Helga ja. Tervist head helikaja saate kuulajad. Tänases saates keskendume kolmele kontserdile. Eesti riikliku sümfooniaorkestri ees soleeris 15. jaanuaril kovski konkursi noor võitja, tšellist Andrei ionitsa. 19. jaanuaril kanti Estonia kontserdisaalis Eesti rahvusmeeskoori solistide instrumentalistina dirigent Mikk Üleoja poolt ette Eduard Tubina reekviem. Ja 15. jaanuaril toimus kloostri aidas ka helilooja Mirjam talli ja meelika Hainso kontsert. Kune jõgi. Helilooja Mirjam Tally on käesoleval hooajal Eesti kontserdi juures resideeruv helilooja ja ta on stuudios koos Liisa Hešiga ning noored naisheliloojad räägivad, milliseid võimalusi neil tänapäeva muusikamaailmas oma loomingu esitamiseks ja tutvustamiseks on. Mina olen saate toimetaja nelevasteinsalt sülgaja. Möödunud nädala üheks suuremaks muusikasündmuseks oli Eestis kindlasti Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontsert ja ERSO-s soleeris suvel 15. Tšaikovski konkursi tšellokategoorias võitnud Bukarestis pärit tšellist Andrei ionitsa. Kontserdi eel tegin temaga ka väikese intervjuu ja uurisin, et mida Tšaikovski konkurss tema elus on nüüdseks muutnud. Ta sest aastal 2014 oli ta saanud Saksamaal mitmed preemiad, näiteks ARD konkursil ja ta ütleb naljatades, et see oli tema õpetaja ja süü, et Tšaikovski konkursile minna mitte kunagi ei tea, mis võib toda ja äkki saad mõned kontserdipakkumised. Konkurents oli väga tihe ja pinge oli väga suur ja eelkõige käib sellisel konkursil siiski sisemine võitlus ja võistlus iseendaga. Tšaikovski konkurss on maailmas tõesti praeguseni üks suuremaid ja mainekamad ja võiduga võib kaasneda väga suur tähelepanu ja võib kaasneda ka väga palju võimalusi nii plaadistamisi kui kontserdile pinguid. Küsisin, et mis siis Andrei joonitsa elus muutus. Zombi konsers, motosem võldi, võldwirgutsk, elu läks mõistagi väga kiireks, viimastel kuudel on olnud palju kontserte Moskvas, Peterburgis ja koguni Irkutskis. Maestro kergiev organiseeris premeeritud, võtame palju kontserte, näiteks Londonis ja New Yorgis. Praegu on ta esimest korda Eestis ja ta on väga elevil ja on tulemas ka kontserdit Koreas ja Jaapanis. Ja Nizza on väga rõõmus uute võimaluste ja avanenud uste eest. Aga samas on see muidugi suur vastutus. Ta ütleb, et see preemia on otsekui teda tabanud atakk, millega tuleb tal nüüd elu lõpuni elada. Aga samas, Tšaikovski konkursi esikoht annab ju talle seda, mida ta soovis võimalusi olla erinevatel lavadel. Ja seal ta tunnebki end tõeliselt kodus. ERSO kontserdist, kus solistiks oli Andrei ja Nizza räägivad tänases saates ka muusikakriitikud Iierremmeli Ardo Västrik. Käesoleval nädalal toodi ettekandele ka Eesti muusikaloo jaoks väga oluline kooriteos, milleks on Eduard Tubina reekviem. Kuulame, mida rääkis Tubina loomingust ja Reekviem-ist. Kontserdi dirigent Mikk Üleoja. See on ilmalikule poeesele, neli osa on Henrik Visnapuutekstidele ja üks osa on Marie Under. Kirjutatud on need kõik kantuna vabadussõjast ehk siis selle teemaga seotud tekstid. Ta räägib sellest, et mis nii-öelda inimesega sõjas juhtub nii-öelda, et milline on see inimene selle sõja keskel. Need võib ette kujutada, et kindlasti ka selles ideelised raamistikus, mis Tubinal oli, on kindlasti selle 10 30 aasta jooksul toimus väga palju muudatusi, mis peaks kõnetama keda iganes, on dramaturgiliselt surveaste, mida Tubin suudab tekitada küllalt lihtsate vahenditega. Et kui sulle tundub, et see rõhk on juba nii kõrgele enam suuremaks minna ei saa, siis ta paneb veel juurde ja teeb seda väga meisterlikult. Teos on väga jõuline ja oma energeetikaga vallutav vatsa vallutuslikus, ma arvan, murrab küll kõik asjad maha ka virtuaalsed barjäärid. Noh, ei ole mingi uudis, kui me ütleme, Tubin on sümfonist, eks kõik teavad seda. See peegeldub vastu ka tema meeskooriloomingus, ehk mida me näeme, on see, et Tubin mõtleb edukalt suurtes vormides. Tubina jaoks on vaja suurt vormi selleks, et oma muusikalist mõtet väljendada. Tänu sellele on suur osa Tubina meeskoorilugusid meeskoorilaule väikseid laule nagu sellised, et sa tunned, et nad on mingit pidi nagu väändes või balansist ära või et midagi on nagu paigast või midagi on puudu või midagi on üle. See vorm on nagu liiga väike ja tundub, et Tubina väljenduslaad ei mahu väiksesse vormi. Seetõttu Tubina tõeliselt tugevad küljed meeskooriloomingus avalduvad ka läbi suurte vormide. Nii rääkis Eduard Tubina loomingust ja tema teose streik PM 19. jaanuaril Estonia kontserdisaalis. Seda teost juhatanud dirigent Mikk Üleoja. Antud kontserdist räägib tänases saates ka lähemalt Riina Roose. Nüüd aga muusikauudiseid maailmast. Muusikauudised maailmast. Muusikauudised Vigmorfool alustab 28.-st jaanuarist uue teenusega ja kõikidel huvilistel on võimalik tulevikus Vigmarhoolist toimuvaid kontserte striimida. Juba mitu aastat tagasi tekitasid digitaalse kontserdisaali endale näiteks Berliini Filharmoonikute ja seda teenust pakub ka uhiuus Pariisi filharmoonia. Seoses live stream imisteenusega kumisega toimusid möödunud suvel pigmarhoolisk vastavad muudatused ja renoveerimistööd. Esimesel kontserdil on võimalik näha ja kuulda esinemas, armida kvarteti. Üles astuvad ka sopran Anna lutše, rister, bariton Andreas Žuen ja pianistid Maicel kiisia Daniel Haide Vihmar. Hooli kunstiline juht John Kilhooli peab 28. jaanuaril stream imis teenuse avanemise puhulga kõne ja tutvustab tuleva hooajakava. Kilhuli sõnul soovib Migmorhool levitada oma kunsti nii laiale auditooriumile kui vähegi võimalik ning tänapäevane digiajastu pakub selleks häid võimalusi. Edasised Live streerimise kontserdid Vigmarhooli programmis avalikustatakse õige pea ja 21. aprillil on oodata kontserti, millega tähistatakse iiri kultuuri tähtsust. Ühendkuningriikides. Vaatamiseks pakutakse edaspidi ilmselt paar kontserti. B6 ja teenus peaks olema kasutajatele tasuta. Kui mõne aasta eest tuli teade New York City Opera tegevuse lõpetamisest ja pankrotiistumisest, siis nüüdseks on antud teada, et ooperimaja juhatuse liige Roy niiderhohver sai kohtuvaidluses võidu ja tal lubatakse pärimaja taasavada. Niiderhofferyl tuli maksta selle eest kokku miljon dollarit, mis läks ooperimaja võlgade katteks. New York City oopera läks pankrotti 2013. aasta oktoobris, sest ooperimaja juhatus oli teinud mitme hooaja vältel majanduslikult ebapädevaid otsuseid. Jaanuaris peaks ooperimaja taas uksed avama, ent mõnevõrra imestust tekitab vaid see, et avaetenduseks on ooper Tosca mis on maailmas viie enim esitatav ooperis jaos. New York City ooperirepertuaar on aga läbi aegade keskendunud pigem vähem esitatavatele teostele ja uudisloomingule. Seega on säärane asjade käik veidi imekspandav, aga Peri maja taasavamine muidugi rõõmustav uudis. Bordooperi finantsjuht korin au, käen ja ka viieks aastaks vangistusse, sest ta kõrvaldas 10 aasta jooksul bordoo ooperimaja eelarvest ligemale 2,3 miljonit eurot. Asjasse oli seotud ka finantsjuhi abikaasa, kes määrati vangistusse kolmeks aastaks abielupaarilt oodata takse kõrvaldatud raha tagasimaksmist Porto ooperimajale muusikauudised maailmast. Muusikauudised jätkame saatega ja Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontserdist, mida juhatas Nikolai Aleksejev ja kus soleerib Tšaikovski konkursi võitja tšellist Andrei jo Nizza. Sellest kontserdist muljetavad nüüd ja Remmel ja Ardo Västrik. No kontsert jättis väga hea mulje, lausa vaimustas mitmesugustel põhjustel, noh, mind isiklikult vaimustas see, et ma sain kuulda noot hiljaaegu Tšaikovski konkursi võitnud spetsialisti, kes mulle juba seal väga meeldis ja väga suurt huvi pakkus. Ma nimelt jälgisin seda väga usinasti ja hoogsalt, suvel Mediitseedee veest. Noh, eelkõige muidugi pianiste, aga üldsegi mitte vähem tšellistaja viiuldajad. Nii esimestest voorudest peale, nii et ma nagu teda väga rõõmuga ootasin. Ja teine põhjus loomulikult, et Nikolai Aleksejev oli jälle ERSO ees, kes on alati siin väga soojalt vastu võetud ja väga armastatud dirigent ja kes tõesti väga suurepäraselt töötab. Huvitav fakt oli, see kavas oli pronoomsi neljas sümfoonia, noh, minu jaoks. Huvitav, mida ma kuulsin päris paljude aastate eest, kui Aleksejev oli ERSO peadirigent kuidagi veel täitsa meeles, taanlase sümfoonia esitus, isegi nendes esitustes oli nagu midagi erinevat tõlgenduses. No see on kõik nii mälestuste pinnalt, aga mulle tundus, et see esimene kord oli nagu kuidagi selline range süngem ja igatpidi nihukest täpsust taotlev ja see praegune oli kuidagi selline lahtisem ja nagu mingit teatud julgust riske. Ta isegi ehkki muidugi Aleksejevi puhul ma pean ütlema, et alati sugune vorm, mida ta loob orkestriga, on lihtsalt suurepärane. Et mingit siukest laialivalguvast aega juhuslikku seal ei ole, tuleme sellisti juurde, Ardo, kuidas sinule jättis mulje, siis 21 aastane Bukarestis pärit Andrei ja Nizza No minule, kas kontsert väga meeldis, ma lihtsalt seal kontserdil nagu hämmastusega mõtlesin, et kuhu see nii-öelda tšellomäng on jõudnud, et arvestades solisti vanust, eks ju Te juba selliselt 21 aastaselt mängitakse nagu tehniliselt ühest küljest niivõrd hästi, aga teisest küljest füüsiliselt niivõrd vabalt, et ei ole enam mingisuguseid pingeid ei ole absoluutselt mingisugust nagu vaevusi nagu väelemistega ega mingit siukest asja, vaid lihtsalt mängitaksegi vabalt, tehniliselt Firtooslikult ja noh, loomulikult kõik sellised A la positsioonivahetused alati 10-sse ja, ja kõik see meeletu täpsus ja see on täiesti minu meelest suurepärane. Ja loomulikult on muidugi ülimalt tore. Selliseid viimase aja nagu konkursi võitjaid saab kohe varakult siin Eestis kuulata, eks ju, et noh, ma usun ka, et seda Andrei ionitsat ilmselt siia Tallinnasse lähema 10 aasta jooksul enam ei satuvad, kuigi tõenäoliselt tema karjäär saab väga suure tähelennu. Ma omalt poolt tahaks öelda seda, et mul lihtsalt meenusid need teised finalistid seal Tšaikovski konkursil, tegelikult nad kõik olid nagu väga head, loomulikult nad ongi väga nagu erinevad ja need kuuldes Janiitsad, kes on siis selline päikseline natuur või kuigi ta mängis Zoozekovskil kaks suurt Šostakovitši teost, kus nii väga päikseline ei saa olla ja seal ta täielikult muutus ja seal oli kõike seda traagikat ja seda näiteks Šostakovitši esimene kontsert, mis tal oli siis finaalis, noh, seal väga jube teos isegi kohati seal. Ta oli nagu valitsuses kõiki neid karaktereid. Ma endamisi mõtlesin, et oleks tore, kui nad kuuleks sealt signaalist veel, kes võitsid mulle meelse tega. Kas vene laste esindaja Aleksander ramm, kes oli selline romantilist tüüpi mängija ja tegelikult mulle meeldis ka väga. Jonatan Rooseman Soome tšello kooli esindaja, üks nooremaid, seal finaalis. Martti Roosi õpilane, noh, isiklikult ma mõtlesin, et oh, kui neid ka nüüd kuuleksin. Nojah, kase Jonatan roosamanna oli meil üsna lähedal siin noh, tasub teda kutsuda ja ta tuleb kindlasti. Vaata muuseas mina kuulsin teda kunagi hästi-hästi ammu seal Hiiumaa kammermuusika festivalil Kärlast ta mängis koos Aet Ratassepa ja, ja teiste tegelastega seal, nii et tegelikult on tal nagu eesti side oma vanemate kaudu täitsa olemas, nii et. Kui nendest teistest teostest rääkida, siis esimene lugu oli siiski Kanšeeli olniente. No ma olen ka tšellist üht-teist ju kuulnud varem ja ta on selline noh, ma ei tea, kas seda võib niimoodi öelda nagu Gruusia Pärt natukene või pisut sedalaadi sügavamat selline ja selline pühaliku joonega helilooja. Ja see teos oli väga huvitav igas mõttes, ainult minu jaoks. Natukene läks ta nagu pikaks võida valgus laiali, et seal oli niimoodi, et kus oli juba peaaegu justkui nagu lõpetus ja siis jagu tuli veel teine ja kolmas laine nii-öelda, et, et see nagu siis läks, läks edasi. Aga samas jah, sa seda väga niimoodi peenetundeliselt viimistletud mängis maestro Aleksejevi käe all, nii et igal juhul oli seda huvitav kuulda seda teost. Kui nüüd rääkida Andrei ionitsa mängitud Tšaikovski rokokookooretsoonidest, siis see on olnud üks tema esimesi kontserte orkestriga. Ja tõesti sealse kovski konkursil, siis nagu ka kohustuslik teos loomulikult temal väga palju esitatud, nõnda lihtsalt mängis seda väga kaunilt väga romantiliselt, samas kuidagi nagu täiuslikult perfektselt. Et noh, ma kujutan ette, et seal nagu on ka väga raske mingisugust tohutut originaalsust taga ajada, nii nagu pianistid maadlevad selles mõttes kovski esimese klaverikontserdiga, kus ka noh, on nagu üks kindel mainimis enamasti peaaegu alati tuleb, aga noh, on üksikuid, kes siis suudavad sealt sellest tehasest veel välja tuua mingeid uusi külgi? Jah, ma võib-olla ütleks ka, et loomulikult ei olnud originaalne, aga mingis mõttes see oli ikkagi nagu väga värske kuulata või seda oli väga hea kuulata. Trocovolutsioone just noh, ühest küljest loomulikult sa juba mainisid seda tehniline nihuke tulevärk, keskperfektsus ja tõesti mulle väga meeldisid noh, nii see kooda, kus ta oleks võimeline võinud ka kaks korda kiiremini tegelikult mängima ja oleks ikka välja tulnud või siis teine variatsioon, kus ta ka niimoodi täiesti nagu selline tunne nagu jättis orkestri selja taha ja mingi probleemi olnud kiiresti mängida, eks ju. Et aga samas seda oli väga hea kuulata see, kui aga uus mäng väga halb öeldes siiras võib-olla, aga, aga mingis mõttes ta alati siin katses eelnevas intervjuus rõhutas seda, et kuidas ikka inimhingele tuleb läheneda ja, või et noh, et oma hinge panna sinna kõike sisu ja tegelikult see mäng siin oli, eks ju. Ja kahtlemata, mis mulle ka isiklikult väga meeldis, oli see, ta mängib sellel rodeeri vanal tšello oleks kusagilt 1670.-st et tal olid nagu tõeliselt selline mahlane, mõnus tšello hääl. Noh, täpselt niisugune nagu tšelloahel peab olema. Kui me mõtleme nüüd meie orkestrite peale, võib-olla ka mitte ainult Tersaga näiteks ka kammerorkester, et kuidas teile silma jääb viimased hooajad, milliseid soliste orkestrit soleerima valivad, kas see valik on huvitav või kas see on kuidagi muutunud viimasel ajal? No ma räägin tegelikult isegi mitte orkestrist lähtuvalt, vaid ka kes on nagu soolokontserte andnud pianisti, sel hooajal on mu meelest olnud väga palju huvitavat kuulda. Kui ma meenutan kasvõi neid väliskülalisi, kes meil on käinud segamini nii pianisti kui mõelda, et noh, kõigepealt siis Lukaadebarg ka Tšaikovski konkursi üks laureaate sügisel päästjaniitsata tuleb kohe mine kuulus pianist Boriss Berezovski, siis tuleb siia veel Sibeliuse konkursi finalist Leon orja ja siis väga huvitav klavessiin istma Hannes pahani, selline töine staar ja väga omapärane muusik Olli Mustonen on ka väga huvitav mängija. Iseenesest minu jaoks olid just eriti huvitav kuulda neid värskelt konkursil preemia saanud või finaali jõudnud muusikuid ja ma just mõtlengi endamisi, et nüüd võiks veel kutsuda shop ajani konkursi finalisti mõne või noh, kui on võimalust, sest et nad on peaaegu nagu värsked ja põnevad ja ilmselt nendega jäid ka väga paljudel arenevad väga kaugel. Turistidega on niisugune huvitav asi tegelikult, et siin peaks nagu valitsema, nagu mingisugune tasakaal omamaiste solistide vahel ja välismaiste solistide vahel aeg-ajalt õnnestub paremini, aeg-ajalt halvemini. Aga teine tendents on ka hästi huvitav see, et sellised ala näiteks Hennessy, aastalõpukontsert, Sealse solist, heinik, Rogerud, see oli täiesti suurepärane kontsert või siis tõenäoliselt tänu Eesti võib olla väiksusele, siis aeg-ajalt juhtubki see, et no vot sellised avakontserdil või siis sellised Hennessy uusaasta kontserdid või vana-aasta kontserdid või siis hooaja lõppkontserdil seisis. Sa ütlesid klaverifestival, et seal juhtub olema selliseid väga, väga eredaid näiteid, nagu siin oli jook, uus istu või nagu nimetatud Nick Rogers või ma võiks öelda, et need minu jaoks tegelikult isegi satub selliseid huvitavamaid soliste Tallinna Kammerorkesterit, sest et nad aeg-ajalt ikkagi pakuvad, et väga-väga huvitavaid elamusi või et nendel on õnnestunud ka selliseid juba tuntud nimesid saada, nagu see hilio kringults oli juba mainitud, eks ju. Ja kahtlemata kindlasti ka laupäeva õhtul kammerorkestri ees noorsolist Theodor Sink, eks ju, kes on kindlasti väga-väga huvitav, kes on oma mainet tšellist. Ardo siin mainis keelpilli mängijaid väga õigustatult pianistid, ka minu meelest on väga palju häid võimalusi saanud mitte ainult sellel hooajal, vaid ka juba eelnenutena, praeguse romantilise klaverisari annab sellised, aga suurepärased võimalused sooloõhtule veel eeldab selline sõnaline kui loeng või minu meelest on see Sten Lassmann väga huvitavalt tehtud poolt nagu kokku pandud ja kõik meie siis noorema põlvkonna ja noh, natuke ka vanema põlvkonna mängijad saavad võimaluse mitte päris viimne kui üks, sest meil on suhteliselt palju ikkagi väga häid pianist, aga, aga noh, ütleme päris paljud saavad ja samas eliitkontserdid annavad ka neid võimalusi ikkagi niimoodi, et minu meelest on see aasta-aastalt järjest paremaks läinud, et seal olid ajad. Ma mäletan, kus kurdeti, et näed, et Eesti suurepärased solistid ei saa ikkagi piisavalt ei, sooloõhtuid ei saa orkestri ees soleerida, minu meelest on see küll palju paremaks läinud. Aga samas jälle mina jälle näiteks isiklikult tahaks seda, et noh, et võib-olla neid esitatavad lood ei oleks a'la siin noh, neid, kui me räägime Eesti riiklikult sümfooniaorkestrist, et siin üks mingi viiulit, Prokofjevi viiulikontsert, teine piirkond tuli ühel hooajal kavas järgmisel päeval kavas, eks ju, et et see oli võib-olla natukene minu jaoks igav, aga samas noh, ma olen ka professionaalne muusik, eks ju, et mina ei saagi tahta, et alati ka minu maitsele tuleks asju, eks ju. Aga mina võiks oodata küll seda, et noh, et see kontsertide ja lugude ring ikkagi laieneks, et see oleks tegelikult väga-väga huvitav, oleks huvitav, minul, ma arvan, see on huvitav noortele huvitav publikul, eks ju, et, et see on kahtlemata väga oluline ja teine asi on minul muidugi väga südamel on ka, et kui me räägime kammerkontsertidest loomulikult klaverimängijatele seal natuke teistmoodi. Aga, ja minu meelest selline kammermuusika või kammerkontsert Jon hakkab mõnuga ikkagi mitte välja surema, aga on üsna ikkagi kehvalt esindatud, et seal aeg-ajalt tuleb siukseid väga eredaid kontserte. Noh, näiteks nagu oli see detsembris Ivari Ilja Henry-David Varema, Johanna Vahermäe ja Triin Ruubel Muusikaakadeemia saalis, eks ju, mis oli tõeliselt eriline, et nootides sellist kontserti nagu hooaja sees otsib tikutulega, eks ju. Aga et just mina ootaks, et selliseid kontserte võiks olla tegelikult rohkem, aga rahalisi võimalusi on. Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontsert, tõhtust rääkisid Iierremmel ja Ardo Västrik. Teisipäeval, 19. jaanuaril kell 15 tuli Estonia kontserdisaalis kontserdisarjas lõunamuusikaettekandele Eduard Tubina reekviem langenud sõduritele. Lisaks reekviem, mille olid kavas ka Tubina koorilaulud. Laval oli Eesti rahvusmeeskoor metsosopran Iris Oja, trompeti Indrek Vau löökpillidel, Vambola Krigul ja Anto õnnis. Orelit mängis Piret Aidu loo ja kontsert juhatas Mikk Üleoja. Tubina loomingust koosnenud kontserdist räägib nüüd Riina Roose. Muljed on üldiselt head ja olen rõõmus, et jõudsin viimasel minutil ja väga suuri ponnistusi tehes kella kolmesele kontsertile. Ja ise arvasin, et ju see kolmene aeg on, et see on üks kontsert ja tuleb kasvõi näiteks Tartus või, või kuskil veel seda, aga selgus, et see oligi ainukene kontsert, millest on muidugi kahju. Ja ma arvan, et oleks kuskil mõni saalitäis veel leidunud inimesi, kes oleks seda kuulda tahtnud ja kuulda võinud. Aga sellele veidrale kellaajale vaatamata. Ta sest sinnani sisse kirjutatud see, et suur hulk inimesi, kes on tööl, tulla ei saa ja mis me sealt siis välja loeme, et see on mõeldud nendele, kes on tões tabad ehk pensionil? Ma ei tea, kas peab nii mõtlema, ma leian, et ei tohiks nii mõelda, ei tohiks niimoodi peale suruda. Noh, et kes see ikka tuleb seda kuulama või et et see lõunane kontsert kuidagi garanteerib rohkem täis saali. Ei, ma arvan, et see on sedavõrd, eriti kui me mõtleme Tubina reekviem peale, sedavõrd klassikaline teos, et seda peab ikka aeg-ajalt jälle ette kandma ja oleks ikka tore, kui ka noorem generatsioon seda kuuleks. Kas juhtusite kuulama ka viimast ettekannet, mis toimus eelmise kontserdihooaja sees, Tubina Reiklemist? Kahjuks ei, seal oli ka jälle mingi aja sobimatus. Kui õhtu üks kontsert on ja sa ei saa sinna siis ja talle tükiks ajaks asjast ilma. Aga tore, et siis nüüd sain kuulda ja, ja minu arust on ikkagi meie meeskoor praegu Mikk Üleoja käe all väga heas vormis. Seda on hea kuulda, see kooriesteetika on selline, mis minule meeldib, pakub naudingut, see kontsert kui üks tervik, ka need laulud, mis rääkimile eelnesid, olid hästi kujundatud, hästi läbimõeldud. Tundus, et pea kõikide lugude mõte jõudis kohale. Siinkohal ma võib-olla teeks ühe niisuguse märkuse, mitte koorile, aga kavalehe koostajale. Nii et kui on niisugused head eesti poeedid, kõik meie klassikud Enno Alver ja rääkimata veel Uku Masingust siis oleks üks koht, kus saaks, esiteks saaks lihtsalt rahvast harida. Need tekstid võiksid olla kõik kavalehel. Noh, näiteks sama Uku Masingu tekstile, taganejate sõdurite laul, see on päris keeruline, seal on koorimuusikas ikkagi on need momendid, kus kuule kõiki sõnu välja, kui on mingi polümfooniline arendus või või niisuguse tihedam koht, et see mingi tekstikadu on loomulik, siis kavaleht oleks suureks abimeheks. See aitaks väga palju lihtsalt mõttega kaasas olla ja siis jääks ka see tekst kirja, siis ma näeks, võiks olla teksti tori daatumid. No veel uhkem oleks, kui oleks ka ära toodud, millal see tekst kirjutatud on. Eriti kui on selline ühe autorikontsert ühe autori teema. Igapidi aitaks kaasas olla rohkem, sest need on väga mõtlemapanevat tekstid ja tekiksid sellised võrdlusmomendid, et kui ma vaatan, et toovad Betti Alver on sündinud 1906 ja Eduard Tubin 1905, need on ju kaasaegsed. Sealt tekiks veel mõningaid mõtteid või see aitaks kõigest rohkem aru saada, mõista sellega rohkem kaasas olla. Aga ma arvan, et see oleks selline töö, mis vääriks tegemist. Kuna see reekviem on siiski väga oluline teos meie muusikaloos ja tema esiettekanne oli ju teatavasti 1981. aastal Stockholmis, siis nõukogude liidus, kuhu Eesti sellel ajal kuulus kahjuks ei saanud seda ette kanda, kuigi Tubin on ise ütelnud ja on sellest kirjutanud. Ja sellest on isegi foto, kuidas ta selle partituuri annab üle Gustav Ernesaksale, sest ta mõtles, kui ta selle kirjutas, et selle esiettekande võiks ramm teha. Aga see, nagu me aru saame, ei olnud poliitilistel põhjustel võimalik. Ja esiettekanne Eestis sai toimuma 1989. aastal neljandal mail. Seda juhatas Kuno areng ja laulis ramm. Arvestades aega niisugust poliitiliste protsesside ja suurte murrangut aega siis see peegeldub ka selle loo ettekandes, et samal aastal novembris oli veel kaks ettekannet. Nii et ma arvan, et, et niisuguse teose puhul võib-olla võiks natukene rohkem nendest olla ka ära toodud, et me vaataks, missugune on selle teose käekäik olnud, et selge see, et kõiki lugusid ei saa nii üksipulgi ja polegi põhjust üles lugeda. Aga siiski Tubina reekviemi puhul see võiks nii olla. Ja Tubin ise on ju ütelnud. See on siin kõik ilusti kirjas, et kui pikalt ta seda kirjutas, et see oli ligi 30 aastat, et tal tuli see mõte ja siis jäi seisma ja siis ta ise ütelnud siin ära toodud raamatus Eduard Tubin rändavate vete ääres mõtteloo sarjas mille on kokku pannud Vardo Rumessen ja Tubin on ise ütelnud niimoodi, siin see reekviem pole põrmugi patriootlik, romantiline kui, siis ehk natukene ega ka vaimulik aine on ju kaugel loomulikust surmast, aia paratamatust käigust. Siin on käsitluse all vägivaldne surm see, mille vastu me asjatult püüame võidelda, mis aga iga päev nii hästi Aasias kui Aafrikas, Ameerikas ja ka Euroopas toimub. Kuid ma pole seda loonud mingi teravalt karjuva protestina, vaid nii nagu reekviem-ile sobiv mõtlikuna tasa kaalukana ja leinameeleolule vastavana. Et kuulajail tekiks seesmine protest iseendast, ilma minu abita elu õitsva seas olevate noorte inimeste tapmise vastu. Tsitaat lõppeb. No minu arust on see nii ajakohane, kuigi see on kirjutatud vahetult pärast selle reekviemi valmimist. 80.-te algus 1982. aastal teatavasti Tubin suri. Ja see, millest ta siin kirjutab, tõepoolest kajab täna väga vastu kahjuks ja samasse mõtlikus ja see niisugune vaoshoitud tus mis ta sinna ka muusikaliselt sisse pannud on ja samas niisuguste dramaatiliste noh, ma ei tea, kasvatuste ja isegi võib-olla mõningate niisuguste pursetena see ikkagi päris hästi aitab seda mõtet, et välja tuua ja ja just nüüd, kui ma kuulasin seda veel üle ja koos tekstidega tekste vaadates, vaat siis ma sain sellest niisuguse tõelise arusaamise ja ja see läks mulle väga korda. Kokkuvõtteks ütlen eriti just selle reekviemi seisukohalt veel. Mul on väga hea meel, et ma ikkagi sain seda kuulda. See esitus oli igatahes teose kõrgusel. Ja ikkagi veel, ma arvan, et kui niisugune töö on ära tehtud ja selline koosseis ka instrumentaalkoosseis on kõik juba selle läbi harjutanud ja läbi teinud, et ikkagi võiks Tartu rahvale kus näiteks Tubin väga pikalt õppis ja töötas tema kodulinnale, võiks ka seda külakosti viia. Riina Roose jagas muljeid 19. jaanuaril toimunud kontserdist, kus kanti ette Eduard Tubina loomingut ja ka tema reekviem langenud sõduritele. 15. jaanuaril kloostri aidas toimunud kontserdiga. Unejõgi alustas nii-öelda ametlikult oma residentuuri Eesti kontserdi juures. Noor helilooja Mirjam Tally Mirjam Tally räägib stuudios, milline saab olema tema residentuuri aasta ja stuudios on ka helilooja Liisa Hirsch, kes käis Mirjami ja meelika Hainso kontserti kloostri aidas kuulamas. Ja juttu tuleb üldisemalt ka sellest, milliseid võimalusi on tänapäeval heliloojatel oma loomingu laiemaks levitamiseks. Miriam, sinu residentuuri aasta algas hiljuti just ühe kontserdi, et kuidas see aasta sinu jaoks on planeeritud või milline see hakkab välja nägema idee poolest? Minu aasta algas need kolme kontserdiga koostöös rahvalaulik Merika Hain sooga. Me tegelikult oleme koostööd teinud juba ammu, umbes 15 aastat tagasi, enne kui ma rootsi ära kolisin. Et meie koostöö seisnes, siis tema laulis vanemat tüüpi regilaule ja mina improviseerisin sinna juurde elektrooniliste instrumentidega. Ja mõnes mõttes nagu sellises discari rollis, et osad taustad kodus ettevalmistatud taustama, siis omavahel lives, miks siis on ja natukene mängisin ka süntesaatorid, et seal oli selline pigem klopilises formaadis üritus ja minu aasta näeb nüüd välja selline, et järgmisel nädalal sõidan Islandile kuulama ansamblit Nordica spekt, kes mängib ühte mu uut teost nimega soe elu jäämäe jalamil mis on kõlanud ka versioonis tšellole ja klaverile. Ja järgmine etteaste taas Eestis siis Empil on kavas samuti Nordic efekt ja mitmeid uusi teoseid. Mis puudutab minu residentuuri, siis ma väga loodan, et sügisel toimub minu uue klaverikontserdi esiettekanne. Olen kirjutamas sellist teost juba paar aastat ja esialgne kokkulepe on ka, et võib-olla jaanuaris 2017 toimub minu autorikontsert, mis oleks siis minu kooriloomingust koos elektroonikaga kas oleks siis nii vanemaid teoseid kui ka uudisteos varem sa Mirjam, olete olnud Rootsi Raadio P2 kanali residenthelilooja, no mille poolest erineb näiteks Eesti kontserdi juures resideerimine või siis Rootsi raadio juures, et mida sa märkad erinevusi või teatud ühiseid jooni see Rootsi raadio juures resideerumine oli ju niimoodi, et seal ei jaotatud kahe aasta peale mille jooksul ma pidin kirjutama neli uudisteost, ütleme, selles mõttes finantsilises mõttes minu kui helilooja jaoks oli asi kindlam, et ma teadsin, et mul on neli uudisteost ja et noh, et nendest on ka ette nähtud, et tasu, et Eesti kontserdiga Meil on kosta siiski vabamas vormis, et nad peavad hakkama alles küsima teostajaks raha Kultuuriministeeriumi ostukomisjonist. Selles mõttes ei ole ju üldse veel teoste rahastus niimoodi garanteeritud. Need süsteemid on kindlasti erinevad. Liisa Hirsch, küsin sinu käest, kas sinul on ka olnud selliseid võimalusi, et mingi kollektiiviga niimoodi kindlamalt pikemalt koostööd teha või mõne institutsiooniga? Minul otseselt selliste residentuuri kogemust ei ole siiani olnud küll mulle väga see mõte meeldib, et kui oleks võimalik kelleltki ka pikemalt koostööd teha ja midagi nagu selles mõttes avastada. Aga ma arvan, et kui midagi taolist, et on toimunud siis pigem just nagu selliste omaenda muusikutest sõpradega kui mõne väljakujunenud ansambliga. Jah, hetkel mul ei ole olnud sellist väljakujunenud ansamblit, ma loodan küll, et võib olla selliseid võimalusi, tekib kui te vaatate noorte muusikute heliloojate, eelkõige elu Eestis, Miriam, sina oled 10 aastat tegutsenud Eestis heliloojana 10 aastat juba Rootsis, nii et sul on täpselt selline võrdlusvõimalus. Liisa, sina nüüd oled õppimas, oled õppinud haagis ja näinud seda muusikaelu nagu vähe kaugemalt kui ainult meie enda Eesti-keskselt, et missuguseid võimalusi on noortele hell loe. Missuguseid stipendiume või selliseid loomingu toetusi või kuhu saabuda taotlusi esitada või? Eks ma räägin nüüd ainult puhtalt omaenda kogemusest, et minul on ikkagi hästi suureks abiks olnud ikkagi Eesti fondid ja ma arvan, et ilma Kultuurkapitali, ta oleksid asjad ikkagi väga keerulised. Ja samuti mõned teised fondid näiteks mind kooli ajal näitas ka Eesti üliõpilaste toetusfond USAs ja on siis olnud nagu selliseid väiksemaid asju, aga ma ei ole nagu kursis sellega, mis rahvusvahelisel plaanil toimub. Samuti minu põhilised tellimused on siiski olnud väga palju nagu Eestist. Eks rootsiski ole ju mitmeid toetuste süsteeme, näiteks mina sain hiljuti toetuste ühest sellisest Rootsi fondist nimega konstnersnemdan, kelle abiga ma kutsun siis meelika meile Gotlandil esinema, et seda Tallinnas ja Eestis esitatud kava nüüd ka gotlandi saare peal korrata ja samuti on meil plaanis siis ka salvestada neid lugusid, ütleme, kontsert Snowden on siis suunatud nii muusikutele kui ka heliloojatele, olenemata muusikastiilist, et seal on nii popmuusikud kui ka klassikud üheskoos. Siis on võimalik ka loomulikult veel toetust saada Rootsi heliloojate liidust, kes siis näiteks aitab reisitoetustega. Et sellest süsteemist olen minagi korduvalt abi saanud ja veel ka Rootsi autorite ühingule on oma süsteem, ütleme selliste reisitoetuste taotlemiseks siis põhiliselt justkui on heliloojal vaja sõita proovi või esiettekannetele ja seal on ka jumad, arvulised piirangud, vist kolm välisesiettekannet ja kolm rootsisisest esiettekannet, siis mis on võimalik aasta jooksul üldse teoreetiliselt toetust saada. Et seal on ka oma komisjon, kes seda siis arutab, et kas antakse või ei anta, et need süsteemid on mul väga palju abiks olnud, et nii Rootsi ettekannete külastamisel kui ka näiteks siia Eestisse sõidul, et ma väga tihti pean just ise taotlema oma sõitudeks raha ja ei ole ju väga odav, aga ma saan aru, et Eestis on selles mõttes hästi, et meil on ikkagi igakevadine, Eesti muusika päevade festival, mille sarnast Rootsis, eks ma saan sinu jutust aru, ei ole üldse. Rootsis ja rootsi heliloojatele mõeldud festivali ei ole. Vähemalt nii väitis mulle, eks, Rootsi muusikaelu tundev inimene. Ta oli väga meeldivalt üllatunud, külastades eesti muusika päevi, et meil on eesti helile lastele mõeldud festival. Et see tundus talle selline väga suurejooneline mõte, et Rootsis on ju vahetunud need ütleme uue muusikafestivalid, et nüüd on algatatud üks uus festival Stockholmis Sound of Stockholm, mis on võib-olla tegutsenud umbkaudu viis aastat, aga see on niimoodi, et igaüks omas nurgas korraldab, kes siis sellel puudub nagu selline kunstiline juht, ütleme, kui tahaks sinna midagi programmi pakkuda, siis ma isegi ei kujuta ette, et kuidas organisatoorsed mõttes välja näeb, et seal on nagu erinevad asutused ala Emms siis Rootsi elektronmuusika, stuudio, Filkingeni ja igasuguste võimalike organisatsioonid, kes on selle taga on festivali nagu erinevates linnades, aga aga mulle tundub, et nad suured kontserdiorganisatsioonid nagu Pervalt hallan ja ikka nagu väga tõsiselt Rootsi muusika esitamist ei suhtu, et kui, siis rohkem selliste filmimuusika tüüpi kallakuga orkestrimuusikat ja valivad selliseid heliloojad oma repertuaari või siis tuntud klassikud nagu praam, Beethoven natukene on kuidagi vanamoeline, kui ma nüüd otse oma arvamuse välja ütlen, aga siis on ju tänases hetkes just praegu siin elavad Dalia komponeerivatel Hill Hotel väga raske, sellepärast et sa pead ju balansseerima kogu aeg selle vahel, et kas sa otsid ja avastad midagi uut või siis üritad kirjutada midagi sellist, mida publik ootab, et see on väga raske valik ja see võib-olla ei olegi valik. Kuidas sina suhtud sellesse näiteks Liisa, mina nagu siin olles ei ole tegelikult tundub väga seda selliste survestatust, et et ma peaksin valima mingisuguse tee, et ma peaksin mingit teatud stiili kirjutama või kuidagi nagu proovima nagu olla meelepärane. Et mulle tundub, et siin võib-olla isegi on siinsel nagu muusikaelul mingisugune eelis, et võib tulla nagu uute ideedega ja kindlasti nagu noortel heliloojatel on. Mulle tundub, et on tegelikult, et rohkem võimalusi ka testi kirjutada, seda muusikat suurematele koos seisudele. Et see, et, et sul on võimalik kirjutada kasvõi isegi EMTA sümfooniaorkestrile või noh, nagu proovida oma asju, et, et see on, see on hea kogemus ja, ja see on selline hea võimaluse, neid võimalusi. Mulle tundub, et siin isegi nagu jagub rohkem kui võib-olla mujal. Mina nüüd igasuguseid rootsi fondidesse surfates olen märganud, et Rootsis on algatatud mitmeid selliseid residentuure. Ma ise olen olnud passiivne ja ei ole taotlenud, aga ütleme, Põhja-Rootsis on ka selline nii-öelda residentuur heliloojatele mõeldud põhiliselt Rootsi heliloojatele, et kus on võimalik siis ise valida, milliste erinevate ansamblitega soovid Põhja-Rootsis tegutsevate ansamblitega ja see oli vist ka üks koor. Et soovib tegutseda heliloojate liidu kaudu nägin ka mingit sellist lühikest teadet ta, selle vist rahvusvaheline, selline ka residentuur erinevate koosseisudega oli ka minust sümfonietta Riiga oli üks neist koostööpartneritest, et selline rahvusvaheline residentuur heliloojatele. Et võimalusi on endal ka silmad lahti hoidma, et ma arvan, et sealt leiab nii mõndagi. Olete te mõelnud noorte heliloojate, näed, millised on need võimalused, millest näiteks teie unistate, mida võib-olla kuskil ei ole veel teostatud, et missuguseid asju võiks välja pakkuda noortele heliloojatele näiteks oma loomingu tutvustamiseks või komponeerimis võimaluste avardamiseks, et kas on selliseid fantaasiamänge sellel alal? Minul on selline täiesti utoopiline unistus, et kontserdielu muutuks selliseks, et 90 protsenti teekontsert repertuaarist oleks uus muusika. Sellest 90-st protsendist oleks 50 protsenti naise heliloojate looming ja 10 protsenti mängitaks ses vanemat repertuaari. Ega ma arvan, et see võtab väga kaua aega, kuni asjad nii kaugele jõuavad? Jah, nõustuks Mirjami käia ja ma arvan, et tegelikult just, et oleks seda vabadust nagu katsetada täiesti erinevate projektidega ja ma arvan, et absoluutselt igasugune muusika peaks olema nagu kontserti kavades, aga kindlasti ei tohiks olla just kallutatud sinnapoole, mis on elevaga, nagu välja tõid, pilved peaksid tundma nagu suurestates Nad teavad teatud muusikat kirjutama selleks et see nagu kuidagi müüks või et aga noh, minu isiklik nagu üks võib-olla testi, selliseid soove oleks ka lihtsalt töötada just pikemaajaliselt koos omade muusikutega ja vaadata, kuhu see koostöö võiks välja viia. Miriam, sa just unistuste versioonis mainisid naishelilooja, et 50 protsenti nendest 90-st protsendist võiks olla siis naisheliloojate loodud. Kuidas teie tunnete, kas ikkagi on selle suhtumise erinevust, et kas keegi on mees, helilooja või naisel või mees, dirigent või naisdirigent, et kuidas te tunnete ennast tänapäevases maailmas just selles osas? No mina tunnen ennast hästi, aga vaadates statistikat ütleme, mis tehakse, siis tuleb ikkagi välja, et naisdirigentide naisheliloojatel on maailmas mingil põhjusel raskem. Ja miks see niimoodi on, sellele küsimusele raske vastata, et võib-olla on mingid eelarvamused, millest tingituna siis usutakse, et ütleme, mees kui karja juht või alfaisane. Et sobib paremini kunstnikuks ja, ja ütleme orkestrit juhtima, et et naisterahvas võib-olla ei sobi juhiks. Ma arvan, et see on puhtalt eelarvamused. Siin sõltub pigem juba isiksusest. Aga loodame, et olukord on ka maailmas muutumused naiskunstiinimestel avanevat suuremat võimalust edaspidi. No minu jaoks on selline teema, mina isiklikult ennast ei ole kordagi tahtnud vaadata nagu naisheliloojat või selles mõttes, et suure tähega, et ma nagu ei mõtle endast niimoodi või ma lihtsalt teen oma loomingut ja see mõte ei tule mulle pähe enne, kui, kui see muutub nagu tõesti kuskil probleemiks. Minul õnneks isiklikult ka ei ole see nagu kordagi nagu probleemiks muutunud või ma ei ole nagu seda niimoodi näinud, et ma arvan, tegelikult olukord on nagu muutumas ja praegu tundub, et nagu üleüldiselt nagu pööratakse naisele ilusatele päris palju tähelepanu ja isegi nagu tõesti teadlikult just et see mitmekesisus oleks toimiks. Kui me niimoodi vaatame, siis teada-tuntud on juba iga-aastane pahtracki statistika, mis alati ütleb, et Arvo Pärt on maailmas enim mängitud elav helilooja. See aasta rõõmustas meid uudis, et dirigent Kristiina Poska on siis 76. kohal. Esimene naisdirigent, kes on kõige edukam vaid kõige nõudma tume naisdirigent siis maailmas. Aga esimene naishelilooja oli minu teada umbes 167. kohal. Jennifer. Et kas see siis näitab kuidagi, kui teie näiteks muusikat kuulate, kas on mingisugune vahe ka kunagi, et ahah, see on siin mehe loodud teos ja see on ütleme rännak Line või või keegi noorem naine näiteks, et, et kas on mingi mõtteviisi või kujundlikkuse vahe või mingi helikeeletundlikkuse astmes mingisuguseid erinevusi või tuleb selline mõte üldse pähe või pigem mitte võib-olla ka väga hakata otsima siis võib-olla leiaks mingeid erinevusi? Võib-olla naisloojatele üldisem tendents, ütleme süveneda rohkem detailidesse või detailidesse kinni jääda? Ma ei tea, ma ei oska küll niimoodi muidu üldistada, ma küll ei mõtle mingit raamatut, lugeda seda kirjutanud naiskirjanik või meeskirjanik. Ja tegelikult ausalt öeldes ongi parem muusikat ka niimoodi kuulata, et sa ei tea, kas helilooja naiselile aia või mees helilooja tegelikult ainult puhta kõrvaga kuulata, see ei kuuleks küll sellist erinevust, kui ei teaks autorit. Noh, mina mõtleme kui, et, et huvitav, et, et kui palju minus on nagu seda šovinistlike juhtub naishelilooja eelarvamusega. Samamoodi ei tahaks nagu seal kuskil nagu mingisugust vahet teha ja ja tegelikult tõesti, need rollid on hästi ammusest ja need arhetüüpne nagu välja kujunenud, muidugi, selge see, et nendest ei saa võib-olla nii lihtsalt nagu kõrvale, aga jah, selle, selle nagu puhta lehena kuulata asju võib-olla siis nagu üllatuda. Me alustasime, Mirjam täna sinu režideerimisest Eesti kontserdi juures kindlasti ja loodetavasti on see jällegi üks võimalus, mis teeb heliloojate nähtavaks ikkagi kuidagi noh, ühe hooajal vält L1 tuntud organisatsiooni juuresviibimine, et see toob loodetavasti palju positiivset tähelepanu. Aga kuidas on heliloojat seal noh, elu on raske, igal pool seda. Me teame, olenemata asukohamaast ilmselt aga kas näiteks mingi isiklik panus oma kodulehekujundamine või sound Claudis aktiivselt muusika näidata ülespanek, et kas see aitab kaasa, on teil olnud näiteks kontakt täiesti suvalistest kaugetest riikidest või kuskilt, kes on teie kaudu just läbi selle lehekülje sattunud teie loominguni jõudnud? Ma nüüd hiljutisest minevikust võib-olla ei oska näiteid tuua, et keegi oleks niimoodi kontakti võtnud. Aga nüüd olen vaadanud, et ma panin, seal läheb demoloo, ütleme, et mul on koostöös meelikaga oli tehtud ja seda on küll juba 800 korda kuulatud. Ma ei tea, kes need kuulajad on, et selle vastu tundub, et inimestel on huvi. Kui see nüüd ei ole ju mingi üks inimene, kes korduvalt kuuleb ja klikib, sest meil on ju ka olnud siin Eestis jutte või mõtteaineks heliloojate ja igasuguste institutsioonide seas, et võiks ju korraldada kuidagi kõikidele heliloojatele need oma leheküljed, noh mõni on selles osavam ise mõni ei ole, aga et oleks selline veebiplatvorm ka kõikidel kuidagi võrdne või esinduslik kätte, mida sina, Liisa arvab sellest teemast lõpetuseks. No ma arvan, et absoluutselt on vajalik, et sul oleks midagi kuskil üleval, et neid lugusid on võimalik kuulata ja eriti kui sinust ka kuskil kirjutatakse, siis väga palju inimesi on huvitatud, et mida see helilooja siis teeb, ma arvan, see on heliloojale hädavajalik. Et kas need asjad on siis üleval kuskil sound cloud'is või on see omaenda kodulehekülge, et muidugi see kodulehekülg oleks nagu selles kujundad ise ma arvan, et seda nagu olekski kõige parem teha ikkagi nagu oma maitse ja ja seened, kui peegeldab ka tegelikult sinu olemust, et minul isiklikult kodulehekülge ei ole, sellepärast et ma olen võib-olla tõesti oma nagu selliste soovidega ning kriitiline, et ma ei ole veel nagu jõudnud sinnamaale, et ma julgeksin seda nagu teha, aga aga samas, nagu ma ka tunnen, et läbi saanud ma olen saanud päris palju huvitavat tagasisidet inimestelt, kellega ma tõesti muidu kuidagi kohtuks või nagu näen, et see võrgustik võib-olla nagu palju suurem, et, et kui keegi kontakteerub sinuga kuskilt mujalt hoopis mandri tagant, et see on jah, see on hästi-hästi tähtis SoundCloud'i, siis mõnes mõttes on nagu see selline lihtne nagu selline võimalus ka nagu teha iseenda statistikat, et vaadata, et näiteks, kui sul on see Sanclotroo, noh, mis võimaldaks tegelikult ka selle, et sa saad rohkem laadida muusikat üles, sinna. Aga lisaks sellele sa näed ka nagu saad teha siukest natuke sellist spainet vööginget kus sind siis kuulatakse, et lähed, et ma näen, et, et sellised asjad ikkagi töötavad õudselt hästi, et noh, et näiteks just nüüd, kui, kui mul oli see New Yorgi kontsert, siis oleks Ross kirjutas sellele kontsertile, nagu tegi Review. Ja pärast seda ma nägin, kuidas sound cloud'is oli nagu mõne päevaga oli nagu tegelikult lugude kuulatavuse orm kõik olid nagu näiteks Šveits, et noh, et selles mõttes inimesed ikkagi otsivad su üles tegelikult tross kirjutas minust SoundCloud'i põhjal, et ta oli kuidagi nagu sinna sattunud ja kuulanud neid asju, et noh, et ja info kättesaadavus on ülivajalik. Võib õnne soovida, kui selline tuntud ajakirjanik tunneb huvi ja leiab sinu loomingu ja kirjutab sellest nii, et et see on tegelikult saavutus. Nüüd aga jätkame juttu Liisa Hirschi ka ja Liisa käis kuulamas Mirjam Tally ja meelika Hainso kontserti 15. jaanuaril kloostri aidas. Ma ka teeni jaama, aga siin on ka see nii jääma, aga siin maagaasi Marine Le magasin marini. Minu jaoks oli eeskätt sellel kontserdil huvitav jälgida seda nende kahe maailma meelikke Hanso loodud maailma ja Mirjam Tally loodud, et maailmasuhet, kuidas nad üksteisele vastandusid, kuidas nad üksteisega koos liikusid. Et kui meelika Hainso maailm oli sõna maailm, kus sõna siis nii läbi jutustuse kui läbi rahvalaululokk, kujutlusi ja selles mõttes meil ike Heinsoo rääkis, omas maailmas omas stilistika silma kordagi otseselt kontakti võtmast Mirjam Tally poolt loodud elektroonilise maailmaga. Et see oli nagu selles mõttes ühesuunaline tee. Ja sellepärast oli huvitav näha just neid valikuid ka, et mida siis Mirjam pidi tegema, et kuidas ta selle maailmaga, kuidas ta selle rahvalaulumaailmaga, kus on juba tegelikult niivõrd kallike oma kõne rütmika ja väga selge oma koloriit ja ka ja kuhu ta nagu paigutub, et kuidas sellega suhestuda. Ja Mirjam oli valinud. Mulle tundub sellise tee, kus ta kordagi ei muutunud otseselt illustreerimaks vaid pigem oli see sellistes tumedates koloriitides väga mõnusalt ruumi andev ruumi andev tekstile ruumi andev laulule maailm, mis siis võib-olla kontserdi lõpupoole hakkas siis muutuma ka juba nagu tegelikult, nagu nad hakkasid rohkem koos liikuma või nad muutusid nagu rütmika muutus samaks, aimasid 11 ja harmooniliselt, ta tuli nagu lähemale mulle meeldis. Mirjam kasutas ka selliseid kaasaegsemaid saundovi, seal võis olla näiteks mina, kuulsin seal trummiseti vahepeal või, või, või mingisuguseid crash sümboleid ja asja, mis nagu tegelikult nagu viivad su kuskile teise konteksti, võib-olla sellisesse urbanistliku linna konteksti. Ja siis samal ajal hoidiste sellist. Kõige lähemal sellele oleks selline Norra ambient muusika, minimalism, mis tõesti nagu andis õhku sellel laulul ja sellel tekstil olla ilma kuidagi üritamata teda nagu uuesti, nagu seletada või ümber seletada, et üritada üldistada, siis võib-olla tõesti oli seal nagu elemente ka raadio kuuldemängust või kus siis testi luuakse nende atmosfääride, samas nagu ühel hetkel nad hakkasid tegelikult nagu astusid sinnasamasse jõkke, läksid sellesama vooluga kaasa ja liikusid üksteises. Mulle tõesti meeldis ka see meilgi Hainso väga selgelt ajas oma nii-öelda rida ja, ja seal oli nagu tunda, et ta ei reageerinud nagu väliselt nendele teistele mõjudele, mis vahepeal võisid ka nagu tegelikult vastuvoolu teda teda üritada viia. Aga samas oli tal nagu see pidevalt, nagu see teadlikkus mulle tundub seal laval, mis tema ümber toimus, kus see maailm on ka see ettearvamatus, tegelikult see mäng selle ette arvamatusega, sest Mirjam tallil samamoodi oli seal improvisatsiooniline element, et see ei olnud nagu täielikult fiks, nagu ma pärast aru sain või küsisin talt järele, et ta hoidis seal võimalused avatuna, et midagi võib nagu seal selles hetkes koha peal toimuda, et selles mõttes oli nende koostöö väga nauditav jälgida, et nad olid üksteisest teadlikud, samas nad ajasid nii-öelda oma rida. Mirjam Tally ja meelika Hainso kontserdist Unejõgi rääkis helilooja Liisa Hirsch. Selline oli tänane helikajasaade. Mida siis Eesti muusikaelus põnevat oodata? Ta on kindlasti on kõik elevil, kes armastavad vokaalkunsti Eestisse, tuleb taas esinema. Ta on Dmitri horostovski, viie, teda saadab klaveril maestro Aimar. Hilja. Ja algamas on ka Mustonen Fest, mis toob siia nii segakoori Latvija kui ka mitmed olulised solistid, nende seas ka Tšaikovski konkursi võitja mõningate aastate tagant vene pianisti Boriss Berezovski. Tänasele saatele tegid kaastööd Iierremmel Ardo Västrik, Liisa Hirsch ja Riina Roose. Saate helimontaaži tegi Helle Paas ja mina olen toimetaja Nele-Eva Stein feld ja soovin head päeva jätku.