Tere hea vikerraadio kuulaja rahva teenrid võtmas kokku lõppeva nädala sündmuse ja täna oleme täies koosseisus. Sulev Vedler Eesti ekspressist Urmet Kook rahvusringhäälingu uudistejuht Lauri Hussar vikerraadio saatejuht ja tänases saates räägime sellest, et haldusreformi kava kohale on kogunemas tumedad pilved. Aga räägime ka presidendivalimistest praamide hinnast, sest sellel nädalal saime siis ka teada seda, kui palju Tallinna sadama uued praamid maksavad ning jah, varem me teadsime, milline on siis praamide näituslik hinnavaheaega, nüüd me teame siis ka praamide hinda. Aga alustame sellest, millest eelmise või eilsel päeval oli kõige rohkem jutt. Ehk siis PKC Grupp kui ettevõte, mis toob siis autotööstusele juhtme köidikuid Keilas. Ja tõsi varem oli neil ka Haapsalust tehas, aga 2013. aastal pandi see kinni, siis otsustavad nad nüüd aasta jooksul sulgeda tehasega Keilas ja töö kaotab 613 inimest. Ja, ja see on nüüd siis tekitanud küsimuse, mis Eesti majanduses toimub. Siin on olnud ka emotsionaalseid hüüatusi. Et kas seoses madala allhanke lahkumisega võib Eesti majandust oodata uus masu ja nii edasi, nii et siin on neid majandusteoreetilisi ja praktilisi arutelusid väga palju, noh, tõenäoliselt, et võib-olla selline kõige esmane emotsioon on, on seotud sellega, et kui inimesed töö kaotavad, siis on see alati väga, väga valus sündmus ja ja see on, see on tõsine probleem, millega tuleb kohe ja kiiresti tegeleda. Tervist, mina olen Sulev. Et see nimekiri ei ole ju tegelikult nii lühike, lugesin mina postimehest, kuhu siis Lauri varsti tööle läheb. Seal oli kirjas, et VKG Sis Viru Keemia Grupp, kes on kõige suurem tööjõudu jõumaksude maksja Ida-Virumaal koondab veel 445 töökohta, Nitro verd. Ta koondab 421 töökohta, Eesti energia 150, Eriksson 210. Lisame siis sinna selle PKC, kus 113 muidugi toimub päevapealt. Need toimuvad jupikaupa. Väikesele Eestile on need päris pahad uudised. Lisame veel tegelikult siia ka riigiasutusi, kes kogu aeg vaikselt oma töötajaid ja kogu poole tõmbavad ja ja kui nüüd mõelda justiitsminister Urmas Reinsalu ideed, et võiks tuhatkond inimest üle viia Ida-Virumaale kui selline kava saaks reaalsuses teoks siis noh, töökohtade koondamisse küll ei tähendaks paljudele inimestele tähendaks seesamamoodi töökoha, kaotas sellepärast, et, Ühest linnast teise kolimine, noh see ei ole Eestis, kus väga palju inimesi on kinnisvara omanikud, mitte üüried ei ole just selline tavapärane nähtus ja, ja inimesed eelistavad siiski jääda oma koju mitte kolida ühest linnast teise. Kas see tooks kaasa sellise suurema suurema töötajamise laine? See küll on ainult ministri idee praegu. Lisaks Sulevi mainitud juba välja öeldud koondamistega ettevõtete nimekirjale kuulsid maad, sel nädalal oli veel ühes Ühes suhteliselt suure töötajate arvuga Ida-Viru ettevõttes antud siis ametiühingute esindajale mõista, et ka selles ettevõttes on ootamas märkimisväärsed koondamised, nii et, et see nimekiri tõenäoliselt lähiajal saab järge ja ja kindlasti üks põhjus on, on ka see kõik, mis maailma energiaturul tänasel päeval nagu toimub. Ja võib-olla selle PKC, et noh, minul nagu PKC ka isegi natukene nagu isiklikum suhe, kuna kuna ka minu tutvusringkonda kuulus inimesi, kes seal Haapsalu tehases töötasid ja tegu oli tõesti sellise ettevõttega, kes maksis väga konkurentsivõimelist palka. Aga võib-olla sellise Ida-Viru ja selle Keila juhtumi vahel on natuke nagu erinevused. Seoses sellega, et Keila asukohta. Lisaks see, et Harjumaal on Eesti kõige väiksem tööpuudus maakondadest on võib-olla nende inimeste võimalus suhteliselt ruttu uut tööd leida. Oluliselt parem kui nende Ida-Viru ettevõtete töötajatel, kes sealt koondatakse, et, et võib-olla päris ühe vitsaga neid, neid kõiki ei saa lüüa. Aga ma küsin ühele eilsele uudisele teie kommentaare, nimelt neile siis öelnud rahandusministeeriumi Fispaa fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste, tööpuudus on Eestis langenud allapoole normaalset taset ning see tekitab ülemäärast palgasurvet. Ja siis ta on võtnud aluseks statistikaameti eile avaldatud eelmise aasta kokkuvõtte, kus siis tööpuudus on langenud 6,2 protsendini. Ehk siis võrreldes nüüd, 2014. aastaga on tööpuuduse määr langenud 1,2 protsendi võrra ja mitmed analüütikud on öelnud, et kui tööpuudus langeb alla viie protsendi, siis võib osutada juba äärmiselt keeruliseks, et sellisel juhul see palgasurve või palgakasvu surve suureneb veelgi. Ja, ja kui siin oli nüüd juttu Ida-Virumaast, siis Ida-Virumaa probleemid on tingitud maailma energeetikasektoris valitsevast olukorrast ja ennekõike nafta maailmaturuhinnast, mis, mis on nii madal, et nagu me siin juba eelnevates saadetes olemas on öelnud, et siis kui siis kui nafta maailmaturuhind langeb alla 20 dollari barrelist, siis põlevkivi kohta me võime öelda, et põlevkivi lihtsalt pinnased, sellel sellega ei ole mitte midagi enam ette võtta, sellepärast et et see lihtsalt ei, ei tasu ennast ära. Tõsi, Narva jaamade kateldes kütmiseks kõlbab ta ikkagi elektri tootmiseks ka, aga, aga, aga põlevkivikeemia vestluse jaoks on sellisel juhul põlevkivi kadunud. Ja, ja kui me nüüd samas vaatame ka seda Harjumaa temaatikat, siis, kui PKC laht lahkus Haapsalus, siis Haapsalu jaoks oli see tõsine probleem. Haapsalu linn sai sellest pihta, Haapsalu linna tulud said sellest väga tõsiselt pihta ja, ja see oli, see oli väga-väga tõsine probleem. Täna me me sellesisulisi arutelusid ei kuule, tõenäoliselt sellepärast, et Keila on Tallinna ja Harjumaa mõistev, strateegiliselt väga hea koha peal. See on üks oluline nüanss, vaatame nüüd ka Harju- ja Harjumaa ehk siis Tallinna ja Harjumaa keskmist palka. Siis see keskmine palk on 1200 eurot, kui ma nüüd vaatan viimaseid viimaseid andmeid, et, et ka see on kõige jõukam täiesti selgelt ülekaalukalt kõige jõukam piirkond Eestis, kus ka tööpuuduse tase on väga madal, nii et tõenäoliselt et arvestades ka seda, et see, need tootmishooned jäävad seal alles ja sinna võib kolida ka mingi uus tootmine, siis võib ka see olukord on natukene natukene leevendada. Aga see laiem küsimus, mis on seotud ka PKClaadsed ettevõtetega ja kui sa siin mainisid, viska Ericssoni siis siis see laiem probleem on seotud madala teenuse pakkumisega ja antud juhul PKC puhul me räägime ikkagi sellest, et see oli allhange, see oli võimalikult madala hinnaga tehtud allhange, selleks, et, et saaks siis võimalikult suures mahus maailma autotööstustele seda köidetud või juhtmeköidikud pakkuda, see on, see on nagu üks asi ja kui me vaatame, kuhu siis liigutakse, liigutakse Leetu, kus täna keskmine palk jääb alla 600 euro. Ehk siis me, me näeme seda, et, et tõenäoliselt me võimeline osutada maksusüsteemide erinevuse üle ja selle üle, et, et kas, kas me oleks saanud mingisuguseid makse optimeerida, seda madala allhanketööstus siin Eestis alles hoida. Aga tõenäoliselt oleks meil olnud ka selleks vähe võimalusi, sest sest palgaerinevus, kui me võtame nüüd Harjumaa piirkonna ja leedu keskmise palga, siis palgaerinevus ise on juba kahekordne. Nojah, vot, eks me ise taha ja kõik paremat palka saada. Ma tegin huvi pärast hommikul ühe arvutuse, võitsin täpselt sama suure palga ja panin ta siis Eesti maksusüsteemi, siis Leedu maksusüsteemi. Mõtlesin lihtsalt keskmise palga ja selgus, et see netopalk, mis leedukas kätte saaks ja mis eestlane saaks, ei olekski väga suure vahega ettevõttele jällegi ollakse Leedus tootmine kindlasti odavam. Sellepärast et see osa sotsiaalmaksust, mis, mis ettevõtja maksab, on siis Leedus väiksem kui, kui Eestis, lisaks veel ka tulumaksu erinevus, tulumaks on ka Leedus odavam kui meil. Huvitav on seejuures see, et jällegi sotsiaalmaksu maksavad Leedu inimesed ehk töötajad siis jällegi rohkem kui eestlased, ehk kokkuvõttes see sotsiaalmaksu osa ei ole Leedus sugugi väiksemaid, hoopis suurem kui, kui Eestis. Aga see on selline maksusüsteemide maksusüsteemide poole, et jah, meil on hästi palju räägitud sellest, et sotsiaalmaks on just ettevõtetele, ettevõtete osa sellest on liialt, suurendaks sotsiaalmaksule, kehtestama lae ja nii edasi. Aga see kõik kehtib selliste kõrgete suurte palkadega ettevõtete puhul, et nad PKC või, või mõnda muud lihtsat tööd tegevad, et ettevõtet, see ei päästa sotsiaalmaksu lagi, et seal on kõige selgem kapitalistlik selline põhimõtte taas puht ahnuse peale. Me liigume ühest riigist teise ja kui see ülekolimise kulud on väiksemad kui seal saadav tulu või kokkuhoid siis siis lähmegi sinna teise riiki ja tõenäoliselt juhtub umbes kolme-nelja aasta pärast, et minnakse ka leedus sara kuskile ja Haapsalust viidiga, alguses seal oli neli tootmisliini, kaks tükki läksid Leetu, kaks tükki läksid Keilasse epase Keila selle pood kinni. Edasi Leetu, eks, ja vist ka osa Venemaale ja, ja siis on ka kuskil Brasiilias niimoodi niimoodi see tootmine käib mööda maailma. Muuseas, Leedus just sellel kuul on läinud tootmine natukene odavamaks, sellepärast et kuna Leedu ja Rootsi vaheline merekaabel on töösse läinud, siis Leedus on börsielektri hind langenud ja, ja seetõttu Leedus natukene üks sisend jälle Leedu tootvale tööstusele on, on langenud. Et me täna on Leedus elektri hind võrdne Eestiga siin varasemate kuude lõikes oli, oli kogu aeg üks selline paarikümneprotsendiline vahe, Leedu elekter oli kallim. Ja nüüd, kui neljapäeval tuli uudised PKC, siis on see suur koondamine, siis tegelikult üks saksa päritolu IT-firma teatas samal ajal, et ta kavatseb lähiaastatel sadakond kõrgepalgalist inimest siin. Aga selle puhul huvitav, kas need 100 kõrgepalgalist inimest, keda nad kavatsevad siit tööle võtta, kas nad leiavad need inimesed Eestist? Täpselt selles asi ongi, et sa ei saa kaablitehasest minna otse IT-firma. Sul tuleb vaja teistsugust haridust, et IT-firmast ilmselt sa saaksid kaablitehasesse, minnakse tõenäoliselt seda ei tee. Äärmises vaja äärmises hädas sa teeksid seda, et kui me tahame suuremat palka, siis peavad eestlased olema ka haritumad. Parima tahtsingi nagu jõudu, et me võime siin tuua nagu rääkida sellest, et leidub maksusüsteem, tööjõumaksude osas on ettevõtjad soosivad ja et Eesti nagu palgatase on nagu kõrgem kui Leedus. Ja lihtsalt ühe argumentidel on toodud ka veel seda PKC kolimise puhul, et et nende, Leedu ja Venemaa tehased on lihtsalt ka suuremad ja seeläbi on seal rentaablid. Oota, aga laias laastus tegelikult jõuame sellele, millele Sulev Sulev rääkis, et mäletan kunagi vabandust, kui ma eksin, välja anda ka minu meelest. Indrek Neivelt kirjutas Eesti Päevalehes sellise programmilise suure artikli, et Eesti Nokia on odav allhange ja, ja lihtsalt võib-olla tolle ajahetkel oligi see noh, nagu nagu õige, onju, aga me lihtsalt oleme tänaseks päevaks oma ühiskonnas aga jõudnud sinnamaale, kus see enam selline mudel nagu ei tööta. Ja, ja selleks on meil vaja hoopis teistsuguste oskustega inimesi. Ja, ja täpselt nii me jõuamegi lõppkokkuvõttes sellesama selle haridussüsteemi juurde, et me suudaks, et meil oleks inimesed, kes suudaksid välja mõelda selliseid asju, millega olla konkurentsivõimeline sellel turul, kuhu me oma tänaste palkadega ja soovidega oleme jõudnud. Me mängime teises liigas kui kümmekond aastat tagasi teistsuguses liigas, jah, noh, näiteks talumehed ju räägivad, et kuidas ma annan sellele mehele, kes seal kaupluse juures õlut libistab, kuidas ma annan talle kätte mingil kombaini traktoril maksab kümneid tuhandeid eurosid ja mis on täis sellist elektroonikat, et 100. oleksid nagu itimees istud seal taga on? Jaa, aga minul on, minul on ikkagi üks küsimus, et ma ei ole viimasel ajal kuulnud või näinud midagi meetmetest, mis meelitaks meile siia tarka raha, me enam ammu ei räägi sellest, et kuidas Eestisse tuua välisinvesteeringuid ja veel vähem räägime sellest, et kuidas siia Eestisse tarka raha tuua ja kui ma eile küsisin peaministritunnis ka peaminister Taavi Rõivaselt selle kohta, kas sellekohase küsimuse ma, ma pean tunnistama, ma ei saanud mitte mingisugust vastust, et et meil ei ole ideid, et kuidas me ühel hetkel uuesti nii öelda leiame mingid investeeringud, millega hakatakse looma uusi tootvaid töökohti. Ja, ja samas meil ei ole ka ideed, et kuidas nagu rahvusliku kapitali nagu kutsuda, üles kutsuda, üles Eestisse, investeerima. Seal on see paratamatu, et peaminister ei saanudki otsest vastust anda, et, et me ei ole Lähme plaanimajanduslik nagu riik, kus riik kõik ette ära korraldab ja toob investeeringud liigsapp nagu soosida sellist majanduskeskkonda, onju, aga, aga ka öelda ainult, et riik peab tegema seda teist või kolmandat ja siis tulevad investeeringud ei ole minu meelest sellises vabaturumajanduslikus olukorras. Millised oleme valinud, öelnud, see on meile väga kasulik ei ole ka ju väga nagu. Eks seeläbi maksukeskkonna midagi mõjutada ja nüüd on küsimus selles, et meil ei ole tegelikult väga põhjalikku analüüsi toimunud, et kas, kas see olemasolev maksukeskkond on ikkagi tänases olukorras optimaalne, selleks, et me me saaks hoida olemasolevaid töökohti ja luua uusi töökohti, et ma ei ole, ma ei ole, siiski on väga head analüüsi selle koha pealt näinud, et kõik ütlevad, et las läheb samamoodi edasi, aga samamoodi edasi on kõige õigem. Ei, mina ei ole niimoodi, et kõiki ütles, et las läheb samamoodi edasi, et meil on siin tulumaksu muutmise ideid, on aastaid räägitud, et kehtestame astmelise On sul on maksma tulumaksutulumaksu muutmine ei muuda siin seda suurt pilti, ei muuda ettevõtlusega seonduvalt seda laiapilte ja, ja kui sa kehtestada astmelise tulumaksu, noh, vaevalt, et see nüüd ettevõtlusega seoses nagu väga palju midagi juurde annab, et jätame selle tulumaksu siinkohal välja. Siis räägime ettevõtlusega seotud maksudest sotsiaalmaksuplaani vahel see on juba lähemalt, mis, ütleme siis kõrgepalgalistele, sellistele IT inimestele oleks kahtlemata täiesti täiesti soosiv. Eesti teatas, et ei lähe näiteks kaasa finantstehingute maksuga. Täiesti selgelt, see soosib finantsasutusi. Tulumaksumäär on meil kogu aeg siiski alandatud. Töötuskindlustusmaksuga on võimalik mängida. Võimalik on teha selliseid suuremaid reforme, mida me ei ole kunagi mõelnud, et me võtame siit võib-olla maksumäära ühe protsendi võrra väiksemaks, aga on võimalik võtta ja tunduvalt rohkem. Eks. See küsimus on poliitiliste riskide julguses, eks, et kas me julgeme riskida või mitte. See risk tasub ära. Mis regionaalset tööhõivet puudutab, siis siin on arutletud ka selle üle, et kas haldusreform võiksin midagi muuta või kas võimekamad omavalitsused võiksid olla ühel hetkel ka tööandjatele paremaks partneriks ja ma pean täna kahetsusega rääkima sellest, et et ma vaatan nüüd seda haldusreformi eelnõu kujunemist ja ma pean ütlema, et haldusreformi kava kohale on kogunemas väga tumedad pilved ja okei, seda kava nagu liigses ambitsioonikas, et niikuinii süüdistada ei saa, aga täna koguneb siis Haapsalu sotsiaaldemokraatliku erakonna volikogu ja nad sõnastavad seal ka oma seisukohad haldusreformi küsimuses ja, ja sisuliselt hääletatakse seal kolmepunkti, et kõigepealt räägitakse sellest, et rahastamine peab olema väga selge, milline on siis omavalitsuse tulubaas. Tõenäoliselt läbi lillede öeldakse, et omavalitsustele tuleb ka raha juurde anda. Edasi räägitakse maakondlike valdusettevõtetel loomisest ehk siis maakondlikult tekiksid sellised teenuspiirkonnad. See on idee, mida toetab ka Reformierakond, et viia siis mitmed funktsioonid maakonna tasandil ehk prügiveo korraldamine transporti ja nii edasi ja kolmas kõige huvitavam ettepanek, see on osavaldade loomine. Ja, ja kui ma nüüd vaatan Jevgeni Ossinovski tänase tervisetus tööministri ettepanekuid, mis ta on teinud sellesse haldusreformi eelnõusse siis ta ütleb nendes ettepanekutes. Ta on juba need sõnastanud selle selle eelnõu tarvis ära ja tõenäoliselt nad arutavad siis ka seal Haapsalu volikogul seda, aga ühesõnaga tuleb teha osavald, osavald valib endale esinduskogu, mis siis on kas osavalla või linnaosa kogu valimidemokraatliku valimisprotsessi tulemusena sellele voli volikogule või mis iganes kogule valitakse esimees ja, ja see kogu valib ka, kas selle linnaosa vanema või linnaosa kogu vanaema veel eksis palgalise ametikoha ja nüüd tuleb edasi kõige huvitavam punkt, ehk siis millega see osavalt hakkaks tegelema ja osavalt hakkaks tegelema arengu, kavandamise, territoriaalse planeerimise, omavalitsusasutuste ja äriühingute asutamise, nende toimimine, lõpetamine, omavalitsuste teenuste korraldamine, loodusressursside kasutamine ja valla või linnavara valitsemine avalikuks, korra ja heakorraküsimused. Ehk siis minu jaoks on küsimus selles, et, et kui see tähendab nüüd olemasolevate valdade allesjätmist, siis millest me üldse räägime, mis haldusreformist me räägime, et sellisel juhul kui kehtestataks selline kord, siis me täna ei räägiks enam mitte kahetasandilise omavalitsusest, vaid juba kolmetasandilise omavalitsusest ja ja, ja kui nüüd katakse mingeid punkte siin läbi suruma, siis mulle tundub, et see haldusreformi eelnõu lõpetab täpselt selles kohas, kus kõik varasemad haldusreformi eelnõud on juba lõpetanud. Aga nüüd on pikk vaikus. Käeldes on ühe partei ettepanek, kõige valitsuserakonna ettepanek, see ei ole vist velge seal ettepanekuks saanud, et ma ütlesin üks idee. Elame, vaatame. Ma siiski samas samas juhin tähelepanu veel mõnele nüansile, ütlesin, et haldusreform ei ole väga ambitsioonikas olnud, siis Arto aasa Reformi miinimummäär on 5000 ehk siis 5000 elanikku on see miinimummäär alla, mille omavalitsuse suurus ei tohiks olla, aga, aga samal ajal noh, seal on juba palju erandeid juba sisse kirjutatud. Kui nüüd siia juurde veel lisada see osavaldade temaatika ehk siis selle 5000-le raames hakata veel tekitama osa valdasid, siis see muutub minu hinnangul täiesti jaburaks. Ma on aru saanud, et sotsiaaldemokraadid on pidanud silmas seda, et kui tekivad suuremad omavalitsused peaaegu sellised maakonna mõõta omavalitsused ja siis ühel hetkel ütleme, et kui Võrumaa maganud oleks üks omavalitsus, siis kuidas oleks Misso inimeste hääl esindatud, et see oleks nagu tõsine probleem. Aga nii palju kui mina olen rääkinud haldusreformi teoreetikutega, siis nemad on osavalla temaatikat silmas pidades näinud hoopiski ühte teist olulist nüanssi, mis võiks olla siis sellise Kuue suure tekkiva omavalitsuse puhul selle osa või osavalla või osa linnaosa vane osa mõte ja et mitte mitte sellega loome täiesti veel ühe struktuuri sisse veel täiesti teise struktuuri, mis tähendab palgalisi ametikohti ja nii edasi, vaid et see kätkeb endas seda, et et omavalitsus oleks jaotatud valimisringkondades ja kui toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised, siis, siis väiksematest ringkondadest valitakse rohkem esindajaid, suurematest ringkondadest vähem esindajaid, et seega siis oleks ka see demokraatia on küll natukene väiksemate poole kaldu, aga ta arvestaks sellisel juhul ka regionaalseid varasid ja väiksemast kohast pääseks alati ka siis kohaliku suuremasse volikogusse oma esindajad. Ja see on nüüd nagu selline laiem osavalla mõte, aga nüüd ehitada selle osavalla ümber nagu terve suur nagu struktuur, valida veel sinna selle osavallavanem ja nii edasi, noh see on sisuliselt tegelikult selle olemasoleva olukorra põlistama. Oot, sa nüüd tahad öelda, et ikka vist inimese kohta valitaks väiksemast osakonnast rohkem inimesi? Ehk siis selle väiksema osavalla osavalla inimese häälel oleks pisut suurem kaal sellepärast et, et nii-öelda sealt valitavad valitava või sealt sealne valijate hulk võimaldaks valida pisut rohkem inimesi sellesse suurde volikogusse. Kui suuremas ühineb Kiili vallaga, siis Kiili nagu saaks diili, saaks kaks ja Tallinn saaks 70 näiteks või midagi sellist, noh see oleks üks selline näide lihtsalt, et see, et seda peetakse loomulikult. Osalt ju noh, ei saa öelda, et seda Eestis ei eksisteeriks, on näiteks kui me vaatame presidendivalimistel valijameeste kogu moodustamist, siis ega seal ei ole ka, on ju näiteks omavalitsuse suuruse järgi paika pandud esindatus ainult on ja et siis võtaks Tallinn ju enamuse valimiskogust ära, et siis ongi niimoodi, et täitsa kohtlane Jos Tallinnale ja teistel on seal kaks ütlemist. Mõnes mõttes niisugune süsteem toimib. Okei, aga sa ütled, et see on ainult ühe erakonna ettepanekud, aga kui me nüüd vaatame seda, et aga kui sotsiaaldemokraatlik erakond, kuna volikogu täna otsustab need punktid lähevad läbi tahad nagu. Kokkuvõttes viie nagu selleni, et sa arvad, et lovskil on mingi kuri plaan, praegune valitsus viia kriisi ja see nii-öelda, et see praegune valitsus, pillid läheks lõhki. Kui ma vaatan Jevgeni Ossinovski varasemat tegevust, et ta on iga kuu iga paari kuu tagant uue kakukese küpsetanud, et kui need kakukesi tuleb veel ja veel, siis küsimus ennast nii-öelda, et kui kaua, aga samal ajal kui sa vaatad nüüd seda toetust, mis oli siis sellel hetkel Ossinovski valiti erakonna esimeheks rahvusringhäälingu tellitud Turu-uuringute küsitluse alusel, siis oli see 18 protsenti ja nüüd viimase küsitluse järgi on see 13 protsenti, ehk siis see kehtestamine ei ole toonud avalikkuse mõistmist. Et ka see on üks hästi oluline nüanss, et millist poliitikat siis ellu viia, kuigi ma olen kuulnud ka seda, et ega Jevgeni Ossinovski ei ole nüüd nende ettepanekute lähedal olnud Tublid rahva liitliku taustaga ettepanekud on need, et et väga palju nagu endise rahvaliidu tegelasi tol hetkel ennem kui EKRE moodustus, ju jagunes ja teiste erakondade vahel ära, väga palju said neid IRL, aga väga palju sai neid ka sotsiaaldemokraatlikud, sotsiaaldemokraatlik erakond ja need ettepanekud, millest see nagu rääkisid haldusreformi kontekstis, on väga-väga sarnaselt sellele, millega kunagi rahvaliidu inimesed on välja tulnud. Asi on lihtsalt selles, et ükskõik kuidas me seda haldusreformi ideeks, et kas ta nüüd on osavallad või ei ole, osa avaldasid siis see prognooselt ääremaades inimeste arv kahaneb ja nad muutuvad. Elanikkond läheb üha vanemaks. See toimub ikkagi paratamatult. Et lõppkokkuvõttes lihtsalt see võib takistada selle haldusreformi läbiviimisega, ühel hetkel tuleb vajadust tema järgi. Kas hiljem või varem lähed mõttekamaks varem ära teha. Jah, aga kui sa teed need, noh, need kõik need struktuurid läbi ja, ja nii-öelda hakkad seda mõttemängu mängima, et milline siis üks maakond välja näeb, lisaks veel maavanem ka, ma ei tea muidugi, kuidas see maavanem sellest tulevases haldusterritoriaalsest plaanis sätestatakse, kas üleüldse maavanem sellisel kujul alles jääb, aga aga kui, kui kõik need struktuurid niimoodi üles ehitada nagu siin on välja pakutud, siis ma ühelt poolt aru sellest väiksema piirkonna murest. Aga teiselt poolt ma olen väga palju rääkinud omavalitsustega, kus kus on, on ostetud, et kas me teeme siis nad osavallad või valimispiirkonnad ja siis nad on ikkagi ühel hetkel otsustanud, et ei, et ärme teeme, vaatame, mis juhtub ja on läinud pigem pigem nõnda, aga näiteks Lääne-Saare valla puhul, et, et need piirkonnad, mis on keskusest või suurest vallast kaugemal, on oluliselt aktiivsemad ja saadavad palju aktiivsemalt ka oma esindajaid sellesse volikogusse. Ja sama näide on muuseas ka näiteks Märjamaa vallast, mis on territooriumi põhjal Eesti kõige suurem vald. Kas seal on, on seisukoht, et pärast ühinemist ehk siis suure valla tekkimist külaelu ja piirkondlike elu muutus palju aktiivsemaks ja keskuse puhul öeldi, et jah, me saime natuke ene euro investeeringud peale renoveerisime ära kultuurimaja, aga et keskuse puhul on välja toodud, et ega see elu nüüd nii palju aktiivsemaks ei muutu? Tunudki eks seal ole pallika kohalike inimeste endi teha ka, aga on selge on see, et nad nende valdade vajadused tulevikus ongi väga erinevad, et kui sul on seal kõrvuti näiteks Kihnu, Piirissaare ja siis ütleme idee oleks selline vana Võrumaa panna, kus oleks nii kogu kogu Võrumaa, kuigi osa Põlvamad koos nad on täiesti nagu nagu sipelgas ja elevant võib-olla nagu võib-olla suuremate valdade puhul nagu tulebki nagu kaasa natuke rohkem kui sihukest tervest mõistust, et et meil on väga palju üle Eesti, täna selliseid valdu sa saad, asuvad kõrvuti koos ja, ja kellest mõlemad on leidnud, et rahaga on väga mõistlik ehitada, ma ei tea endale uus spordihoone või renoveerida seda olemasolevat ja tegelikult nende ülalpidamiskulud on tohutult nagu kallid. Et võib-olla sellistes kui on suuremad vallad, siis mõeldakse ka sellised investeeringud natukene nagu mõistlikumalt läbi, et et mitte ainult see, aga saame neid objekte nagu avada vaid see paneb rohkem mõtlema ka sellele, et mis seal need hilisemad nagu ülalpidamiskulud sellistele objektidele. Ja, ja sama puudutab ka laias plaanis ka haridusvõrku, ma arvan, et miskit pole teha, et meil jääb inimesi Eestis vähemaks ja ja noh, tihtipeale on see just näiteks gümnaasiumiosa pidamine on on väga kulukas, kuna seal on väga erinevad, on ju noh, nagu õppevaldkonnad ja siis on väga suur õpetajaskonda nõnda edasi. Aga kui on suuremad omavalitsused, siis ma arvan, et siis julgetakse neid esmapilgul valusaid, aga tulevikku silmas pidades ma arvan, väga õigeid ja vajalikke otsuseid ka märksa julgemini. Riik teeb ju tegelikult sellist haldusreformiga riigigümnaasiumi loomise ajal seal küll. Et sinna, kuhu tuleb riigigümnaasium, seal on ka elu. Urmeti juttu kokku võttes siis. Rahvaliidu pärand on EKRE osavallad. Päris nüüd seda ei öelnud. Nii, aga, aga see, kuidas, kuidas sujub haldusreformi ettevalmistamine, kuidas kulgeb see haldusreform, me arutelu riigikogus, muuseas, riigikogus riigikogusse peaks juba siin lähema kuu-pooleteise jooksul see eelnev jõudma, sest veebruari lõpus või veebruari lõpus valitsus pidi juba heaks kiitma, aga, aga noh, me ei tea, kas see, kas see heakskiitmine pärast kõiki neid protsesse aset leiab ja, ja juulikuuks. Kava järgi peaks siis haldusreformi eelnõu olema heaks kiidetud. Aga, aga see arutelu kindlasti hakkab mõjutama ka seda, milliseks kujuneb presidendivalimiste tulemus ja presidendivalimistest ajakirjanduses ka tasapisi hakata rääkima. Ja miks üks üsna levinud seisukoht on seotud sellega, et riigikogu ei suuda seekord presidenti ära valida ja seda just ennekõike nendel põhjustel, et ükskõik kuidas arvutad et olemasoleva riigikogu koosseisu puhul kahekolmandikulise häälteenamust ehk kuutekümmend kaheksat häält ei, ei ühegi kandidaadi taha. Praegu tulemus ehk siis et kui me vaatame siin opositsiooni-koalitsiooni jõujooni, kui me paneme siia juurde veel ka koalitsioonile näiteks vaba erakonna ja paneks teise paati EKRE ja Keskerakonnaga, siis ei tuleks seda kahekolmandikulise häälteenamust kokku. Kui me vaatame siin kas või ka erinevaid variante ja koalitsioonist opositsiooni kaunist ka siis seda kahekolmandikulise häälteenamust on väga keeruline kätte saada, mistõttu võib arvata, et presidendivalimised nihkuvad meil valijameeste kogusse ja valijameeste kogu koguneb meil siis septembri teisel poolel. Jah, et selleks, et president parlamendis ära valida, peab see sobima ühele vähemalt ühele väga suurele opositsioonierakonnale, nii nagu juhtus põhimõtteliselt eelmistel presidendivalimistel noh, põhimõtteliselt nii, et, aga, aga, aga nüüd on meil erakondi parlamendis nelja asemel kuus. Ehk see eeldaks juba ja tõenäoliselt seda, et kaks opositsioonierakonda peaksid tulema selle 68 saamiseks koalitsioonile appi. Ja sellepärast noh, ma arvan, et seal üsna üsna ebatõenäoline, et et meil sel korral president riigikogus ära valitakse. Ja teen võib-olla ka põhjus, miks ei taha erakonnad oma kandidaat ka varakult üles seada. Sest esiteks ta puht taktikaliselt, kui sa sead varakult oma kandidaadi üles siis lastakse ta valimispäevaks täiesti auklikuks. Ja teine asi on siis see, et kui on teada, et ega ta riigikogus läbi ei lähe, et siis siis tekib ka natukene selline sellele kandidaadile selline luuseri maine juurde. Võib-olla nagu põhjus, miks, miks presidendivalimiste kampaania noh, ma ei tea, palju meil jäänud pool aastat või natuke rohkem ei ole Eestis sisuliselt üldsegi nagu lahti läinud. Aga meil on siiski nimelt meil on toodud välja mõned nimed. Me teame, et mõned inimesed on avaldanud ka soovi, mõned on läbililled, on öelnud, et nad võiksid kandideerida ja noh, kui siin nüüd nimesid välja tuua, siis siis üsna üsna tõenäoliselt me võime öelda, et Siim Kallas tahab, tahab kandideerida, tahab saada, et Siim Kallas on üks tõsiseltvõetav kandidaat. Mõlemale suurele parteile sobida. Võib-olla tema kõige suuremad kriitikud tulevad erakonna seest. Sa mõtled, siis tema sobiks nii Reformierakonnale kui keskerakonnale tõenäoliselt. See veel riigikogus ei anna kahekolmandikulise sellest minust rääkisime. Et et samas on see muidugi huvitav, et sa selle aspekti sisse tõid, et et kui me vaatame, kuidas Siim Kallas on käitunud, sest ta on pigem öelnud kriitilist Reformierakonna suhtes, et küll ta on rääkinud siin Reformierakonnaga seoses eesistumisega seoses pisut kriitilises võtmes on rääkinud ettevõtete tulumaksust ütelnud, et sellest tänasest regulatsioonist me enam kinni hoida ei saa ja, ja noh, ega ta olen nüüd kusagil Reformierakonnast on väga hästi rääkinud, tõsi, me teame ka, et et kuidas siis Siim Kallas lahkus siit peaministrikandidaadina ja, ja kuivõrd sõbralikud olid tema suhted oma koduerakonnaga pärast, pärast seda aga aga ka erakonnas sees on kindlasti inimesi, kes Siim Kallas toetavad, kes vanad võitlejad ütlevad, et Siimuga võiks Meie koos teha, aga siiski täna võime öelda, et erakonna enamuse moodustavad inimesed, kes Siim Kallasega väga palju koos ei ole tegutsenud ja Nemad ütlevad täna, et aga, et et kui siin tahab presidendiks kandideerida, et enne, kui minna teiste jutule, võiks tulla meie jutule, et ma saan aru, et seal on nagu väike etteheide, aga seotud ka sellega, et Siim Kallas ei ole ise erakonna sees tulnud oma plaanidest rääkima ja ta ei ole erakonna toetust veel siiamaani kuigi põhjalikult otsinud ja see, see on ka erakonna liikmetes küsimusi tekitanud. Noh, aga samas on Möldega kõikide teiste kandidaatide kohta et sama asi, mis Survati just välja tõi, et see kampaania väga pole lahti läinud Siim Kallase šansse tõstab see, et seesama kriitika oma koduerakonna aadressil, et see Oled sa kindel, mis peaks olema poliitiliste vastaste huvi upitada ühe erakonna auesimees presidenditoolil kui, kui erakond ise ei taha seda kandidaate just nii tulihingeliselt toetada. Kriitika oma koduerakonna aadressil näitab, et ta, Ma ei ole selline fanaatiline pooldaja. Ta vaatab asju mõistlikult. Teeb, teeb mõistlikku kriitikat kõigi kõigi suhtes kaasa arvatud ka oma koduerakonna suhtes. Seda näitab see ja see pigem leiab nagu tunnustust. Hästi, aga siis on meil veel kandidaate, kes Edgar Savisaar on öelnud, et tema ei oska, ei tahaks või ta kaalub kandideerimist, on vist vist täpsem? Ma olin ajaloost rääkida toreda loo sellega seoses, et kunagi Edgar Savisaar esitles oma väga paksu raamatut, mille pealkiri oli peaminister ja ja see esitluse yhele viimastest küsimustest, kus ajakirjanduslikke küsimusi küsisin ajatena ta käest, et mis siis tema järgmise sammuna mahuka teose pealkiri võiks olla, ja siis Edgar Savisaar muigas ja ütles president. Nii et selliste läbi läbi huumoriprisma on ta sellist presidendi kepikest oma saunas ilmselt nagu kogu aeg andnud, aga Edgar Savisaare puhul peab arvestama seda, et et Edgar Savisaar saare kindlasti need, kes oli seal kindlasti kui ta, kui ta otsustab kandideerida, kirjutada, siis ta seatakse üles ikkagi ainult valijameeste kogus. Et Edgar Savisaar väga selgelt ilmselt on selline inimene poliitik, kes kalkuleerib, et kas tal on reaalseid võimalusi või mitte. Näeb, et, et pigem ta jääb nagu kaotajaks selles asjas, siis ma arvan, et Keskerakond võib hoopis Ma arvan, isegi tõenäolisem, kui, kui teha Reformierakonna Siim Kallasega koostööd on, on koostöö EKRE ja noh, näiteks Mart Helmega kelle taha Keskerakond võib minna, et kui me vaatame nüüd, ütleme viimastel aastatel kõiki neid märke, mis on olnud siin Keskerakonna suhtumises teistesse erakondadesse, siis kõige soosivamad on nad igal pool nagu suhtumist EKRE tegemistesse. Sama selle Edgar Savisaare presidendiks saamise puhul muutub kohe Keskerakond nii-öelda valitsuskõlbulikuks. Kuulge. Tõsiselt Te mõtlete siin selle võimalusele, et savisaarel on šanss saada presidendiks, et kui me nüüd ikkagi vaatame nagu täna seda pilti, mis meile vaatab vastu parlamendis ei ole mõtet üldse rääkida parlamendist? Edgar Savisaar ei saa mitte kunagi hääli kokku, tal on tal on oma fraktsiooni hääled. Aga täna ei tea, kas seal on isegi kõik fraktsiooni panin hääled taga ja teiseks on tal noh, heal juhul võib-olla veel EKRE hääled taga. Ega rohkem Edgar Savisaarele keegi ju parlamendis hääli. Rannanüüd on küsimus selles, et mis siis valijameeste kogus on, kui me vaatame ka kohalike valimiste tulemusi ja Keskerakond tegi muljetavaldava tulemuse, 2013. aasta kohalikel valimistel. Aga kus kohas, suuremates linnades ja suuremates linnades on valijameeste arv versus väiksemad omavalitsused on ikkagi väga selgelt nagu väiksema omavalitsuse kasuks ja vist kui ma ei eksi, siis näiteks Tallinnal on ainult 10 valijameest, mis mis proportsioonis teistega on ikkagi väga vähe. Ehk siis, kui me nii-öelda üritame siin mingisugust arvutust teha, siis Keskerakond võib kokku saada 70 pluss valijameest, mis on ilmselgelt, et kui me täna vaatame, et kes on nagu kõrgliiga valijameeste võimalikus jaotuses siis täna ikkagi joonistuvad sealt välja väga selgelt Reformierakond. Kuna neil on parlamendikohti kõige rohkem ka kohalike omavalitsuste juhte piisavalt ja ka IRL IRL-il on, on tervelt 86 omavalitsusjuhti, tõsi, kõik ei pruugi saada valijameesteks. Lauri Laane, ma ütlesin siinkohal sõna, kui, eks see oli eeltingimus. Lauri ja ma, ma, ma ei spekuleeriks asjade üle, mis ei juhtu, vaid, vaid spekuleeriks asjade üle, mis on, mis on võimalik kumad ja selles mõttes ma olen, ma olen Urmetiga nõus, et tõenäolisem on mängida Mart Helme peale, kui räägime siin ka veel sellest, et nii-öelda see soo, mis on siis parteiliselt, mitte parteiliselt omavalitsusjuhid, kes on valimisliitude esindajad ja see on väga suur hulk inimesi, seal võib-olla üks, üks, võib-olla 50 60 70 valijameest on täitsa vabalt saadaval. Ja tagasi korraks Savisaare juurde, seal on veel üks oluline moment, tema kriminaalasjad. Need mõjutavad kindlasti, et jah, et kohalikust omavalitsusest reeglina ei tule valijameeste kokku ju vallavanemaid tuleb volikogu esimees, ehk volikogu esimees ei pruugi selles omavalitsuses olla valimised võitnud erakonna liige, vaid näiteks valimistel teisele kohale jäänud erakonna liidrid, kellele tavaliselt antakse volikogu esimehe koht, sellisel juhul ehk erakonnad teevad tänasel päeval väga detailselt arvutusi, kes tõenäoliselt tuleb nendele nendele nende esindatakse Alt kohalikest omavalitsustest. Aga mida me nagu teame, on ka see, et, et see, et ega need kohalikud poliitikud nad siis näiteks, ma ei tea IRL-i liige, et kui sa lähed sellelt nagu ajas tagasi, siis tuleb välja, et ah, ta on olnud ka varasemal ajal olnud hoopis näiteks sotside liige ja veel varem olnud hoopis rahvaliidu liige. Ehk need seosed tingimata valijameeste kokku tulles hääletab selle erakonna presidendikandidaadi poolt kuhu erakonda ta hetkel kuulub, see ei ole absoluutselt nagu 100 protsenti tagatud. Ja pigem need hääled võivad tekitada seal mõningaid üllatusmomente ja, ja pigem on see hääleminek just näiteks rahvaliidu endise rahvaliiduga seotud ehk siis EKRE, kes on justkui nagu nende järglane kandidaadi selja taha täitsa nagu võimalik, et olgugi, et inimene on tänasel päeval. Näiteks ma ütlen, et IRL, kes võttis väga palju ka Rahvaliidu kunagisi liikmeid oma ridadesse on IRL-i liige, aga ta võib-olla leiab, et IRL näiteks toetab, on ju, on ju, ma ei tea, Marina Kaljurand otsustanud toetada, aga tema leiab, et talle näiteks Mart Helme sobib hoopis rohkem. Tulevad sellised asjad on kõikvõimalikud, sest valijameeste kogus valija on oma valikus vaba ja see on salajane hääletuseni. Tuletan meelde, et kolleeg Tarmo Vahter kirjutas kunagi väga hea loo, kuidas valiti Arnold Rüütel presidendiks ja seal selgus, et väga palju mängisid kunagised EPA aegset suhted. Et tema poolt olid need inimesed, kes kuidagipidi seotud epaga sugugi mitte niivõrd parteiline liin. Jah, ma toon veel ühe olulise siin siin oli juttu, sa rääkisid sellest, et parteiliselt end määratlenud inimesed ei pruugi ühel hetkel kohtadelt ei pruugi, ei pruugi hääletada nii nagu partei on ühel hetkel soovitanud või öelnud, et võiks, võiks käituda, aga üks oluline nüanss, kui me vaatame kohalike valimiste tulemusi, siis ligi 140000 valijat on andnud oma hääle valimisliitudele ja väga paljudes kohalikes omavalitsustes on just võimul valimisliidud ja valimisliitude puhul on on see, kelle poolt nad hääletavad, veelgi, veelgi ebaselge on sellepärast, et see on täpselt inimestes kinni, kuidas kandidaat on selles ühes või teises omavalitsuses suutnud ka oma kampaaniat teha. Ma arvan, et seda suht suhtlemist, kandidaatide suhtlemist kohalike omavalitsustega me alles selles kampaanias hakkame nägema ja ma arvan, et enne valijameeste kogu sealset novembri alguses septembri keskel võib, võib väga palju vahvaid lugusid teha sellest, kuidas volikogud kohtuvad siis ühe, teise või kolmanda kandidaadiga, nii et siin siin saab kindlasti olema palju palju huvitavat, aga, aga samal ajal nüüd selle 140000 valija osas kohe tuleb välja tuua ka mõned sellised väga suured erandid. Et üle 5000 hääle näiteks on läinud valimisliidule Toomas Kivimägi Pärnusse ja et, et see Pärnu samas otsustab ka vist rohkem kui ühe valijamehe üle, et tõenäoliselt seal tekib see küsimus, et kuidas siis otsustatakse, aga arvestades, et Toomas Kivimägi on liitunud Reformierakonnaga ja Reformierakond on koalitsioonis, siis noh, võib arvata, et kuidas seal, kuidas seal valijameeste numbrid võivad liikuda ja nii edasi, nii et siin on nagu erinevaid võimalusi, kuidas seda arvutada on. Kui kandidaadid oleksid selgemad, siis oleks tõenäoliselt ajakirjandusel võimalik teha ka küsitlus, et kuidas juhul kui, et kuidas siis kuidas siis võiks võimalik valijameeste kogu käituda, aga noh, aga ka siis on pigem ikkagi õunte pealt ennustamine ja nii et see on kõik väga ebaselge. Aga Urmet. Ma tean, et sa oled natukene kriitiline käsitlus. Selles mõttes, et ma lihtsalt tahtsin nagu pigem tendentsina välja tuua, et et ega need tulemused, mis praegusel hetkel näitavad populaarsust erinevatele kandidaatidele, see on esmaspäevane nende tulemustega ei pea ju ei saa ju öelda, et nüüd kus on naine, Marina Kaljurand kõige populaarsem on ju, et et tingimata Marina kaljuranna sellepärast peab nagu kindlasti nagu ära valima, et ma lihtsalt nagu toon ajaloos nagu, nagu paar näpunäidet, et nagu me oleme, mäletate, et meil on hääletuse korras ju korra korra ju presidenti valitud 92. aastal 20. septembril kui toona sai Arnold Rüütel 42 protsenti häältest. Lennart Meri sai ligi 29 ja, ja Rein Taagepera ja tsirka 23 protsenti häältest. Ja kui paar nädalat hiljem ja kuna keegi ei saanud rohkem kui 50 protsenti, siis, siis läks. Läks siis nagu parlamenti valiti toona Parlamendis Lennart Meri, kes jäi rahvahääletusel selgelt nagu Arnold Rüütlile alla. Sai 59 poolthäält ja Arnold Rüütel 31 poolthäält ja Lennart Meri valiti presidendiks. Ja, ja kui me mõtleme sellele, kui populaarne oli Lennart Meri presidendina, siis ei saa ju öelda, et, et noh, et see, kes on nagu valimishetkel nagu noh, nagu rohkem populaarvähem populaarne, ei võiks olla väga populaarne president ja vastupidi, et see võib ka nii minna, et, et sa oled küll valimiste eel väga populaarne, aga sinu tegevus presidendil on selline, et su su toetus presidendiametis pigem nagu iga aastaga nagu kukub, et et, et selles mõttes ma tahan öelda, et, et need küsitlused kindlasti nagu näitavad mingit tendentsi, aga, aga, aga nende põhjalt ei maksaks nagu öelda, et et nüüd tingimata see, kes on kõige populaarsem praegusel ajahetkel, on kõige parem nagu president. Noh, kui me räägime Marina kaljurannast, siis kõigepealt peab tema olema ise avaldanud soovi, et ta tahab presidendiks saada, siis peab keegi taga selleks kandidaadiks esitama. Marina Kaljurand, minu teada pole veel siiamaani vist Reformierakonna liikmeks astunud. Mul on see ei olegi, see viitab ka sellele reaktsioonile, et saada ikkagi ei mõtle, et president ei peagi astuma. Ja kas see ka tähendab. Reformierakonnal ei ole ka isegi mingit moraalset kohustust esitada teda teda presidendikandidaadiks. Sa tahad öelda, et reformierakonnal on moraalne kohustus nimetada Siim Kallas? Ma ei ole seda ka öelnud. Aga no loogiline, et siiski partei esitab seda, selle, kes on IKEA või, või on olnud tema liigena. Aga kas ei tundu bioloogiline, mul tekib hoopis selle presidendivalimistega seoses, eks hoopis üks teine mõte, et kui, kui see asi on meil nii keeruline, kõik need kohalikud omavalitsused ja nüüd veel see, et, et, et kas see hakkab mõjutama presidendivalimisi ja kuidas see kõik välja kukub ja, ja või kas haldusreform ja võib hakata mõjutama presidendivalimisi ja nii edasi, kui kogu see süsteem on nii keeruline ja, ja see kogu aeg meil muutub ja meil ei ole selgega, milline see halduskorraldus on ja nii edasi, et kas ei võiks muuta üleüldse presidendivalimiste korda, et olgu peale, et, et siin on, siin on arutletud selle üle, et kas kas teha presidendi otsevalimised või mitte. Et see oleks oluliselt lihtsam, et teeme mingisuguste valimistega koos ära ka presidendi otsevalimised, et et on president. Selline vastus sellele kohe kohe nagu eelneb või järgneb, et noh, nagu, et kriitika et otse valitud president saab märksa suurema mandaadi, aga presidendi pädevused midagi nagu teha, on üsnagi nagu piiratud, et siin tekib see vastuolu, et, et tal juba praegu on ja kui president valitakse poliitikute poolt on, on need ootused tema tegevusele kardinaalselt suuremad, kui, kui see seadus lubab tegutseda. Aga kui me valime ta veel ka rahva poolt, on ju, et siis siis need ootused ja tegelike võimalustega vaheline veelahe läheb veelgi suuremaks. Teine asi ka see on sisuliselt ikkagi kardetakse mõnda poliitikat, et äkki tema saab presidendiks täna. Meil on konkreetsete isikute puhul analasse kartus, mõnikord ei tahetud Arnold Rüütlit ja mõnikord te tahate Edgar Savisaart. Võib-olla lõppkokkuvõttes me näeme hoopis seal valijameeste kogus kõige viimases staadiumis hoopis seda, et et et üles seatakse hoopis mõni selline kandidaat, kelle peale on kõige lihtsam kokku leppida, ehk ta võib-olla tõesti tuleb hoopis sellisest väljaspoolt võib olla tänastest erakondade poolt nagu välja hõigatud nagu favoriitide, sest et noh kuluaarides on mainitud, et äkki on näiteks parteid, et tänasel hetkel parteitu Jaak Jõerüüdi peale lihtne kokku mängida, et või mis iganes, onju et ka selliste spekulatsioonidega praegult ju või selliste võimalustega. Tänasel päeval nagu tegeletakse. Aga minu jaoks on lihtsalt küsimus selles, et kui presidendivalimised rikuvad nüüd ära haldusreformi või, või või noh, loodetavasti vastupidi ei saa juhtuda, aga noh, kui need asjad niimoodi lähevad, siis see nüüd küll nagu hea, nagu hea areng Eesti jaoks kindlasti ei ole, see haldusreform on kindlasti teema, mida meile on oluliselt rohkem vaja, kui ühel hetkel siin. Ma arvan, inimestel ütelda, et president ja haldusreform siis 95 protsenti vastab president, aga sa tead, mis on õige vastus. Ja aga presidendivalimised toimuvad sellel aastal ja haldusreform. See on kunagi edaspidi. See toimub meil kogu aeg. Permanentne. Kuulge. Sulev, sina oled meile praamide hinnamaaletooja teab kõike ja ja nüanssideni talvike mootori marki tõenäoliselt veel ei tea. Praamimootori VIN koodi. Ei, ma ei ole sel aastal tegelikult kruvida nendega sellel nädalal, ma tõesti kirjutasin ühe loo, kus ütles need praamid, mida Tallinna sadam tellib, et Türgist saadakse nad hinnaga 22,8 miljonit eurot kõik ja Poolas 31,5 miljonit Eratlik, et vaatasime kaua siis seda infot peaks nagu enda käes hoidma, et ei ole ju mõtet mõtet seda selles mõttes kinni hoida, et lõppude lõpuks Tallinna sadam peab saama majandus aastaaruandes ikka avaldama küll koguhinnana, aga kuna hinnavahe on juba välja öeldud, siis lihtne matemaatika tehing, tehe ütleme siis lihtsalt võrrand ja saad selle hinnaga, et seal ei ole, aga mingisugune naljakas on see, kas ma mäletan õigesti, türklased andsid justkui altkäemaksu rohkem kui, kui, kui poolakad ja ehitavad need laevad ikka oluliselt odavamalt kui poolakad. Selle altkäemaksu puhul me peame, ütleme väidetavalt sellepärast, et asi ei ole jõudnud mitte kuhugi süüdistuse ning ei ole läinud, et. Aga mis ma selle teadmisega nüüd peale hakkame, et laevade hinnavahe on olnud selline, kas kas me võime siis öelda, et ühed laevad, me saime justkui justkui nagu hea ja õiglase hinnaga ja kahe laeva puhul me oleme siis siis üle maksnud ja et on küsimus selles, et 17,4 miljonit eurot on eiei, on riigi raha ebaotstarbekalt kulutav? Ei, vastupidi, ma arvan, et see koguhind on ka päris hea, sellepärast et kogu aeg on räägitud Hiinas 120 miljonit eurot, et noh, siin on selline pluss 10 on riigile säästetud, et selles mõttes kokkuvõttes on hind väga hea ja türklased olid valmis ehitama kolm laeva õigeks ajaks valmis isegi kaks ja pool, et Urmas pidi tulema oktoobri keskel, et lihtsalt lasen ütelda laured. Mina olen viimasel ajal muutunud paari nagu sellise tehnoloogilise hanke puhul ka natukene servapidi kokku selliste suurte hangetega, mis, mis on nagu tehtud, mis muidugi proportsioonis oluliselt väiksemad ja ja, ja sa üritad, teebki pakkumised erinevatele firmadele, et mingi tehnoloogiline asi osta ja, ja siis sul ongi täitsa hämmastavad, sa saad suhteliselt sarnase toote, aga see hinnavahe on kolossaalne. Ja siis ongi sul nagu selline valiku koht, et kas sa paned, munad on ju ühte korvi kui riskide haldamise hajutamiseks võtad igaks juhuks nagu kahest erinevast kohast eriti kui sa noh, ma kujutan ette, eriti kui sul on tegu sellise elutähtsa asjaga nagu parvlaevaühendus saartega. Et kus sa ei saa mängida ühele kaardile ainult. Et Meelis Atonen mängis ja mäletame, kuidas, Ma arvan, et et, et mõnes mõttes, aga mis siis juhtub, kui türklased elaski valmis saanud? Nende nende soodsa hinnaga minister kindlasti. Seal on, ma ei kujuta ette, mis oleks juhtunud, et, et võib-olla me ei, me ju ei tea ju täpselt ju ma ei ole sellega nii kursis, aga, aga mingeid pakkumisi tehakse ju ju täitsa erinevate asjalt, keegi tahab näiteks võtta, kasvatada oma turuosa, teed selle võtta nagu soodsama pakkumise on ju? Mõnes riigis on mingid riiklikud dotatsioonid sellesse sektorisse lubatud on ju, et siin on neid ala nüansse nagu väga palju, et türklaste puhul räägitakse, et võib-olla nad saavad mingeid dotatsioone selle tõttu. Teie informatsioon ei jäta, vaatame mis info on kellelegi kätte tulnud, et et me mäletame, et 2011. aastal arutleti ka selle üle, et kas kas Saaremaa laevakompanii tänased parvlaevad võiksid minna pärast lepinguperioodi lõppu, ehk siis 2016. aastal riigi omandas siis Juhan Parts, pidas ka Olav Miili, Vjatšeslav Leedo ka läbirääkimisi ja arutleti, et milline see hind võiks olla. Need ajakirjandusse on jõudnud erinevaid hinnanguid selle kohta, et missis mis siis nende parvlaevade maksumus oleks riigi jaoks olnud ja minule teadaolevalt küsiti toona, ehk siis alates 2016.-st aastast nende tänaseks siis viie-kuue aasta vanuste laevade eest 26 pluss üks miljon eurot kusagil ütleme nii, et kokku kolme laeva hind oleks olnud 80 miljonit eurot ja need oleks olnud siis viis kuni kuus aastat vanad laevad. Ja, ja, ja samas samas või ütleme nii, et ega, ega need laevad ei oleks siis meile odavamad olnud kui need praegused laevad, et noh, sisuliselt me saame täna täiesti uued laevad ja väidab, väidavad mulle Tallinna sadam, inimesed, et nende laevad on natukene paremad kui Leedo laevad, Leedo väidab jälle midagi vastupidist. Nii, ja mis see küsimus? Kolme vaev, Ma kolm laeva sisuliselt noh, sama rahaga, aga need laevad oleks olnud juba viis, kuus aastat käigus ja laevanduses seal, ma ei tea, kas, kas teil on ka nende selle toonaste hindade kohta informatsiooni? Ühe asjaomase inimesega sel teemal rääkinud, tema ütles mulle väga lihtsalt selles mõttes, et et riik hindas, mis oleks nende olemasolevate laevade hinnad ja, ja, ja mida siis, mis oli siis nagu selle Tõnis operaatori siis puhul nagu see pakkumine või madala, kus nad olid nagu Tullumasid riigi soovida ja, ja selle soovide vaheline hinna vahel oma tsirka üks miljoniga laeval? Ma olen päris palju pabereid selle kohta lugenud, et enam-vähem laias laastus jutt vastab tõele küll jah, et aga siin on väga raske, seda tehingut ei toimunud selles mõttes. Mõttetu sellega arutada. Seda seda ei toimunud, ametiküsimus on muidugi selles, et kui millegipärast mõni laev õigeks ajaks valmis ei saa, et nad siis oleks tark ilmselt. Nalja heitsid aga siin tagavara pakkuma, et äkki keegi mõneks ajaks rendid laeva ja võib-olla ka selline asi tehakse sinna igaks juhuks jällegi riskida. Maandumisel, aga see on muidugi hämmastav, et miks Türgist kolme laeva tellitud ja ei üritatud rentida selleks perioodiks, mis ei ole muuseas kõige keerulisem navigeerimisperiood ühte laeva, et oleks võinud selle sellesama Joonase siis ühel hetkel rentida, selleks perioodiks see küll ei kannata, ma sain aru, vist väga kõrget lainet, aga noh, tõenäoliselt oktoobris, oktoobris oleks saanud sellega veel navigeerida küll. See on jälle seal riskide hajutamise küsimus. Näha, et meid me ei tea, mis oleks olnud Jonas rent selleks hetkeks aadiks, üks asi on veel, see tõenäoliselt oleks pidanud. Mis, mis on nagu öeldakse seda, et see, see kolmas vaev türgi laev läks tulnud kuskil oktoobri keskel aga põhimõtteliselt nii nagu sa igatsed, mingit asja sa ostad, et sa ei saa ju kohe ju järgmisel päeval sellega sõitma hakata. Aga kindlasti nagu öeldakse, minimaalselt ühekuuline varu peab olema selle hetke, kui see laev kohale jõuab. Ja kui ta nagu liinil saab asuda, meeskond saab sellega harjutada ja personali mis iganes, et tegelikult see periood, milleks oleks tulnud seda nii-öelda rentida, mingit muud, siis oleks olnud palju pikem. Müncheni julgeolekukonverentsist me ei jõudnudki rääkida. Johannes Tralla on seal ja räägib raadio, uudistasime aktuaalses kaameras. Siinkohal paneme tänasele saatele punkti ja rahvateenrite stuudios olid Urmet Kook, Sulev Vedler ja Lauri Hussar.