Raske on öelda, sest väga suur teadmatult valitses, eks igaüks ise kavandasid oma edasist saatust. Mina olin Siberis sündinud, mu sünnimaa on sõjaks, aga Isamaa, võta mulle eesti mõõk, eesti lugu. Tere, Friedrich Woldemar lustik budistliku nimega ka sinna on anda, on uue loo peategelane, aga teda ei saa lahutada tema õpetajast, paljasjalgset Tõnissonist lendva Hindrast, kellest algas jutt eelmises saates. Ja kohe saame teada, kas õpilane on ehk õpetajast kaugemalegi jõudnud. Friedrich lusti ühinenud Karl Tõnissoniga Narvas 1930. aastal ja aasta hiljem sõitsid nad koos Pariisi siis edasi bangkoki. Hiljem reisisid Hiinas Tais. 1949. aastal vahistasid Tai võimud lustigi ja Tõnissoni ja saatsid lõpuks hoopis riigist välja Birmasse, mis sai mõlema viimaseks asupaigaks. Siit jätkab etnoloog Indrek Park jutustamist, kuidas käis eestlastest budistide käsi Birmast. 1949. aasta suvel oli vend Vahindra paljasjalgse Tõnissoni, tema jüngrid lustigi olukord Tais küllaltki kriitiliseks muutunud nende ebasobivate artiklite pärast, mis nad olid Tai valitsuse kohta avaldanud kohalikus ajakirjanduses. Ning sama aasta sügisel ühel õhtul lihtsalt tuli Tai politsei nende juurde koju, ei antud aega asjugi pakkida ning saadeti nad põhja taisse kus taimaal on ühine piirfirmaga ning nad saadeti üle piirijõe Shani osariiki. Shani rahvas neid Hiinas on tuntud tairahvana, aga mitte see tairahvas, kes elab taimaal vaid tai Hiinas kirjutatakse nõrga teega, tai, mitte tugeva teiega, tai aga lihtsalt selle segadusega vältimiseks. Ma kasutan siin Birmakeelsed väljendid, Shan Shani rahvas. Et nad saadeti tõesi Shannide maale Birmasse, kus parasjagu oli käimas iseseisvussõda firma keskvalitsusega mis pole siiamaani muuseas lõppenud, et väga suur osa Shani osariigist on sunni separatistide kontrolli all. Et firmas on viimased 60 aastat käima praktiliselt pidev kodusõda ja mitte ainult üks kodusõda või vaid sageli kuni 20 erinevat kodusõda korraga. Enamasti separatistlik rahvuslik liikumiste vahel ühelt poolt ja teiselt poolt, siis Birma keskvalitsus. Ja kaks eesti meest sattusid kõik. Selle kõige keskele ja lustiga on hiljem kirjutanud enda eluloo sellest, et siis ta arvaski, Ülle detailased annavad neile lihtsalt selja tagant, lasevad kuuli selga, et sinna pole elu sees nii kiiresti jooksnud kõne seal Tais firmasse välja saadeti. Ja muidugi neile terveks eluks okas sellest Dailaste käitumisest hinge. Sest lusti kirja Tõnisson neil oli kogutud 49.-ks vastavaks, nad olid olnud juba välismaale 16 aastat iga maades Hiinas käinu. Oma sõnul oli kogutud kokku saada saanud selline suur ja väga väärtuslik raamatukogu ja igasuguste mälestiste kollektsioon. Raamatukogus oli ka igasuguseid haruldasi käsikirju, mis nad olid Hiinast mujalt Taimar kokku kogunud. Ja kunstikollektsioon Veso selliste harulduste kollektsioon. See kõiki Bangkoki nad hiljem katsusid diplomaatilisi kanaleid kasutades seda kätte saada, aga seda nad rohkem kunagi näinud. Nad ise arvavad, et Tai politseijuhid lihtsalt võtsid selle lihtlabaselt endale, kuna tegemist oli harulduste kollektsiooniga. Shannide maale jäid Tõnisson ja lustlik paigale neljaks kuuks. Neid võeti seal väga hästi vastu kui kaks meest, tulikel oli punga, riided, õlled. Firmalased on ikkagi selline väga ovaalne rahvas, et vaimulike ja ei hakka keegi taga kiusama ega laskma. Nii et nad elasid mässuliste alal neli kuud ning sealt rändasid nad edasi siis lõunasse. Jaankongi. Pealinna ehk vana nimega eesti keeles on Educaranquun. Et Jaan konginad jõudsid 49. aasta 30. detsembril ning sinna nad siis jäid paigale kogu ülejäänud eluks. Et 49. aasta 30.-st detsembrist peale seda, kui nad olid neli kuud juba firmas kohal olnud. Jaan Karl Tõnisson elas Birmas kuni oma surmani 62. aasta aprillis ning Friedrich lustik suri alles 89. aastal, nii et tema elas seal kokku, siis saab peaaegu 40 aastat 39 aastat. Ja nad elasid kloostris vahindrana ja. Kellele nii ja seal ei tuntud mitte ristinime järgi, vaid nende budistlike nimede järgi. Karl Tõnisson oli vend Vahindra Läti budistlik peapiiskop ning Friedrich lusti dema budistlik nimi oli Ashinnan anda Leedu ja Eesti budistlike koguduste hingekarjane, ütleme Senina advok tõlgesin. Kas nad elasid elu lõpuni, mõlemad oma elu lõpuni ühes ja samas. Kloostri kuni 54. aastani elasid nad Hongkongis ühes väiksemas kloostris, aga umbes 54. aastal asusid nad elama Birma kõige suuremas Ramose kõige tähtsamas kloostrisse, Žuedagooni, Žuedakoni kloostrisse. See on tohutu tohutu võimas pagood, mis asub Jaagongi kesklinnas. Selle selline katus või torn on kaetud 60 tonni kullaga, et see paistab kilomeetrite kaugusele päikese käes särab firma ongi selline kuldsete pagoodide maa, et seal ringi käies näitas, ku kloostrites käia. Jalgade külge jääb ilma naljata ja kullapuru. Kui pead panna näiteks vastubuda kujusid, kus inimesed kõik panevad väikse kulg plaadikesi, siis sealt kloostrist välja tulles inimeste pea sillerdab kullatolmu käes. Juba Marco Polo on kirjutanud, et kõige kuldsemad linnad ja kuldsem riik, mis ta oma idamaade viibimise aja jooksul nägi oli kindlasti firma firma tollane kõige suurem linn, vegan eesti keeles on kutsutud paganiks ka taga on nii, et Birma siiani kuldsete pagoodide maa Aasias kõige vaesemaid riike, kus rahvas on väga-väga vaene aga samas terve riik on kaetud Pakoodide metsaga jälle katused on kullatud, sillerdab päikese käes. Firmalased ise on väga-väga siiralt. Kui nad Bagodisel kloostris käivad, siis nad võtavad selliseid väikseid kuldlehekese kaasa, ütleme kolmneli väiksed ruudukesed, mis on kullast tehtud, ei kaalu mitte midagi, et tuule käes võivad ära lennata ja siis käivad ja neid käega platserdavad budakujudele peale või kus juba kuld on ees, sinna pannakse ta kulda juurde. Kõige vanemad buda kujud, mis on näiteks nelja-viiesaja aasta vanuseid, neid enam üldse ei näegi kujusid sest see kujud on niivõrd paksu kullakihiga maetud, nad näevad välja nagu suure kulla, sellised kamakad või känkrad lihtsalt. Ja teada on, et seal sees on, on näiteks 1000 aasta vanune pronksist või rauas buda kuju aga seda kuju näeb võib-olla ainult eriliste aparaatidega, sest väljaspool näevad nad välja nagu suure kulla känkra, nagu matrjoškad. Kui Vahindra oma jüngritega sinna kloostrisse jõudis Birma budistid võtsid need hästi vastu. Kas, kas Tõnisson selleks ajaks, kas vend Vahindra selleks ajaks oli saanud ka tõsimeelsemaks budistiks ja kas lustikas tema jünger oli tõsimeelsem? Budist tali kindlasti Akadeemilisemad meelestatud ja Ma arvan, et tal oli rohkem selliseid soodumusi budismi õppimiseks, budism on erineva kristlusest, Nende pühakiri on kümnetes kordades suurem. Muidugi ei ole võimalik, et üks inimene seda kõike läbi loeb ja peagi lugema, aga ma arvan, et ta sai budismis natukese paremini aru kui tema kuru. Paljasjalgne Tõnisson. Omasa Friidi lustik tõelise õpilasena, et mitte kunagi halvustanud ega ütelnud ühtegi halba sõna. Ega päris nagu põlgavad sõnama õpetaja kohta sest gurud tuleb ikkagi kummardada. Ja Tõnissoni peale vaadates kõik need tema lood, mis ta kokku rääkis kui paljud neist on tõsi, kui paljud mitte. Mul on hea meel kusagilt leida tõendus selle kohta, et ta tõepoolest käis Tiibetis, kuigi praegu on seda natuke raske uskuda, aga kes teab. Nii et Tõnisson kastari selline lugude kokku luuletaja, valetaja, ajaloolane Mait Talts on väga kenasti ütelnud, et võib-olla on tegemist sellise isiksusetüübiga, kellel oli lihtsalt väga elav fantaasia ja mõtlen ja kes lihtsalt mingeid lugusid jutustades. Väga aga hakkas ise neid lugusid lihtsalt ise ka uskuma. Et selles suhtes võib-olla ei olnudki tegemist valetaja või, või sellise oli lihtsalt fantaseerida elava kujutlusvõimega inimene. Ja mõni budist kindlasti ütleks, et aga ta võib-olla ei pidanud isegi käima näiteks Tiibeti budistid, võib-olla ei pidanudki Laasas käima isikliku kohal füüsilise kehana, et ta lihtsalt seal, kuna tegemist oli Bodhisattva ka, et lihtsalt mõni tema emanatsioon oli seal kohapeal. Samas kui ta ise oli kas Tartus või Peterburis Astrahanis. Nii et igalühel oma tõlgendusvõimalus. Aga igastahes millega nad seal Birmas siis tegeles? Põhimõttelised elasid lihtsalt kloostris, kui budistlikud mungad. Et nad olid väga koloriitsed kujud, hommikuti käisid väljas toitu kerjamas. Birmalased on ääretult usklikud ja suhtuvad väga suure aupaklikkusega sangase ehk kõikidesse munkade ja nunnade esse. Mungad võivad süüa päevalkäija toitu, Keremase süüa kuni keskpäevani ehk kella 12-ni. Et hommikul vara on kõik linnad ja külad, kus munkasid elavia, nunnasid, need tulevad siis välja, kõnnivad oma kausidega ringi ja siis rahvas tuleb kodudest välja, annab neile lihtsalt süüa, annab neile karastusjooke, võib raha anda mida iganes. Nii et nad elavdasid siis ennast. Sellega said annetusi Birmas olles. Ma kohtusin Friedrich lustigi viimase õpilase jüngriga kelle käte vahel ta 89. aastal suri. Et tema nimi on uut in ja asuda ja ta ise on Kazani rahva hulka kuulub, et ta ei ole mitte bemar firma. Selle pearahva hulka ei kuulu vaid Tanisega Shan. Tema juures on eestlasi varemgi käinud, aga ta väga hea meelega eestlastele sele räägib oma õpetajast. Tema sõnul lustik, kui ta käis peale oma pead ja vend Vahindra surmad, kui ta oma nendel toidukorjamis või korjamisretkedel ilma igasuguse aluseta öeldes korjamisretkedel käis hommikuti Jaagungis ringi süüa küsimas. Et siis tema tee sageli viis või väga sageli mööda saatkondadest lääneriikide saatkondade rajoonist läks läbi. Et ta oli alati oodatud külaline briti saatkonna Saksa saatkonnas. Nende juures käis siis oma keeli harjutamas lihtsalt kodust, eurooplaste väelastega suhtlemas. Saksa saatkonnast on räägitud, et Ta armastas seal klaverit mängida, mis ei ole üldse budistlikke munkadele Birmas lubatud muusikaga tegelemine muusikat kuulata, aga mitte ise tegeleda. Ta oli suurepärane pianist. Teda meenutatakse siiamaani seal kui head pianistiga. Peale vend Vahindra surma. Üks väliseesti kirjanik külastas lustigid kuuekümnendatel ka seitsmekümnendatel ja ütles, et no ta ikka tundis ennast üksikuna. Ja siis oma üksilduse hakkama saamiseks on ikkagi väga võõral maal, aga karmis niiskes troopilises kuumas kliimas elas, tal oli palju kasse ja koeri olnud. Rustigi viimane jünger. Sama Shani rahva munk, rääkis meile, kui ma seal kaks nädalat tagasi olin. Koos Albioni reisirühmaga rääkis meile, et samas kloostritiivas, kus ta elas kõrvaltoas, elasid hiina mungad lustiga üksinda, tal oli suur tuba, tore, küllaltki suur elamine kõrval suuremas toas, suuremas saalis elas palju rohkem rahvast, neil oli nagu vähem ruumi seal inimese kohta oli hiina mungad, et muidu olevat läbisaamine olnud väga hea lusti keel hiina munkade ja firma munkadega, hiinlased kogu aeg kaebasid, et lusti pidas liiga palju kasse ja koeri. Et tal oli üle 10 kassi ja koera. No ja noh, ilmselt need siis ajasid sa karva ja, ja võib-olla pidanud hügieeniga. Kõige paremini see hiinlastele ei meeldinud, aga muidu said hästi läbi. Ütles sedasama lustigi viimane jünger. Aga lusti, kil tagasituleku mõtteid tal ei saanudki olla, sest Eesti oli siis. Ei nõukogude liidus ja ta lahkus Eestist 31. aastal, et arvatavasti on tema kõige kauem eesti passiga vabariigi aegse ennem sõjaks eesti passiga elanud eestlane maailmas. Selle passiga ta reisis gaasias ringi, ta käis koos vend Vahindra ka Leedu, Läti ja ja eesti budistlike esindajatena. Nad käisid näiteks ülemaailmsel neljandal budistide kongressi 54. aastal Nepaalis. Nad said kokku Nepaali kuninga ja kuningannaga. Et sellest on ka fotosid, sai nii tolleaegsetes Nepaali, India lehtedes on kõik need fotod olemas, kus siis kaks suurt Abemiku Euroopa muuka kogu kõikide nende Aasia pühameeste seas seisavad grupipiltidel, kuda nad mitme sõnavõtuga esinesid. Raadios esinesid nad Indias, lehtedes olid nendega intervjuud nüüd jaan kongis käia, siis ma nägin mitut fotod ka, kus nad on koos tollase Nepaali kuningannaga kes nad võttis ka kenasti vastu, nii et Eesti passi seal tunnistati, järelikult et varem arvasin, et üks kõige kauem eesti passiga elanud väliseestlasi. Peakonsul New Yorgis Ernst Jaakson. Aga Jaakson läks New Yorki alles kas 39. 40. aastal ja torustik kindlasti oli kauem oma passiga elanud alates 31.-st aastast. Ning kui 62. aastal 1962 oli Birma sõjaväeline riigipööre misjärel kõik välismaalased vähemalt väga suur osa välismaalasi saadeti firmast välja eurooplase kinnas ja sajad tuhanded indialased, pakistanlased, nepaallased, epalasi vähem pangades lased, kõige rohkem oli india, lasi need saadeti välja ja samamoodi ka eurooplased. Siis lustigi ja vahindraga ei osanud tolleaegne sõjaväe hunta midagi peale hakata, sest neil puudus riik, kuhu neid saata. Ja kui hiljem isegi hiinlased saadeti välja kommunistlikus Hiinas tolleaegne hunta selline ees hunta kõige tähtsam mees, tema nimi oli kindral Neunn. Õnn oli tõsine, anti kommunisse, talle väga meeldisid need artiklid, mida lustik kahes firma tollases inglise keelses ajalehes avaldas kommunismi vastu. Nii et vend Vahindra, kes 62. aastal suri. Ja siis kohe peale seda toimus sõjaväeline riigipööre, siis ašina nõnda aegsifriidis, lustiga, temal lubati jääda Birmasse paigale, kuigi ta hiljem mitu korda ütelnud, et ta paar korda kartis oma elu pärast, et äkki tehakse atentaat. Et ma seda kõikidele päris siiski ei meeldinud, aga põhimõtteliselt ta lubati Birmasse jääda, ta oli ainukene välismaalane, kes Birmas elas vaimulikuna. Nii et ta oli väga koloriitne kuju, et vähesed välismaalased, kes tol ajal firmas elasid, mäletavad teda väga-väga hästi, kes veel elus on. Ning sellest ajast tekkis tal uuesti ka side kodumaaga. 70.-te aastate alguses oli Birmas Nõukogude spetsialistide anali saadetud kaks epa. Eesti põllumajandusakadeemia õppejõudu. Abielupaar Ella ja Heiti Haldre kes seal poolteist aastat töötasid. Ja minu huvi Birma Russigi vastu pärineb ka tegelikult lapsepõlvest, sest oma lapsepõlve ma veetsin Tartus Tähtvere linnaosas. Elasin EPA õppejõudude Majas, kuna mu isa oli ka kunagi EPAs õpetanud. Ja oma lapsepõlvest ma mäletan seda, et, et meie majas siis Aldrete perekond, kellel oli kaks poega noorema pojaga, ma sain hästi läbi, kui ma käisin neil külas mängimas siis nende kodus käimine alati nagu muuseumis käimine, kõik need firmas kaasa toodud asjad ja need sellised kolmnurksed tipuga kübarad, mida firma maarahvas tollal kallis, et see oli niivõrd huvitav Nende käest kuulda firmast. Ringiga. Peaaegu 40 aastat hiljem olen jõudnud ise ka sinna lõpuks välja. Nii et ei tia Ella Haldre, nemad suhtlesid lustiga postiga, aeg-ajalt siiski sai eesti keeles rääkida. Ja siis mõned väliseestlased, kes seal käisid ja kõige lõpuks, 89. aastal vahetult enne oma surma. Viimane eestlane, kellega Friidilise lusti minu teada kokku sai, oli Lennart Meri. Lennart Meri oli tollal Nõukogude Birma sõprusühingu esimees. Nii et kui Lennart Meri käis Nõukogude Birma sõprusühingu delegatsiooniga, mida ta juhtis siis ta loomulikult käis kas vedakonis ja sai kokku seal Friedrich Stigiga. Ja seda isegi seekord, tuletas meelde lustigi viimane õpilane Uppin. Asotaa ütles ka, et, et teie temagi nimetas peaministriks. Teie praegune peaminister on, on siin paar korda käinud, aga päris ilmselgelt sa rääkis mitte Taavi Rõivasest, vaid rääkis Lennart merest. Aga Birma laste jaoks on siis ikkagi Friedrich lustlik tähtis, kui. Luulevahendaja luuletaja ka teda mäletatakse rohkem firmas kindlasti kui Karl Tõnissoni ja Birma kultuurilukku on ta läinud sellega, et tema on esimene Birma klassikalise luuletõlkija Inglise keelde. Võib-olla oli ka varem selliseid proovitõlkeid tehtud üksikuid katsetusi siin-seal aga esimene süstemaatiline firma klassikalise luuletõlke inglise keelde oli Friedrich lustik. 60.-test aastatest on avaldatud päris mitu antoloogiad, mille tõlkija tema on olnud. Lisaks sellele on ta esimene Birma klassikalise muusika transfer Ibeeria Läänes kasutatavas noteeringusse. Nii et selles suhtes on ta läinuka etnomusikolooge ajalukku ning tema tõlked on siiamaani firma kirjanduse osas vähemalt inglise keelt lugejatele on kindlasti selliseks asjaks, millega tuleb hakata pihta, et ega paremaid ja suuremaid tõlke pole hiljem ka ilmunud. Nii et sellega on ta läinud Birma kultuurilukku. Aga ta oli ka ise suurepärane luuletaja, mis keeles ta luuletas, nagu öeldud, tema, tema esimene avaldatud luuletus, millest me teame, ilmus siis, kui ta oli 14 aastane ning luuletus oli venekeelne ning ilmus Narvas ajalehes firma perioodi luuletuste palju inglise keeles. Et nende luuletuste kohta on öeldud, et, et võib-olla sisu jama nii tugev, aga vormi poolest olid nad ääretult tugevad. Luuletused selliseta natukese vaimse religioosse sisuga, mõned oli ikka ütleme, et igasuguseid luuletusi, aga peamiselt sellised lüürilisemad luuletused, mida ta avaldas. Ilmunud ajalehtedes ja siis ajakirjades ning 62. aastal Friedrich lustiks sai nimetati USA-s Praakli ülikooli California osariigis selline luuleauhind, mille nimi inglise keeles laevalt Bowithia world. Et ta sai 62. aastal selle auhinna laureaadiks. Nii et ta on isegi inglise keeles tunnustatud luuletaja Ameerika Ühendriikides. Kuna oma laureaadi nimetuse Ta 1000 mitmetes Ameerika luuleentsüklopeediates huvi suurenemine Baueri, et seal on ta kenasti sees ning muidugi nii lusti kui ka tema õpetaja Karl Tõnisson tekkides sellistes budismi alastes teadmikes on nad maailmas tuntud inimesena. Muidugi Nad on eriti Tõnisson on maailmas, kõik tema kohta käivad, sellised entsüklopeedilised artiklid on üsna ilma kriitikameeleta võtnud üle väga paljud väiteid, mis ta enda kohta kõik on ütelnud, näiteks täiesti tavaline on see, et 10 aastaga mööda pandud tehtud vanemaks tema vanus ja ta Peterburis on õppinud, no kes seda kõike teab. Ja Tõnissoni kohta võib ütelda ka, et näiteks Tiibeti budistliku traditsiooni järgi ei saaks üldse ütelda Stahli ja ta oli valetaja või fantaseerida või lihtsalt luuletus osa oma elus kokku. Et võib-olla oligi nii, et tegemist oli padi sattvaga, kes lihtsalt emaneerus võis olla füüsiliselt ühes kohas, meile tundus aga samal ajal olla ka teises kohas. Ning kuna tegemist oli tiibeti mõttes näiteks sellisest antristlikumas mõttes ütleme, et antristliku joogiga, kes kasutas kõiki neid lugusid selleks, et innustada oma järgijaid ja budismi järgi võib ütelda, kui tal motivatsioon oli õige. Kui ta motivatsioon oli õige, et siis need tema loota ja mis ta kõik on kokku rääkinud, need olid lihtsalt vahendiks. Et õige motivatsiooni korral ei saa neid lugusid nimetada mitte valeks, vaid selliseks vahendiks, millega budismi propageerida ja oma järgijate sellist meeleseisundit aidata saavutada. Kuina Taist pidid lahkuma tühjade kätega siis Birmas jäi lustigist maha suurarhiiv. Jah, ta ei ole väga suur, seda küllaltki palju on rüüstatud Birmasse, ma läksin ekskursioonile, aga, aga see ekskursioon lõppes ekspiditsioonina. Kui me lussigi Parhiivi nägime, et loodetavasti oli see siis selline luureretked. Ma loodan ka, et lähemal ajal Sariiv ka Eestisse jõuab. Et meie nägime seal arhiiviriismeid ja siis lustigi. Õpilane ütles meile, et väga palju asju on seal hiinlased ära viinud. Hiinamugakes käisid lihtsalt kaduma läinud. Mõnele eesti külalisel on sealt antud pilte kaasa, üks foto peaks olema Tartus orientalistikakabinetis aga suurem osa raamatutest, mis veel alles on, on šedagooni kloostris keldrikorrusel niiskuse käes, ilma igasuguse kliimat. Nad on väga halvas seisus. Nii et Ma toon on kaetud paksu tolmukorraga koidest söödud ja seal oli nii palju, kui ma aega oli, nendest läbi lapata ettevaatlikult midagi katki ei teeks. Oli seal siis Birma muidugi igasuguste keelte sõnaraamatuid ja õpikuid sanskriti, saksa, inglise firma. Siis oli ajakirju mitmeid aastakäike, milles lusti kis oma luuluulet avaldas muidugi tema kirjutatud artiklitest separaadid välja lõikel Birmakeelseid raamatuid, palju huvitavad olid kindlasti lustigi enda käekirjaga kirjutatud sõnade vihikud. Kui ta Birmasse saabus Birmakeelne sõna agrofirma kirjas, siis hääldus kirjutatud ladina tähtedega. Ja siis tõlge, kas enamasti inglise, vähemal määral vene või saksa keelde fotosid kuigi palju, mis on ka väga halvas seisukorras. Nii et see arhiiv on kõik nii palju, kui sellest alles on, on ühte kappi kõik kokku pandud. Teda ei ole just väga palju, ma arvan, et paar paar suuremat kasti kuna korralikult ära puhastada, et piisas paarist suuremas kastis, et nad saaks kõik siia tuleks Eestisse toimetada. Ning lustigi õpilane UP njazo, ta ütles ka meile meie rühmale, kui me seal käisime, ma küsisin, kas ma tohin võtta paar asja näituseks Eestisse kaasa, et nad kirjandusmuuseumisse viia. Ja ta hea meelega need andis. Ta ütles, et firmas ei oska keegi lustigi kirjutiste ja selle raamatukoguväärtust hinnata. Siis õpin Jason, ta lubas kaasa võtta nii palju kirjutisi ja, ja siis trükiseid, kui ma kanda jõudsin. Ja siis me leppisime kuradi aasta lõpus, kui vihmaperiood on läbi saanud, emad on kuivemaks läinud, et siis sinna tagasi minna ja veeta arhiivis aega puhastada kõik asjad nii, et ei tooks kaasa putukaid, koisid tolm, kõik ära pühkida, korralikult ära pakkida lustigist alles jäänud arhiiv ja see siis Eestisse tuua. Sest praegu ma isegi ei tea, mida väärtuslikku seal võib olla, sest lihtsalt ei olnud piisavalt aega, et sellest kõigest läbi käia. Ja muidugi puhastada, konserveerida on see kõik vaja ja kui ta siia Eestisse on kohale jõudnud siis loodetavasti keegi siis kunagi saab rohkem aega veeta lustigist jäänud arhiiviga ja siis tema kohta rohkem kirjutada. Sest kindlasti Birma kultuuri roosa Friedrich lusti kindel koht ja eestlastel oleks ka kindlasti huvitav teada, miks pärastan maailma kultuuriloos tähtis ja missuguse jälje ta sinnani jätnud. Ning selles suhtes Paljasjalgne Tõnisson on Eestis võib-olla tuntum olnud selline karismaatiline tegelane, kuna tema kohta on palju kirjutatud ka teda, rahva mälu siiamaani elab edasi. Lustiga on palju-palju vähem tuntud, temast ei teatud Eestis praktiliselt mitte midagi. Ja muidugi, mis on paljasjalgse Tõnissoni legendile kaasa aidanud selle elamisele ka see, et 73. aastal ilmus ühe Valga amatöörajaloolase Gennadi Keroodniku sulest selline kuue 70 leheküljeline brošüür, mille nimi on Venva Hindras, ilmus nii eesti kui vene keeles. Väga huvitav brošüür, ma annan selle läbi lugenud, kus osaleb, Ta on palju tõtt. Geronic päris kindlasti oli intervjueerinud inimesi, kes olid tundnud Tõnissoni Rustigi isiklikult aga samas oli ka palju selliseid väiteid, mis päris kindlasti pole tõsi, näiteks seal kirjas, et 31. aastal lusti ja Tõnisson jalgsi rändasid Pariisist läbi India ja Pärsia jõudes välja taisse, mis pole üldse tõsi, me teame, et nad auri Aurikuga läbi Suessi kanali üle India ookeani läbid Seiloni hoopis jõudsid sinna. Ja viiteid kahjuks selles brošüüris ka pole, et me ei tea täpselt, kus kõik need väited tulevad. Tan palju tsiteerinud inimesi, aga jälle ütlemata, keda ta tsiteerib. Nii et tänu sellele selle brošüüri ka kindlasti Tõnissoni legend on Eestis kauem elanud, kui ta muidu võib-olla oleks uurimist, ühesõnaga oleks palju, oleks palju ja siis kaheksakümnendatel. Mait Talts Viljandist on ka akadeemias paar artiklit avaldanud, aga jälle arhiivitööd on veel teha küll ja küll, eriti Peterburis. On üks tahk nende kahe mehe elust veel, mille kohta ma veel küsiksin. See on see, et days nad kirjutasid, mis võimudele ei meeldinud, avaldasid artikleid, ebasobivaid artikleid, et nad on olnud nagu poliitiliselt. Nad ise ilmselt poliitikat ei teinud, aga nad olid, võtsid sõna. Ja neil oli oma seisukohti ja nad ei häbenenud seda kunagi väljendamast. Alates Pariisist alates Eestis kui Tõnisson Tõnissoni ju 23. aastal ei antud talle Eesti kodakondsus elas adopteerida sellepärast, et ta liiga sõnakas oli. Ja siis lätlased andsid talle Läti kodakondsuse, mis järeldas SAISis Karlis Tõnisson. Samamoodi Pariisis Nad esinesid ja sellesama sõnakkuse tõttu nad ei saanud sissesõiduluba Birmasse ega Indiasse. 31. aastal? Jah, et oma arvamust kunagi vaka all hoidnud. Kas nad pärast teist maailmasõda ka Eesti saatusega hoidsid ennast kursis ja tundsid huvi ja, ja rääkisid sellest? Ja loomulikult Friedrich lusti kolli kirjavahetuses mingisugusest ajast, Uku Masinguga, et tegelikult see on jälle üks tahk, Uku Masingu kirjavahetus peaks olema ju kõik ometi alles hoitud. Nii et, et see on ja Uku Masingule oli, oli niivõrd laialdane kirjavahetus nii paljude inimestega, et võib-olla see osa sellest kirjavahetusest on läbi uurimata või kui keegi ka neid kirju on lugenud ja uurinud, vähemalt avaldatud midagi ei ole. Et kindlasti see kirjavahetus, mis siin eesti pool Uku Masingu arhiivis on säilinud, aitas heita valgust Tõnissoni elule ja lustigi nendele aastatele, mis ta üksinda elas, jaan kongis. Ja väga huvitav oleks ka teada, et kui palju ta kuna Uku Masing on üks esimesi tõsiseid budismi uurijaid Eestis. Et ma arvan, et nende kirjavahetus kindlasti oleks hoopis teisel intellektuaalsel tasemel kui lusti kirjavahetus näiteks ühe oma kooliõega hiljem ka kaheksakümnendatel mõned aastad ennem oma surma taastas kirjavahetuse. Missugused olid kahe eestlase matused Birmas? Nüüd ma jälle räägin ainult kuuldu tasemel. Mõlemat korraldati põletusmatus, see on tavaline ja see on tavaline ja budistlike pühameestel, kes oma elus nagu kirgastunud või, või valgustuseni jõudnud nende tuhast võib leida. Sanskriti keeles on olemas sõna termin, sari, selliseid nagu kalliskive. Et nende elu jooksul on kehas tekkin. See on jälle omaette teema, ütleme lühidalt, lihtsalt ütlevad nende kehas võib leida selliseid reliikviaid tuha seest nagu kalliskive. Tõnissoni tuhast väidetava näidi leitud, aga jälle ma räägin kolmandatelt inimestelt kuuldud asjadest ja lustigi toast olevat leitud. Aga need tuleb jälle need väited kõik üle kontrollida. Mõlemad mehed, Nende tuhk oli siis jälle lustigi viimase jüngri käes pikki aastaid, kuni ta lasinad ümber matta Ühte Pakoodi jaan kongis, mis on jälle Birma kultuuris küllaltki haruldane. Erinevalt Tiibetist ja Hiinast, kus on väga tavaline pühameeste munkade maised jäänused, on maetud kusagile Pakoodi, siis Birmas seda ei tehta. Aga nii Tõnissoni kui ka lustigi tema teenimisest alles jäänud säilima ja tuhk on maetud ühte pagoodi mis ei asumites vedakoni, kloostris diagnoosis vaid Jaan kongi soon ka kolm hiina kloostrit budistliku Hiina templit. Ning siis ühes guašein Avalokides ora kloostris. Selle hoovis seisab kood Matu saba kood, mille sisse on maetud siis nii Tõnissoni kui ka lustigi lustigist järelejäänud tuhk. Ja need reliikviad sari kalliskivi ikka. Nii et nende autasu kenasti ongi vanalinnas hiinalinnaosas ühe Hiina kloostri territooriumil. Ning mis teeb huvitavaks. Eluruumide sisekujunduse Birmas on budistlikud, värvid punane ja pruun ja sellised ruuge, punakad, pruunid värvid kõikides kloostrites. Kui šedakonis minna sisse lustigi kunagistesse eluruumides, kus praegu tema õpilane elab, siis see on väga-väga suur, hästi suur nagu saalisuurune, praktiliselt mida katab tohutu suur sinimustvalge vaip. Ja sinna sisse astudes on kohe selline mulje, et midagi on nagu siin toas teistmoodi, ses kloostrites alati kõik on punane pruunia ruuge ja siis ma küsisin kuubini asotaa käest, et kas see on siis sellepärast, et ta oli eestlane või ja selle peale vasta Sublini asotaat. Ei, et ta isegi ei tea mikspärast sinimustvalged kuidagi niimoodi sattunud selline suur Alec vaip. Et tema jaoks oli see uudis, et, et see oli Eesti lipu värvid, rahvusvärvid aga ütles, et noh, kui see nii on, siis on ju väga tore, et niimoodi sattunud ta isegi ei teadnud mikspärast. Sellise kohatud värvid on sinna ruumi tuppa vaiba maha pandud. Väga hästi sobib see võiksin. Ning viimasel ajal eestlase on seal rohkem käinud. Juttu oli siin Haldretest ja mõnest üksikust väliseestlasest, kes on firmad seitsmekümnendatel külastanud. Ja siis Lennart Meri viimati 89. aastal. Eesti turiste käib Birmas vähe. Reisifirma Albion on 2003.-st aastast igal aastal viinud ühe rühma ning viimastel aastatel on viimased kolm-neli aastat. Võib-olla on kõik rühma käinud siis ka oma austust avaldamas ka šedakonis või seal Hiina kloostris lusti keele, nii et vähemalt taastas, on viimastel aastatel eestlasi seal käinud. Nii et kui nüüd saaks lustigi arhiiviga Eestisse ära tuua, kirjandusmuuseumisse üle anda, ma arvan, et siis oleks lustiringiga lõpuks tagasi Eestisse jõudnud. Viimati Tartus oli ta 30. aastal kui ta Narvast oli lahkunud. Oleks ju tore, kui tema arhiiv lõpetaks oma selle maailma reisi Tartus kirjandusmuuseumis. Friedrich lustigist budistliku nimega siin Anandast ja tema õpetajast vend Vahindra, rääkis Indiana kooliteadlane Indrek Park. Saate toimetaja Piret Kriivan. Vend Vahindra Peterburi perioodi kohta on juba pärast eelmist saadet andmeid juurde tulnud. 1920. aastal määrati vend Vahindra ehk Karl Tõnisson Peterburi tatsani eest seisijaks. Peterburi kalatšakra tatsan oli esimene budistlik tempel Euroopas. Möödunud aastal tähistati templisajandat aastapäeva. Et Vahindra Peterburi templiga seotud oli, sai asjaarmastajast uuri Ivo mõik teada, kui esimest korda eelmise aasta märtsis templit külastas ja avastas seda ümbritsevat müürilt tahvli, kus olid eestseisjate nimed. Templi rajas Burjaadi õpetaja akvanlaks Sandor Siiev, kes oli 13. dalai-laama hea sõber. Kuni 1900 seitsmeteistkümnenda aasta revolutsioonini sai tempel rahulikult tegutseda, aga pärast seda algasid kehvad ajad. Teada on, et 20. aastal läks Toschiev ära Burjaatiasse ja määras Tõnissoni eest seisaks ühe rüüstamise Bel pärast revolutsiooni juba üle elanud. Kui viidi ära kujusid, tekste, tarbeasju, siis tuli uus rüüstamine, taheti ära viia ka kõik puust osad, mis kütteks kõlbaksid. Aga see ei õnnestunud tänu Tõnissonile, kes heade vene keelt valdas templi ees seisis ja rüüstajad ümber veenis. Kuna asjad Venemaal läksid järjest hullemaks, siis saatis torsiiev 1922. aastal Tõnissonile teate ja käsutempel maha jätta. Ivo mõik saatis eesti loo käsutusse ka enda tehtud fotod ja neid saab vaadata Ta ilma võrgust saate kodulehelt ja Facebooki seinalt. Friedrich lustegi luuleraamatuid ja tema Birma luule antoloogiat võib huviline otsida näiteks Tallinna Ülikooli akadeemilisest raamatukogust. Saate lõpetuseks budistliku meeleolu heliloojalt Eesti Budismi Instituudi juhilt Sven Grünbergi lt kelle teosed tema enda sõnul kutsuvad mõtlema tähtsate ja tõsiste asjade üle. Prana sümfooniast viies osa.