Tere algab saade on Eesti riikliku moonia järel tulijast Eesti kontserdist, mis alustas tegevust 30.-st septembrist 1989. Üleminekuaastail jätkas Eesti kontserdidirektorina, oleksab poosnin. Alates 1993.-st aastast oli direktor Enno Mattiisen ja tegevdirektor Aivar Mäe kes sai direktoriks 1999. aasta sügisest. Aastast 2010 on direktori Jüri leid. Eesti Kontsert. Ta on Eesti suurim kontserdikorraldaja, tegutsedes laial muusikalisel alal hõlmates sümfoonilise ja kammermuusikat, džässikoorimuusikat ning elektroonilise akustilist muusikat. Eesti kontserti peamine ülesanne on kooskõlastada eesti muusikategevust, korraldada kontserte, algatada dada uusi muusikaprogramme. Tähtsal kohal on rahvusvaheliste kontaktide loomine ja hoidmine ning muusika. Informatsiooni levitamine. Algavas saates räägivad sellest inimesed Georg organisatsiooni arengusse omalt poolt panustanud. Mina olen Kersti Inno. Eesti Kontserdi loomenõukogu esimees, muusikakriitik Toomas Velmet teab rääkida Eesti kontserdi tekkimise tagamaadest. Mis puudutab Eesti kontserti, see oli pikka aega õhus hõljuv idee. Ma mäletan seda täpselt, et see oli juba kollitsiaal teha Eesti Kontsert. Miks? Sellepärast Ta on niisugune kahetine suhtumine, sest igas suures Nõukogude Liidu linnas oli riiklik filharmoonia. Ja Eesti tahtis sellest natuke erineda. Kui veel meelde tuletada, kust see idee pärit on siis Nõukogude liidus oli kaks kontserti. Sai usk, kontsert ja kosk, kontsert, saiust, kontsert korraldas kontserte üle terve Nõukogude Liidu. Kontsert korraldas kontserte välismaal. Vot sellest tuli see niisugune ahvatlus lisada, et oleks Est-kontsert, see ei saanud teoks ja võib-olla see on ka hea, sest lisaks sajušiia kontserdile olid veel olemas Moskantselt ja Lengantsest. Need korraldasid kontserte Moskva oblastis ja Leningradi oblastis. Need ei olnud sugugi seotud nii väga nende linnadega. Seal olid filharmoonia väga kõrgel tasemel filharmoonia kuhu ikka väga harva, kui keegi nende ringi sattus, korraldajate ringi ja kolmas, mis siis juba Tõi kaasa selle muutuse. 89. aastal oli Rootsis tegutsev Riks kontsert. Teatavasti kadunud teda enam ei ole. Sellele Eesti kontserdile eelneval ajal. Mul on raske öelda kedagi nimepidi süüdistada heas mõttes. Kuid äkki 70.-te. Läksid meile lahti suure avara kodumasaalid, noh, nagu praegu räägivad kergema muusika esindajad, et Venemaa vallutasid Jaak Joala, Tõnis Mägi, Ivo Linna ja nii edasi ja nii edasi. Anne Veski ja Marju Länik. Nii allutasemaiga, meie kammermuusikud ja ja solistid Venemaa meelel ikka. Minul näiteks oli oma 50 kontserti aastas mis on päris arvestatav. Selle nimel tasub tööd teha ühe kahe kontserdiga. Sedavõrd kaua vastu ei pea niimoodi eksisteerida. Rääkimata sellest, et ainult sellele pühenduda. Eesti kontsert tõi mitmeid asju kaasa. Eesti Kontsert avardas inimeste ringi. Kes olid otsustajad, kellele pakutakse kontserti, kellele ei pakuta. Ja see kehtib nii tänaseni. Tänaseks on Eesti Kontsert saavutanud väga tõhusa laiapartnerluse koostöövormid Tallinna filharmooniaAga koostööinterpreetide liiduga. Koostöö heliloojate Liiduga. Need on väga olulised koostöövormid, mis algusaastatel andsid väga palju tõrkeid ja ei tahetud koostööd teha. Aga praegu on tänu just nimelt eesti kontserdi initsiatiivile. On need koostööd toimivad ja hästi toimivad. Loomulikult on alati keegi, kes tunneb ennast ahistatuna. Aga see kuulub asjade juurde ja, ja seda lahendatakse, töökorras ja täiesti tundmatuseni. On avardanud silmapiir. Piiri taha tähendab rahvusvaheline Eesti kontserditöö rahvusvahelises ulatuses. Me ei räägi siin lihtsalt rahvusmeeskoori ja Hortus Musicus, kes on Eesti kontserdi koosseisulised kollektiivid. Aga räägime ka mitte koosseisudest, solistidest ja koostööst lavastajatega ja ta saab nimetada ainult Pärt. Wilsoni tasub nimetada koostööd Hiinaga. Need on asjad, millest enne Eesti kontserti isegi ei osanud keegi unistada. Ja need toovad ka midagi vastu. Kas me oskasime enne Eesti kontserti unistada, et meid külastaks Berliini Filharmoonikute või BBC või Iisraeli Filharmoonikute Need olid unenäod mis ei pidanud teoks saama, aga täna on see tõsiasi ja me kurdame ainult selle üle, et meie esindussaal on väike külaliste jaoks publiku jaoks ja ka nende seda mõõtu külaliste jaoks. Eesti kontserdile on praegu väga võimekas ja professionaalne produtsentide nimekiri, kes on võimelised tooma Eestisse. Noh, ma ütleks ükskõik keda, kui on olemas vastavad finantsid ja kui on olemas riigi tugi. Sest nii väike riik nagu Eesti meil puudub metseenide ja filantroop ida klass. Kui me räägime maailma muusikakeskust, saalidest või kasvõi, räägime praegu Venemaal Moskva ja Peterburi filharmoonia saalidest. Sest nendes linnades on olemas elitaarne publik. Kahjuks peab tunnistama, et Eestis ütleme näiteks Tallinnas on elitaarset publikut, kes naudib tõelist kammermuusikat 30 kuni 50 inimest. See on meie piir. Edasi läheb juba nii, kui on kontserdiandjaga või tegemist uudisekünnist ületava nähtusega. Et on väga hea müügitöö olnud, mis tegelikult, mille sisu ei vasta kunagi tõele. On artist, kelle nimi maksab iseenesest, aga nii, et lihtsalt minna head kava heas esituses kuulama. Siis üle 50 inimese meeleja. Eesti Kontsert korraldab erinevaid rahvusvahelisi muusikafestivale MustonenFest pianistide festival, klaver, Tallinna rahvusvaheline orelifestival jõhvi balletifestival seitsme linna muusika, Pärnu ooperipäevad, Saaremaa ooperipäevad. Neid festivale on olnud veelgi, näiteks uue muusika festival nüüd Eesti noorte interpreetide konkurss-festival Con prio oratooriumi festival, orkestrite festival. Mõned neist on iseseisvunud viimati Suure-Jaani muusika festival. Inna Kivi oli Eesti kontserditoimetaja ülemineku ajal sealhulgas korraldas festivale. Kuidas jagus neil aastail publikut kontsertidele? No festivalid, minu meelest läksid kõik hästi. Ma ei oskagi öelda, noh, eks ikka kõigepealt niisugused suured nimed. See meelitas rahvast kohale kammerkontserdid, et nendega on alati olnud probleeme, et neid publik nii hästi ei võta vastu, kui ütleme sümfooniakontserte või vokaalmuusika kontserti või praegu ma olen märganud, on publik kuidagi väga hakanud jälle kontsertitel käima. Ma olen ise käinud nüüd järjest järjelt ERSO kontserditel ja need on olnud puupüsti täis, nii et isegi vahekäik on kinni pandud toolidega seda nagu ei ole olnud enam viimastel aegadel, aga siin vabariigi algusaastatel, kui me iseseisvaks saime, siis vahepeal jäid ju kontserdisaalid üsna üsna tühjaks. Aga tore on kogeda, et nüüd on nagu rahvas hakanud uuesti muusika vastu huvi tundma või on lihtsalt võimalused teised. Kui palju juhi isiksus mõjutab kontserdiorganisatsiooni tööd. Teie töötasite, kas Sappoosnini hoolditsiga, Enno Mattiisen niga ja Aivar Mäega? No kindlasti mõjutab, sellepärast et väga-väga ettevõtlik oli ju Sappoosnin ja väga ettevõtlik oli Aivar Mäe aga kunstilisest küljest rohkem mõjutasid nagu kunagi filharmoonia kunstiline juht Boriss Parsatannian. Ja, ja siis hiljem produtsendid, direktorid ikka rohkem tegelevad niisuguste organisatsiooniliste küsimustega. Struktuuriküsimustega. Aivar Mäe alustas tööd Eesti kontserdis 1993. aastal esialgu asedirektori, hiljem direktorina. Aktiivsed toimetamist kontserdimajadega alustas ta ka kohe. See on omaette peatükk Eesti kontserdi arengus, mida võiks nimetada ka majade saagaks. Mul on meeles väga täpselt, mu töö hakkas esinemine november 93 aga teatavasti oli tegemist väga kurva sündmusega, nimelt Peeter Lilje matustega. Ja seepärast, et ma tulin tööle teisel novembril. Aeg oli ääretult keeruline, see oli aeg, kus kontserdikülastajaid oli vähe ja üsna normaalne oligi ERSO kontserdil istus 30 kuni 40 inimest. Ja eks nende rahadega oli ka suhteliselt kitsas ja eks meie interjöör nägi ka suhteliselt kesine välja ja kui kõik on juba nii põhjas, siis on väga lihtne, nagu ka alustada, et iga liigutus, mida sa teed. Kui sul on mingi idee, siis igal juhul viib mingi tulemuseni. Mis mul veel meeles on, et 93. aastal oli majal suitsuhaisu täis. Sest tol ajal ju laua taga veel suitsetajate ja krikse suits tuli lavale ja saali. Et selles mõttes oli sihuke õdus kohvik, oskad? Organisatsioon oli ju suhteliselt uus, filharmoonia oli äsja kadunud. Ja ma tegelesin veel 93. aastal, kui ma tulin filharmoonia likvideerimisega selles mõttes, et olid alles jäänud veel mingid autobaasid, bussipargid, suured heliosakonnad, millega sõitsid ringi popbändid, eks mis veel oli rohkem, mul ei tule praegu meelde, need kõik oli vaja likvideerida. Sest prioriteet oli klassikalisel muusikal ja oli tegelikult üles ehitada uus organisatsioon. Kuidas see kõik tuli, seda ma ei mäleta, aga üks oli selge, et me peame kuidagi seda väsinud maja pisut uuendama, et rahvas tunneks ennast sees seal ubasemalt. Ja oleme ausalt, et tegelikult ka vetsulõhn olid kõik kohad täis, et see oli päris nutune olukord. Aga otsisime raha, saime täna siit natuke ja sealt natuke ja 19. aastal siis me suutsime natukene midagi ette võtta interjööriga ja tekkis ka mõte, et kuidas saali nagu paremini kasutada ja mis seal salata, ka kontsert eriti palju, tollel ajal ei olnud üks maksimum kaks kontserti nädalas, neid oli ääretult vähe. No siis tuligi idee, et kuna teatavasti siis juba toimusid presidendi vastuvõtud meie majas. Ja see oli tohutu ettevõtmine, kui oli vaja siis välja kruvida kõik toolid. Selleks oli kaheksa meest ja seda tehti kaks ööd-päeva siis kõik toolid kuhjati sinna jalutuskäigukoridoridesse ja siis tehti seal vastavalt ära ja pärast kruviti nad kõik tagasi. Siis tekkis veel huvilisi mõned ettevõtted, kes tahtsid samasuguseid vastu võtta ja nii ta läks ja lõpuks 97 paigutasin saalis liikuvat, olid siis kogemata ei tea kust oli aktuaalses kaameras ja 98. aastal kogevate jõudsin proovist kajude lahti, vaatan akaatia, kes rääkis rääki sead, killas, vanemised, tolleaegne teatrijuht. Et kõik on läbi, riik ei anna raha ja me oleme sunnitud Vanemuise kontserdimaja küttest välja lülitama. See tähendab seda, et hävineb ka suur orel. Ja kas tõesti siis mitte kedagi ei ole, kes tunneks vajadust või kellel oleks mingi idee, mida selle hoonega telekat sama päeva õhtul kohe pärast hakkab märtsini appi. Et minul oleks üks idee ja pärast seda natuke kahetsesin, aga kõik see käis üsna kiiresti ja 98. aastal. Me alustasime Vanemuise maja renoveerimist, kontserdi renoveerimist, mis Topas, Topad sellel hetkel, kui oli katus maas, seest Eestisse, saabus esimene majanduslik katastroof. Ja kõik kokkulepped, mis pakadega olite, enam ei pidanud. Ja siis tekkis võimalus jällegi ei tea kust tuli võimalus tutvuda Schleswig-Holstein Landes panga presidendiga, kes oli kunagine piiluda. Ja seesama pank kandis selle raha Eestisse ja see jutt oli veenev. Ja hiljem ta oli ka selle Vanemuise avamisel ja ta ütles, et pärast avamist, et kui järgmine kord seal raha vaja, helista mulle otse. Et ma ei usu siiamaani, et selle kuue miljoni saksa marga eest on võimalik püsti panna konstime. No vot, sa ise maja valmis siis tegelikult tekkis hasart ja sellest hetkest sai paberile pandud ka mingi arengukava. Et kuidas Eesti Kontsert võiks areneda, kuhu poole võiks areneda. Ja selge see, et ühest küljest ka mu kodulinn siis järgmiseks kohaks kindlasti oli Pärnu järgmine Ida-Virumaa Ida-Virumaal tol ajal juba käisid 2001. aastal jutud tõmbekeskustest ja kandidaate oli kolm, oli jõhvi, oli Kohtla-Järve ja isegi Narva. Ja ma arvan, et Eesti Kontsert oli üks mõjutusteguritest. Kui need pärnu juurde minna, siis jah, 2002. Me ehitasime selle Pärnu kontserdimaja valmis seda kiiresti kaheksa kuuga. Et kui peaminister tuli avamast ja tollel ajal oli siis Siim Kallas ütles, et kust vaja siia saite, et vaja oli mõned kuud tagasiside siis seda vaja ei olnud. Umbes nii kiiresti tuli ka, et jällegi need asjad kuidagi sobitusid kokku ja tolleaegne ühised isik oli väga palju toeks ja tollel ajal nagu siukest klassikalist muusikat, väga külastatavus tolleks hetkeks oli päris kõrge juba meie produtsendid, tolleaegsed Andres Uibo, Peeter Vähi, Madis Kolk Lauri Aav. Ideid oli juba tollel ajal palju ja me suutsime tolajal luua juba päris toekad kollektiivi siia. Ja tänu sellele, et meil oli juba kaks maja olemas, saime neid kontserte dubleerida. Kui Pärnu aasta 2002. aastal, siis juba teha kolmikkontsert, mis kontserti omaenda vähendas ja tulid juurde, uued üritused tänu Pärnu avamisele Pärnu ooperipäevad ja kõikvõimalikke muid üritusi, mida meie ei korraldanud muidugi Neeme Järvi Akadeemia, mis ka tänu Pärnu vajale tegelikult sai päris suure kõlapinna ja kolm aastat hiljem siis jõhvi kontserdi ma kuna jällegi kuidagi asjad mängisid väga hästi kokku. Et leidsime kultuurihuvilisi ettevõtjaid, sai see maja valmis 2005. aastal. Ja tänu sellele, et see maja sinna kerkis, langes riigilga, vali tõmbekeskuse suhtes, nii et selleks sai jõhvi. Ja ma arvan, et me oleme üheksale põhjuseks. Sellega veel nagu sa tead, et asi ei piirdunud. Siis võttis tuld Kultuuriministeerium, tollel ajal oli Urmas Paet ja meil oli parajasti Peterburis Joonase lähetamine, Neeme Järvi ja oli kohtumine vene kultuuriministri šotkoiga. Ja kõnel oli tegelikult kaks teemat, oli siis presidendiraha ja Tartu Ülikooli raamatukogu teema ja siis Peterburi Jaani kirik. Ja selsamal päeval see aasta oli siis 2003 helistas paati kohe Me sõidame Peterburi Jaani kirikus, et ma näitasin ühte kirikut, väga ilus koht. See vist vajaks korda tegemist ja sellele ma ütlesin ei, ei, ma isegi ei sõida sinna, ma isegi ei lähe sinna. Sest tol hetkel äsja oli just Avaktset Pärnu vaja ja ma tegelesin jõhvi vajaga, et igal juhul ma ei tahtnud mingit kolmandat selga. Aga ma läksin sinna sügisel. Ja see emotsioon ja see ajalugu ja see ajalooline hõng, mis seal oli, sõltumata sellest, et seal ei ole lagastatud, tekitas sellise emotsiooni, et sellest asjast peab jagu saama. Ja kuna ma olen Venemaal töötanud kolm aastat, siis see elu seal tundus nagu suhteliselt tuttav. Ja läkski see kolgata tee lahti, et ma ealeski arvanud, see kestab kaheksa aastat. Ja kui ma oleks seda teadnud, muidugi ma ei oleks iialgi seda vastu võtnud. Aga et ta üldse valmis sai, seda ma ei uskunud, kuni avamispäevani ja et ma teda läbi pressisin, sellest sain ka karistada. Ja noh, ma ei tea, kas asjast või mitte. Eks need ametnikud, kes karistatakse, nemad teavad ju alati paremini, tekkis tavaliselt kohal ei viibi, nemad teavad ju kõik paremini. Aga nii ta läks ja valmis. Vahepeal oli siis tekkinud Eesti kontserdist üsna võimas organisatsioon. Ma ütleksin Eestis üks, üks suurimaid kultuuriorganisatsioone kelle taga oli juba tsirka 250000 kuulajat ja, ja 1000 ja natuke peale kontserti. Et need olid võimsad numbrid ja ta oli arvestatav tegija, kui me võtame nüüd seda aega, sellest oli siis möödas ei vähem ega rohkem kui 18 aasta jooksul toimus suur areng ja kohati võib-olla liiga suur, et organisatsioonis ei isude järgi tulla. Aga see töö, mis olid selleks hetkeks tehtud, oli üsna võimas, üsna võimas. Aga aeg-ajalt jah, ütleme niimoodi, et kingad olid pisut suured, et lihtsalt raha ei olnud nii palju ja see meeskond Ta oli liialt väike et seda kõike nagu manageerida. Aga noh, nii ta oli ja aeg oli sobiv ja, ja kui me oleks alustanud võib-olla ka neli-viis aastat hiljem, siis täna mine tea, võib-olla Eesti Kontsert ei oleks üldse. Et kui ta ei oleks nii võimsaks arenenud, sest meil oli sõpru küll, kes oleks unistanud, et Eesti kontserti raha oleks laiali jaotatud väikest erinevate organisatsioonide vahel, nii et jah. Aga ma arvan, et kultuuripoliitiliselt oli see väga õige samm, et Eesti Kontsert jäi. Et riik peab ikkagi teatud sammastele lootma, et päris väikestele eraettevõtetele seda laiali jagada ja ei ole siiski mõtet. Kui Eesti Kontsert alustas, siis see sisemine töö struktuur et seda Mudeli mis oli minu jaoks hingeliselt väga tähtis, oli Ernesaks vaja. Ma olen Ernesaks juures käinud kaks kordadel samas majas, kui ta oli elus. Ja need olid, et emotsionaalselt väga positiivsed hetked. Ta oli väga tark mees ja isegi väga kõrges vanuses oli ta väga terav pliiats. Kui Kultuurkapital pakkus seda maja Eesti kontserdile, et kas, kas meil on idee, et muidugi ma võtsin selle vastu, ilma et polnud mingit ideed, oleks. Ja kui ma läksin sinna majja, siis pisar tuli silma, et mis sellest majast oli nagu saanud, kuidas ära lagastatud seal jõuda. Aga kui ta täna siia majja lähed, et siis see õhkkond ja see, mis seal sees on täpselt nagu Gustavi ajale, sest paljud asjad on ikka ju säilinud, nii kamin kõik töötavad ka, et ma ei tea, kas neid kasutatud on keegi, aga seal on rami, dirigentide nimelised toad ja Gustavi enda tuba. Muusa. Maja on täpselt sama nagu rammiäärne samal ajal planeerisid, et viia lõpule, et selles mõttes see on üks, üks väga oluline sümbol minu jaoks ka minu elus. Ja seal Eesti Kontsert majutab kama artisti külalisi. Millist vastukaja on selles suhtes? Saab väga positiivne, noh ütleme välisartistid võib-olla nende jaoks emotsionaalselt see maja midagi sellist ei tähenda, aga kõik Eesti artistid, kes tulevad siis vabariigist on nagu vaimustuses ja seal tehakse väga palju ekskursioonidel, nii et jah, maja on leidnud oma tõelise niši ja hästi kodune, hästi hubane. Hästi mõnus, nii et kõik ainult positiivsed sõnad. Aga räägime siis nendest struktuuri muutustest, mis tulid seoses Eesti kontserdiga. Sealsest majade tekkidega me olime ju tavaline riigiasutus. Riigiasutusele ei saa olla ühtegi tütarettevõtted, et see on otseselt juriidika, seda ei lubanud. Ja ütleme ausalt, et ega Eesti Kontsert ei sobitunud üldse Eesti juriidilisse maastikku mitte kuidagi. Ja sellega tegeles rahandusministeerium ja kultuuriministeerium ja kuidagi ei saanud aru, eks me tohutu kiirusega. Ja lõpuks, kui me olime veel väljunud Eesti vabariigi piirest ehk Peterburg siis meid ei suudelnud hoomata enam mitte keegi. Aga kõik juriidilised lahendid olid olemas meie poolt pakutud lihtsalt Eesti seadusandlus. Neid ei käsitlenud, kuna ei olnud ühtegi riigiettevõtted, kes oleks esiteks sääraselt arenenud säärase kiirusega ja veel vabariigist välja. Et ära need lahendused, lahendid, kõik leitud, täna kõik asjad töötavad ja tol hetkel, kui need majad tekkisid. Me käsitlesime neid, et eelarve mõttes tütarettevõtetele kõigil olid kohustused, kõigil olid finantsplaanid, kuidas nad peavad tegutsema, kui palju peab olema külastajaid, kui palju kontserte, et neil alati olnud valikased seda kontserti tahavad või mitte. Olid kontserdid, mis pidid toimuma, mis olid seotud nii-öelda publiku kasvatamisega ja kontserte, mida nad ise said, valid. Aga neil oli huvi, neil oli oma majandustegevus. Kui toimus selle laekumine, oli see nende pluss ja nad said oma äranägemise järgi seda raha kasutada. Nii see struktuur toimus, olid produtsendi üksused, nagu ma ütlesin, teri produtsenti, kellel olid toimetajad. Ja nii see töö käis. Kõikides majades oli oma väikestruktuur, kes majandus siis kohapeal. Meie tehnika ja muud suuremad asjad liikusid majast majja. Neil oli palju toetajaid, kes toetasid meid seal siis bussidega transpordiga. Nii et selles mõttes aeg kuni 2007. aastani läks ju ka Eesti majanduses tõusvas joones pärast 98.-lt majanduskrahhi 2008 oli ju Chrisi aeg kultuurilt lõigata eriti maha eelarve mõttes üsna palju. Täna isegi neid protsente ei mäleta, aga äkki oli see 15 20 ja võib-olla isegi rohkem. Ja sel hetkel tuli mulle pakkumine minna edasi maja teise tiiba ja eks see oli raske hetk nagu tegelikult üsna keerulisel hetkel maja maha jätta. Mu vanad võitluskaaslased, kellelegi ma kunagi alustasin, olid üsna nördinud või, või üsna kurvad ja osa nördinud, et et seda teen, aga nagu ma ütlesin, et Aegijad sobiv oleks aasta varem olnud või, aga lihtsalt valimised olid sellel aastal, et ma ei saanud midagi teha. Ja kuna Eri Klas tegi ettepaneku võtta rahvusooper vastu siis mis mul muud üle jäi? Aga aeg oli keeruline, jah. Noh, kui ma täna vaatan, siis täna ju Eesti kutsete läheb hästi ja ja kõik toimib ja eks eks valikut ja maitset ja suunad, need valib ikka organisatsioonis ja nii et selle koha ma ei oska midagi öelda. Eesti kontserdi koosseisu kuuluvad ka rahvusvahelise tuntusega kollektiivid nagu Eesti rahvusmeeskoor ning ansambel Hortus Muusikus. Kui me siin juba majadest rääkisime, siis ka Ramsay filharmoonia seal oma maja kuid pidi selle riigikorra muutudes tagastama Läti saatkonnale. Hortusel läks paremini, neil on siiani oma koduväravatornis, räägib Andres Mustonen. Meil on siiamaale kammersaalide puudus, aga Hortus on leidnud endale toreda pesa väravatornis. Jah, see on nüüd juba 30 aastat, tähendab, see oli, on mingis mõttes nagu ventiil nagu stuudiumi ja niuksed, tegevuse garantiid, sellepärast et me tohutult palju programme valmis ja erinevaid teemasid ei ole võimalik neid kõiki kanda ette suurtes alguses, esimesed 15 aastat tegelikult ju esinesime ju Eestis ju väga vähe, andsime ühe või kahe suure kontserdi kontsertsaalis, eks siis see oli nagu väga suur sündmus. Tohutult palju, käisime väljas, aga kui, kui tuli väravatorn ja samas muidugi meiega ka ei teinud niukseid mammut, Toure, eks ole, pai põhjatusse ida poole, siis tekkis niisugune aeg, kus väga süvenenult ja suurendusiasmiga erinevate erinevate stiilide maade kultuuridega tegeleda ja neid oli nii palju ja sellest sündis see seeria ja loomulikult milleks sealt majast välja tulla, kas on nüüd vahe, kas, kas ta tuleb kuulama 100 inimestele tuleb, see kuulub 80 70 inimest sellist, seda protsessi mõjuma, et see loomulikult võiks ju natuke suurem olla, eks ole, aga no kui meie tornid on sellised, samas me teame ju väga hästi, kui esitatakse väga korrektselt ja hästi ettevalmistatud mingi kammerkontsert, eks ole, trio kvartett, kvintett ükskõik ja tegelikult seal istub ainult 20 inimest, aga võiks olla 250 inimest, eks ole. Nagu teatud õnn kukkus nagu kätte ja samas samas muidugi on see, et kui me räägime sellest väravatornist ja, ja kõigest, ega siis, kui me lähme siit Eestist nagu välja, kui me räägime põhjariikidest ja kui me räägime siin idapoolses riikides, siis muidugi Tallinna teatakse kultuuriliselt väga selle kaudu. On olemas väravatorni, Estonia teater ega filharmoonia, et Eesti Kontsert vist ei räägita nii palju vaid ja siis kui tullakse siia, siis tingimata inimesi, kes kultuurselt tegutsetud tahaksid seda kohta külastada. Nii ta on, ta on niukene kui märk Tallinnas. Aga kuidas te üldse sinna väravatorni sattusite, kas saali riikliku filharmoonia poolt teile kandikul ette toodud ei kandikul midagi, see oli väga suur võitlus, siin oli meie tollane kolleegia praegu väga hea sõber Taivo Niitvägi, kes teatis neid restaureerimise, poolakad restaureerisid Tallinnat, noh, nii nagu tegi tagasi, see on super. Et seda tehti kõiki. Ja tegelikult seda torni tehtigi nagu Ortuse majaks see oli, Arnold Green oli siin omal ajal selja taga ja vot niisugune seltskond, kes aga vot nõukogude ajal ei saanud Niukest nime panna Portuse maja. Praegu kujutage ette, kui see oleks jäänud, see nimi seal oleks veel kõlavam kõikunud, eks ole, määravad onu arvates ports maja lagu, väravatorn on ka hea ja siis muidugi käis väga-väga tugev või kuidas seda teha ja mis kõik sinna panna ja noh, maksimaalne programmi läinud läbi, et, et oleks olnud ainult Orts maja selleks Eesti NSV filharmoonia bilanssi või no tähendab tema alluvusse. Ja siis esimesed aastad olime meie ja filharmoonia kammerkoor, aga noh, see on neil muidugi oli väike, aga meil on see väga varas. Ja, ja teie olete Eesti kontserti alla jäänud. Ja noh, siin on palju olnud juttu, et kõik need niinimetatud lahkulöömisel ja kõik, aga ma olen alati passiivne, mind ei huvita välised muutused, linduvita tants, sisemised muutused ja kui üks asi toimib, siis seda ei ole vaja lõhkuda ega, ega muuta. Küsimus on olnud ainult seda, et, et kes on saanud rohkem aru seda seltskonda, seda meest mitte segada. Ja mida kiiremini need muutvad inimesed, kes seal vahetasid, sellest aru, said seda paremini. Meie koostöö sujus, sest et mulle ei meeldi, kui mulle midagi ette kirjutatakse. Jätkame jutuajamist Aivar Mäega. Kui mõelda nüüd tagasi veel sellele kunstilisele poolele sai ju igasuguseid projekte tehtud külalisorkestreid kutsutud, mis nendest on nagu endale jäänud südamesse. Projekt nagu jõle halb sõnade kogu see Eesti vabariik on üks suur projekt Maarjuma, need Neid muusikalisi sündmusi, kui sa tahad nendest kuulda, ütleme nii ja oli ju see aeg, kus klassikaline muusika ka tuli koos rokkareid ja popmuusikaga nagu esiplaanile. Ja summad, mida klassikas hakati maksma, olid müstilised. Sinna ja algusaegadesse ikka ju kolme tenori projekt, kus püstitati nii-öelda honoraride rekordeid. Aga mis tollel ajal jah. Me tahtsime olla, nagu ma ütlesin, suuremad ja vägevamad. Me tahtsime olla võrdne võrdsega kõikide Euroopa kontserdisaalidega. Ja mis seal salata, kaanov me tõime ju siia kudeorkestrites räägime siis Berliini, Filharmoonikute orkester, Tepparii Londonisse, foonikud, kõik kõik, kes iganes või BBC või ma arvan, et orkestrites siis tuligi, BBC oli esimene, millega me tohutult vaeva nägime ja, aga me reageerisime ära ja noh, plussis lauljat. Tol ajal oli moes niukesed. Lauljad, kes võib-olla enam ooperilavadel esinenud, aga tegelesid kaladega, oleks kõik kas kana või, või kosekareras veidi tal neid oli veel. Et neid ei tohi üsna palju ja siis tuli vabaõhutemaatika sisse, mis läks üsna populaarseks. Sest ma mäletan, et kareirasega Me püstitasime ka Tartu lauluväljaku rekordi, et seal oli vist tsirka 15000 piletit müüdud. Mis veel kõrva noh, jah, eks kõik linnad tahtsid saada oma ja neid telefonikõnesid, mis pärast selliseid üritusi tuli vabaõhuüritusi. Neid oli meeletult palju ja ega igale poole ei jõudnud. Aga meil oli idee selles, et me algatame ja linn peab ise edasi minema. Noh, see oli tõrva, see oli Põltsamaa, Põltsamaa nüüd jätkab, eks ju. See oli Pärnu kirjanikkonna ava, see oli Tallinna lauluväljak, kus me tegime android, Weberi, kala ja seal istus toolidel 27000 inimest. Või, või mis mul praegu meelde tuli. Kui võtame siit kommertsi poole pealt, siis mamma Mia, muusikal, mida me tegime Saku Suurhallis ja ka 15 etendust või mida iganes, ei ole enam meeles. Aga kui me jõuame Estonia kontserdisaali, siis noh, seal ongi kante käinud, käis enne nii-öelda nõuka ajal ja keska löödi kõigega kõige eredamad näited, kindlasti on minu jaoks Grigori Sokolov No ma ütlen, et ma ei hakkagi neid eraldi välja lugeda, neid on nii palju, keda võiksid välja lugeda tollel ajal ju ma mäletan, kui õnnelikud olime, teeme siia kick Singers'i, et see oli ka nagu suur saavutus. Aga hiljem muidugi staare ja häid muusikuid käinud üsna kõvasti ja. Ma arvan, et Eesti Kontsert täna töötab kui üks korralik Euroopa kontserdisaal ja ja kui me vaatame seda mängukava, siis uskumatult nimed, mis kõik läbi uksed. Ja publik hakkas tagasi voolama kontserdisaali. Vabaõhuüritused olid teadagi need olid väga populaarsed, aga, aga ilmselt ka tänu nendele leidsid osa inimesi teiega kontserdisaali. No üks oli see, et Eesti Kontsert muutus kaubamärgilt hästi võimsaks, väga populaarseks ja ei saanud tänu rääkida nagu mingist vaesest organisatsioonist vaeste eriti keegi ei tahaks nagu liituda. Aga jah, ütleme, ta paistis, sureb välja, kui ta tegelikult oli. Ja inimestel tekkis huvi, tänu nendele vabaüritustele liitus meiega uut publikut, kes ka nii-öelda talveperioodil külastasid kontserdisaale. Ma ei ütle, et me mõtlesime kogu aeg, et kuidas mängida nagu üldtuntud repertuaari, aga repertuaaripoliitika ja see see ninapidi üsna hea olema, et väga äärmusesse ei paiskuks, selleks olid omad festivalid, sind nüüd festival. Aga mul on hea meel, karukeste regionaalfestival ei tule nagu surema, nii et mida ta seal juba 20 aastat. Andres Uibo seda vedanud, et saan, saan uskumatu, või, või Saaremaa ooperipäevad. Mis oli ka, et ma ma mäletan seda hetke mani tol hetkel Vanemuise teatris tööl veel. Ja kui tolleaegne Kuressaare linnapea Urve Tiidus hiljem minister tuli, istusime koos terrassile ütles, et Saaremaa ooperipäevad on pankrotis. Et kas Eesti kontserti ei tahaks nagu midagi ette võtta. Ja siis ma mõtlesin, et no hea küll, et me korra tuleb ja vaatame, kuidas, kuidas tunne on. Ja tunne oli väga kehvadest, meid pandi kohe kokku võlausaldajatega, kes kõik nõudsid raha meie käest et liigub jalakas nendele võlgu ja sellegipoolest kuidagi me selle käima lükkasime ja algul oli see üsna keeruline. Nagu ma ütlesin, et rahvas oli pettunud, rahvas ei saanud etendusi, raha ei makstud tagasi. Ma tean, et Odessa teatrid siia, rahad saamata ja nii edasi, nii edasi. Aga noh, täna Saaremaa kaubamärk, ma arvan, suvel üks kõige võimsamaid kaubamärk, mida külastab siin 10 15000 inimest, nii et noh, et kõik töötab. Ja seoses selliste grandioossed ettevõtmiste ja korras ilusate majadega võib öelda ka, et Eesti kontserdisse tulika lamuur Glamuur glamuuri me tõime sisse juba varem, et jällegi kui olid need ajad, kus publikut oli vähevõitu siis eks me otsisime siit ja sealt. Ma arvan, et esimene, kõige kõige parim näide ja kindlasti esimese jaanuari kontsert meil oli vaja leida nagu adressaat igale suurele kontserdile, mis viis meilt nagu piisavalt palju raha välja ja selge see, et esimesel jaanuaril korraldada kontsert on enesetapp. Esiteks ääretult kallis, kui kõik puhkavad Jäärsena töölajad. Aga jällegi asi läks tööle ja täna asi seal oli, piletid müüakse ära nagu tunni ajaga. Aeg-ajalt on selle kontserdiga ka ebaõnnestumisi, ütleme, et sihtgrupp, kellele seda esitatakse ja see kava ei ole alati kooskõlas. Aga enam-vähem, aga töötab see asi ideaalselt ja neid nii-öelda glamuuri üritusi on seal veel ja veel ja veel ka ERSO-l on olnud paremaid ja halvemaid aegu, aga ka Erzonotsikul, nii et kui me täna vaatame tegelikult kontserti müüke, siis ka ükskõik mis kontserdile on väga raske pileteid saada ja täna ei tehta ainult kontserti, vaid igal juhul üritatakse siduda seda kas kuidagi filmikunstiga, videomaailmaga tantsuga või minu pärast moega. Nii et ma arvan, et see sünergia töötab ja selleks, et publiku hulka kasvatada, igal juhul tuleb sellega tegeleda ja sellega tegelebki rahvusooperigapäevaselt, et siin ei ole midagi teha. Aitäh kutsumast ja palju õnne Eesti kontserdile. Pärnu kontserdimaja alustas tööd aastal 2002. Marika Pärk, teie olete sellest ajast kontserdimaja direktor. Kuidas teil praegu läheb ja millised on teie jaoks need aastad olnud? Aitäh küsimast läheb kenasti. Me oleme päris ilusa suure jälje juba endast jätnud nii pärnumaalaste südamesse kui ilmselt et üle Eesti ja ei saa kurta ka rahvusvahelise populaarsuse vähesuse üle, nii esinejate poole pealt kui ka publiku poole pealt, et võib-olla tõesti need 14 15 aastat tagasi olnud kõhklused ja kahtlused, kui selle maja planeerimisega alustati, et noh, kes seal käima hakkab, et mis seal tehakse. Kust need inimesed saali kuulama võetakse või kui palju neid artiste nüüd ikka on nõus Tallinnast kuhugile mujale tulema? On täna hea meel kõikidele nendele kahtlejatele öelda, et tulevad esinejad, tuleb publik ja majas ikka. Kui me teeme aasta niisugust statistikat, et siis vähemasti üle päeva on mingi üritus majas? Jah, päris kalendri järgi lahti võttes on kindlasti ka näiteks, et on neli päeva järjest midagi ei ole, aga siis võib juhtuda päevi, kus on hommikupoole lastele ja õhtupoole täiskasvanutele. Et aga jah, üle ühe päeva tuleb see statistika nagu, et on, on publikul põhjust majja tulla. Aga kuidas selle publikuga ikkagi on, Pärnu on suvepealinn, kas seda publikut ongi siis rohkem suvel? See on nii ja naa eestikontsert, et esimestel aastatel, kui me alustasime, pakkusime ka ise Eesti kontserdikontserte suvekuudel aga Pärnu on mainekate suvefestivalide koht ja mina olen täna seda meelt, et teeme parem koostööd, meie pakume maja näol head teenust, et kõik nende kontserdid toimiksid, et oleks toolid, puldid, klavereid, et oleks teenindajad, et oleks saalid puhtad, korras ja teised korraldajad hoolitsevad siis sisu poole veest, et ma arvan, et ei ole õige nii väikeses linnas või ka Eesti mastaabis võistelda, et need ühel päeval on Järvi festival ja teisel päeval tingimata Eesti Kontsert peab mingi oma kontserdi tegema. Et ma arvan, et see sünergia sellest võidab nii publik kui ka kõik korraldajad, et nii, et selles mõttes meie oleme jäänud need suvekuudel küll teenindama kõiki teisi festivale ja korraldajaid, aga siis Pärnu kontserdimajapoolsena nii-öelda eesti kontserdi kontserdielu vedamine käib siis septembrist maini. Publikuga on nii ja naa, suvel on suveturisti Eestist pärit välismaalt tulevat mõni, kes satub juhuslikult, ta on lihtsalt Pärnus puhkamas mõni, kes tuleb teadlikult selle või teise kontserdi pärast ja jääb ühtlasi ka puhkama. Talvine publik, kui on rohkem Pärnu inimene, pärnumaalane ka Eestist sõidetakse teatud projektide puhul kindlasti meie saali seda kuulama, kuna lihtsalt, et pean nüüd natukene kiitma, et Pärnu kontserdimaja akustika on oluliselt parem kui Estonia kontserdisaali oma ja mõned projektid, mida siis nii-öelda tõelised muusikagurmaanid tulevad ikkagi kuulama Pärnu kontserdimajja. Ja võib-olla ongi nii, et seda turisti satub talve poole natukene vähem, ei saaks öelda, et teda üldse ei ole. Aga et see hooaeg septembrist maini on ikkagi eestimaalaste pärak. Mida te meenutaksite Pärnu kontserdimaja, sellistest suurematest töövõitudest ja tähtsündmustest? No võib-olla ennekõike on Pärnu ooperipäevad need, mis on ka Pärnu kontserdimaja kaubamärk ja mis sellel suvel siis tulevad kaheteistkümnendat korda, et me tegime 10-l aastal järjest. Aga siis leppisime kokku, kuna Pärnus on teine ooperifestival veel promfest. Ja jälle niisugune mõistlik kokkulepe, et ärme siis konkureeri ja teeme siis kordamööda aastatel, et paari aastaarvud jäid siis Pärnu kontserdimaale, Pärnu ooperipäevadeks ja paaritutel aastatel on siis tromphest ja võib-olla need ooperipäevad, nende kasvamine, nende eripärasuse leidmine, et mis siis täna on just nimelt see, et kas need ooperit, mida Pärnu ooperipäevade raames mängitakse, on olnud Eestimaa lavadel nii ammu, et seda enam keegi väga ei mäleta või pole üldse olnud. Ja teine printsiip, et kas teate ter, mis siis on Pärnu ooperipäevadel külakosti toomas, ei ole Eestit varem külastanud või siis tõesti ka väga väga ammusel ajal. Et väga tore, meil on päris mitmeid kordi õnnestunud mõlemat printsiipi silmas pidada. Aga nüüd sellel suvel 12 kümnendatel ooperipäevadel, et tuleb Peterburi kammerooper aga ooperid on põnevad ja intrigeerivad tonitseti Peeter esimene ja Aciedriini mitte ainult armastus. Et võib-olla need ooperipäevad on nagu meie meeskonnale kõige südamelähedasemad ja nagunii-öelda oma laps. Aga põnevaid kontsert on nendesse aastatesse ju tohutult jagunud ja võib-olla ennekõike see, et et kuidas me nagu jõudsime kan saali niisugusele kasutamisele, publikul oleks põnev, et mulle meenub kohe üks Berlioosi suurvormi ettekanne, kus siis pillimehed olid publikuga rõdule segamini paigutatud ja missugust elevust tekitas ja, ja keegi veel mängis koridoris, jaa, jaa, ja see oli pärnakate jaoks nii uus ja ootamatu ja ja just niisuguseid väikseid nippe, et, et noh, kõik artistid ei ole kogu aeg laval, et kuna meil on ka koorirõdu ainus saal Eestimaal, kus see on olemas, siis saab seda väga hästi ära kasutada. Ja isegi oreli seest on solist astunud välja ja üleval seal orelivilede kohal oma aariat esitanud, et niisuguseid just põnevaid leide. Et kuidas seda kontserti mitte ainult et teda on tore kuulata ka, et natuke on ka vaatamise põnevust. Te olete tegelenud aastaid ka Saaremaalt päripäevadega ja viis esimest aastat ehk et need Saaremaa ooperipäevade käimalükkamine, et oli põnev aeg. Nüüd vahel tagantjärele meenutades. Ma mõtlen, et et me tookord selle Aivar Mäehullusega kaasa läksime heas mõttes hullusega, et et kui Eesti kontserdile see pakkumine tehti et ikka saarlased nii ooperipäevi tahavad ja, ja nendel omal seal nagu hästi asjad ei õnnestu. Et siis kuidagi oli see Aivar esimene mõtlemine, et sina Pärnus juba teed ooperit, et küll sina siis tead, et tee siis Saaremaal ka. Ja eks see raskus natuke selles mõttes oli, et. Ma ei tahtnud ju, et need festivalid oleksid ühtemoodi, et publik tuleks, ta oleks Pärnus ja siis oleks Saaremaal. Ja mul ongi täna hästi hea meel, et need ongi kasvanud kaheks täiesti erinevaks festivaliks. Et võib-olla natukene tõesti repertuaari, kes on Pärnu ooperipäevad nõudlikumad ja Saaremaale julgevad võib-olla minna ka kõik need, kes varem pole ooperis käinud, et seal on ikkagi ka head Travjaatat või don vannid või, või haaremiröövi või mida iganes, aga et aga see Saaremaa algusaeg oli põnev. Borgi ABS-i projektiga me alustasime ja, ja kuidas sealt telgist tuul läbi käis. Või ime see telk püsti oli, aga, aga me astusime õiges suunas toona ja, ja ma olen nüüd ka iga suvi kohal käinud ja vastan mõnusa rahuloleva pilguga, et see festival on hakanud oma elu elama. Ja see oligi valgusesse eesmärk, et et see oleks üks tõeliselt suur ja hea festival. Et kui sügisel inimesed kokku saavad, siis nad küsiksid omavahel, aga kas sa Saaremaal käisid, ma arvan, tänaseni on räägime ka probleemidest aeg-ajalt nagu leian endas niisugust küsimust, et missiooniga inimesi või et kelle kutsumus oleks selles majas töötada. Et nende leidmine on ka tegelikult ikka üsna raske, et olenemata ametikohast, kas lavameister või on see kohvikus teenindaja, et ta natukene peab olema ikka heas mõttes hull, et sest graafikud on vahest niisugused, et et noh, ei olegi väga aega koju minna ja sa pead seda tööd ja seda muusikat väga armastama, olenemata oma ametipaigast, et seal majas nagu vastu pidada ja ja võib-olla see on jah, see mure, et, et kui meil keegi hea tööta ära läheb, et siis sinna asemele leidmisega meil on ikka tükk tegu ja, ja vahest on nii, et päris mõni koht on olnud pikalt tühi, et noh, ei leia inimest, aga see ei tähenda seda, et meil töö tegemata jääb, ülejäänud lihtsalt panevat mingiks perioodiks õla alla. Ja muidugi võiks noorte muusikahuvi olla suurem, et väga palju lapsi on kontserdil ja siis tekib mingi tühi auk. Ja siis gümnaasiumis sõltub väga palju sellest muusika õpetajast, kes nad kas toob saali või ei too saali. Pärnus on olemas õnneks mõned väga tublid gümnaasiumi õpetajad, et kes tuleb terve oma gümnaasiumi seltskonnaga ja, ja mis veel kõige olulisem, et noored on ka pidulikult riides, nad on tulnud kontserdile. Mulle hästi meeldis, kui oktoobris oli Marcel Kits oli lavale, tuli lavalt maha, pärast ütles, et kuidas te seda teete, et nii palju noori oli saalis ja teate, kui hea minul laval oli ja ma jõudsin märgata, kui pidulikud need noored olid. Ja see oli uskumatu tunne laval olla, loomulikult noor artist esinemas noortele, et neid noori võiks veel rohkem olla, et põhikooli osas toimub nagu mingi kadumine ja hästi selles suunal. Me oleme küll võtnud väga oma niukseks hingeasjaks, et ikkagi iga see põhikoolilaps vähemalt korra õppeaasta jooksul astuks meie saalist läbi. Teie majas töötab ka Pärnu muusikakool, kui paljude muusikakooliga teete koostööd muusikakooliga, me teeme väga palju koostööd. Kõigepealt on nende toredad kontserdid, osaliselt ka meie teenindada. Katsume väga palju pakkuda ka neid võimalusi. Kui tuleb keegi, kes tahab, tellib kontserti, et tal on mingi kinnisem üritus, aga ta tahaks lapse esinema siis loomulikult esimene pakkumine muusikakoolile. Siis meil on niisugune tore traditsioon telkimas. Kuna meie kohviku nimi on Café tšello, siis eriti armastatud pill on selles kohvikus tšello loomulikult. Aga me oleme ka teinud teistlaadi niisuguseid päevaseid, kohviku, kontserte, linnarahvale tasuta ja lapsed naudivad seda esinemisvõimalust, et noh, tore on seal saalis esinemispraktikat teha küll. Aga veel toredam on, et kui on publik ka, et selles mõttes meil on hea koostöö ja otse loomulikult ka koostöö selles vallas, et kui keegi eriala õpetaja tuleb, ütleb mina, tahan nüüd oma lastega minna kontserdile, et mis võimalused meil on. Et siis, kui meil on võimalusi natukene seal teha piletihindades mööndusi, siis kindlasti, et see muusikakoolilaps ikkagi näeks seda ehedat artisti seal laval, seda enam Nad praktiliselt kõrvuti saalides või klassides harjutavad mingil hetkel. Maakondlike kontsertidega tegeleb produtsent Toivo tuberik. Tegeleb maakondlike kontsertidega ja see on tõeline armastus ja kirg viia muusika nii paljudesse kohtadesse Eestis, kus vähegi võimalik. Ja ma olen ise naljatamisi öelnud, et ma viin selle maksumaksja raha sinna maksumaksjale tagasi, kus ta noh, jutumärkides röövitud on mitte raha näol, aga muusika näol, siis ma pean ühte sellist kontserdisarja nagu muusika Eestimaale. Tänavu on viies hooaeg, mis algas mõnest maakonnast ja tänaseks on ta laiunud üle kogu Eesti, nii et kõigis 15. maakonnas keskeltläbi kuskil 35 kuni 40 partneriga, mõned kukuvad ära, mõned tulevad juurde. Aga kuskil niimoodi ta on. See on selline huvitav tööd, muusika žanriliselt on peamiselt tegemist ikkagi klassikalise muusikaga ja ja ka Tšassiga ja näpuotsaga ka sellist folkija headlasendist, pop folkivad seda ka. Ja kindlasti mitte just sellist kommertsmuusikat, mis, mis iseennast ära toidab, mida muidu on kerge kätte saada. Milliseid kontserte on paremini maakondades vastu võetud? Ma usun, et see on väga erinevalt, et nii nagu inimesed on erinevad, nii on ka maakonnad erinevad ja, ja kuidas see 1000 muusikakoolid ja see on väga palju selles kinni. Aga noh, nagu ikka vokaalmuusikast yhte keegi ära, et vokaal on ikka alati kõigi lemmik ja väga meelsasti kuulatakse. Tõniste, mis alati koguvad ka korralikult publikut ja no mis viimasel ajal on väga populaarsed, need on ju see on see, mis, mida me koos teeme. Televisiooni ja klassikaraadioga, see on klassikatähed. Nendega on tohutu suur rõõm minna välja, neid võetakse hästi vastu ja nad on hämmastaval kombel, nad on nagu staarid, nagu popstaarid, mäletan kunagi. Marcel Kits, aga kui ta oli just võitnud ja natukese Kuusalusse kuskil marssal andis pool tundi autogramme pärast kontserti? See on hämmastav. Lõppev saade oli Eesti kontserdiajaloost rääkisid Aivar Mäe, Marika Pärk, Inno Kivi, Toomas Velmet, Andres Mustonen ja Toivo tuberik. Saate koostas Kersti Inno. Järgmistes saadetes vahendab toimetaja Anne promic nii kuulajailt muusikuid kui toimetajailt kogutud mälestusi erilistest hetkedest ja suurtest staaridest. Kontserdisaalides.