Apteek. On apteegiaeda Indrek Vainu, no millega sa meid täna kostitanud sellisel udusel udusel päeval, kas tõesti jutt tuleb Teslast? Ei tuledes last, et on meil palju pakilisemaid, toimetusi, asju, mida silmas pidada ja üks asi on see, et on ju kevad alanud juba mõnda aega on see kevad käinud küll, hakkasite üsna lumiselt. Aga nüüd juba kevade ilma, nagu eile oli jah, siin nädalavahetusel ja mis tuleb kevadel? Päike milinama soe miniseelikud. Aga tuleb ka heinanohu. Täna räägime allergiatest. Täna räägiks jah, pigem allergiatest, räägiksime õietolmust ja kõigest sellest, kuidas äkki seda oleks võimalik tehniliste vahenditega ka ette teada või, või siis olla olla targem ja vastavad abinõud siis kasutusele võtta, kas ravimeid varuda või siis juba ainult hea hommikul välja minnes anti allergeen omale suhu pista või muuta oma toitumist näiteks või siis mitte toast välja minna, kui see võimalus on olemas ka näiteks sellised soovitused ana allergialiidule, et kui ikkagi sul aias või kuskil möllab mingisugune Sarapu õitseda siis tasuks nagu vaadata, et kas sinnakanti tasub üldse minna. Aga vaataks korra, seda? Vaatame nii, et leidsin siin andmeid, et umbes umbes täpselt 150000 eestlast iga aasta siis kui hakkab jälle õitsemisperiood pihta, tunneb oma ninast siis tavalised sümptomid. Nina hakkab kipitama, nina muutub vesiseks, silmad sügelevad, lähevad punaseks, turseks tuleb muidugi aevastamine, sihuke lõputu lavastamine. Pool ja see on see, mis on. Ei, ma nii soojalt kui ninast kurgu, seal kurgus on sügelus, turse, hingamisraskused ja halvemal juhul isegi ostma. Ja siis siis tuleb, siis tuleb vastavaid abinõusid kasutusele võtta, kas siis ravimit tableti näol või samale sprei spreina seda suhu lasta. Ja jah, et et umbes umbes täpselt arvatakse, et 150000 eestlast noh, siin üle 10 protsendi tugevasti ja see põhjus või, või see haigussümptomitega kogum kannab nime siis Pollinoosi, et võib-olla võib-olla täna tuleb siis Pollen on inglise keeles on see tolmutama ja polinos seis, võiks olla siis ka tolm tollases tekkinud mingisugune sümptomite kogum. Noh, põhilised, mis tekitavad inimestel allergiat, on ikkagi kask ja kõrrelised ja muidugi pähkleid ka pähkliõitsemine on see. Ja kui nüüd vaadata ringi, et kas on mingisugust ägedat rakendust siis kahjuks enamus rakendusi on ikkagi oma piirkonna kesksed. Et väga paljudel linnadel suurlinnadel on oma allergia rakendused ja saad alla tõmmata. Tallinnal seda ei ole, ei ole ka Eesti niisugust noh, nii-öelda nutirakendust, aga siiski aga siiski midagi leiab. Ja kõigele seal on selline noh, niisugune rakendus on, on meil endal Eesti õhukvaliteet Eesti välisõhu kvaliteedi sihuke mõõtmine toimub ja see on Eesti õhukvaliteedijuhtimissüsteemist aadress, kes nüüd soovib uurida, mis siis õhukvaliteediga, mis seis on? Aadress ei ole üldse mitte lihtne, aga siiski leitav. Ma panen selle aadressi meile Facebooki ka foorumisse ja foorumisse, siis on kõigile kõigil võimalik ise, kui ei kuulunud kohe siis liinidel kergemalt minna. Ja kes need sinna lingile läheb, sellele avaneb suur Eesti kaart, kus on siis indikaatorit peal ja esimene on selline õhukvaliteediindikaatorid ja noh, võib-olla täna meid see nii väga ei huvita, sest tolm on igal pool hetkel. Aga, aga kas niisugune ülevalt ülevalt leiab sihukse teise vahelehe, kus on õietolm ja kui nüüd sellele klõpsata, siis kuvab ilusti, kuvab Eestis viis punkti, kus seda õietolmu nagu mõõdetakse Tallinnas Pärnus siin jõhvi kandis Tartus ja Kuressaare kandis on siis indikaatorid olemas. Ja, ja see on väga lihtsalt roheline, kollane ja punane. Tallinna näitab, et väga okei, on asi, kollane on näiteks siin 93 asja on nagu okei praegu neli asja kollase peal tähendab, et juba midagi midagi kuskil õitseb ja kolm asja punase peal. Mis siis võiks öelda, et, et midagi on õhus, ohumärgid, ohumärgid ja osiste hulk kuupmeetri õhu kohta on piisavalt suur. Et tekitada siis tundlikumale inimesel allergiat. Ja. Tahtsin öelda, et see, see kõik on väga niimoodi selgelt ja, ja niimoodi rahulikult ära joonistatud, ma ei kujuta ette, kui hästi see kogu Eesti kohta siis ütleme, võimalik on nagu seda pilti kätte saada nende viie punkti järgi, aga see kõik on väga keeruline. No just nimelt, et ta natukene keeruliseks ja, ja siin on ka veel tegelikult teisi faktoreid, näiteks ma siin vaatasin seda ja leidsin, et, et kask on sihuke tavaline asi ja Kask Kask nagu hetkel veel väga õitsemas ei ole, aga midagi siiski juba on. Ja praegusel hetkel, kui vaadata, mis, mida siis kõige rohkem on, on leppa Tallinna piirkonnas on lepp ja siin näitab kohe, et on 586 tükki kuupmeetri kohta. Aga, aga huvitav asi, mis mulle silma hakkas, oli näiteks Sarapuu. Et Sarapuu veel Eestis ei õitse ka siin mõni aeg tagasi, umbes nädal tagasi on sarapuunäidud väga kõrgeks läinud. Uurisin ma siis edasi, et millesse küll tulla võib, et kas on äkki mingi viga süsteemis. Aga ei, leidsin teise, teise allika rakenduse, mis siis peamiselt küll on ta keskendunud Saksamaale ja Austriale. Ta on, ta on Austrias tehtud üks üks rakendus, mis üritab kogu Euroopast vaata nagu õietolmuseireandmeid. Selle rakenduse nimi muidugi mõistan, Pollen et ei ole, ei ole väga raske. Aga jah, kahjuks kahjuks siin Eestit niimoodi otseselt sees ei ole, on on Rootsi, Saksamaa ja Austria, aga mis neil siin huvitavat on, kui natukene otsida, leiab satelliidikaardid. Ja, ja siis satelliidikaartide peal on näha, kuidas õietolm liigub, eks. Euroopa. Ja siit saad valida erinevaid asju, näiteks valin siit allus, mis ongi Sarapu vist. Kui ma nüüd ei eksi, peaks olema ja näete siin ta näitab. Väga punane praegu on siin Lõuna-Euroopast või Kesk-Euroopas Saksamaa kohalt, Itaaliast. Austriast on hakanud liikuma suured pilved. Ja selle järgi ütleks, et tänase seisuga Apofoon on päris tugev Eesti ja Soome kohal ja siin Loode-Venemaal. Et on ta tulnud siis muidugimõista, siit vaatan kohe, tuuled toovad teda Prantsusmaalt ja Saksamaalt ja Hollandist ja prantslase vähkli aller prantsuse pähkliallergia võiks nii öelda jah, et, et sellised rakendused on olemas, kus kaardi pealt jälgida neid asju. Aga noh, kui nüüd minna edasi, et siin võib-olla ei olegi eesti rakendusest midagi rääkida, aga on rääkida väiksest rakenduse ideest. Et kui ma vaatan sedasama Eesti õhukvaliteedijuhtimisjuhtimissüsteemi infot, siis vaatan, et siin on ka võimalik saada CSV kujul andmeid, mis tähendab, et andmed on täiesti vabalt kättesaadavad ja masinloetav. Ja see ei ole nüüd kuskilt mingi väga keeruline võimalus või sa ei pea kirjutama sinna asutusse, palun mulle saatke vaid selle saade, no ütleme, kolme klikiga kätte siit selle sees siin lehel. Detailides ja kes vähegi nagu arvutit valdab, ega selle jaoks ei ole ka mingi kunst need sealt maha sikutada ja minu arust neid andmeid uuendatakse kaks korda päevas. Nii et, et noh, ta päris reaalajas küll ei ole, aga, aga noh, pole ka viga. Ja noh, kes siis rakendust ehitab selle, see võiks siis juba niimoodi seal üles ehitada. Et võtame need andmed, et inimesel valida, mis on tema, kui inimene teab, muidugi huvitav statistika on see, et umbes pooled inimesed teavad, millest neil allergia tuleb ja siis veerand aimab, et kuidagi on ikkagi õietolmuga seotud ja siis noh, see ülejäänud ülejäänud veerand siis tegelikult ei tea, mis seda tekitab, aga on nagu märganud, et ikkagi siis probleemi ilusaks läheb, ilm siis ka mingisugused nina, nina muutub ka tatiseks ja noh, võib-olla teha ka selline rakendus, kus inimene valib välja, et mis need, mis need võimalikud riskiallikad tema jaoks allergi allergeeni täna on ja siis tuleb teavitus, kui selline asi ületab mingi piirnormi, siis. Ja, ja siis vastav geograafiline kahtekse, kus ta on, siis tulevad andmed seirepunktidest ja ongi teada, kas on, on olemas ja kui sa näiteks paned omale, noh, sealt saab ka selliseid ristrakendusi, et paned endale, no ma ei tea, kas siis Google'isse või veisi või kuhu iganes, eks, et ma hakkan nüüd sinna sõitma jaole tallergik, tuleb sulle hoiatuse, oleks isegi päris lahed, või? Veitsis on sihuke allergiku, kihvt, et näiteks kui praegu hakata nüüd Kuressaarde sõitma Noh, Tallinnas on tegelikult isegi kui niimoodi lepa vaadata, siis Kuressaares on ainult 191 tüki kuupmeetri kohta, Tallinnas on 586, et et kes Tallinnasse tuleb ja Lepallergian, siis teadku etet. Lepp ootab teid siin. Hea põnevaid põnevaid võimalusi tegelikult on, mis inimeste elu kergemaks teeks, seda aga jah, praegu kahjuks praegu veel sellist rakendust ei ole. Aga siin teiste riikide kohta leiab ja võib-olla kui, kui Soome Soomest rääkida, siis ega, ega Soomeski rakendused oluliselt paremad ei ole, on samuti üks veebileht on äpp, punkt Norco pistefi, täpp punkt Norco punkt-Fi ja seal on siis sarnaselt Eesti lahendusele on kaart ja siis ta näitab, kus, kus midagi parasjagu toimub ja tegu on siis jällegi veebi veebirakendusega, nii nagu see faire Viro punkt Klaaee on. Aga keda huvitab üleüldse näiteks näiteks noh, nii-öelda allergia põhjused ainult siis õietolmus on lisaks sellele polnen rakendusega, millega saaks vaadata neid toredaid Euroopa Liidu kaarti, kus kohas siis need massiivid liiguvad, on selline rakendus soomlastelt nagu kosmeediks mitte kosmeetika, Vaitzis, kosm, Eediks, et siis kosmeetikaeetika äkki või et rakendus on, ta on palju mitmekülgsem kui lihtsalt allergeeni hoiatus. Peamiselt on ta siis selline, et sa paned rakenduse käima, siis määrad ära, mis allergeenid sul sind mõjutavad mille osas sul on ülitundlikkus ja siis näiteks ostad omale kreemi siis, enne kui sa selle kreemi ostad, saad sa panna sisse skänneri, selles oma rakenduses skännida selle ribakoodi sisse. Ja nüüd see ribakoodi põhjal tuvastatakse toode, kui see toode on selle süsteemi jaoks tuttav, aga kui on andmebaasiga andmebaasi kantud ja kui, kui ta on andmebaasis, vähemalt siis kohe ütleb ära, mis võimalikud allergeenid seal on. Lisaks ütletega ära näiteks vegan inimestele, et kas on tehtud loomkatseid ja kui see kreem või, või mingisugune kosmeetikatoode on välja tulnud või šampoon kas on seal näiteks kasutatud loomseid aineid, kõik, kõik sellised asjad, et noh, iga igakülgne eetiline osa on selles rakenduses sees ja seal muidugi saab ka palju muid asju teha. Aga see, kosmeetik, see puhul mina siin proovisin hetkel, enne kui stuudiosse astusin, siin erinevaid kosmeetikatooteid, mis meil siin enne stuudiot leida on toimetuses ja kahjuks ei tundnud kõiki ära, kuigi seal olid näiteks Eesti Puhta looduse sarja tooted olid sees, aga kas see on võimalik sinna sellesse andmebaasi, ise ka tooteid siis juurde saata? Koos kirjeldusega, absoluutselt, kui sa teed pildi ära, andmebaasis ei ole, siis kuvatakse sulle väike teavitus, et palju õnne olete leidnud toote, mida meil ei ole. Kui te nüüd teeksite sellest tootest ilusa pildi ja sisestaksite need toimeained koostisosad sinna sisse siis te osalete? Ja võita asju just nimelt ja, ja kes, kes, kes ei võida, siis seisab näiteks. Leiad sa mõne? Mis sulle meeldib, mis on sinu arust heade koostis koost koostisosadega siis sa saad selle kaudu ka selle osta või siis näiteks ta pakub sulle alternatiive, valid seal mingi tootes, ütleb, et siin on nüüd teatud tüüpi allergeen sees aga alternatiivtoode, see on selline ja näiteks siin oligi ühe tootega alternatiivtooteks pakkus meile oma Eesti puhta looduse sarja toodet, nii et noh Väga hea kosmeetika eetiline kosmeetikas. Just nimelt, ja kes siis tahab ikkagi õietolmu seirata, siis air vira punkt Klaaee saab sealt kätte ja noh, siin on jah, ütleme 100 näitajat õietolmu puhul. Millest siis kolm on praegu punased ja neli on kollased ja 93 on rohelised, need allergikud, minge õue. Veetke aega seal, enne kui kui õietolmupilv tule. Aitäh Indrek ja kohtume sinuga apteegi raames, siis juba järgmisel teisipäeval. Kõikjal.