aga tähendab, need inimesed ei osale mitte igas uuringus, vaid siis tähendab mingites erinevates noh, teatud sammuga öelda väljavõttena, aga juhuvalik on juhuvalik, aga juhuvaliku you oli noh, näiteks ütleme, ei saa, kui, kui tehakse, ütleme meediauuringut ütleme, telemeedia uuringud ja et et noh, tähendab inimestel aparaadid kodus ja tähendab nad osalevadki siis kogu selle perioodi vältel Minu arust Ena teleuuring on selles mõttes tõesti nagu täpne, eks ole, et seal ei ole. Aga aga siis võivad olla ka mingid tarbimisuuringud ja ka näiteks inimene vastab iga kahe kuu tagant mingisugusel ankeedi, aga reeglina avaliku arvamuse uuringud. Need on ikkagi juhuvalimi. Selge aitäh, Andrus Saar, selle info, sest ma usun, et see aitas meid kõvasti edasi siin inimesi, keda huvitab statistika ja niimoodi teoreetilisel tasandil nagu näiteks Eeva ja vast said siis väikse vastuse ikkagi selle kohta, et kõik peaks olema ikkagi korras ja, ja 400 inimest, siis on see, kui sa ise tahad teha sotsioloogilist uuringut, siis telefoniraamatust otsi suvaliselt 400 inimest ja ära alla 400 siis planeeri neid, keda sa tüütad ja katsu see arv ikkagi kätte saada, et siis sa saad oma ei või jah vastuse kätte.