Täna kuulete teist osa saatest rahvusloomad. Stuudios on Georg Aheri ja Marje Lenk. Räägime kõigepealt Puumast, kes on Argentiina rahvusloom. Kuuma on väljanägemiselt suur kass, aga tegelikult on sugulane väikestele kassidele ja, ja tema väga laialdaselt kooriumil Ameerikas levinud ta võib-olla Põhja-Ameerikas Kanada aladel kuni siis Lõuna-Ameerikas tipuni välja läbi terve Ameerika levinud ei saa öelda, et ta nüüd väga arvukas oleks. Et ta on igal pool suhteliselt haruldane, on mõned üksikud piirkonnad nii Põhja-Ameerikas kui Lõuna-Ameerikas, kus neid on natukene rohkem. Nende arvukust piirab Ameerikas nende saakloomade vähesus. Inimene on kas metsa maha võtnud või muidu nende saakloomade elupaigad hävitanud. Ja, ja siis nad kipuvad murdma inimese kariloomi, lambaid, kitsi, lehmi. Ja on mõningaid piirkondi, kus puuma toidus väga suure hulga moodustavad just need koduloomad. Kuna Puumal on niivõrd lai levila, siis tal on ka õige mitmeid alamliike. Ametlikult on teada, et Ameerikas on neid kuus erinevat alamliike ja, ja kuna ta on Argentiina rahvusloom siis Argentiinas elab ka omaette alamliik. Näiteks Costa Ricas on oma alamliik Puumasid. Need Kesk-Ameerika alamliigid ongi nagu kõige väiksemad. No seal Põhja-Ameerikas alaneb kuumad hästi suured ja ka Lõuna-Ameerika külmematel aladel on nad ka hästi suured, et see suurus on sõltuvuses sellest, kui külmal alal ta parajasti elab. Põhjaaladel puuma kaal võib ulatuda kusagil 100 120 kilogrammini, samas kui näiteks seal troopilistel maadel tema kehakaal jääb sinna kusagil 50 kilogrammi ringi, et noh, nagu kaks korda suuremaks kasvab sealt põhjaaladel ta ja kehapikkus võib ulatuda põhjaaladel kusagil kuni kahemeetrine ja seal troopilistel kevadel jääb ta sinna meeter 20 meeter 50 piiridesse ja samuti siis turjakõrgus on ka väga muutlik. Põhjaalade Puumad näevad juba siukseid päris lõvi moodi välja. Aga nad ei müür ka nagu lõvid. Kuna ta lähedalt sugulane on nende väikeste kassidega, siis temal ei ole sellist häälitsus viisi nagu suurtele kaslastele, eks möilgamine Kreunamiseks võiks seda kutsuda ja veidi isegi nurru vist võib tema kuuldavale tuua. Ja kuna tal nii suur ja lai levik on, siis igal pool on tal ka värvus, variandid, et ta võib olla tumehall ta võib-olla Lõvi kollane, ta võib olla pruunikaskollane, Need värvus, variante on temal ka väga palju, kus ühelt poolt on aluseks siis nende alamliikide määramisel, teiselt poolt on need värvused ka oluliselt selle poolest, et vastav keskkond, kus ta siis on kohastunud elama. Seal ta siis saab sellise värviga kõige paremini ennast varjata. Ja puuma on selline, mitte väga teiste Puumade seltskond armastav tegelane, tema pigem elab siis sellises paigas, kus teisi Puumasid ei ole tal vahetevahel, see territoorium kipub olema kohe-kohe erakordselt suur. Eriti, kui seal saakloomi on hõredalt, siis ta liigub väga laialt ringi. Tundub. Puma on väga hea kohanemisvõimega Jah, ta võib elada mägedes ja kõrbetes ja stepimoodi aladel ja talle sobib troopiline mets, talle sobib parasvöötme mets, nii et sellist kohta, kus ta ennast hästi tunneks, praktiliselt ei olegi ja tal ei ole ka vajadust mingit pesa kuhugi teha, et emaloom vajab varjupaika ainult siis, kui ta pojad sünnitab. Ja need poegi ühes pesakonnas, võib-olla siis ühest kuni kuueni, aga enamasti on need kaks kuni kolm, et see on nagu selline keskmine poegade arv. Ja kuna tal see karvastik on ka selline, et ta on suhteliselt tihe, aga, aga mitte ka kas ja erinevates piirkondades karvastik natuke vaheldub. Ta kannatab sama hästi nii külma Se külmadel aladel, tema karvastik muutub hästi paksuks ja troopilistel aladel vastupidise karvastik on piisavalt õhuke, et mitte teda üle kuumendada. Puumal on selline saagi püüdmis tava, vähemalt niimoodi filmides ja kirjanduses ma olen näinud ma elusast peast metsas, pumbad pole kunagi trehvanud ja seal väidetakse, et tema eelistab saaki rünnata just kas siis mingi kivinuki või kaljunuki pealt paiga puu otsast, et see küttimise viis, mida meil siin Eestimaal ilvesele omistatakse. See tundub olevat nendele kuumadele suhteliselt iseloomulik. Ja ta teebki siukseid väikseid rändeid, noh, need ei ole siis niimoodi, ütleme, Põhja-Ameerikast, Lõuna-Ameerikasse ja tagasi, vaid ta jääb ikka oma piirkondadega just mägistel aladel ta liigub kas siis mäest üles külmadele aladele ja siis tuleb jälle mäest alla vastavalt sellele, kuidas tema saakloomad liiguvad, ehk ta liigub nende saakloomade tal muud põhjust nagu liikuda ei oleks, ta võiks olla ka seal külmal alal, aga söök läheb minema siis ta peab seal söögid järgi käima. Ja tal on hästi niisugune tugev hammustus, tugevad lõuad ja enamasti tema, kui saagi püüab, noh, kas see on Kaljukits või lammas. Siis ta hammustab sellel loomal kaelalülid puruks purev läbi ja murrab siis selle kaela sõna otseses mõttes ära. Ja kuigi tegemist on suure loomaga, no me rääkisime siin peaaegu lõvimõõtudes, siis siis aeg-ajalt just troopilistel aladel, seal, kus ta toimetab metsas, seal võib tema saagiks olla ka suhteliselt pisikesi loomi, siukseid, jänesesuuruseid ja Lõuna-Ameerika poole peal. Eelistab ta püüda seda kõige suuremat näriliste ehk kapibvaara. See on tema menüüs nagu põhiline tegelane ja isegi on nähtudeta, sööb vahetevahel roomajaid kas siis suuri sisalikke või madusid. Vahel püüab ta kilpkonna kätte saada, aga, aga selle söömisest talle eriti suurt midagi välja ei taha tulla. Räägime veel ühest põnevast kasta, sest lumeleopardi-ist ehk Irbisest, kes on Kasahstani rahvusloom Jah, tema on väga põnev, kas või ma peaksin kaslaste hulgast endale lemmiklooma valima siis see oleks kindlasti lumeleopard. Ta on kõige ilusam kaslane, keda mina näinud olen, et tal on kuidagi kõik proportsioonis välja arvatud pea, pea on selle suure kere jaoks natukene väike väikese pea küljes väikesed kõrvad. Aga mis tema eriti uhkeks teeb, on see tema luksuslik saba, saba, mis on peaaegu keha pikkune, hästi karvane, erakordselt uhke, vägev ja tema jaoks ka väga vajalik. Miks ta sihukest saba vaja on? Seda on tal vaja eeskätt selleks, et mägedes turnides sabaga hästi tasakaalu hoida pikkadel hüpetel. Ja, ja see saba on nii pikk, et ta saab selle tõmmata endale nina ette ja läbi see saba siis hingata. Et see õhk, mida ta sisse hingab, ei oleks niivõrd külm. See kasuka värv on selline tumehall seal heledamat halli täpid sees ja kes pilti kusagil näinud on, see armub kindlasti sellesse loomasse momentaalselt. Ja ka tema ei suuda eirata nii nagu nagu Puumagi. Kui ta häält teeb, siis ta kas siis kähiseb, kui ta pahane nurrub, kui ta on heatujuline, Neugub või uriseb ulub sihuke ulgumine, mis koerlaste iseloomulik on ka tema häälitsuste hulgas. No nemad elavad nii kõrgel mägedes, et inimene näeb neid harva. Seda küll nad elavad tõesti kõrgel ja neid riike, kus ta siis praegu veel toimetab, on suhteliselt vähe. Ta avastati ka 18. sajandi lõpus Koppetaagi mägedes. See on siis seal Türkmenistani ja Iraani piirialadel ja tänapäeval näiteks kummaski riigis neid lumeleoparde enam ei ela nad sealt ära hävitatud. Praegune, põhiliselt levinud siis Himaalajas ja, ja Tiibeti aladel Kesk-Aasia mägedes, Lõuna-Siberi mägedes ja natuke ja siis ka Mongoolia mägedes, kus ta siis kõrgel ringi toimetab. Ja põhiliselt üksi. Tõesti, mingit karjega siukest paarida ei moodusta, nad saavad kokku siis, kui on see pulmaaeg ta ka vajab väga suurt territooriumite elamiseks, noh see territoorium, olenevalt sellest, kui palju sellel territooriumil neid saakloomi elab, võib-olla kohati kusagil sadu ruutkilomeetreid, mille peal tema siis siis toimetab. Kui ma vaatan, mida see lumeleopard sööb seal mägedes, siis põhiliselt on need erinevad sõralised. Aga vahetevahel võib ta siis ka, kui suuri loomi ei ole käepärast, siis ka püüda suhteliselt väikesi loomi näiteks jäneseid, kes on seal mägedes ringi liikumas. Ta ei ole väga sihuke öine loom, nagu paljud kaslased kipuvad olevat, tema tegutseb pigem hämarikus ja päris öösel ta püüab siis ennast kuhugi paigale sättida. Noh, see võib-olla tuleneb sellest, et tema elupaik on suhteliselt raskesti läbitav ja, ja ka veidi ohtlik, et seal öösel toimetada on lihtsalt veidi keeruline ja parem on siis tegutseda sellisel ajal, kui näed, kuhu sama käpad paned ja kuidas sa liigud seal nii nagu Puumagi temaga eelistab saaki varitseda kõrgemalt, et ta vaatab nagu ülevalt alla ja hüppab talle kaela ja noh, tema on tõeline meister, hüppajat on kirjeldatud ja nähtude filmitud tema hüppeid, mille pikkus võib olla 14 15 meetrit. Ta oma ühe hüppega suudab juba enam-vähem läheneda inimese kolmikhüpe rekorditele. Erbiste toidubaas viimasel ajal kipub natuke kehvaks jääma. Toidu hulka kuuluvad neil tihtipeale ka need loomad, kes on kaitse alla. Meil inimese poolt võetud nende arvuks on väga väike ja, ja mis veel on natuke halb, et mõningatel aladel metsikud sööki objektid või toiduobjektid on päris ära hävitatud ja siis need Irbised kipuvad murdma ka eriti Pakistani aladel koduloomi mis muidugi jälle kohalikele karjustele erilist rõõmu ei tundu valmistavat, et nemad tahavad end maha nottida ja lisaks on tal väga ilus kasukas. Ja see kasukas on osade inimeste hulgas väga kõrges hinnas, aga mitte siis, kui ta Irbise seljas on, vaid siis, kui sellest saab endale kasuka õmmelda ja selle tõttu praegu ikkagi, kuigi loom on päris haruldaseks jäänud. Üks põhiline põhjus, mis tema arvukust nagu vähendab, on see, et, et salakütid püüavad neid loomi selle naha saamise eesmärgil ja nahk läheb mustale turule, kus ta siis kalli raha eest kasukaks tehakse ja ta on siis kantud jah, rahvusvahelisse punasesse raamatusse ja sellest ajast peale, kui punasesse raamatusse kanti seitsmekümnendatel aastatel on ta olnud kogu aeg ülemaailmselt ohustatud liik. Arvatakse, et see looduses olevate lumeleopardid hulk hetkel on kusagil nelja ja 6000 piires väga täpselt neid loendada ei ole võimalik, seda elupaigad on raskesti ligipääsetavad ja loomaaedades arvatakse neid olevat ka kuus 700 isendit, praegusel hetkel paljunemisintensiivsus neil on ka suhteliselt madalaks jäänud. No, ja kuna pesakonnas ei ole ta ka väga palju poegi, tal on kusagil kolm poega keskeltläbi või isegi vahetevahel alla kolme poja ja need kõik ei kasva enamasti ka täiskasvanuks siis see arvukus ei hakka ilmselt tõsiselt tõusma, et ühelt poolt madal sigivus, teiselt poolt see, et saakloomi jääb üha vähemaks. Kes tahab lumeleopardi vaadata, võib läbi käia Tallinna loomaaiast või siis väga ilusad loomad, on ka Helsingi loomaaias, korge saari, loomaaias. Madagaskari rahvusloomal katal ehk kas Leemurile on ka väga uhke saba ja see on musta-valge vöödiline? Ma arvan, et väga paljud kuuled, on vähemalt filmides, kas leemuritel katab, näinud, sest neid armastatakse filmida, sest nad on nii efektsed, kuisse kari liigub, siis sabad on kenasti püsti ja kui päike ka veel soodsa nurga alt paistab, siis see on erakordselt armas ja tore vaadata. Ja kui ta istub maapinnal, noh, siis see saba nagu ei torka silma, aga siis kui ta ronib näiteks mingi põõsa või puupea siis ta riputab seal saba niimoodi alla. Ja me möödunud aastal vaatasime lastelastega neid Tenerifel ühes loomaaias, nii et me saime sinna puuri sisse minna ja see oli väga armas, Nad istusid puu otsas, seal oli üks väike pojake, kes tuli suisa sülle. Lastel oli neid väga mõnus silitada ja hoida ja ta oli väga sihuke leplik, võttis sest pähklikesi ja, ja ka need suured olid heatujuliselt seni, kuni mul lapselaps siis otsustas vaadata, et kas ta alla kukub, kui teda sabast tõmmata. Sabast tõmbamine talle siiski ei meeldinud, aga ta ei teinud midagi, vaid ta lihtsalt koriasse saba üles, endale sülle ja jäi sinna siis puu otsa rahulikult istuma. Nii et ta väga pahaseks ei saanud, kuigi talitaja ütles, et vahel ta võib tulla ja hammustada ka, kui teda ikka väga nii tugevasti häirida. Nad olid jah väga leplikud, et mul endal õnnestus ka teha pai ja võtta sülle päris täiskasvanud Leemur ja muidugi mis kõige toredam, poseerisid suisa mul oli selline tunne, et neil on midagi inimlikult, nad tahavad näidata ennast igast küljest. Et see kuulus pilt, mida me fotodel tavaliselt näeme, kus Need katad, võtavad päikesevann, istuvad jalad laiali, käpad küljele sirutatud, pea natuke üles tõstetud, sabaga välja sirutatud ja, ja siis lasevad päikest enda peale paista. Selliseid pilte nägi seal hästi palju ja, ja neid on raamatutes ja igal pool filmides sageli näha. Nemad tegutsevad siis videvikutundidel Nemad on jah, siuksed videviku loomad, et päris ööloomad nagu ei olegi nad põhiselt tegutsevad maapinnal erinevalt paljudest teistest ahvidest ja pool ahvidest puu otsa lähevad harva. Ega neil vaenlase, eriti seal piirkonnas ei ole, nad elavad siis seal Madagaskari lõuna ja loodeosas põhiliselt ja sellepärast võivad nad rahulikult maapinnal liikuda. Ja saba on neil väga oluline, kommunikatsioonivahend saba asend annab siis teada, millises meeleolus see loom on, mis ta parajasti tahab teha ja mida ta ei taha teha, kõike ta suudab, see saba ka öelda ja näiteks kui isased pulmaajal omavahel võitlevad väärivad nad eriliste näärmetega, mis on tagajalgade läheduses, saba selle Lähme haisuga kokku ja siis suskavad selle haisva saba, teised isa selle nina alla, püüavad teda nagu sihukse lõhna šokiga tabada. Ja kui siis teine isane ei pea sellele haisule vasta, siis ta taganeb ja sellega see võitlus enamasti lõpebki, et mingisugust nihukest kähmlust tuleb neil ette suhteliselt harva. Ja siis, kui jälle emast minnakse võluma, siis on samamoodi, et saba määritakse, aga siis on kaenlaaluste näärmete nõre see, millega seda saba võitakse. Ja siis ta on meeldiv lõhn, siis suusatakse jälle see meeldivat, lõhnab saba emasele nina alla ja kutsutakse teda paarituma. Kuigi ühes karjas on tavaliselt üks või paar isast ja suur osa emasid ja poegi siis paaritumine seal emasel on selline, et ta on paaritunud tavaliselt enne, kui ta siis päris tiineks jääb mitme erineva isasega, sellise, kes elavad üksi ja yldse sinna karje kuulugi, vaid käivad sealt aeg-ajalt mööda sellel paaritumise ajal või innaajal, kui emane ahvatlevat lõhnab. Ja see karjajuht või seal karjas elav isane tihtipeale ei või sugugi kindel olla tema seal karjas olevate poegade isa on, aga tundub, et see teda ka eriti ei häiri nad mingisuguseid siukseid tuliseid võitlusi emaste pärast ei tee. Pärast paaritumist sünnivad pojad, tavaliselt on üks poeg mitte rohkem ja see kantakse siis esialgu kõhu peal ja kui ta siis juba liiga raskeks muutub, siis ta kolib emale selga ära ja siis hiljem juba hakkab ta koos emaga ringi liikuma. Ema õpetab teda toitu hankima ja õpetab teda ka sööma. Aga päris iseseisvaks saab ta alles mitme kuu vanuselt, nii et näiteks kui ta ongi juba peaaegu iseseisev, toimetab seal karjas ringi siis kui ta süüa tahab, seda tuleb ikka ema juurde ja ja ka magab alati emaga koos. Ja huvitav on see, et neil on veel see poegade eest hoolitsemine, et see ei ole mitte mitte selline hoolitsemine, tema vaatab ainult oma poja järgi, vaid vaid enamasti selle karja, kõik liikmed isegi isased, vaatavad siis poegade järgi ja, ja toetavad neid, kui nad mingit tuge vajavad. Et selle tõttu on nad päris hästi hoitud, aga suremus on ikkagi poegadel päris kõrge, suremus võib ulatuda kusagil 70 protsendini. Kuna loomaaedades hea pidada neid loomi, siis katad on ka tihtipeale selliseks uuringute objektiks katsete tegemise objektiks. Ja neile on püütud siis õpetada ka tööriistade kasutamist. Looduses ei ole neid nagu tööriistu kasutamas nähtud küll, aga loomaaedades on nad õppinud mingisuguseid tööriistu kasutama ja, ja on tähele pandud ka seda, et nad isegi suudavad teatud tegevuses kõige otstarbekam oma eseme välja valida. Kui Madagaskari rahvusloomal on ainult saba musta-valge triibuline siis Botswana rahvusloom sebra on üleni musta-valge triibuline. Tema on jah, üleni triibuline ja väga paljud siis armastavad esitada siukest retoorilist küsimust, et millist värvi sebra on, et kas must loom valgete triipudega valget loo mustade triipudega. Ja sellel teemal ilmselt võikski vaidlema jääda, mingit mõistlikku lahendust sellele teemale ei ole. Ilmselt ei ole sellega suurt tähtsust, ta on ilus triibuline ja need triibud on need, mis talle annavad siis iseloomuliku väljanägemise. Ta on kabjaline, hobuste sugulane või eestlaste sugulane samamoodi ja praegu siis elab maailmas kolme liiki sebra, kahel on veel omad alamliigid ja need on siis savannisebra mäestiku, sõbrajegreevi sebra. Ja, ja igaüks on natukene teisest erinev oma selle mustri poolest, et kui nad kõik kõrvuti panna, siis on see muster väga näha. Kui igaüks omaette toimetab, siis on väga raske seda liiki määrata, kui sa ei ole just väga suur see spetsialist võib nii palju öelda, et näiteks nendel kreemi sõpradel, kes on ilmselt haruldasemad sõprade hulgast siis nendel kreemi Sebladel triibustus nagu kõige tihedam, sihuke peenikesed, ilusad mustad valged triibud ja kõige laiemat triibud tundud olevat vägisebradel ja siis need savannisebrad on midagi seal kahe vahepeal need sebrad tegelikult kuigi nad tunduvad nii ühtemoodi triibulised olevat, siis kui need näkku vaadates igalühel on nagu erinevat moodi triibustatud. Mitte ainult erinevatel liikidel, vaid ka sama liigi sees on need triibud väga varieeruvad, noh nii nagu me kunagi rääkisime laululuikede, sest et enamiku jaoks näevad nad täpselt ühtemoodi välja spetsialist suudab nad kõik näo järgi eristada. Sama lugu on sõbradega. Ja üks teooria väidabki, et, et sõbrad on triibulised just sellepärast, et see triibustus aitab siis neid loomi üksteisest eristada. Suurte karjade nagu sebrad liiguvad, tunnevad seal karja sees siis vajaliku tegelase ära. Noh, kas see nii on, ma ei oska öelda, sest neid teooriaid, miks need triibulised on teisigi, mõned arvavad, et päike soojendab neid triipe erinevalt ja nad hakkavad virvendama kiskjad ei pane neid. Tähelevaatlused on näidanud seda, et tegelikult kiskja suudab seal sebra üles leida küll, kui ta tahab. Ja on ka selline teooria, et need mustvalged triibud on sebra selleks, et parmusid eemale peletada. Farmude peletamiseks vaid seitse kärbeste peletamiseks, jah, et väga palju teooriaid ja ja mulle tundub, et päris õiget teooriat veel ei ole olemas, et miks see ikkagi selline triibuline on? Need, savannisebrad noh, või vahel ka tasandiku sõbraks kutsutud, liiguvad ringis kuusk, luu anti loopidega suurte karjade ja teevad siis siukseid, regulaarseid rändeid toitumisalade piirides, vastavalt sellele, kuidas vihmaperiood siis sellele alale saabub. Ja need ränded on väga pikad, väga massiivsed ja aeg-ajalt on mõningates piirkondades sunnitud ületama ka siis laiu jõgesid, mis on krokodille täis ja see on jällegi viimasel ajal loodusfilmides väga levinud kaader, kus siis sebrad ja Claude hüppavad vette, jõge ületada ja seal ootad neid viie-kuue meetrised krokodillid, kes neid siis kinni püüavad ära söövad. Miks sebrad ja know anti loobid koos ringi, liiguvad? Ega seda ei oskagi öelda, ilmselt nad on sama toidu peal ja see toit on sellel alal ja seda on nii palju, et nad võivad rahulikult koos olla, tegelikult seal karjade sees võib olla veel ka selle ja ja teisi loomi ka, aga põhimassi moodustavad luu anti loobid ja siis sõbrad selles karjas. See plaat on väga erksad loomad ja väga tähelepanelikud loomad. Ja tegelikult olnud ka ohtlikud loomad ka kiskjatele leopardi suurune loom, näiteks, kui sõbrale läheneb ja, ja sebra valvas on siis sebra kabjahoobid võivad olla niivõrd tugevad, Nad purustavad leopardi kolju ja see ongi tema viimane jaht. Sõbrad ongi suhteliselt metsikud, neid pole nagu kunagi kodustada suudetud püütud küll erinevatel ajaetappidel ja ja aeg-ajalt võib näha kusagil raamatutes Vaiga internetis liikus pilte, kus siis keegi sõidab sebra Vaarikuga, kuhu kolmneli sebrat ette rakendatud, noh enamasti neli sebrat. Aga need katsed on enamasti suhteliselt tulutult olnud, et siukest kodulooma pole seepärast kunagi saanud ja hobuseasendajat ka mitte, et oleks muidugi väga efektne triibulise hobusega ringi sõita, aga kahjuks sõbral on teised plaanid ja ja tema nagu ei võta kuidagi vedu, et lasta ennast ära kodustada. Sebrad paljunevad sõna otseses mõttes liikumise pealt, see pulmamäng toimub seal karja sees, kui nad söövad ja kogu aeg liiguvad. Ja ka see poegade sünd on praktiliselt sellel ajal, kui siis sebrad liiguvad, et ta peatub, võib olla mõneks tunniks. Poeg pudeneb maha, ema lakub ta puhtaks ja poeg hakkab kohe emale järgi kõndima. Muidugi, kui see sebra vaeseke üksi jääb, sest lõvid piirata sisse ja vaha murtud ta siis mingil hetkel saab ja, ja lõvidele lõunaroog on jällegi seekord olemas. Aga seda ei tule väga sageli ette, sest see lõvide saagipüüdmise edukus ei ole nii kõrge, nagu arvame, et nagu ta Sonny liigub ja mõne loomale silma peale paneb, siis ta sellega kätte saab. Suur osa sellest ajast. Ta on lihtsalt tühja, ta hiilib ja vaatab ja sinnapaika see asi jääbki, sest teda märgatakse õigeaegselt ja, ja loomad lähevad tal lihtsalt eest ära. Alžeeria rahvusloom kõrberebane ehk Vennek on väga armas väike loom. Ja see on, see on tõesti hästi kasutada terminit nunnu millegi kohta, siis kõrberebane on minu meelest täiesti nunnu. Oma väljanägemiselt juba, kuigi, ega teda väga paljudes kohtades näha ei ole võimalik. Kes kõrbematkad seal Põhja-Aafrikas ette võtad, nemad võivad siis selle loomaga kohtuda, kuigi see ei tule ka sageli ette, sest tegemist on ööloomaga päeval, ta magab, oma urus. Liiga kuum on, aga vahel ta tuleb näiteks kontrollima kõrbes viibivate turistide seljakotte või seal asulate servadel olevaid prügialasid. Ja siis võib temaga kokku saada. Ma võrdleksin teda siukse keskmise suuruse kassiga, isegi suurkask kipub temast suurem olema. Tal on pruunikas-hallikas lühike kere, suhteliselt pikad jalad. Hästi ilus kohev saba, mis on enam-vähem keha pikkune. Tillukese siukseid Repsis aga nägu ja erakordselt suured kõrvad. Tema kõrvad võivad olla 15 sentimeetrit pikad peaaegu sama kõrge, kui tema õlakõrgus on. Kui ta on sunnitud näiteks päevasel ajal ringi liikuv või kuumal ajal ringi liikuma siis liigne soojus läheb nende kõrvade kaudu nagu minema temast ehk veresooned tulevad siis suurte kõrvade pinnale ja veri jahtub ja see loomake ei kuumene üle, sellepärast et kuigi ta kõrbeloom, siis ta ei higista mitte üks põrm, ta pole üldse higinäärmeid. Ja see verejahutamine seal kõrval istudes on tema jaoks üks väga oluline viis ennast normaalse temperatuuri juures hoida. Ja kuna tal on hästi suured kõrvad, siis ta kuuleb väga hästi, et ta leiab öösel toimetades oma saakloomaaiast põhiliselt kuulmise järgi üles ja siis hiilib talle lähemale, püüab ta kätte saada tema hambad tegelikult väga tillukesed ja selle tõttu ta suuri loomiga kinni püüda ei saa. Suure osa tema toidust moodustavad just putukad. Kõrbeloomana on tal jalad põhja alt veidi karvased, nii et ta on enam-vähem nii nagu polaarrebane, kelle käpad on talla alt karvased, seal jää lume peal kaitset külma eest, Vennekil kaitsevad nad jällegi kuuma eest. Nii et selles mõttes on ta nagu natukene selle polaarrebase moodi ka näo poolest veidi polaarrebase moodi. Polaarrebasenägu on selline lühikese ninaga ja beebit meenutav ja, ja teine asi, mis teeb käppade all olevat karvad kasulikuks, on see, et siis öösel, kui ta seal liiva peal vaikselt peab saagi lähemale hiilima, siis need vaigistavat liivakrõbinat ja samme, ta saab liikuda praktiliselt hääletult. Kuna tegemist on kõrbeloomaga, siis ta on kõrbeeluks kohastunud sellel viisil veel, et ta ei pea väga palju jooma. Kui juua on, siis ta joob hea meelega, kui vett ei ole, siis saab ta päris pikka aega läbi ka selle veega, mis ta saab toidu kaudu. Ja et seda vett siis kaotsi ei läheks, siis tema uriin on, on hästi kontsentreeritud, et vesi on seal praktiliselt kõik välja korjatud, enne, kui siis jääkained kuhugi välja heidetakse. Kui rääkida paljunemisest veel, siis poegidel väga palju ei ole. Enamasti on need kaks kuni neli. Nonii, väikse looma kohta, ilmselt see on normaalne, et teil poegi väga palju ei ole. Ja pereelu on siis selline, et sel ajal, kui see emane on paaritumasse isasega ja tiinuse ajal, siis isarebane kaitseb seda perekonda. Aeg-ajalt hoolitseb ta pesakonna eest ka siis, kui pojad on juba sündinud. Need pojad, kui nad sünnivad niimoodi, tillukesed noh, mingi kaks, 30 grammi kaal oranžide karva udemetega kaetud, selles mõttes väga omapärased näevad välja. Ja, ja siis, kui need väikesed fennekit sünnivad, siis nende kõrvad on sündides lontis, et nad ei sünni sihukeste kikkis kõrvadega, nii nagu need vanaloomad välja näevad, vaid nende kõrvad lontis, nii nagu näiteks kutsikatelgi on. Ja pimedad on nad ka, noh nii nagu ikka väikesed koerlased on. Ja kikki lähevad need kõrvad alles kusagil paari nädala pärast, nii et üks, 14 15 päeva need kõrvad Slanti, siis hakkab tasapisi kikki minema, hakkaks tasapisi ka suuremaks kasvama. Nad kasvavad kiiremini kui muud kehaosad, et need väikesed kutsikad näevad siis mingil hetkel päris naljakad välja, et jalad on veel tillukesed ja saba tilluke, aga kõrvad on liiga suured, et eurooplastele sai see loomake tuttavas suhteliselt hiljuti, kusagil 18. sajandi lõpuaastatel ei olnud algselt Witte rebanevaid, teda kutsuti koeraks Khanis terda. Tänapäeval on ta siis rebaste hulka arvatud ja tema nimi on Vulpest Serbia vahepeal on ta veel terve rea igasuguseid ümbernimetamise üle elanud. Ta praegusel hetkel on suhteliselt, kas seal oma levikualadel ja mis teda ohustab, on see, et see ilus nahk, mis tal seljas on, kipub jälle karusnahaküttidele silma hakkama, teda püütakse siis selle naha pärast seda nahka, siis kasutatakse erinevate riiete valmistamiseks. Viimane loom, kellest me täna räägime, on Euroopa piison ehk Pürg kes on Valgevene rahvusloom. Päris pikka aega neid loomi kusagil mujal ei olnudki, ta oligi ainult Belovežje ürgmetsas, millest üks osa jääb siis Valgevene, üks osa Poola territooriumile. Praegusel hetkel neid Euroopa piisonid siis on veel teistesse riikidesse ka laiali asustatud. Aga selle loomalugu iseenesest oli väga ja kurb sellepärast et ta oli omal ajal Euroopa metsades väga arvukas, teda oli siin palju. Tasapisi hakkas ta küll küttimise, küll elupaikade vähesuse tõttu siit ära kaduma, et Prantsusmaal kadus ära juba kuskil aastal 1700, Poolas oli ta 11. sajandil haruldane Rootsis, kus teda kaelas ja Inglismaal tuli ta välja kusagil 11. 12. sajandil Leedus elasid kabiisoritsiit, ta suri välja 18. sajandil. Nii et noh, kogu aeg tema areaal vähenes ja vähenes kuni lõpuks siis neid jäigi ainult sinna Belovežje ürgmetsa kaitse alla ja siis teine koht, kus neid alles oli jäänud, oli Kaukaasia Kaukaasia mägedes. Viimane sealt tasandikualadelt Belov piisorites suri 1919. aastal ja siis Kaukaasias tulid nad Tsirka 10 aastat hiljem ära need loodusest kadusid nad kusagil 1927. aasta paiku, lõplikult neid ei olnud ja siis jäi alles erinevas loomaaedades loomaparkides. No vot, erinevates kirjandusallikates on erinev arv, mõnes räägitakse 12-st mõnest kuni 50-st loomast põhimõtteliselt nad säilisid ainult loomaaedades ja neid hakati siis tasapisi paljundama ja paljundamise käigus siis saadi uued karjad. 52. aastal siis sinna büloweese rahvusparki lasti uuesti vabasse loodusse, elamu, neid piisonid ja praegu elab seal 31 erinevat sihukest väiksemat gruppi või populatsiooni, nii et neid on seal päris palju. Mõned andmed väidavad, et Valgevenes elab hetkel kusagil 1900 piisonid. Väidetakse, et kokku üldse on Belaveesias 2000 piisorit. Aga Poolas väidetakse olevat kusagil 1000 900, nii et arvu jälile jõudmine on päris raske. Aga noh, ilmselt on mingi kahe 3000 pisendiline populatsioon seal peno vee sees olemas. Ja neid lisaks siis Valgevenele ja Poolale on vabasse loodusesse lastud veel Leedus siis Venemaal, Peterburi lähedal, Karjalas ja tasapisi nüüd, 21. sajandil on need muudes Euroopa riikides loodusesse lastud, et näiteks Slovakkias lasti vabaks 2004 17 looma siis Rumeenias 10 looma 2012. aastal ja sellel aastal lasti ka Saksamaale lahti vabasse loodusse 10 viis on need, kes on moodustanud siis päris siukse ilusa Karja kaks isast ja seal on siis kaheksa noorlooma ema looma, kes siis toimetavad praegu Saksamaa metsades ja loodetavasti panevad aluse siis Saksamaa metsades tekkivale piisorite populatsioonile. Et loom, kes loodusest ära kadus, on nüüd praegusel hetkel õige mitmes riigis uuesti uut asurkonda moodustamas ja iseenesest Euroopa piisonid võiksime nimetada päris selliseks üheks liigiks päästmise edulooks. Loomaaedades peetakse kahte piisoniliiki, üks on siis Ameerikast pärit ameerika piison, kes on massiivne ja selline tugevam madala peagi Euroopa piison on nagu kuidagi külgedelt kokku litsutud. Aga sihukese tugeva karvastikuga siin keha eesotsas tagakeha, natuke madalam karvastikuga hästi massiivse peaga ja suurt sõrmedega vist nagu veidi kaarduvad sissepoole ja loom on kõrge, turja kõrgus võib ulatuda seal meeter 50 meetri, kuuekümnesentimeetrise mõnedel isastel palju kõrgemale, et seal kahe meetri kõrguseks võiksid turi ulatuda. Nii et, et tegemist on äärmiselt suure ja võimsa loomaga ja ta eelistab elupaigaks just sellist lehtmetsa, kus ta siis toimetab ja, ja sööb ta siis nii rohtu kui ka siis puude võrseid, oksi ja ja lehti ka päris palju, et loomaaedades antakse piisüntele tihtipeale vihtasid. Ja enamasti sünnitab siis ema korraga ühe vasika, kes nii nagu sõjalistel kombeks on, hakkab emal siis järgi käima ja kohe ise maast toitu napsima. Ja muidugi joob ta piima, nii et kasvab ta päris jõudsalt ja, ja need noored piisonid on sellised suure lehmakoguga täiskasvanud piisonid on siis ikkagi lehmast märkimisväärselt suuremad, et kes tahab vaadata, kui suur lombis on, siis võib meil näiteks minna Elistvere loomapark ja seal vaadata, neil on ilusad suured aedikud, seal on teda hea jälgida. Kuulsite keskeprogrammi stuudios olid Georg Aheri ja Marje Lenk.