Tänane saade on taas rahvuslindudest. Seekord tutvustame Aafrika rahvuslinde stuudios, on Georg Aheri ja Marje Lenk. Aafrikas on tegelikult üsna vähe neid riike, kus on rahvusringhääling. Tundub, et seal, Aafrika, erinevatel riikidel on neid kõikvõimalikke probleeme nii palju, et noh, ei ole aega rahvuslinde valida. Aga need, kes on valinud need, on valinud tegelikult päris põnevaid linde, kuigi lindude hulgas mõned on päris siukse laia levikuga ja ei ole sugugi mitte ainult aafrika linnud on nad siiski just Aafrikas rahvuslinnuks valitud, kuigi nende see valikuvõimalus on ikka tohutu, sest Lyndon Aafrikas ju ilmlõpmata palju väikestest, kuni kõige suuremate nii välja. No maailma suurim lennuvõimetu lind, jaanalind elab ka Aafrikas, aga teda ei ole seal rahvuslinnuks valitud. Praegu on nii palju riike, vahvus linnuta, et küll ta kellelegi ikka silma jää. Fera valitakse, stan niivõrd muljetavaldav oma võimsa väljanägemisega, samuti tema erakordne pesitsemiskäitumine, kus isased on, nagu need hooldajad peavad haaremitiase haaremiülesanne on talle siis pessa neid mune muneda sellises koguses, et pärast isalind vaeseke ei mahu sinna hunniku otsa ära, osa jäävad siis hauduma. Et ta on põnev lind. Jah, ja ma usun, et kellelegi ta lõpuks silma jääb. Anname neile aega. Angola rahvuslind on rabapistrik, kes ei ole sugugi üksnes Aafrika lind. Jah, rabapistrik tegelikult on levinud praktiliselt igal pool kõikidel mandritel ta on selline sinakashalli seljaga kõhu poolt on ta valge ja seal kõhupool täiskasvanud lindudel on siis nagu risti mustad vöödid siis kui noorlinnuga tegemist, et vöödid on nagu pikki lindu ülevalt alla. Ja huvitav on temal sellised nagu aken paarid või pikk must sulgede joonist siin kõrvade küljes jätab mulje nagu must kõrvadega müts pähe tõmmatud, et selline imelik väljanägemine anda. Ta on ilmselt ka maailma kõige kiirem elusolend üldse, nimelt tema pikeerimis, kiirus võib küündida seal kusagil 360 raamatut kirjutad isegi 400-st kilomeetrist tunnis. Et see on päris muljetavaldav kiirus, sellist kiirust tavat maismaal mõned üksikud võidusõiduautod või võidusõidumootorrattad ja tema jahipidamisviis on väga kummaline püüab ta enamasti saaki õhust ja siis, kui ta lendab, näeb endale sobivat saaki, siis ta paneb tiivad kokku ja, ja pikeerib selle saagi suunas ja siis jalaoleva sellise pika küünisega lööb selle saagi pihta. Nüüd sureb seal õhusse löögi tulemusena siis kui nad maanduvad, siis üks on juba laipe, teine valmis seda sööma. Selline on see saagipüüdmise tehnika. Temal ja ta on Aafrikas praktiliselt kogu ulatuses levinud, on levinud Aasias, on levinud Ameerikas Euroopast rääkimata ja tegelikult on Euroopas suhteliselt siiski vähearvukas, kunagi kasutati teedeedeed laialdaselt üle maailma, siis vaese rabapistriku arvukus vähenes praktiliselt igal pool päris katastroofilise kiirusega. Pärast TTT kasutamise lõpetamist hakkasid need populatsioonid taastuma. Eestis on neid siiski suhteliselt vähe, praegusel hetkel nad kusagil märtsi lõpust aprillist-maist meilt läbirändavad ja otsivad siis ka siin meil pesapaikasid, et noh, mine tea, võib-olla on kusagil rabas pesapaigad olemas, osa on ka selliseid, kes on siit siis Soome poole teel olnud. Ta vist eriti meil pesitseda veel ei taha, kuigi me loodame kõik, et et mingil hetkel see pesitseja populatsioon meil Eestis ka taastub. Aga no näiteks Soomes rabapistrik populatsioon vähenes päris katastroofiliselt, siis nüüd lähemalt Põhja-Soomes on see populatsioon kenasti taastunud, et seal on kusagil 250 paari loendatud seal Soome põhjaaladel, et sinna ta on kenasti ennast sisse seadnud. Ja kuna talle meeldivad pesitsuskohana sellised kaljud või kaljunukid siis Talle selliseid ilusaid kaljunukke, kui ta ei ole, meil on ta nii, nagu nimigi ütleb, rabapistrik, rabaalade linde, seal ta pesitseb maapinnal ja ilmselt kui sul on võimalik valida maapinnal pesitsemise jää Kaljuvee endi vahel, siis, siis nad eelistavad neid kaljuendid. Ja noh, näiteks mõningates suurtes linnades on nad leidnud endale suurepärase rahuliku pesitsuskoha pilvelõhkujate katustel. Näiteks New Yorgis võib rabapistriku näha ja seal ta siis kütib põhised tuvisid ja püüab ta sellistes kõrgustes, et inimesed praktiliselt neid tähele ei panegi, et inimesed tegutsevad hoopis allpool ja raba vistrikud elavad oma salapärast elu seal kusagil pilvelõhkujate katuste lähedal ja nende kokkupuude inimesega on suhteliselt väike. Eks siin, Põhjamaade oludes nad püüavad õhust siis kõikvõimalikke väikesi Lindega, siin kipuvad nagu kurbitsalised olemas eelistatud saak, mujal on teised linnud, tegelikult tal nagu siukest kindlat saaki ei olegi, et me võime öelda, et ta sööb seda või teist või kolmandat, ta on suhteliselt selline mitte valiv toidu suhtes. Vahetevahel on ta püüdnud ka maa pealt imetajaid väikesi imetajaid, et ka selline viis on tal olemas, et no sinna ta muidugi Epikeerivaid seda tahtis. Jälgib ja laskub siis selga ja haarab ta siis küünte vahele. Mõni aasta tagasi, eriti meil Eestis diskussioon selle üle, et kas lubada Eestis kullidega jahipidamist ja üks liik, keda siis jahikullina kasutatakse, päris sageli on just seesama rabapistrik. Õnneks meil läks hästi, et seda luba ei ole antud nende kullidega jahipidamisest. Meil ei ole see kunagi olnud nagu väga populaarne jahipidamise viise. Botswana, Keenia ja Kesk-Aafrika vabariigi rahvusLyndon Rohtlas siniraag. See on küll väga ilus lind, ta nii värvikirev. Tal on tõesti kõik värvid, et tal on rohelist, on tal peas siis selgunud niuke rohekaspruun siis on tal violett värvi seal selja tagaselja peal siis lõua alt on ja rinnaosa on ta niisugune helelilla ja veel imeilusad pikad sabasuled ja kui ta lendab, siis ta teeb ka siukseid huvitavaid trikke, nii et see saba seal õhus nagu Banklemmased ajab teda kord laiali ja tõmbab kokku ja teeb kõikvõimalikke selliseid kauneid piruett, neid siniraag on tegelikult viis erinevat liiki, neist siis kolme Aafrikas ja, ja üks on siis Euroopas ja üks Aasias ta kunagi oli meil Eestis ju väga arvukas. Ma mäletan oma lapsepõlvest, et kui ma käisin rattaga sõitmas poisipõlves, siis tee ääres elektritraatide välistus neid siniraagu iga natukese aja tagant, et see ei olnud nagu mingi haruldus, see oli täiesti niisugune tavaline lind. Ja ühtäkki ta kadus ära seal kusagil 1900 seitsmekümnendatel kaheksakümnendatel aastatel nagu pühiti siit Eestimaalt minema. See suur põllumajandus, mis siis tollel ajal tekkis, ilmselt see oli üks kadumise põhjuseid ja tema päris kiiresti siit ära taandus. Pärast 2000 üheteistkümnendat aastat igatahes ei ole neid siin Eestis pesitsenud ja enne seda oli neid Valgamaal pesitsemas vist üks kuni kaks paari, et suhteliselt väikene arv on neil kahetuhandendatel aastatel olnud, aga aga nüüd on vist need viimased paarikasid ära kadunud. Jälle põhjust ei oska ilmselt keegi päris täpselt öelda, miks nad siit kadunud on, võib-olla sellepärast, et nad ei leia paarilist, paarilised otsitakse juba seal talvituspiirkondades, ei leia paarilist või ei ole siin sobivaid pesitsuspaiku, kuigi kusagil kahe tuhandete aastate alguses pandi Lõuna-Eestis sadakond pesakasti üles nende jaoks Boonsus ei ole jäänud, et vast tuleb pesakasti pesitsema. Siis vähemalt üks paar tuligi pesakasti ja pesakastid hiljem veel natuke tehti ümber, sest alguses oli see pesakasti ava nende jaoks veidi suur, nad eelistasid väiksemat avaust, Läksid suisa kuldnoka pesakasti pesitsema kuigi neile tehti selline peaaegu kaheksa sentimeetrise läbimõõduga ava, austasin pesakast. Aga nüüd viimastel taastate Leho, need kastikesed tühjaks jäänud ja siniraag pole seal pesitsenud. Tema tavaline, et on, on ka vist see. Meie oludes peaks talle nagu sobima, meil peaks neid putukaid olema, need on metsasitikad või, või siis jooksik, lased erinevad, rohutirtsud ritsikad, kiilid võib võtta mõne väikse konna või sisaliku ka, et ta nagu väga ei vali seda toitu. Aga muus osas kõik peaks nagu sobima, aga, aga siia ta ei tule. Need lähim koht, kus me teda vaatamas saaksime käia, on Läti kinnitatud andmed tema pesitsemist, levikust on kusagil Riia ümbrusest, sealkandis oli ta varem siin Põhja-Lätis ka Ape ja Aluksne kandis, aga viimastel aastatel pole teda seal ka enam nähtud. Ja Leedu kohta on ka andmed suhteliselt lünklikuks. Tundub, et see tagasiminek on väga suur just siin, Põhjala, sinna see leviku põhjapiir Meist edasi ta polegi kunagi levinud. Põhiliselt just Lõuna-Eesti ja saared, oli see, see põhiline levikuala, kas siit on ta siis nüüd kadunud? Tasapisi taandub ta nüüd lõuna poole. Aga Aafrikas on ta üsna tavaline lind. Jah, kuna neid on erinevaid liike seal kolm erinevat liiki, siis ta erinevates piirkondades erinevad liigid on üpris tavaliselt ka tema arvukus on tasapisi nagu tagasi minemas. Midagi neile ei meeldi ilmselt ka see TTT on nende jaoks natukene problemaatiline, sest Aafrika paraku selleks, et mingitki viljasaaki seal aeg-ajalt saada, kasutab TTT rahulikult edasi, erinevalt meist, kes me seda enam ei kasuta. Kui vaadata, kust ta elab, siis, siis need on sellised, et kas siis jõekaldad seal Aafrikas või siis mingid põllualad või ka sellised hõredad akaatsia metsad, et need on need, kus kohas siis siniraag toimetab. Botswana on kaks rahvuslindu, üks on Rohtlas siniraag ja teine on veise haigur. Ma arvan, et vähemalt pildi all või filmis on meist igaüks teda näinud, tan selline valge, keskmise suurusega haigur ja paljudel piltidel kohtame teda istumas mingi suurema looma seljas kas siis pühvli või, või elevandi, vaid kaelkirjaku või, või veiste seljas. Ta on väga hästi kohastunud reisi karjadega koos liikumiseks. Ja tema on siis jah, haigur, kes tegelikult ei söö mitte kalu ja veeloomi, vaid tema eelistab pigem putukaid ja need putukaid ta siis nii, et ta otsib endale partneri sotsiaalse partneri kellega ta siis koos tegutseb ja enamasti on siis need suured loomad, kellega ta koos liigub. Nad ise on kaasaegsed sotsiaalsed linnud. Et neid näeb enamasti suurtes õppides, nad jagavad need suured loomad omavahel ära, istuvad seljas ja siis vaatavad, kui need astudes mõne putukalendu peletavad, siis nemad lähevad, napsas selle putuka ära ja muidugi aeg-ajalt nad korjavad ka nende suurte imetajate naha seest neid putukaid välja teatud määral ka vabastab parasiitidest neid suuri loomi, et selle pärast nad nii rahulikult nende seljas ratsutada saavadki. See veise haigur on ilus lind on lumivalge. Kuklas on tal niisugune kollane tutt ja natuke selja peal on ka kollast, aga üldiselt on lumivalge ilusat pikkade jalgadega pika nokaga ta istuks, ta istub sellises tüüpilises haigro asendis, kael on pikalt välja sirutatud, nad lendad suurtes parvedes, nii et neid on õhtuti. Kui nad ööbimiskohta lähevad, ööbivad nad puude otsas, siis on neid seal puu otsas ikka kümneid ühe puu otsas, tihtipeale nad millegipärast hakkasid maailma vallutama kusagil 1900 kolmekümnendatel aastatel. Et varem püsisid nad kenasti Aafrikas, aga pärast seda järsku startisid maailma vallutama. Kõigepealt lendasid nad siis 4000 kilomeetrit lõuna Ameerikasse ja nüüd on nad levinud praktiliselt kogu Ameerika ulatuses kanadani välja. Kesk ja Lõuna-Ameerika on nende poolt vallutatud ja, ja samuti Ameerika ühendriikides on, ei ole ta sugugi haruldane lind, pigem tavaline. Ja siis teine vallutusliin, läksin Aasia poole peale, need ka seal on nad kuni peaaegu Jaapanini välja ei olnud ju mingi väike sats maandus. Ma ei tea, mis kaudu nad sinna läksid, aga maandus Uus-Meremaal. Ja mõned on isegi Antarktikasse lennanud. Tema on vist ainuke lind, kes on niimoodi omal jõul Aafrikast Ameerikasse läinud või väljastpoolt Ameerikat tulnud ja Ameerika siis asustanud sõna otseses mõttes. Ja praegu tänuväärselt palju on ju Ameerikas kõikvõimalikke veisekarju nii Põhja-Ameerikas kui ka Lõuna-Ameerikas ja nendega siis haigrud sobivad kokku suurepäraselt. Tallavad sõrgadega maad ja haigud, siis nopivad ehmunud putukaid ja söövad neid hea meelega. Libeeria rahvuslind on väga kummalise nimega AEG büll büll. Jah, see aeg küll paneb suu mullitama, et seda on tõesti natuke raske välja öelda, seda Aet küll bülli, soomlased kutsutada küla põlv pilliks. Et neid nimesid ka mõeldakse, päris huvitavaid välja. Aga tema on selline suhteliselt mittemidagiütlev väljanägemisega lind, veidi sihuke rästa moodi. Natukene on tal siukest rohekat tooni, aga põhiliselt on tema värv hall ja võib-olla tema on siis valitud rahvuslinnuks sellepärast et talle meeldib inimeste lähedal toimetada. Ta on seal ekvaatorist põhja pool päris sagedasti ette tulev linnukene. Ta siis eelistab just selliseid hästi rohelisi ja viljakaid alasid. Ja kui on ala liiga kuiv, siis neid alasid nad väldivad, pigem veekogude või niiskete alade linnukene. Kuidas iseloomustada Lõuna-Aafrika vabariigi rahvusrindu paradiisi kurge? See paradiisi kurg on sellise keskmise suurusega kusagil meeter 20 sentimeetrit kõrge hall kurg vahel isegi tundub, et ta pigem sinakas. Aga teistest kurgedest eristab teda see, et tal on põsed nagu suured ja paistes jätatast tõesti sellised paistetanud peaga tegelase mulje. Ja kui ta kõnnib, siis on näha temal pikad sabasuled. Tegelikult need ei ole sabasuled, vaid need tiiva otsa pikendused. Kui ta siis oma paarilisele tantsu esitab, siis need suled, hakkad seal tiiva otstes lehvima ja muudavad selle tantsu ääretult kauniks, sellepärast et lisaks sellele, et ta niimoodi kõrgeid PT pea ja tiirleb ümber oma partneri, ta lehvitab ka tiibadega ennet tiiva otsas oled pikad suled, hakkad seal õhu käes, nii nagu lindid, ilu võimlejatel Pärelema, et see on selline põnev TEMA rituaal. Nad, ela sellistes väikestes grupp, kuidas need pesitsusajal lähevad, nad igaüks oma teed, valivad pesapaiga, hiljem jälle koonduvad väikesteks parvedeks kokku ja pesitsusajal muutub see paradiisi kurg natukene kurjaks. Ta ründab kõiki, kes tema pesale lähedal tulevad, olgu see siis liigikaaslane, teisest liigist mingisugune tegelane ja isegi inimene, kui liiga lähedale satub, siis ka inimene ei pääse tema käest. Et selline pealtnäha rahulik linnukene muutub pesitsemisperioodil päris agressiivseks nii nagu enamik kurgid, toimetab ta samasugust kure, elu sööb kõike, pesitseb maapinnal, nii nagu enamik kurgide poeg, endal ka üks kuni kaks väga suurt pesakonda tema üles kasvatab. Ilus sulestik ja kaunis tants on see, mis tema ilmselt rahvuslinnustaatusele kaasa aitas. Lõuna-Sudaani Sambia ja Zimbabwe rahvusLyndon Kilk merikotkas. Ta kiljub sellest kiljumisest, on tal siis tulnud see Kilg mõnedes keeltest ongi killuv merikotkas. Aga tegemist on tegelikult väga ilusa linnuga jälle, ta on sellise valge peaga valge kaelaga, nii nagu valgepea-merikotkas Ameerika Ühendriikides. Ja see ülejäänud sulestik on tal sihuke heledamat sorti pruunikas ja tume nokk, on tal teada arvukas lind nendes piirkondades, kus on siis suuri veekogusid seal kas mõni suur jõgi või järv või või viimastel aegadel on ta kolinka nendesse paikadesse, kuhu on rajatud siis suured tammid ehk kunstlikud veehoidlad nende ääres on teda ka palju toimetamas ja nagu merikotkal omane, siis, siis püüab ta saaki veest saagiks on enamasti siuksed, suured kalad on kirjutatud, et tema võib veest välja püüda kusagil peaaegu paarikilose kala aga söögiks talle piisab kusagil 200-st 300-st grammist siis see kala tervikuna ära söömine jääb, jääb kellelegi teise hooleks, tema püüab ta kinni, võib ta siis välja tuua, aga ta seda kõike korraga vähemalt ära süüa ei jaksa. Milliseid kalu ta siis eelistab? Kõige sagedasem kala, keda on siis tema toidusedelist leitud pead. Ta saab püüda neid kalu, kes pinnale suhteliselt lähedal ujuvad, et need, kes seal põhja pool toimetavad, et need on suhteliselt raskesti kättesaadav. Kui veekogu ära kuivab, siis jäävad kõikvõimalikud tegelased seal küünist ulatusse, tal aga, aga enamasti on ikka jah, nii et need, kes seal veepinna lähedal on neid, ta haarab. Näeb ta hästi ja muidugi selleks, et hästi näha, selleks peab siis saaki püüdma, päeval tema öösel ei toimeta, öösel istub ta enamasti kusagil puu otsas ja on, on suhteliselt vaikselt. Ja kui kokku on tal suur, mille ta kätte saab, siis ta toimetab sellega seal maapinnale, kui see saak on suhteliselt väike, niisugune paari-kolmesaja 400 grammine ütleme selline tüüpiline, ehk siis sellega lendab kohe otse puu otsa ja sööb seal puu otsas selle ärad maismaa peal, seal on neid näljaseid suid ümberringi väga palju, kes tahavad sedasama asja süüa ja sellepärast katsub leida kõrge koha, kuhu keegi talle järgi pääseb, kuhu tema pesa teeb. Pesa teeb ta tavaliselt puu otsa ja see pesa on päris muljetavaldav, seal kusagil kahemeetrise läbimõõduga ja vagudest on ta kokku kogutud ja, ja siin on siis ka veetaimi natukene sisse toodud ja seal tema siis oma pojad üles kasvatab. Neid poegi tal enamasti kuigi palju ei ole. Ja sageli juhtub nii, et üles kasvab sellest pesakonnast ainult üksainus poeg, et rohkemaks neil nagu jõudu ei ole kui selle ühe poja üleskasvatamiseks. Aga need kotkad ise on monokohased üks ja sama paar pesitseb koos kuni üks hukka saab või kuni nad lihtsalt liiga vanaks saavad. Ja mis nende puhul on põnev, on see, et kui neil seal pulmamäng toimub, siis teevad nad väga uhkeid lende, noh nii nagu see ameerika valgepea-merikotkas Ki teeb. Et nad lendavad siis koos õhku ja siis küünised põimivat vastastikku läbi nagu võtaksid jalast kinni ja ja lendavad ja teevad kõhus selliseid päris huvitavaid pirueti, et see pulmamäng see on päris põnev, kui enamike kotkaste arvukus ei ole väga heas seisus. Arvukus kipub alla minema, Eesti kohta seda öelda ei saa, Eestis läheb kotkas teil praegu väga hästi ka mujal maailmas on piirkondi, kus nende käsi mitte väga hästi ei käi. Siis merikotka elu tundub olevat päris hääd, tema arvukus on stabiilne, kusagil 300000 isendit teatakse teda praegusel Aafrikas olevat ta praktiliselt üle terve Aafrika levinud. Sahharas põhja poole tuleb ta harva, on näiteks Egiptuses teda ju aeg-ajalt ka leitud, aga mitte eriti palju kordi. Mauritiuse rahvuslinnust toodust tuleb rääkida minevikus, sest toodusid maailmas enam ei ole. Tema on õnnetu saatusega lind taastati kusagil 18. sajandi alguse poole peal ja kusagil 18. sajandi keskpaigaks oli ta juba sõna otseses mõttes ära söödud tapetud inimese poolt. Ta oli lennuvõimetu lind suhteliselt suurekoguga, ilmselt ka maitsva lihaga, nii nagu tolleaegsed inimesed teadsid rääkida. Kuna seal saarel ei ole ühtegi teist kiskjat, siis vaene Toodo oli väga hõlbus saak, ta kõndis mööda maad raske sammuga ja inimese eest nagu eriti ära ei kippunud jooksma ja ta saadi kätte ja mõnekümne aastaga oli ta siis praktiliselt ära söödud, ära hävitatud. Kes on vaadanud multifilmi jääaeg, siis seal oli Toodo üks vahetegelane, kelle juurde need peategelased tulusid ja kes siis tegelesid arbuuside hoidmisega toiduks ja seal siis esitati omamoodi teooria nende väljasuremist, et nad on lihtsalt nii rumalad ja, ja hukutasid ennast ise. No muidugi see Dodo kuidagimoodi seal Ameerikas, kus kohas ja tegevus toimub kuidagi seal toimetada, siis sinna ei saanud kuidagi. Nad ei osanud vaesekene. Aga jah, sinna ta on sisse toodud siukseks, veidi rumalavõitu tegelaseks. Temast ei ole tegelikult praeguseks ajaks midagi muud järgi kui mõned suhteliselt kehvasti säilinud topised maailma eri muuseumides ja ühe hollandlase joonis, mis on tehtud siis elava Toodo järgi. Et rohkem ei ole isegi tõust pilte, siukseid originaalpilte olemas kui ainult üksainus väikesemõõduline jooni, sihukene, et jah, kurva saatusega lind, kes siis inimrumaluse või inimese ahnuse tõttu oma elu pidi jätma juba päris tükk tükk aega tagasi. Namiibias esindab väga erksavärviline lind, leek, pagulind. Jah, ta on tõesti väga erksavärviline, selja poolt on ta must ja kõhupoolt on väga erkpunane ja siis tal üle tiiva jookseb veel valge triip ta niuke haraka suurune linnukene. Kahjuks temast teatakse, imevähe, teatakse vaid seda, et ta on siis kirjeldatud juba 1811. aastal ja kui kusagil on väga palju linde, salati mõni lind jääb kahe silma vahel ja tema siis on jäänud just uurijate poolt kahe silma vahele, et temast väga palju kirjanduses andmeid ei leia. Aga huvitav on see Aafrikas elanud sakslased kutsusid teda siis Raike, kelle riigilind, sest tal on saksa lipuvärvid keha peal. Ja see oli siis enne teist maailmasõda punamustvalge lipp, siis nende värvidega on ka leek pagulinud. Kuigi tüüp värvus on tal siis must ja punane ja valge triip seal tiiva peal, siis aeg-ajalt esineb ka värvus variatsioone, kellel on siis kollane kõht, neid suhteliselt harva ette ka need jah, on lihtsalt sellised värvus, variatsioonid, ilmselt on tekkinud mingisugune väike mutatsioon nende linnukeste kehas. Tema elab siis üksnes Aafrikas. Tema on puhtal kujul Aafrika rinde ja suhteliselt veel piiratud levialaga. Aafrika lõunaosa on temal levikualaks. Põhjakroonkurg on Nigeeria ja Tansaania rahvuslind ja lõuna-kroonkurg on Uganda rahvuslind. Mille poolest siis põhjakroonkurg lõuna-kroon kurest erineb? Noh, tegelikult, kui me räägiksime inglise keelest eesti keelde, siis oleks selge, mille poolest nad erinevad see põhja ja lõuna ei ütle meile nagu eriti midagi. Põhjakroonkurg siis inglastel on must kroonkurg ja, ja see selge, miks ta must on, sellepärast tema sulestik on must ja lõuna-kroonkurg, inglastel on hall kroonkurg ja seepärast tema sulestik on hall. Ja noh, ongi väga selgelt siis eristatavad nad värvuse järgi. Tegemist on tegelikult paljudele loomaaia külastajatele väga tuttav tavalennuga, see on siis see kurg, kellel on kuklas selline kollakas nagu päikesekiirtest moodustunud suletutt. Ilusti must pea, valge põsekene on tal enamasti me loomaaias näeme seda lõuna-kroonkurge või seda halli kroon, kurged, see must on loomaaedades suhteliselt haruldane ja tegemist on siis suhteliselt arvuka liigiga, räägime neist koos, laske niimoodi eraldi rääkida, nende eluviis on suhteliselt sarnane. Need kroonkured siis. On kurgede sugulased on meie mõistes siis näiteks sookure sugulased. See hall kroonkurg kipub aeg-ajalt tegema pesaga puu otsa mis kurgedele ei ole sugugi iseloomulik, kured enamasti pesitseb maapinnal, aga tema siis tahab teha pesapuu otsa. Ja ma arvan, et selle põhjuse, miks nemad rahvuslinnuks on valitud, on see, et see lind on lihtsalt väga kaunis ja, ja näiteks kui päike talle peale paistab, siis suletutt peas, see lausa särab päikese käes ja on tõesti imeilus lind. Ja kuna ta on suur, siis ta torkab hästi silma, et see annab meile selle põhjuse, miks nemad siis selleks rahvuslinnuks valitud on. Ja praegu on nad mõlemad liigid suhteliselt arvukad, kuigi see hall kroonkurg tähendab lõunakroonkurg eesti keeles inglastel, siis hall kroonkurg on natukene arvukam ja arvatakse, et neid on kusagil 70000 isendi ümbermaailmas. Praegusel hetkel. Kuidas nad Aafrikas oma eluga nii hästi toime tulevad? Nad ei vali toitu, et nad söövad kõike, millest jõud üle käib, on see siis taim või on see siis loom, et kõik, mis nagu suhu satub, seega ära süüakse, et et umbes nii, nagu meil praegu toonekured on, et need on ka suhteliselt vähe, valivad toidu suhtes, et jalutavad mööda põlde, võtad mööda niite ja, ja kõik, mis vähegi liigutab, see see noka vahele satub ära süüakse. Ka väikesel Svaasimaal on rahvuslind ja see lind on aetu Raco. Tema on sihuke keskmise suurusega linnukene, tal on peas nagu selline papaha moodi müts, Unber sinna kuidagi pähe kammitud sulgedest iseenda, suhteliselt tagasihoidliku värvusega, et ta on selline rohekas, aga tema tiivad, alaküljed on purpurpunased ja tema on siis Svaasimaa kuningale väga olul, linde kuulub nagu hõõrukande õukonda või on nagu regaaliks kuningal Ta on siis jah, selle kuningliku perekonnalind lendu läheb siis need punased tiivad lahvatavad laiali, et tõesti nagu purpur mantli lööks linnukene laiali ja ja jätab suse kuningliku mulje küll. Tundub, et selle hea kõrge staatuse rahvuslinnuna sai ta just tänu oma välimusele ja kuningliku perekonna soosingule. Ka hallpapagoi on Aafrikas rahvuslinnuks valitud demonsountu mee aprintsipi, rahvuslind. Jah, need pisikesed saared valisid rahvuslinnuks ühe arvukama papagoi. Hallpapagoi on tõesti väga arvukas kogu sellises Kesk-Aafrika alal ja ta on ka ilmselt väga paljudele inimestele tuttav, sest tema on üks nendest papa koidest, keda siis peetakse lemmiklinnuna või või puurilinnuna kodudes näeb ta päris uhke välja, ta on hallsilmaümbrusnoka ümbrus, on tal valge ja siis saba con, erkpunane suur on ta ka päris ka umbes 30 sentimeetrit kõrge teda puurilinnuna peetud pikki aastaid ja ka praegu püütakse teda aktiivselt ja müüakse siis Euroopa Ameerika turgudel teda siis puurilinnuks. Nii et väga paljud linnud, keda siis puri pakutakse ka meie zookauplustes võivad olla pärit ka tegelikult loodusest neid püütakse sealt ja see muidugi populatsiooni arvukusele tasapisi hakkab mõju avaldama. Nii nagu enamik papagoid, nii, nemad on Heltsingulised, linnud liiguvad ringi suurtes parvedes toituvad koos ja annad väga häälekad, aga mis tema puhul on huvitav on, see tundub tegemist olevat ühe parukama linnuga. Noh, võib-olla papagoid on ka teisi arukaid lindel, neid pole lihtsalt nii palju uuritud, aga tema kuna ta talub neid puuris pidamise tingimusi väga hästi siis temaga alustati aastal 1977, sellist katset püüti selgeks teha, kui tark üks lind võib olla. Ja seda katset alustas siis Irene Peppenberg, loomade käitumise uurija, kes oli tegelenud väga põhjalikult nii delfiinidega kui šimpans itega kui teiste ahvidega. Tema mõtles välja päris originaalse katses, kõigepealt toas, kus papagoid siis hoiti, sinna tulid siis selle Irene Püpnbergi abilised, tegid midagi ja kommenteeri erisid, noh, et mis värv ja mis uju ja ja papagoi lihtsalt vaatles. Ja tasapisi võeti tema siis ka mängu kaasa, ka temale hakati õpetama ja lõpuks ta suutis ära õppida siis kusagil 150 sõna. Ja mitte lihtsalt nii, nagu enamik papagoid on, kes karjuvad mõttetult ühte, kahte või kolme sõna ja, ja tüütuseni, vaid ta ka sai aru nende sõnade tähendusest. Ja ta suutis seda sõna öelda õige koha peal. Ta sai selgeks teatud mõiste, sai näiteks numbrid selgeks ühest kuni kuueni, kuus erinevat kujundit sai selgeks, kuus värvi sai selgeks ja, ja oskas ka selliseid asju, kas on siis suurem või väiksem või erinev või sarnane või midagi sihukest. Ja juhul kui siis temale anti kaks ühesugust asja, siis ta oskas ka öelda nende kohta, noh, et ei kumbki, et noh, nad on mõlemad ühesugused, et kas on suurem või väiksem süstemaatiliselt ei kumbki. Nii et sai tegelikult päris selgeks ja, ja need uurijad tegid siis lõpuks sihukse julge järelduse, et põhimõtteliselt see papagoi saavutas oskused, mis on omased umbes viieaastasele lapsele tegemist siis väga aruka linnuga ja nende papagoid tehtud katseid päris hulgaliselt, näiteks Kanadas oli üks papagoi, kelle nimi Oki, hoiti teda üksinda toas ja siis katse korraldajad käisid seal toas, tegid midagi, kommenteerisid oma tegevust ja tema hakkas siis tasapisi neid meelde jätma ja jäljendas neid tegevusi ja, ja siis ütles selle sõna ka, mis siis need vaatlejad olid ütelnud ja isegi läks nii kaugele, et kui siis vaatlejad ära läksid sealt toast, siis ta lehvitas neile kas siis tiivaga või jalaga siis kummardas ja tegi siis veel siukseid häälitsuse juurde nagu lukk lõpsataks, suutis nagu kõik selle asja meelde jätta ja kasutada õige koha peal. Nii et, et selles mõttes tegemist ilmselt on väga aruka linnuga ja see väikesaare riigiki on endale ühe targema linnu rahvuslinnuks valinud. Kuulsite keskeprogrammi Aafrika rahvuslindudest saate tegidki orgaheria Marje Lenk.