Tere käes on kuulamiskool neljas saade gregooriuse laulust. Stuudios on Jaan-Eik Tulve ja täna räägime siis juba konkreetsemalt mõnest loost, Nende ülesehitusest, kompositsioonist ja loomingulisest ideest läbi eelmiste saadete Me oleme õige palju rääkinud gregooriuse laulu ajaloost, selle kujunemisest ja selle tutvumisest läbi sajandite kuni tänapäevani välja kuni tänapäevaste otsingute ja uurimisteni. Ning see on selge, et alati jääb õhku väga palju küsimusi selle muusika kohta. Kuna peamised allikad on meieni jõudnud läbi vanade käsikirjade üheksandast 10.-st 11.-st sajandist, mida me alles praegu 20. sajandil oleme õppinud uuesti tundma, neid lahti mõtestanud. Ja teine oluline joon selle traditsiooniga meil läbi selle traditsiooni läbi aastasadade on elav praktika peamiselt kloostrites, kus on siis seda muusikat lauldud selle suurest loomeperioodist alates alguses suulises traditsioonis ja hiljem siis samuti käsikirju appi võttes. Aga siiski jääb meil alati vaatamata nendele väga tugevatele jalga alustele jääb meil alati teatud hulk otsi lahtiseks, millele ma arvan, et ei olegi võimalik mitte kunagi vastust saada. See on asjad, millest me eelmistel saadetele oleme põgusalt rääkinud, näiteks hääle tekitamine siis selle muusika fraseerimine, tempo kui kõrgelt näiteks lauldi või kui madalalt lauldi, et ei ole mingit võimalust nendele küsimustele vastust saada, sest seitsmenda või viienda sajandi laulikuga ei ole lootust vähemalt siin meie maises elus kontakti saada. Ja nõnda peame me kasutama neid allikaid, mis on meil olemas käsikirjad, traditsioon ja samuti oma muusikaalsest oma oma vabadust selle muusika mõtestamisel, interpreteerimisel, käsikirjadest me loeme välja näiteks ornamendi puhul, millised noodid on kiired, millised nodin, aeglased, millised noodid on toetusega. Me jällegi käsikirju uurides oleme jõudnud, ma räägin siin meie-vormis, see tähendab seda, et kõik ker-Koreani uurijat viimaste sajandite jooksul siis 19. sajandi keskpaigast alates. Nii et see on üks suur uurimiste kogum, mida omavahel jagatakse ja mõtiskletakse, analüüsitakse nii, et selle töö tulemusel ollakse siis jõutud arvamusele. Edasi toetusega noote ei ole mitte esimene noot, vaid ornament valmistab ette toetusega nooti. Liikumine toimub alati. Edasiliikumine toimub näiteks silbi viimase noodipoole, kui silbi peal on kas siis väiksem või, või suurem ornament, siis alati liigutakse viimase noodipoole. Ja üks väga oluline punkt, millest me oleme varem rääkinud, on see, et jällegi käsikirju uurides on jõutud arusaamisele et gregooriuse laul ei ole meetriline muusika. Et seal ei eksisteeri konkreetseid sellises klassikalises arusaamises vältusi, vaid kõik vältused, kõik noodipikkused võivad olla küllaltki suhtelised, küllaltki painduvad. Sellest alates, kui me teame, milline noot Ta on rõhuline, milline noote on lihtsalt ornamentaal. Aga kui pikk näiteks mingisugune rõhkkon, kui kiire mingi ornament on, seda meile käsikiri ei anna. Ja siin on meil, ma arvan, küllaltki palju vabadust. Ja siin on lest jällegi üks koht, kus meie enda muusikaline Et võib meid suunata, kui me peame usaldama oma muusikalist tunnetust, muusikalist aru saama. Ja muidugi huvitav on see, et nendesamade lugude juurde tagasi tulles üle mitmete aastate, mina näiteks oma kogemuse põhjal võin väita, et arusaamine teatud lugudest võib ka aja jooksul muutuda. Juba seetõttu, kuidas me ise muutume, kuidas me ise vananeme, kuidas meie muusikaline ajataju küpseb või või areneb, et kõik see on gregooriuse laulus ilmne. Ja kõik see on, ma arvan, küllalt vabalt nendele muutustele valmis muutustele lubatud. Nii et kui te kuulete ühte lugu, mis on lauldud kõrgemalt kui keegi teine seda laulab ja seal lauldud kiiremini, kui keegi teine seda laulab või vastupidi, aeglasemalt kui keegi teine seda laulab, siis seal alati ei saa öelda või jalad ei ole õige öelda, et kes laulab seda õigemini kes laulab seda valemini, et ikkagi primaarne on tekst, teksti väljendus ja selle meeleolu väljendus, mida just parasjagu tähistatakse või mida vist parasjagu püütakse edasi anda. Nii et tempo loo üldine meeleolu võib väga palju sõltuda ka sellest millises ajahetkes me oleme, kas me laulame hommikul, kas me laulame öösel või õhtul liturgias näiteks ja minu jaoks üks selliseid huvitavamaid näiteid. Koreani repertuaaris on ülestõusmispühade hommikumissa introitus introitus tähendab siis MISA alguse laulu või sissetuleku laulu. Kui preester tuleb kirikusse sisse siis lauldakse introitust. Mäletate, ma olen sellest rääkinud, kas esimeses saates gregooriuse laulu ajalugu lahates, et kui hakatakse ehitama esimese aastatuhande alguses suuremaid kirikuid, kui kristlased tulevad keldrites välja, kata kummidest välja, liturgia hakkab toimuma avalikult, siis kõike seda peab täitma muusika ja Luuakse väga palju uut repertuaari igaks toiminguks, mis liturgias läbi viiakse, samuti siis selleks hetkeks, kui preester kirikusse sisse tuleb, siis seda saadab alati laul. Ja nüüd see ülestõusmispühade introitus resureksid. Teekum summ, nagu suurem osa Koreani repertuaarist on ka see tekst üks väljavõte salmist. Aga sellise huvitava vahega, et kui me kuuleme hilisemat muusika traditsiooni või hilisemat muusika litter tuuri läbi kogu teise aastatuhande siis ülestõusmispühade muusikale mõeldes. Minu arust kõik heliloojad on kirjutanud midagi hästi sellist pompöösset uhket kõlavat pillid sõna otseses mõttes pasundavad ja väljendavad seda suurt, et rõõmu ja seda suurt emotsiooni. Ja nüüd siia kõrvalise Gregoriaani introitus ülestõusmispühade hommikul mis on kõike muud kui pompöösne ja püüdev sellepärast, et kasutatakse teksti resureksi Etoducteekumas sum. Olen üles tõusnud. Ma ärkasin ja olen nüüdsest sinuga. Sa panid oma käe mu peale. Su tarkus on imeline. Ja kui ka kõike seda hilisemat muusikarepertuaari vaadata, siis alati tekst räägib meile kolmandas isikus, et tema Kristus on üles tõusnud, et meie rõõmustagem kuna Kristus on üles tõusnud või noh, enam-vähem midagi taolist, aga siin on see tekst mina-vormis. Ma olen üles tõusnud ja olen nüüdsest peale sinuga. Sinna juurde on ka laad, mis on pooltoonilaad, mis on väga habras, väga selline õrn pooltooni ise on, helireas on väga habras ja sellise mitte väga jõulise iseloomuga. Nii et minu arust üks täiesti eriline näide kogu muusikaliteratuuris. Kuulame seda. Selline oli siis ülestõusmispühade hommiku introitus resorrexi, et ta ei Konsum. Ma olen üles tõusnud. Ma olen ärganud ja olen nüüdsest sinuga. Ja minu arust tõesti. Me võime ette kujutada seda, seda inimest, kes on. Sõltuvalt sellest, millist püha või millist hetke parasjagu läbitakse aastas. Samuti on repertuaar muutuv läbi. Issa Me oleme nüüd rääkinud eelmiste saadete jooksul väga palju teenistustest väga palju psalmi laulust mis on gregooriuse laulu alustala. Kuna kloostrites lauldakse psalm, rediteeritakse Salme tundide kaupa. Ja missa repertuaar on sellega koos täiesti erinev, kuna missas on läbi aja alati tegutsenud juba meie mõistes nagu professionaalsed lauljad, inimesed, kelle ülesanne ongi seda liturgiat omalt poolt kommenteerida. Laulda oma panus sinna, panna läbi laulu läbi läbi selle muusikalise väljenduse. Nii et tänu sellele On ka MISA repertuaar väga palju keerukam, väga palju ornamentaalsem. Jaa, aga ütleme uhkelt komponeeritud. Aga nüüd missa ülesehitus ise, mis on siis ohvritalitus, mis meenutab, mis kordab Kristuse eneseohverdust, kus siis missa käigus preester muudab leiva, veini Kristuse juuksevereks. Ja väga huvitav on vaadata selle Muusikalist arengut algusest meil oli juba jutt, mis sa introitusest oli juba juttu? Ütleme, introitus võib-olla kõige rohkem märgib ära seda, seda hetke, kus parasjagu ollakse, millist püha tähistatakse ja nii ja siin Me just kuulasime seda ülestõusmispühade introitust. Üles tahad, mis on iseenesest kiriku üks suurimaid pühasid, kuna kõik see, mida Kristus oma elu ja tegevuse jooksul on ette kuulutanud, saab ühel hetkel tõeks ja tänu sellele on see üks suur juubelduste hetk, aga siis see introitus järsku, kus Kristo siis poolselt räägib oma oma sellest esimesest hetkest? Introidus tihtipeale viib meid sellesse olukorda, millest parasjagu räägitakse, milles parasjagu ollakse selles pühas, mida tähistatakse, introitus, võib-olla midagi hoopis uhkemat ja rõõmsamat. Kuigi ma ütleksin, resureksi sel siin ei ole nagu üldse küsimus selles rõõmus või see on hoopis mingisugune teistsugune oleks, aga mida me siin kuuleme? Aga nüüd nüüd edasi? MISA suhteliselt alguses on pühakirjal lugemised ja pühakiri lõhkemiste vahel lauldakse jälle psalmi ainult sellisest teistsuguse või selle vahega, et kui teenistustel kloostri tunniteenistustel rediteeritakse tervet psalmi siis siin võetakse ainult üks jupp, kas üks lause või kaks lauset salmist ja lauldakse seda pikalt mediteerides ja mis tähendab pikalt mediteerides, laulda on siis see, et kõiki sõnu, kõiki silpe ornamenteeritakse väga pikalt, nii et see üks lause või üks sõna isegi kestab nii pikalt, et inimesed, kes on just kuulanud piibli lugemist, lugemist mingit kirjakohta piiblist. Et nendel inimestel on aega ja võimalust mõtiskleda natuke selle teksti üle. Ja kuulaks siis siia ühe loo, mida lauldakse piibli lugemise vahele kommentaariks või mõtiskluseks. Ja see lugu on väljavõte 44.-st salmist, audishiilijaid, viide kliina Aurem tuua kuulama tütar ja vaata pöörama kõrv, sest kuningas olen vaimustunud sinu ilust. Astu oma hiilguses, mine õnnelikult ja valitse. Selle loo puhul on siis huvitav jälgida, kuidas tekst on hästi pikaks venitatud. Alguses retsiteeritakse esimene osa tekstist ja siis järsku hakatakse fraasi lõpus ornamenteerima ühte sõna Viide audishiilijaid viide ja vaata kuulama tütar. Ja vaata ja just see vaatamine nagu omamoodi muusikaliselt tõmbab lahti sellise väga pikakanga. Muusikaliselt kestab väga pikalt, aga pikkade ornamentidega ja, ja nõnda edasi tingliina Aurem tuua on täpselt samamoodi väga pikad ornamendid mitte ainult sõnarõhul, vaid ka, vaid ka sõna lõpus selline ja lõpuvõi fraasi lõppu. Ornamenteerimine on väga vana muusikaline väljendus isegi ajast, kui lihtsalt loetakse või tsiteeritakse lauldes mingit teksti, siis ühel noodil näiteks siis alati on just lause lõpus mingisugune ornament, mis on nagu täiesti selline lisatud muusikaline väljendus, et siin on täpselt samamoodi, et sõnal kuidas me kuulame hästi pikki ornament läbi kogu selle loo. Groduaale on siis see laul, žanrinimetus, mida lauldakse pühakirja lugemise vahele. Ja sellises Aabeeaa vormis, et alguse osa audifiilia tuleb lõpus uuesti tagasi, seda, seda korratakse seal. Kuulasime grade valet audishiilija mis on sellise suure ja rikkaliku ornamentaalsuseks väga kaunis näide. Ja nüüd, kui MISA kulgedes edasi liikuda, siis ka muusika, viimed järjest rohkem ja rohkem selle missa keskpunkti, milleks on Kristuse ohverduse kordamine. See tähendab, et kui muusikalises mõttes nisa alguses on väga palju sellist suurt Orlamentaalsust ja, ja kiireid huvitavaid uhkeid lugusid, siis mida edasi. MISA läheb siis muusika nagu järjest rohkem ja rohkem liigub tahaplaanile, tuleb see, mis sa enda keskne tähendus rohkem välja. Ohvritalitus tuleb oma olemuselt rohkem välja ja muusika muutub siis selliseks meditatiivsemaks. Lood muutuvad aeglasemalt, eks lühemad tekst tihtipeale. Ja selle näitena kuuleksime ühte ohvertooriumi ohvertooriuman siis isa muutmis või armulaualiturgia algus, kui tuuakse altarile leib ja vein, mida preester hakkab siis muutma Kristuse juuksevereks ja seda protsessioon jällegi saadab laul muusika mis räägib meile praegu. Sa oled tõesti õnnis püha Neitsi Maarja ja sa oled kogu kiituse vääriline, sest sinust. On väljunud õigluse päike. Kristus meie jumal. Ja nõnda siis edasi missa kulgemise suunas. Nii et alguses on siis hästi sellised brikalt kaunistatud lood ja lõbus näiteks armulaua jagamise ajal. Tihtipeale lood on väga minimalistlikud, lühikesed ja ka sellised väga väikeste vahenditega kõlavaks tehtud. Ja samas muidugi see näiteks armulaua Lugus seda korratakse, sest armulaud tihtipeale võib olla väga pikk, kümneid minutit, isegi pikk, nii et kogu selle aja jooksul laul kõlab aga mitte väljuda ministeeriumist, milleks on kogu armulaualiturgia selle sees püsida, siis muusikat pole laetud nagu väga kõlaliselt nagu. Ma ütleks, et inimene ei jääks sinna elliga pidama. Aga tänase saate lõpetuseks ja, ja kogu selle kõrgureani osa. Lõpetuseks ma tahaksin lillaste kuulata ühte jällegi sellist erilist lugu kre Koreani repertuaaris. Me oleme siin palju rääkinud psalmi laulust, sõlmi retsiteerimisest ja siin on ka näiteks psalm ainult sellise vahega, et teda mitte tsiteerita. Vaidsid restitutsioon on väga Ornomentaalne. Siin hetk tagasi ma rääkisin, kuidas missal võetakse tihtipeale psalmist üks väike lõik üks või kaks lauset. Ja siis seda pikalt ornamenteeritakse selle loo puhul siin on nüüd vahe nõnda et on võidud psalm küllaltki pikk psalm psalm number 21 kuid teda pole lõigatud, vaid teda lauldakse ja ornamenteeritakse väga pikalt. See lugu on samuti pärit MISA repertuaarist vaiksest nädalast palmipuude pühalt, kui algab vaikne nädal ja siis lauldakse pikalt seda psalmi liustik meenuse, respiczymmeegvarami, Dirgliku insti. Mu jumal, mu jumal, vaata mu poole, miks sa oled sa mu maha jätnud ja mis on ka Jeesuse sõnad Getsemani aias enne oma Martüüriumit. Nii et see lugu, mida ma kohe kuuleme, on kõrgureani repertuaaris täiesti eriline. Ja minu sellisel isiklikul arvamusel on ka ta väga eriliselt lauldud. Heade sõprade Kadri hundi ja Mikk Üleoja poolt. Läbi nelja saate oleme siis põgusalt rääkinud gregooriuse laulu ajaloost, kujunemisest, tema enda teekonnast läbi aastasadade või aastatuhandete, isegi tema tänapäevasest olukorrast tema positsioonist ja väga nappide vahenditega võib olla. Vaatasime ka lähemalt mõnda lugu, kuidas midagi on üles ehitatud ja mis on olulist erinevates lugudes, et kuidas üldse läheneda teosele kuidas teda avastada, kuidas teda enda jaoks lahti võtta või, või mõtestada. Nii et ma loodan, et mingisugune tutvus selle muusikaga sai sõlmitud aga kõige parem tutvus, muidugi on seda muusikat ise laulda, seda muusikat kuulata. Noodiraamatuid on tänapäeval avaldatud päris palju, nii et neid peaks igaüks leidma ja, ja tõepoolest see, see muusika nagu ei hoia endas mingisuguseid saladusi, et inimene, kes seda tahab laulda või tahab avastada siis piisab lihtsalt selle laulmisest ja laulmine ise avab juba, teeb meile lahti juba väga palju uusi aknaid selle keele omandamisel. Minu nimi on Jaan-Eik Tulve ja nüüd siis kuulame teost nimega Neus. Mu jumal, mu jumal, miks sa oled mind maha jätnud? Sarja valmimist toetab Eesti Kultuurkapital.