Tere päevast, head kuulajad, jaanuarikuu on lõppemas ja seda põneva muusika nädalaga, mis pakkus meelierutavaid elamusi eeskätt muusikateatrisõpradele. Aga pärjatud said ka Eesti parimad koorid ja kõlas kaunist kammermuusikat. Enne seda, kui Tibsed mesi lähemalt vaatame, heidame tagasivaatava pilk kogu nädalale. MINA, OLEN, rebrummik. Iga ja reedel, 22. jaanuaril esietendus rahvusooperis Estonia noore andeka saksa lavastaja Tobias kratseri nägemuses Verdi ooper Haeda. Peaosades olid Hei, Veskus, Chooniani ja Monika-Evelin. Liiv juhatas dirigent Vello Pähn. Kui teda lavastada väga traditsiooniliselt, siis ta on üks kõige suurem pompöösset vaate mängulisem ooper, kus on kunstnikul võimalik oma fantaasiat meeletult kasutada teise vaatuse grand finaalis, eks ole, et ma ei oska öelda, mis see fenomen on, aga ma arvan, et eelkõige muusika ja siis kõik muu, mis sinna ja loomulikult peavad olema head lauljad. Nii rääkis peaosa, aidad kehastab Heliveskus. Sellest, kui traditsiooniline on seekordne aida lavastas ja kui head lauljad, teeme juttu ka tänases heliga. Vestlusringis. Etendusel käisid Peter Pedak, Kerri Kotta, Eerika Eensalu. Samal õhtul aga tehti ooperit ka maja teisel poolel kontsertetenduses. Mood on ooperis kuulsime noori soliste Eestist, Lätist, Leedust, Horvaatiast ja Bosniast. Eesti riikliku sümfooniaorkestrit juhatas Risto Joost ja etenduses osalenud modellid, näitasid Katrin Kuldmahud kollektsioon. Meil selline kunstide ühinemine Estonia kontserdisaalis sellist kooslust, kus on orkester laval palju soliste ja samal ajal moeshow, ei teagi, kas üldse kuskil maailmas on varem tehtud. Nii et me oleme siin pool aastat seda ette valmistanud ja täna on siin, ma usun, et publikul päris põnev arvas saates reporter. Riikliku sümfooniaorkestri direktor Kristjan Hallik. Etendust käis kuulamas ja vaatamas fotograaf, laulja ja muusikaakadeemia õppejõud Jaan kribel ja sellestki kuuleme täpsemalt tänases vestlusringis. Peale muusikauudiseid oli aga skaala kontserdil Estonia kontserdisaalis aastapreemiaid, Eesti kooriühing. Aga auhindu ei saanud, ainult koorid, delta stuudios käis külas aasta koorihelilooja Andres Lemba. See on ikkagi suures osas väga spontaanne, et nii nagu mul mõte tuleb, kui ta tuleb, siis nii ta sinna paberile saab pandud ja pärast ma loomulikult püüan seda siluda ja kohendada ja teha söödavaks, aga jah, niimoodi ise ma midagi konkreetset iseloomustamiseks küll ei oska, nagu siin öelda. Päeval, 24. jaanuaril astus nordea kontserdimajas üles maailma tippbariton Dmitri Forstovski. Nii rääkis maailma tippbariton oma klaveripartnerist, kellega koos nad esitasid Veneromansse ja Richard Straussi laule. Muidugi oli kontserdi täismaja ja lava täitus roosis ülemitega, olgugi, et sündmus peaaegu eiraklaamitudki. Sellest õhtust jagavad muljeid laulja Taimo Toomast ja liit, pianist Martti Raide. Teisipäeval esinesid Estonia kontserdisaalis Indrek Vau, Heigo Rosin ja Johan Randverekavas oli teiste hulgas innovaatiline inglise helilooja Maicel näiman ja ka teised. Kangro diskleebida Me Johaniga oleme juba väga mitmeid kordi laval esitanud, aga tuleb täna jälle, et meile väga meeldiks reas ja ja see energia, mis või sünergia, mis laval tekib, seal on alati väga, väga siin positiivne tõmbavalt, nii meile kui publikule. Nii rääkis löökpillimängija Heigo Rosin. Kontsert on klassikaraadio kodulehel järelkuulatav. Täna õhtul avavad MustonenFestil pianist Boris Berezovski, segakoor Latvija ja Eesti riiklik sümfooniaorkester dirigent Andres Mustoneni juhatusel. Avakontserdil kuuleme Aleksander Raskathovi Bütsantsi missa, esiettekannet. Mind ei huvita kontserdid üldse, tegelikult ei ole kunagi huvitanud, mis sõnum kontserdiga tuleb. See iga kord ei pea olema mingi religioosne teos, aga vaata, milline sõnum, mida sellega peaks nüüd inimesele ütlema ja kas see on inimestele vajalik? MustonenFest kestab järgmise nädala lõpuni ja sellest kuuletega järgmises helgaja saates. Nüüd aga jätkab nelevasteinfelt muusikauudistega mujalt maailmast. Muusikauudised maailmast. Muusikauudised. Laupäeval, 23. jaanuaril anti juba kolmeteistkümnendat korda välja Eesti kooriühingu preemiaid. Aasta kooriks kuulutati lausa kaks koori, need olid rahvusooper Estonia poistekoor ja nurmes segakoor. Aasta dirigendiks sai Küllo kokku ja aasta koorihelilooja on Andres Lemba. Oli ka teisi kategooriaid, näiteks aasta puhkpilliorkester on ellerbrass, aasta dirigent-muusikaõpetaja Heli Roos. Aasta nooreks dirigendiks kuulutati Kaspar Mänd ja aasta noor orkestrid. Oli ainult 2015, on Riivo Jõgi. Aasta orkestri dirigent, on siis Priit sall ja aasta parimaks teoks loeti Nargen festivali tegevusaasta toetajateks olid Eesti Autorite Ühing, Tabasalu muusikakool ja Tallinna linn ja aasta korraldajad Maarja pärija, Triinu Arak ja Meeli Müller. Aastakoostööpreemia pälvis Aga Veljo Tormise tuuriselts ja aasta kooriplaadiks oli Tartu Ülikooli akadeemilise naiskooriplaat nimega võrsed. Pidulik galakontsert, mis 23. Rail Estonia kontserdisaalis toimus, on lähiajal eetris ka klassika Raadios. Nüüd uudiseid mujalt maailmast. 24. jaanuaril jäi pooletunnise etteteatamisega ära Dresdeni Filharmoonikute kontsert sest 84 aastane maestro Gennadi Rostestwenski kukkus vahetult kontserdi eelkontserdisaali esisel lumisel kõnniteel. Asendusdirigendi niivõrd lühikese ajaga enam ei leidu. Ja dresstjaniorkest randid olid muidugi väga pettunud, et terve nädala kestnud fantastilised orkestri proovid heitypnenud kontserdiga. Moskva leinab 73 aastast tšellistid miitri Millerit, kes tegutses 30 aastat. Suure teatri tšellokontsertmeistrina. Dmitri Miller oli ka Moskva konservatooriumi õppejõud ja lisaks orkestri ja pedagoogitööle tegeles ta aktiivselt soolokontsertide andmise ja plaadistamisega. Bostoni sümfooniaorkestri publikuga peaproovis leidis aset juhtum, mille käigus paluti dissaalist lahkuda emal, kel oli kaasas aasta ja kaheksa kuune laps kes ei teinud kontserdi ajal mingisugust lärmi. Bostoni saalis on nimelt keeld tulla kontserdile alla neljaaastaste lastega. Vastandina Bostonile D aga hiljuti Milano La Scala ooperimajas sellised kontserdid, kuhu saavad üheeurose piletiga sisse kõik vanemad koos mis tahes vanuses väikelaste või beebidega. Kansas City sümfooniaorkester korraldab. Aga projekte. Beebidega saab külastada orkestri proovi ja istuda otse orkestrantidega üheskoos laval. Bostoni juhtum paneb mõtlema, et kui varakult, siis ikkagi võiks väikeseid lapsi muusikat kaja kontserdieluga harjutada. Hiljuti anti teada, et 2016. aastal jääb ära mainekas lonkti Booker Aspeni konkurss lauljat. Selle põhjuseks on mõistagi rahanappus ja konkursi korraldajatel võtab suurt finantsressurssi aega et teha konkurss sotsiaalmeedias rohkem nähtavaks ja samuti tegeletakse lonkti puu konkursi aktiivse voogedastuse ehk stream imis võimaluste väljatöötamisega. Longtivoo konkursikomitee tee lubab korraldada vokalistide konkursi aga aasta võrra hiljem ehk aastal 2017. Lonkti puukonkurss on väga vana ja mainekas ja toimub juba 1947.-st aastast alates. Ja lõpetuseks veel üks Eestiga seotud uudis. Saaremaalt pärit saksofonimängija, laulja ja helilooja Pillerite reis pälvis 15. jaanuaril Kopenhaageni kontserdimajas finaalkontserdil looga dekat üleen Taani noorte tulevaste džässheliloojate konkursil esimese koha. Finalistide seas olid ka brasiillane trafalgi meenes ja taanlane Ben lund. Kontserdil esitas finalistide lood Euroopa üks parimaid kollektiive ehk Taani Raadio bigbänd ja kogu kontserdi kandis üle Taani raadiot. Pillerite rei talent. Tee on märgatud ka kodumaal Eestis, kus sama lugu dekatuleen pälvis 2015. aastal Naissoo konkursil esimese preemia. Taani heliloomingu konkurss on mõeldud alla 30 aastastele noortele ja seda korraldab 2007.-st aastast Taani laulukirjutajate gild muusikauudistega stuudios nelevasteinheld. Muusikauudised maailmast. Muusikauudised. Meil on möödunud üks vokaalkunsti seisukohast väga põnev nädal, võib-olla isegi suurimaks sündmuseks oli Dmitri karestovskija Ivari Ilja kontsert nordea kontserdimajas, aga olgugi, et Eestis käis selline maailmastaar, jäid paljud soovijad sellest kontserdist ilma, sest lihtsalt eestikeelsetes kanalites oli sellest juttu niivõrd vähe või peaaegu ei olnudki. Sellest hoolimata oli see kontsert muidugi viimse kohani välja müüdud. Aga veelgi rohkem poleemikat tekitas Aida esietendus Estonia teatris reedel, 22. jaanuaril. Samal õhtul toimus maja teisel poolel Estonia kontserdisaalis üks väga uhke sündmus. Eesti riikliku sümfooniaorkestri ja Katinguldma moeetendus. Mood on ooperis alustaksime Forstovskist. See oli tema ainuke kontsert Euroopas. Edasi sõitsid nad koos Ivari hiljaga Ameerikasse. Kaanigi hoolis on nende järgmine kontsert seitsmeteistkümnendal veebruaril ja mõtlesin, et kas see võib üldse olla Ivari Ilja teene, et laulja andis oma ainukese Euroopa kontserdi Eestis. Ma arvan, et kindlasti on, seal on oma seos olemas ikka, kuna ta on siin ka juba varem käinud ja nad otsustasid siin nii-öelda esimese kontserdi teha, ehk nagu öeldakse, suure proovi publikuga. Kas olete varem Kaagorozdovski kontsertidel Eestis käinud? Jah, mina olen küll, ta oli nagu esiteks kui sellise kvaliteedi ja kui selline MegaStar Eestit külastab, siis seda kontserdit minna kuulama ja ka alati on see kasutegur väga suur, sest sa näed ikkagi väga kõrge tasemega meistrit mõlemad, nii Ivarid kui Dmitri ja ja seekord võib-olla see huvitav aspekt oli see, just, et ta ei olnud oma vormi tipus ja on teada, et ta saab keemiaravi. Tal oli peavähk, tuvastati millest ma nagu ennem kontserdid tegelikult ei teagi midagi eriti selle kontserdi jooksul teada ja siis teada, et tegelikult viimase minuti ei olnud kindel, kas seda kontserdit laulab siis näha, kuidas tõesti oma meisterlikkusega ta kandis selle kontserdiga väga uhkelt välja. Aga noh, võib-olla tundes seda asja lähemalt, oli näha ka, et seekord nii-öelda ennast nii mugavalt ei tundnud, kui ma teda varemalt olen näinud. No kavas oli väga palju sellist muusikat, mida ta on juba väga pikalt laulnud, näiteks Tšaikovski Rimski osakov Glinka, aga näiteks elavas esituses, mina pole küll kunagi kuulnud teda laulmas Richard Straussi. Laule no minu info ongi, et oli Ivari idee, et ta natuke ka saksa muusikat endale kauba võtaks ja ja Strauss nagu selles mõttes võib-olla tema häälele kõige sobivam, näiteks Schuberti, seal poissi, isegi Suumanit vast ei oleks talle nii sobiv, kui Strauss. Seda ta ka ise on öelnud, et super toomas Hämpsonile. Ja seda oli muidugi äärmiselt põnev, nagu vaadata, kuidas ta selle materjaliga ümber käis ja ja tema tõlgendus oli nagu väga põnevaks, aga samas ka kui teada seda traditsiooni, siis ta ikka laulis natuke rohkem nagu ooperiaariaid, mitte kui liidi, aga veel kord sellise suure meistriga ka siuksed asjad on lihtsalt põnevad jälgida, aga ütleme stiili puhasta nagu päris minu jaoks ei olnud. Aga Marty, kuidas sulle tundus? Ei, ma Taimuga tegelikult täiesti nõus selles suhtes ühest küljest kahtlemata ikka ääretult suure kaliibriga kunstnik ja kunstnik kuud tuleb öelda, sest et ega see, mida Ivari teeb kontserdilaval nii-öelda lauljaga koos, et see on ikka väga kõrgest klassist ja väga nauditav, on temaga Baeri mäng, tema oskus karaktereid luua. Atmosfääri loome see õhkkond, mille ta ette valmistab lauljale. Et tõesti suurepärane ja noh, ühest asjast, mida Taimo siin nagu ei rääkinud, mida peab võib-olla ka silmas pidama, et ikkagi see saal, ma kujutan ette, tegelikult kammerlaulu jaoks on kõike muud kui sobiv. Et me eeldame teatud mõttes sellist intiimset õhkkonda ja psühholoogiliste nüansside teenusi seal aga selline ruum, kus seda akustikat siis tehniliste vahendite abil nagu tekitatakse, ma ei kujuta ette, mis tunne seal laval olla, et kui palju sa nagu ise tagasisidet sealt seal saalis ja üldse nagu tajud seda, et kui palju seal jõuab publikuni, vedas mu hääl nii-öelda kannab viimaste ridadeni välja, et see on kindlasti väga problemaatiline ja ma olen väga raske ülesanne ka lauljale, eriti teades ja mis tema elus siin viimasel ajal juhtunud, et see, see kõik jätab oma jälje, et, et selles suhtes ikkagi suurepärane tulemus ja meisterlikult ja väga targalt, et tehtud kontsert just nimelt Kavokaalses plaanis, et seal ei olnud nagu mitte midagi, mis oleks jäänud kuidagi juhuse hoolde või nii-öelda usaldatud lihtsalt seda häält, et või see ka muusikaliselt, et küll ta raid ise läheb. Forozdovske on selline mehine artist ja väga kandva häälega väga hea vokaaltehnikaga väga hea hingamisega, mida me ka kuulsime siin mitme loo lõpus ütleme Straussi Befraitisi, kui pikk see viimane noot on, tavaliselt lauljad seal kuskil fileerivad selle maha, noh ta pidas seda ausalt lõpuni ja, ja veel, ütleme nii-öelda väljenduslikkust kvaliteedis lõpuni tsivad mingi hääbumine seal, nii et täiesti ikkagi müts maha. Aga eks ta jah ole, et mõnes mõttes võib-olla eeldaks või noh, oleks odanud natuke just nimelt kunstilise elamuse seisukohalt ka võib-olla nihukeste värvide julgemad kasutamist. Aga ma arvan, et siin ei saa küll mitte mingit täiteid ka teha teinegi laulja samas olukorras seisuses ruumis. Isegi tema ülesanne oli, et tema sõnum nii vokaalselt kui ka sisuliselt jõuaks saali ja enesekehtestamine või nii-öelda enda maksma panemine ka muusikaliselt, see oli ikkagi võimas ja vägev, nii et tegelikult need jõuvarud, mis tal sees on Ja ikkagi publik ilmselgelt hoidistan meeletu vaimustus tormiga vastata ei jõudnud veel enam-vähem lavale tullagi, kui juba hakkasid jälle roosisülemid ulatama. Ja ta kahtlemata see publik on nüüd eraldi teema ka veel, kui palju neid nemad võib-olla selle muusikatraditsioonist või niimoodi teadsid, aga nende jaoks ta oli ikkagi üks niisugune suurkuju tuldi vaatama ja kuulama ja mingil moel isegi võib-olla meie kontserdilavadel pisut võõras kultuslik lähenemine. See oli jah, tunda kohe, et ta ju ei pidanudki ühtegi nooti laulma, kui juba suured lillesülemid, toodid, niiet. Aga samas, kui me nüüd võrdleme sellega, mis toimus siis hooaja alguses Metropolitan is, kui talle tõesti orkestriaugust kuhjade viisi valgeid roose lavale heideti, nii et neid korjate jõudnud, siis võiks öelda, et tegelikult see aplaus oli võib-olla isegi veidi tagasihoidlik. Jah, eks Eesti publikul on veel arenemisruumi kahtlemata ja siin sai mainitud, et niisugune väga mehelik natuur ja isegi atleetlik ka oma ettekandes paiguti ja samas seal kõrval oli selline inimlik soojus kahtlemata, et kuidas ta need tervitused ja need lilled vastu võttis ja seal vist paar autogrammiga andis, et et see oli ikkagi väga liigutavalt südamlik ja näitas teda ka imiku külje pealt hästi ilusast. Väga tore oli seda kõike nagu vaadata, täiesti, kuidas selline suur artist laval käitub, kuidas ta seda lava valitseb, kuidas esitust kontrollib ja, ja seda nii-öelda kindlakäeliselt juhib ja, ja samas on seal niisugune väga meeldiv, ütleme, sarmikas, naera ka, mina ütleksin ikkagi, et, et stse naeratus küll kohati oli, aga mina ikka nägin ikka päris palju seda tööd ja vaeva kaasa hingamine, mis tal on olnud niivõrd müstiline näiteks varasematel aegadel, mille poolest on ta just nagu kuidagi erineb teistest, et ta võib neli fraasi kokku laulda, kui teine seal pidevalt hingama peab, siis seekord oli näha, et kasutas äärmiselt palju füüsilist jõudu, see ei olnud nii last kui tal on paremalt. Aga sellegipoolest kuskil ei, ei kostnud või ei olnud kuskil kvaliteet selle võrra nagu halvem, aga oli näha, et tegid tõsiselt tõsiselt tööd. Kusjuures on juba teada, et on 10 kilo nagu alla võtnud, aga ja see on lauljatele alati väga-väga keeruline. Kui sa järsult alla võtad, siis kõik need harjunud lihased nüüd järsku ei toime, siis hädaolukorras sa hakkad kasutama natuke rohkem jõudu, aga ma olen ka harjunud, nagu just tänu akadeemiale siukseid asju. Hästi jälgin, võib-olla jälginud seda liiga palju, et tavainimene seda vastu ei näe, aga siiski sega, kuidas ta tegelikult päris tihti nii ütleme lavalt ära käis ennast lõõgastamaselt ja siis mõne koha peal lase hingamine tõesti väga-väga pikk, aga kahjuks minu jaoks seal, kus ta ei oleks pidanud olema näiteks aafrika, saksa muusikas, kui on noot kaks lööki, siis öeldakse, et peab olema kaks lööki, et peatada neli või kuus lööki, kuigi sul on nagu mõnus olla. Aga noh, see on stiili küsimus ja kokkuvõttes väga huvitav ja väga hea, et ta siiski selle asja ette võttis. Ja, ja võib-olla peab ka arvestama, et emase kammerlaulu maitsen selle vene muusika kontekstis nagu arenenud ja kasvanud ja ega ta ei laulnud tegelikult täpselt Moody Straussi kui Tšaikovskit seal oli, mingisugune muudatus oli sees ja see jah, ei olnud võib-olla see, mida me oleme harjunud Lääne-Euroopa suur kujudelt seal Straussi tõlgenduses, aga aga ei saa ka ütelda, et oleks täpselt samamoodi lihtsalt, et ta laulab nagu iseennast. Selles mõttes on niivõrd põnev ja tõesti siukest meistrit jälgida, kui tal ei ole kõige parem päev patutvat veel huvitavam kui. Saab õppida ka, mis, nagu ma kuulasin, seal rääkisin vene inimestega, oli niisugune tunne, kuna ta seda vene muusikat on nii palju laulnud. Kui sa oled juba nii kõrgel pjedestaalil, siis nagu sinult toodetakse nagu pisut veel rohkem ja veel rohkem. Ja see paneb ka interpreedi ise nagu võib-olla natuke kinni mulle tegelikult ütlemiseks emotsionaalselt meeldisid Straussi romansid rohkem poliidid ja vene repertuaaris nad olid professionaalselt tehtud, tunneb igat nooti, igat sõna seal ei puudu niisugune, just et ta nagu hetkel seda läbi tunnetanud. Et see nagu sünnib hetkele, mis on nagu kõige suurem meisterlikkuse tase. Tšaikovski tuli Strastulisel, ta nagu vabanes, olgem ka ausad, ütleme, kui võrrelda ikkagi klinkati või Straussi, siis see muusika iseenesest juba ka pakub väga palju rohkem nagu võimalusi ja juba sisaldab inspireerib esinejat, et et võib-olla selles suhtes ega oligi nagu loogiline. Nii sa ütled siin, et see kohapeal hetkes syndinud? Jah, ma olen täitsa nõus sellise psühholoogilise, niisuguse läbielamise mõttes, küll aga, aga teisest küljest just temale nagu firmamärk minu meelest on ikkagi selline siin ja praegu et ta olla nagu asjas nagu 100 protsenti sees, tähendab mida ta teeb, et see on omamoodi kahtlemata kütkestas, isegi kui kõrgemad ootused on, aga see on see, mis naelutab tegelikult publiku tähelepanu ja ja hoiab seda õhustikus seda positiivset pinget. Aga läheme edasi Aidaga. Esmaspäeval käis klassikaraadiostuudio Tiiule evad, kes ütles, et ta on nõus aida kohta ütlema vaid ühe lause. Kui juba tahet. Eks see nii-öelda seitsmeteistkümnenda roduktsioonina tuua jällaedale välja, siis ma oleksin kindla peale eelistanud. Seda kontsertettekannet ilmselt see väide siis käis selle üsna omapärase lavastuse kohta ja ilmselt siis lavastusi ei meeldinud või sellega oli nagu raske pakkuda. Eks selle lavastuse kohta on olnud juba kriitikat ka ajalehtedes ja meedias. Ja, ja tõesti, siin on nii-öelda see tavapärane lähenemine üsna tugevalt muudetud aidaa, kuigi on ju ka üsna selline psühholoogiline ooper. Aga ta on siiski ka teiselt poolt ooper, kus väga olulist rolli mängivad mitmesugused massistseenid just nimelt see, see võimas ja särav kontekst ja tavaliselt see on just see, mille kaudu sageli aidad, nagu tutvustatakse või mille kaudu ta ilmselt kuidagi inimeste teadvuses on. Et see armastuslugu ka, aga see üldreeglina peaks siis alati toimuma nagu selliste väga vägevate ja säravate kulisside taustal. Antud juhul siis tõesti lavastaja ja kunstniku otsus oli, seda niimoodi ei tehta ja pigem rõhutakse siis sellele psühholoogilisemale poolele armastusloole endale ja võib-olla mõneti ka Estonia teatri nii-öelda piiratud ruumi silmas pidades, sellepärast et tegelikult, ega aidaa ei ole Estoniat, maja lätlane ja tegelikult ju kõige võib-olla sobivam ooper just seetõttu, et ta eeldaks hoopis mingisuguseid teistsuguseid mastaape. Ta eeldaks juba väga palju suuremat orkestrit, alates kasvõi sellest rääkimata võib olla puhtvisuaalselt oluliselt suuremat lava ja kõike muud. Nii et mina siin selles mõttes võib-olla põhimõtteliselt seda lavastajate otsust nagu küsimuse alla ei seaks, et teha seda natukene teistmoodi. Asi muidugi, missugused olid lavastaja valikud ja kunstniku valikud ja kuidas seda siis lahendati siin muidugi on palju poleemikat olnud. Päris huvitav arvustuse Alvar loogil näiteks kes on lavastuse kohta öelnud, et kujundi keelel puudub igasugune läbi süntaks loomingulise meeskonna esteetiline Avanti rism andis tulemuseks semiootilise kaose. Mis see lugu siis õigupoolest oli, mida tobias kratser? Proovisin jutustada. Tähendab mulle tundub, et selle lavastuse nagu huvitav aspekt minu jaoks ongi see, et ühelt poolt ei olnud ta muidugi traditsiooniline lavastus, aga mis mulle tegelikult selle lavastuse puhul nii-öelda tagasi mõeldes ikkagi meeldib, on see, et see ei olnud ka 100 protsenti selline režiooper, kus need lavastaja tõesti loob mingisuguse, täiesti oma autonoomse loo ja kasutab seda ooperit lihtsalt nii-öelda oma sageli täiesti teistsuguse loo jutustamiseks. Seda siin ei olnud, et ma usun, et see Alvar Loog väide, et see semiootiline kaos ja läbiva süžee reži puudumine viitab just sellele, et jah, seal sinna ilmselt ei ole võimalik ka vaatajal konstrueerida mingisugust paralleelset lugu. Ja see võib-olla jätab jällegi omakorda mulje, et lavastaja otsused olid sellised kaootilised või pigem tardikuleeris mingisuguseid detaile, tal oli häid mõtteid ja, ja siis neid mängiti nagu erineval moel välja. Aga et sellest justkui nagu mingisugust lugu ei tekkinud. Ma pean tunnistama, et minu jaoks tegelikult on mõneti nagu sümpaatne aspekt selle lavastuse juures just selles ja see, et ma olen nagu päris palju viimasel ajal näinud ka lavastusi, kus tõesti isegi kui see lavastaja idee ja see, tema alternatiivne lugu on huvitav, on see ikkagi mõnetiskemaatiline sageli ooperi puhul tekib selline väike punnitatud tunne juurde, sellepärast et on mõned head ideed, mille puhul võib-olla tõesti need kaks erinevat autonoomset lugu haakuvad. Aga kindlasti on ka sageli ooperis, muusikas palju selliseid asju, kus need lähevad nagu selgelt konflikti ja kus nii-öelda lavastaja lahendused näivad otsituna. Et mulle nagu siin meeldis tõesti see, et kui lavastajale oli mingi idees, ta mängis selle välja, aga ta ei proovinud nagu iga hinna eest mingisugust täiesti oma liini ajada siinjuures nii, et ta jäi nagu kummaliselt, et jah, siis sellise traditsioonilise lavastuse ja võib-olla sellise režioperliku lavastuse nagu vahepeale kõikuma jättiski nagu otsad lõpuni lahti ei olnud, noh päris kindlalt aru saada, mida seal siis mõeldi lõpuni. Ja võib-olla mis seda võiks põhjendada, sellist mõnevõrra justkui nagu väga improvisatsioonilist lähenemist on see, et kas lavastaja siin mitte ei mänginud nagu mõneti sellise reaalsuse küsimusega, et mis üldse on reaalne ja mis on ebareaalne, sellepärast toob Peri algust võiks ju nagu lugeda justkui, et see, mis sünnib, on teatavas mõttes kujutlus ja mitte reaalsus. Samas see ei ole järjekindlalt sellisena läbi viidud, see võib olla ka tegelikult reaalsus ja võib-olla hoopis nii-öelda see teine plaan. Nimetame seda siis hotellitoaks ja kus need sündmused justkui võiksid nagu toimuda, et võib-olla hoopis see, et on midagi ebareaalset, nii et siin tõesti oli väga palju Naberi plaane kokku segatud, aga mitte ühelegi plaanile. Minu meelest ei olnud antud sellist nagu domineerivat. Rolli muusikateater on igal juhul tinglik kunst, selles mõttes üks-ühele me seda ei võta, kui me elame kaasa nendele aastatetagustele lugudele, aga mina ei suuda siiski nõustuda just nimelt selle asjaga, mis on puder ja kapsad või ei liha ega kala. Et eelistaksin siiski konkreetset lähenemist, kas jääda mingisse ajastusse mingit muud loogilist lugu või täiesti abstraktse, kas või tühja lava tasandile, nagu seda nõude perse lahk on meil olnud siin lavastatud puhtalt filosoofia muusikeseta lugu kannaks praegu mulle tundub, et Saksa lavastaja jäid lihtsalt poolele teele ja kasutas natukene sellist varianti tee mille kohta diplomaatias öeldakse, et if you found con, Winst konfiust kui ei suuda neid veenda, siis ajanud segadusse aga segadusse ajamine. Ma arvan, on põhjendatud siis, kui see tõesti hästi häma pea ja on intrigeeriv, sest vastasel juhul inimesed tunnevad ennast lihtsalt düsatuna. Eerika, kuidas sina ennast tundsid peale etenduse nägemist intrigeeritud ja tegelikult mulle see lavastus väga meeldis, Ta oli hoopis teistsugune, ma mõtlen just nagu lauljate seisukohast, kuna ma ise õpin ka laulmist ja sooviks ka keegi, vahel tuleks selliste hullude ideedega mõni lavastajaid, siis saaks ennast teistsugusesse olukorda panna. Ja mul on tegelikult nende lauljate pärast hästi hea meel. Nad said selle võimaluse tõusva tähe saksa lavastajaga koostööd teha ja mis mind eriti rõõmustas olis et koor oli justkui nagu eraldi tegelane kogu selles ooperis, sest selle teatrisaali erinevate võimaluste kasutamine, see oli mul hästi sümpaatne koorisättimine loosides ja lava kõrvale lava taha või vahepeal ei saanudki aru, kus nad üldse on, et see tekitas sellise hästi ägeda efekti, mida ma ei ole selles teatrisaalis veel varem näinud ega kuulnud ja seal lauldi hästi palju pianos. Ja orkester oli hästi heas balansis lauljatega. Selles mõttes on Vello Pähn väga palju tööd teinud ära rahvusooperi orkestriga. Mulle hästi meeldis selliseid kammerlikud momendid, mis seal tekkisid, näiteks viimase vaatuse, kui amineeris üksinda laulab seal ja siis kuidagi kõik jäänud virr-varr oli seal tagant ära kadunud. See oli kõige paremini stseen terves ooperis ja ma ütleksin, et amneeris kui üldse keegi armastas selles ooperis. Jarmo just ma tahtsin just sama öelda, kuigi ta on rajat nagu sellise Egiptus ja kõik selline suursugune kõik ja siis seal sees on armastus siis seda armastust oli just selle Sammeerises pidujaks ka kõige rohkem. No kui me juba oleme hakkavad rääkima lauljatest, siis minu arvates me ei saa kuidagi mööda sellest, et laval oli väga palju liiva, kui sa pead ikkagi pidevalt praktilised, pühedama liivas, isegi siis, kui tegemist on kunst liivaga, mis väidetavalt on hingamisteedele täiesti ohutu. Kas teie jaoks oli see liiva kasutamine õigustatud? No liivalisele vägagi sellise postmodernistliku lavastuse üks ütleme selline semantiliselt väga laetud kujund, kusjuures võib vabalt olla, et see peaaegu oli tühi tähistaja, nii nagu palju asju seal lavastuses ei olnud tegelikult lõpuni võimalik aru saada, millele sellega nagu viidatakse, selge, ta oli väga tähtis, liiv hakkas tulema sealt kliimaseadmest, eks ole, nii-öelda esimese poole lõpus ja mingil hetkel see täitis, eks ole, kogu selle lava seal, teisel poolel liiva tuli, saadiku riietest pudenes liiva, valas radames oma nii-öelda seljakotist välja. Aga sellest hoolimata ei olnud päris lõpuni aru saada, kas liival on on positiivne või negatiivne tähendus või et mida ta tähendab, kas ta viitab millelegi paratamatule või veel millegile. Nii et noh, minu meelest see liiv peegeldab sedasama, mida, mida väga paljud aspektid selles lavastuses ja miks ma muide Ma arvan, et miks see võib-olla ei ole nii juhuslik, kui ta võib välja paista, on just nimelt see, et tõesti peaaegu, mitte miski selles lavastuses ei lase ennast lõpuni kontseptualiseerida. Mulle meeldivad ka sellised kontseptuaalselt väga läbimõeldud asjad, aga, aga siin mulle tundub, oli kontseptsioon pigem see, et, et tõesti jätta need asjad väga lahtiseks, et Ta ei hakanud tõesti sellise kontseptuaalse lavastusena lõpuni justkui ühemõtteliselt toimima. Ta oli tegelikult väga problemaatiline psühholoogiliselt, kui eeldada, et rada, mis on justkui nagu kangelane, siis kangelase kohta käsitast on natuke liiga palju kuskil nurgas, pea õlgade vahel. Ta justkui tahab minna, eks ole võitlema, aga kui ta tagasi tuleb, siis ta justkui nagu väga pettunult kuninga ette või vaara ette, siis valab selle oma seljakoti liivast tühjaks, mis justkui vist viitaks nagu mingisugusele kriitikale mille või kelle aadressil, kas see peaks siis nagu viitama radamese kuidagi mõistmisel või arusaamisele selleks, et loodetud kuulsus ja, ja kõik see väepealiku nii-öelda roll, mida ta kannab, et see ei ole siiski päris see, millega ta justkui nagu on rahul või õnnelik. Nii et see on samamoodi, jääb nagu lahtiseks, selles mõttes muidugi jääb väga palju seal lahtiseks ja tõesti, kui hakata nagu mõtlema, et mis siis ei jää lahtiseks, siis seal Ameerise armastuse alamas suhtes, mis on üsna ilmne ikkagi kuni lõpuni tähendab seda ilmsem, mida enam ooper, eks ole, edasi areneb mingis mõttes muidugi Ameeris kui tegelikult peaosa see, see muidugi on ooperistruktuuris juba sees, et ma olen näinud vist nüüd siin viimase aasta jooksul ikka päris kolme, nelja võib-olla isegi viita ida erinevat lavastust ja need on siin Eestiski olnud. Eelmine aasta oli José Brondlasti lavastus näiteks ja tundub, et see Ameeris nii või teisiti kipu domineerima aidaa teises pooles. Justkui veel võrrelda selle trompetilavastusega, siis siin on ka seda ju ühist, et mõne türa võis nende mõlema lavastuse kohta öelda, et nad olid natuke nagu ülelavastatud, tegevus toimus tohutult palju, aga siis trombestile oli ikkagi tegemist lavastaja tellitandiga tobias. Kratser on ikkagi selles maailmas juba endale nime teinud ja aastal 2011 minemas lavastama Poiruti. No mis tema lavastuses muidugi tema professionalism näitab, võrreldes nüüd selle prombesti lavastusega on muidugi see, et, et kui see ka kontsert duaalselt oli üks tohuvabohu, siis lavastaja siiski oskab tegelastega töötada, mida sageli meie lavadel näeb, on see artistid lihtsalt ei tea, mida nad peaksid peale hakkama ja siis nad hakkavad peale seda, mida tavaliselt ehk siis võtavad sisse teatavaid klišeelikke poose, mida Nad ilmselt tunnevad, et nad peaksid ühel või teisel hetkel sisse võtma, aga siin jah, oli nagu see see töö liikumisega laval ja, ja tööartistidega ja see, mida nad teevad ja see tundus olevat läbimõeldud ja tundub, et kaardiste toetav Tahaks öelda seda, et ebaloogilised lavalised ülesanded, et võivad minna siiski selle muusikalise väljendusega vastuollu ja sel juhul ei tule see siirus välja, mida me ootame vähemalt nagu siin vastasime, Tammerise puhul tuli välja, teiste puhul ei tulnud, ei tekitanud mingit kaastunnet või hingevärinat. Et selles mõttes positiivne oli kindlasti ülesannete andmine. Aga kui palju need ülesanded toetasid muusikalist väljendust mõne tegelase puhul paremini teise puhul? Üldse mitte. Aga nüüd me peaksime jutuga siirduma sinna maja teisele poolele, kus siis toimus. Ma ei teagi, kuidas seda nimetada, kas siis kontsert või eelkõige etendusmood on ooperis, kus siis esinesid noored ooperilauljad Eestist, Lätist, Leedust, Serbiast ja Bosnia-Hertsegoviinast. Ta mängis Eesti riiklik sümfooniaorkester, Risto Joosti juhatusel, toimus ka Katrin Kuldmaa moekollektsiooni esitlus. Jaan, mis asi see sinu jaoks eeskätt oli? Hea küsimus, nii palju mõtteid tekitas kogus õhtu, kuna siin eelnevalt on räägitud nüüd teatri poole peal toimuvatest sündmustest, siis kui nüüd algusest minna selle moega seal ooperis nii-öelda kontsertetendusega, siis alguses tekkis mul kohe esimene mõte, et justkui ma tahaks lavale mingit kujundust. Tegemist on siiski oopri aariatega, soovi klassika, nii-öelda parimad palad olid välja korjatud ja alguses oli natukene niuke alasti tunne, et kas tõmbab nüüd käima selle publik kogu selle saali või ei tõmba, kas me saame nüüd ikkagi kogu selle nii-öelda elamuse, mis tegelikult teatrisaalis võiks olla või ei saa, noh, natukese aja pärast harjusid sellega ja et ongi kontsertetendus ja ongi Estonia kontserdisaal, et kuna siin oli lavastustest just eelnevalt palju juttu, siis ma oleks võib-olla tahtnud, et kõik see asi oleks natuke rohkem lavastatud olnud. Mulle praktiline küsimus, et kuhu need modellid seal täpselt mahtusid, kui lauljad olid, siis ma kujutan ette orkestri ees, et kas nad siis kuskil tegid endale teed kontrapasside vahel või? Ei, neile oli poodium pandud, mis nad kõndisid publiku keskel just siis nii-öelda risti istekohtade vahelt. Ja neil oli tehtud lava ette selline meetri laiune veel nagu lisalavapikendus, mille mõlemas küljes olid trepid, ehk et solistid ja ka modellid hiljem tulid lavale nii-öelda esimestest põrandal olevatest saali ustest siis keskelt läks see poodium paar astet alla, kulges siis läbi põrandal asuvad nii-öelda selle saali keskme vahekoridori ja läksis tagumise küljeukse juurde jälle välja, et see oli siis nende rada, mis puudutab jälle lavastust Sisvat. Jällegi alguses mul oli kohe mõte, et oi, kus ma oleks tahtnud näha, et needsamad aariad kantakse rohkem ette, kas siis selle poodiumi peal, mis on just saalis rohkem, et oleks kasutatud ära seda lisaliikumisruumi, aga seda kasutati väga vähe, võib-olla alles siis etenduse lõpus ma nägin, et ahah, et paar lugu on siis lavastatud niimoodi, kus siis solist tuleb loo alguses jooksuga, sealt tagumise ukse juurest jõuab ette, aga ta ei kannased aariat siiski ette, seal poodiumil. Kas see tähendab ikkagi seda, et lauljad ja orkester jäid ikkagi pigem nagu selle etenduse saatjateks? Ei päris nii, ma ei julge ta ikka öelda, sest et siinkohal peab mainima ära, et just Läti ja Leedu solistid, no minule isiklikult jätsid sopranit suurepärase mulje ja, ja ka mõned külalistenorid Nad esitasid oma aariaid tegelikult väga tulihingeliselt ja väga hea sisseelamisvõimega probleemi kui sellist ju tegelikult, et muusika koha pealt ei olnudki, sest et muusika on imeilus ja, ja lauljad nägid suurepäraselt välja ja laulsid ka väga hästi, aga vaat see väikene selline minu jaoks vastuoluline küsimus tekkiski siis, kui tulid lavale modellid. Siinkohal ühtegi halba sõna ei tule Katrin kulma loomingule, see oli visuaalselt väga nauditav tõepoolest olles ise ikkagi natukene visuaali poolega ka töötav inimene, siis mulle väga meeldisid kõik need värvid, liinid, mustrid, piisavalt lihtsakoeline, samas väga maitseka tunnetusega loodud rõivad ja ka meesterõivad, kui, kui paljusid ülikondi võiks ka ise selga panna. Aga mehed meesteks, naise oli tollel õhtul vaadata ikkagi lausa nauding. Aga nüüd just see väikene konflikti nood tekkiski, see, et kui sa oled just saanud sisse elada sellesse muusikasse kiitus, saatke Risto Joostile muidugi selle asja väga hästi, kõik kokku võimsama vahel olles just sisse elanud, muusikas tulevad siis modellid. No vaat jälle, et kas võiks lavastada tulevikus siis kuidagi niimoodi, et jah, nad ta tulema sinna käima sealt poodiumilt. Aga järsku nad võiksid teha seda veel mingeid rolle, et nad lihtsalt ei käiks üle lava oleks väga soovinud, et nad oleks adunud atmosfääri, mis laval on. Esimeses vaatuses olija orkestrile instrumentaallugu tundide tants, mille saatel siis tulid modellid lavale ja kui ikka orkestris on Richard Ando ja läheb diminuendos, sõja järgi jääb ainult kellamäng kusagil pianissima nüanssis ja siis nad marsivad sealt niimoodi eestlase pehmas kuidagi üle ja siis ma tundsin, et tahaks, nüüd ma olekski tahtnud, et kliendi lavastaja oleks meile öelnud, et palun saage aru, et kohe kui te mõtlete, mis Atmos valitseb saalis, sellest oleks juba võib-olla väga palju kasu olnud. Need noored inimesed, kes modellideks olid, ei saanud päris hästi aru, et mis energeetikasse nad tegelikult sisse sõidavad. Meil on muusika, mis on hoopis teisest atmosfäärist ja nende kahe kunsti, just nimelt see ühenduslüli oleks võinud minu jaoks olla väga palju rohkem läbitunnetatud. Kas ja milleks selliseid etendusi üldse teha? Kas seda tüüpi visuaali ja muusikat on üldse mõtetki kokku panna? Ma ei käinud seal kontserdil, nii et ma ei oska öelda täpselt, kuidas nüüd see oli lahendatud nii palju, kui siin jaan selgitas, aga tähendab. Ma arvan, et seal võib tekkida seesama probleem, mis tekib klassikalise muusika kasutamisega mistahes muu visuaalse kunstivormi puhul, näiteks filmis erinevalt sealt nii-öelda tausta või lihtsalt mingisugusest, mida me nimetame muusikaliseks tapeediks. Klassikaline muusika paratamatult on tohutult tugeva nagu sellise semantilise väljaga ja võib-olla ka teatava energiaga ja vähemalt inimese jaoks, kes, kes natukenegi klassikalise muusikaga varem kokku puutunud, klassikaline muusika reeglina kipub ka filmis näiteks pildist üle sõitma, ta hakkab lihtsalt domineerima seal ja ja võib väga olulisel määral teisendada seda tähendust, mida me ilmselt näeme. Et kui siduda klassikalise muusika kontserte mingisuguse visuaaliga, isegi kui see on moeshow, siis tuleks minu arvates lihtsalt arvestada seda fenomeni, et see ei ole, et päris sama asi, mis tavapärasel moeshowl, kus ma võib-olla panen sellise fonogrammi käima ja sageli on see pigem selline taust, mis peaks looma lihtsalt mingi üldisema atmosfääri. Ja, ja siis ma saan nagu üsna autonoomselt nende modellidega seal toimetada ja liigutada neid seal laval vastavalt, nii nagu ma tahan, et klassikalise muusika puhul peaks selle muusika sisemise dramaturgia vormi ja struktuuriga oluliselt rohkem lihtsalt arvestama. Selles mõttes, et modellid kindlasti ei segaks, kui nad võib-olla nii palju ei liigu, kus oleks näiteks paigutatud erinevatesse kohtadesse ja sobival hetkel neid näiteks välja valgustada kui muusikaliselt dramaturgiliselt koht, seda justkui nagu eeldab, et seda võiks teha ja, ja see sobiks kindlasti sellisel juhul näiteks väga hästi. See muidugi oleks lähenemine, mis lähtuks muusika, dramaturgiat ja võib-olla seal, mitte moekunstniku ja teiste ideedest, kuidas seda asja eksponeerima peab. Aga jah, see on alati probleem, kuidas kasutada visuaalsetes kunstides olemasolevat muusikat juba, nii, et see, mis kokku tuleb, et, et selles nii-öelda elemendid ei hakkaks 11 sööma. No eks selle küsimuse taga on võib-olla ka soov tegelikult ikkagi mingisuguseid uusi vorme ja uusi võimalusi pakkuda ja on kuulda meie ajastu nihukesest märgist ka, et võib-olla väga atraktiivne. Ja, ja siis mõeldakse välja asju nagu keri väga õigesti ütles, et need hakkavad 11 võib-olla sisse sõitma, hakkavad nagu segama. Ma arvan, et selliseid inimtaju aspekt on selline. Visuaalne ja audioinformatsioon hakkavad 11 nagu kustutama või tähendab üle kirjutama kui täpne olla, nii et see tähendab väga-väga-väga hoolikalt siiski valima, et mida ja mil määral sa doseerida, seal tekib see küsimus, et kumb siis nagu domineerib. Aga samas ka, kui me tuleme nüüd OP jõud, mis ongi ju selline tõeline, väga paljude kunstide süntees. Kui mõelda nii, et ka mitmed kriitikud, kes on juba sellest kirjutanud, on jõudnud üksmeelele, et teda ida oli muusikaliselt ääretult õnnestunud etendus. Samas, kui siis lavastust võib-olla seatakse veidi kahtluse alla. See seisukohast võiks ju mõelda, et kui muusikaliselt oli asi hästi, et ooper ikkagi on ju eeskätt muusikaline vorm. No see on, aga ma arvan, et filosoofiline küsimus väga palju, et kes siis on lavastaja selle produktsiooni juures, eks, kas ta on üks interpreet teiste hulgas või ta on üks Lääne looja, kes lihtsalt kasutab siis ühte Libretot ja muusikalist materjali minevikust ja ta loob sellest siis oma teose. Et minu meelest see nagu põhimõttelise hoiaku küsimus ja vehaakudes selle jutuga, et noh, mis siin puudutas seda semantilist kaost ja asjade, mitte lõpuni väljaviimist, siis ka võib-olla see on ka üks selline teadlik ju suhtumine, et kui sa tuled teatris, siis sa ei saa mitte sealt vastuseid, aga sa saad sealt küsimusi ja sa saad nagu mõtlemisainet ja ja et see nagu peaks ka selle publiku või siis selle ooperi nautleja nii-öelda käivitama ja teda nii-öelda saadab probleemiga sealt majast välja, et nüüd panema pea tööle ja aruta selle üle edasi. Et see ongi üks, kas siis varjatumad või avalikumaid ülesandeid, mida tegelikult ka lavastajad endale seavad. Nojah, miks ma ei tahtnud nagu seda, seda lavastust kohe nagu otseselt kritiseerima hakata, oligi see, et ma olen ju tegelikult oskamatuid või mitteprofessionaalseid lähenemisi ju ka piisavalt näinud ja tegelikult see, kui lavastaja päris täpselt ei tea, mida nüüd teha, see on üsna selgesti tunda mitte selles lavastuses seda nüüd üldse ei olnud, võib-olla tõesti siis kõik need võidumarsi ja, ja kõik need stseenid seal tundub, et kohati võib-olla tõesti lavastajal said mingid ideed otsa, see intensiivsus läks nagu alla. Aga samas jah, mulle tundub, üheksal lahti jätmine on siin olnud, et natukene rohkem kui juhus selles lavastuse puhul, nii et on isegi võimalik, et see on mingisugune lavastusstiil, mis teeb nagu oma esimesi samme. Tal ei ole selles mõttes sellist väga otsest, nagu. Pretsedenti ma tahan, et kindlasti ei jääks kõlama see mõte, et tuleb välistada nüüdisaegne lähenemine, ajastu ja tegevusest, paiga muutmine või see, et mingil moel mõttelaiskus on see, mis ei luba vastu võtta. Ta kõikide oma meeltega neid katsetusi. Et ma arvan, et tuleb siiski eristada mingit sihiteadlikku udutamist sellest kas töötatakse välja veenev kunstiline kujund või mitte. Ja kas meile Lõpuks võib jääda see küsimus ikkagi, et kas kõige mõõdupuuks on niisugune, ütleme, kunstiline elamus, mingi selline kunstiline mõju, kui see sealt avaldub ükskõik siis, mille läbidaga ei avaldu, siis tuleb seda ikkagi kas rohkem või vähem õnnestunuks pidada ja ei saa ju välistada tõesti, et ka need teatud niuksed dissonantsi selle traditsioonilise lähenemisega on ju teadlikud ja see ju loob teatava pinge sellesse kõigesse nii-öelda ta mängib publiku ootustega, ta mängib selle ajaloo poolt ette valmistatud erinevusega. Ma räägin seda muidugi inimesena, kes ei ole seda etendust näinud ja seetõttu ma ei vastuta ühegi sõna eestajaid. Erilise kerguse annab see noh, seal on alati palju risk. Pigem on ju ilmselt palju lavastusi, mis töötavad väga hästi paberil just kontseptuaalselt, kõik on nagu korras, kõik toimib aga siis hakatakse seda realiseerima ja see millegipärast ei hakka tööle. Ja siis võib-olla kontseptuaalselt nõrgemad lähenemised ja isegi justkui nagu totrad ja isegi mitte nagu väga põhjendatud. Aga millegipärast see kooslus hakkab toimima ja ta annab justkui nagu mingi kunstilise elamuse ja väga sageli on isegi raske öelda, millest see siis täpselt seisnes, miks ta mõju voli, et seal ei ole sellist väga loogilist põhjendust, et ma siin ka haakuksin sellega, et tegelikult vist kui me räägime kunstist, siis see ei peaks andma kinnitusi juba meis olevatele teatavatele, mõtest lampidele, see tähendab, et kunsti eesmärgiks ilmselt ei peaks olema tingimata sajaprotsendiliselt rahulolev klient, kes siis nii-öelda ooperimajast välja astub. Muidugi jah, teisest küljest loomulikult lihtsalt nii-öelda šokeerimine šokeerimise enda pärast seda ilmselt tänapäeval ei ole lihtsalt juba seepärast põhjust teha, et seda juba sellisena nagu tehtud ja ja, ja see on nagu võib-olla sellist puhtkunstilist õigustust enam taga ei ole. Samas, ega see lavastus vist ei soovinud kedagi otseselt väga šokeerida ja ma olen näinud kordades vulgaarse maid ooperilavastusi, kui see või noh, mis sisaldavad hulkades rohkem klišeesid vulgaarseid kujundeid, selgelt vastutulekut justkui nagu siis sellise mingi massipubliku madalale maitsele ja nii edasi, et seda otseses mõttes see ooper väga ei teinud. Kuigi aidaa, vägistamine seal alguses oli mulle tõtt-öelda mõnevõrra ootamatu. Ja ooperi süžee tingituna ei olnud sellele ka mingeid järelmeid. Mis oleksid võinud olla seda konteksti arvestades, et noh, oli selliseid jah, mis tekitasid võib-olla küsimusi, aga puudus, selline võib olla otsene labasuste paraad, mida jälle teinekord sellises režiooperis lavastaja väga kramplikult proovib mingisugust oma väga trendikad ja kaasaegset lugu mingisuguseid oma materjali peale jutustada, et midagi sellist ma seal näiteks ei tajunud. Ja lõppude lõpuks ütles ka peaosaline dete õnneks, vähemalt on riided seljas. Kui nii võtta, siis hea, et niigi läks. Kunstivabadus on meil igal juhul selles mõttes mardiga nõus, et ma ei heida lavastajale mitte midagi ette. Iseasi, kas teater saaks teha ka teatavate eeltööd. Lavastajate kutsumisel. Miks te lähete teatrisse, mis te sealt ootate? Ootamatus, et kas selline lavakujunduslikult või, või mingi sellised huvitavad kunstniku tööd või huvitav valgustus, et see on see, mis mulle hästi sümpatiseerib ja muidugi ka hea vokaal. Kes käivad palju muusikateatris ja kontserdil teevad seda ja paljuski ka uudishimust lihtsalt harjumusest. Paratamatult, ma eeldan mingisugust professionaalset teostust kogu sellelt tulemused ja, ja siis võiks sinna juurde kuuluda ka mingi üllatus, mingi positiivne üllatus mingi asi, mille peale nagu ei olekski tulnud, aga mis omakorda noh, ei oleks nagu Hirdne sellest, mille peale tuleks. Aga mis nagu annaks mingi uue nüansi või millegagi rikastakse. Noh, kas ooper ei ole hormoonidele sõit tervest võistlusest kõrgel kunstilisel tasemel? Mulle tundub suuresti Itaalia ooper. Võib-olla see on nagu see essents ja sealt tuleb see inimene välja, et inimene ei ole ainult terve mõistus, vaid on veel midagi, mis on teinekord tugevam kui see terve mõistus ja ratsionaalsed otsused. Üks väheseid asju, milles just muusikateater on väga võimekas. Muu teater proovib seda ka kuidagi realiseerida, aga muusikateatris on võimalik öelda kardinaalseid erinevaid asju täpselt sama omal ajal. Ja isegi mitte kahte erinevat, vaid kolm erinevat asja nelja erinevat, kas medandertset või kvartett ja, ja iga tegelane saab laulda või väljendada oma suhtumist. Eks ole, teatud situatsiooni. Et selles mõttes jah, muusikateater on, on minu meelest üks täiuslikumaid vorme just selles mõttes, kui eeldada, et kunsti ülesandeks on kujutada või edasi anda või mõtestada inimest kõige üldisemas mõttes. Helikaja stuudios olid Taimo Toomast, Martti roide, Jaan grivel, Peter Pedak, Kerri Kotta ja Eerika Eensalu. Selline oli tänane heligaja järgmises saates kuule Eesti kontserdi 75.-st juubelist, samuti muljeid jätkuvast Mustonen festist. Saate pani kokku Katrin maadik, mina olen toimetaja Anne promic. Tänan teid kuulamast. Ilusat muusika, nädalt. Kaja.