Täna pakume teile kuuleta kolmandat osa saatest rahvuslinnud. Seekord läheme jutuga Ameerika ühendriikidesse. Stuudios on Georg Aheri ja Marje Lenk. Ameerika Ühendriikide rahvuslind on valgepea-merikotkas, aga lisaks meri, Kotkale on igal osariigil ka oma sümbollind. Alustame valgepea-merikotkast. Valgepea-merikotkas on meie merikotkast isegi natukene suurem ilusa valge peaga siukse tumepruuni sulestikuga säravkollane võimas nokk ja kollased jalad on, tal näeb väga efektne välja ja tiibade siruulatus võib olla ema lindudel kusagil 2,3 meetrit, nii et see on ikka päris aukartust äratav lind, kuda sul üle pea, juhtu puhisema? Kui vaadata natuke ajalukku tagasi, siis tegelikult on olnud sellel alal, mida me praegu Ameerika Ühendriikides kutsume väga levinud ja põhja. Ameerikas on ta ka teistes maades sage lind, kuigi mingil hetkel ajaloos oli ta päris raskes seisus. Enne eurooplaste tulekut arvatakse, et neid valgepea-merikotkaid oli Ameerikas kusagil poole miljoni ringis. On väga suur arv, kui arvestame, et tegemist on tippkiskega kes praktiliselt vaenlasi looduses ei oma ja tema oli see, kes kas seda ülejäänud toiduahelat väga intensiivselt ja valgepea-merikotkas SAISis rahvuslinnustaatuse juba 1782 kui Ameerika Ühendriikide kongressis kuulutas ta 20. juunil Ameerika Ühendriikide rahvuslinnuks. Rahvuslinnu valimisel tekkis ka erimeelsusi. Tähtist teadusmees ja poliitik ja, ja veel mitmeid eri ametit pidanud mees Benjamin Franklin arvas, et mõistlikum rahvuslind Ameerika ühendriikidel oleks kalkun ka arvas, et see merikotkas ei ole nagu väärikas lind, kuna ta aeg-ajalt toitub Graybetest ja kes oli niisugune väga kohanemisvõimeline ja tal ei olnud head moraali. Noh, ma ei tea, kuidas kuni moraaliga on kas kõrgem moraal nüüd kui, kui valgepea-merikotkal aga, aga sellised põhjendused Benjamin Franklini olid tema tugevamad oponendid John Adams ja Toomast Jefferson ja, ja mõlemad siis ikkagi viitasid sellele, et tegemist on sellise sümboolse linnuga kes on nagu võimu sümbol ja ka selline muljetavaldav lind, kes looduses ja mujal selgelt silma paistab ja nemad siis suutsid veenda kongressi liikmeid, et valgepea-merikotkas on sobivam rahvuslind kui näiteks kalkun ja niimoodi temast siis rahvuslind sai. Selle linnu saatus tegelikult Ameerikas ei ole sugugi lihtne olnud, nagu ma ütlesin, alguses kui eurooplased Ameerikasse tulijad olid neid väga palju ja kuigi neid tollel ajal kütiti, küttisid, indiaanlased tema suled ja ka luud olid väga-väga hinnatud. Inimasustus oli tol ajal nii hõre ja küttimisvahendid olid nii algelised, et tegelikult see küttimine ei avaldanud sellele valgepea-meri Kotkale enne eurooplaste tulekut nagu mingit märgatavat mõju. Kuid eurooplased, eriti siis, kui hakkas karjakasvatus erinevates osariikides levima ja hakati loomi pidama, siis hakati neid valgepea-merikotkaid ka väga tõhusalt hävitama, kuna peljati seda, et ta võib karjale kahju teha, et võib siis nii lambaid kui vasikaid, kui keda iganes süüa ja ja sellepärast teda päris tõhusalt hävitati, nii et kusagil möödunud sajandi keskpaigaks oli ta juba nii haruldaseks muutunud, et võeti vastu seadus, millega tema siis kaitse alla võeti. Hiljem võeti kasutusele veel pestitsiidid, mis omakorda veel seal valgepea-merikotka arvukust alla tõmbasid, kuna arvatakse, et pestitsiidid mõjutasid lindude munakoort lõhenemise suunas ja, ja linnud lihtsalt istusid oma munad katki. Hiljem möödunud sajandi 60.-te aastatel oli ta juba eriti ohustatud liik ja siis hakati tema kaitsega tõhusalt tegelema ning praegusel ajal on ta juba jõudnud taas selliseks elujõuliseks liigiks seal ja need arvatakse olevat hetkel kusagil 70000 ringis ja suur osa nendest elab siis Alaskal. Ei ole väga nõudlik elupaiga suhtes, välja arvatud see, et seal läheduses peab olema mingi veekogu, kuna ta püüab kalu ja see kala püüdmine on temal huvitav, ta ei ole nii nagu meie kalakotkas, kes võib peaaegu vee alla kaduda kala järgi sukeldudes see ameerika valgepea-merikotkas, tema püüab napsata selle kala niimoodi, et ta näeb seda veepinna lähedal ujumas ja ja ei taha nagu hulgimärjaks teha, kuigi ta on võimeline ujuma. Ja on olnud ka niisuguseid juhtumeid, kui tegemist on siukse pikaaegselt nälginud kotkaga, ta lööb küüned kala sisse ja vahel isegi kaob vee alla, aga ta ei soostu enamusest kallast lahti laskma. Nii et, et neid on ka niimoodi hukka saanud, kui ka ei ole jaksanud selle kalaga lendu tõusta. Aga ta võib ka toituda, näiteks maismaal elavatest imetajatest võib toituda raibetest tantsuga oportunism ei ole eriline valikute tegija. Valgepea-merikotkast kaitstakse intensiivselt ja eriti tema pesapaiku kaitstakse. Ja püütakse siis jõuda selleni, et see arvukus enam ei väheneks ja see arvukust pigem suureneks. Ja huvitav on see, et kuigi tema kütt, juhtimine on keelatud, siis põlisrahvaste esindajatele, nende suguharude esindajatele kes siis on nagu ajalooliselt tema sulgi kasutanud ehetexis lubatakse ka neid sulgi kollektsioneerida ja ilmselt siis ka linde Tapa selleks, et need sulgedega ehteid valmistada. Aga see on väga range kontrolli all ja vahel on see linnusulgede saamise järjekord põlisrahvastel, siis, kes neid vajavad oma tseremooniate läbiviimiseks kusagil kaks kuni kolm aastat. Räägime nüüd nendest lindudest, kes on valitud USA osariikide sümbollindudeks. Alabama sümbollind on täpik, rähn. See täpik, rähn, meie roherähni suurune sellise pruunika Veebeesika sulestikuga, mis on kaetud tumedate täppidega ja isastel on siis kurgu all ka selline suur punane laik meenutab natuke sellist pudipõlle oma kujult ja neid täpik rähni on siis kaks alamliiki Ameerikas ja osariik ei ole määratlenud siis täpselt, kumb nende rind on. Selle tõttu on see üldnimetus lihtsalt täpik, rähn ja nii nagu kõik rähni tema siis teeb oma pesapuuvõrdsusesse enamasti vaheldav kasutada ka mingisugust siukest vana pesaalast, aga enamasti teeb ta selle puuõõnsustesse. Kui tema toidust rääkida, siis tema on selles mõttes huvitav liik, et ta toitub putukatest, aga need putukad ei tule nii nagu meie rähkidele suures osas puidu seest ta ei toksi neid puu seest välja, kuivad otsib neid maapinnalt, mida meie tähnid teevad suhteliselt harva. Tema toidus on väga suur osa sipelgatele, nii et ta sööb neid päris suurtest kogustes. Ta enamasti on paigalind, eriti lõunapoolsetel aladel, põhjaaladel ta siis natuke liigub lõuna poole, lume eest ära. Ta on suhteliselt pikaealine rekord, vabas looduses on üle üheksa aastat. Väikse linnu kohta on seal pikk eluiga. Alaska sümbol on rabapüü. Seda lindu võime hea õnne korral ka Eestis kohata. Jah, tema kodukanadest väiksem ilusa pruunikirju sulestikuga ja eripära on see, et selle sulestiku värvus siis laialdaselt muutub, ehk talvel läheb ta valgeks, ta jääb ainult saba peale, mõned siuksed, mustad triibud, aga muidu on ta siis üleni valge. Ja tema on seal Alaska väljadel päris levinud lind. Ta on üldse tegelikult päris suure levilaga siin Eestis on ja teda on Soomes ja, ja Rootsis ja Islandil ja nii et pool maailm on teda täis. Aga Alaskas on ta väga iseloomulik ja sellepärast ta on ka. Arizonas, kus kasvab palju kaktusi, on osariigi sümboliks valitud kaktuse käblik. Ja see kaktuse käblik on siis kaugelt sugulane meie käplikule, kes on imetillukene lind peaaegu pöialpoisi suurunud. Väiksuselt jagab süsiniku teist kohta meie linnuriigis. Aga see kakluse käblik on päris suur lind, on selline rästa suurune ja ka väga silmatorkav, ega tal palju kohti ei ole, kus toimetada, need on siis nende kakluste ja põõsaste tipud ja tema siis on nii nagu meie käbliki putuktoiduline lind kes neid putukaid siis jälgib kõrgelt õhust ja napsab neid siis sealt kõrgelt õhust ka. Aga ta võib süüa ka näiteks puuvilja või seemneid, väikesi konni või väikesi roomajaid, nii et ta sööb kõike, millest jõud üle käib ja mida kätte saab. Sest noh, ega sellises vaeses biotoobis ei ole võimalik ka väga valida seda toitu, tuleb seal kõigega leppida, mis seal olemas on. Kestamata isa teeb ka kaktuse peale, jah, kaktuse peale teeb ta selle pesa ja pesa selline veidi kaetud. Okkad sinna sisse ei tungi ja pojad saavad seal päris kenasti toime tulla. Et selline on siis see kaktuse käblik seal kaugel Arizonasse. Viie lõunaosariigi sümbollinnuks on valitud taidurt pilalind ja need osariigid on ärkansas soorida Mississippi teine siia, Texas üsna kummalise nimega lind, taidur, pilalind. Jah, mis ei taha nagu hästi üldse meelde jääda. Selle väljamõtlemine on olnud ilmselt päris pikk protsess, et sellise tulemuseni jõuda. Tantsuline hallikas, mitte midagi ütleva väljanägemise, suhteliselt pika sabaga ja meenutab oma suuruselt meie Räslaid sellisesse vahemikku, nagu need rästad meil on. Jääb siis seda. Mina olin ka ja tegelikult line, kui ta omas looduse süsteemi kirjutatud, kuidas siis esimesena paigutas kida selle taidur pilalinnus vastaste hulka ja nimetas teda turdus polügoon tuseks. Nüüd on ta teise perekonda viidud Jan viimus, polüklotus polüklotus viitab siis sellele, et ta räägib mitmeid keeli. Loomulikult ei saa linnu puhul rääkida nüüd keeltes, küll aga saame me rääkida ilmselt laulu dialektidest ja tundub, et ta on väga osav oma laulu Karieerima ja sinna põimima siis erinevaid häälitsusi sellesse ilmselt ka siis temale selline nimi antud Jewish, mis tema puhul võib olla põnev on, on see, et tegemist on sellise suhteliselt ühtselt värvunud linnuga, sihuke hallikas. Aga nende hulgast tuleb ette nagu kaks värvus varianti, üks on selline tumedam nagu musta rõhutav ja teine niisugune halli rõhutav. Ja siis, kui nad hakkavad pesa tegema emastel on, on kujunenud selline omapärane partneri valik välja. Et ühel aastal sama emalind, ühel aastal eelistab ta selliseid mustjaid variante ja teisel aastal, siis vastupidi, jälle eelistab hallikaid variante. Et ühel aastal jäävad siis mustad poissmeesteks teinekord hallikad, on need poissmehed rohkem päris head seletust sellele ei, ei ole olemas, arvatakse, et sellega tagatakse siis geneetiline mitmekesisus järglaste põlvkondades. Väidetakse taidur pilalindudele on väga hea mälu. Jah, neist on kirjutatud selliseid lugusid, et neil on väga hea mälu ja nad suudavad näiteks näo järgi inimesi identifitseerida, neil jäävad meelde need inimesed, kes neile midagi halba on teinud ja suudavad neid siis. Samas säilitavad rahu nende inimeste puhul, kes ei ole neile midagi halba soovinud. Ja nad on viimasel ajal hakanud ka väga urbaniseerumuse, tähendab, nad on tulnud sagedasti linnadesse ja suudavad seal päris hästi toime tulla. California osariiki esindab tutt, vutt tutita vutt on meile tuttav. No ta on natukene suurem, kui see meie võtja. Ja mis tema huvitavaks teeb, on tema väljanägemine, et ta on väga efektse väljanägemisega, väga ilusad värvid on tal siuksed, pruunikad-hallikad, aga mis kõige iseloomulikum on see, et tal on peas siis, kui ettepoole kaarduv tutt, mis on talle siis ka eestikeelse nime andnud tutt vutt, California tutt vutt, siis elab seal Ameerika läänerannikul päris suurel alal. Tema käitumine on nii nagu enamikul kanalistel, selline suhteliselt tüüpiline maapinna liikumine, harv lendamine. Ja nad ei rända ka nii, et nad on seal paigalinnud. Ja kuna ta põõsastikus või puhmastikus levinud lind, siis pesad teevad nad maa peale ja mängu ajal teevad nad siukseid omapäraseid hüppeid koha peal ja teevad ka selliseid kummalisi häälitsusi, mida kirjeldatakse sihukeste väljenditega nagu pips ja Pip siia. Ja huvitav on see, et teda on toodud Euroopasse näiteks Korsika saarel võib neid siis ette tulla, samuti on neid toodud Prantsusmaale elama. Et selline huvitav lind on see California tutt vutt. Colorado osariigi sümbol Lyndon preerias siidrik. 2012. aastal oli Eestimaalgi võimalik näha üht Põhja-Ameerikast pärit sidrikut. Haapsalus nähti rebassedrikut. Üks sidrik tuli siis kaugelt Ameerikast siia Eestimaale ka ja oli mingi kaks nädalat seda Sildrikud käidi vaatamas üle Euroopa, nii et ta oli tõeline haruldus. Aga reisitrikk on keskmise suurusega värvuline, nii nagu meilgi on. Ja ta on hallikaspruun, tiivaotsad, valged ja kulmu peal on tal ka läbi silmadel valged riibukene, aga muidu on ta selline pruun ja, ja eriti nagu silma ei torka, kui me võrdleme näiteks California tuttvutti ka, kes on tõesti silma paistnud väljanägemise, kes tema selles mõttes suhteliselt tagasihoidlik. Ta on monoKaavne liik, see tähendab, et paarid moodustuvad kogu pulmaajaks ja siis mõlemad vanemad hoolitsevad ühteviisi järglaste eest. Teda on uuritud päris palju tänu sellele, et ta suhteliselt arvukas lind ja ta näib praegusel hetkel olevat omas evolutsioonilise arengu kõrgpunktis, nii et arvatakse, et ta on võimeline diferentseeruma nii nagu Galapagose saarel. Kuulsad Darwini vindid on. Et tekib erinevaid liike tema põhjal lähiaegadel. Michigani Wisconsini ja Connecticuti osariigi sümbollind on punarindrästas, kes on meie Räslastega ühesuurune ka tunduvalt efektsema väljanägemisega. Väga efektse väljanägemisega ta on siuke sinakas, selja poolt ja kõhu eest on tugev punane laik, nii nagu meie punarinnalgi. Ja see punarindrästas leksinud vahetevahel ka Euroopasse, nii et need, kes on linnuhuvilised, võivad vaadata siis ta viimati ilmunud Euroopa lindude määrajat ja seal anda siis koos teiste Ameerikast pärit Räslastega ka näha. Tema levik on Ameerikas küllalt suur, ta on peaaegu üle terve Ühendriikide territooriumil levinud, lisaks veel Mehhikosse. Ja, ja selle tõttu on tal ka väga palju erinevaid alamliike nendes erinevates piirkondades. See alamliikide arv küünib seal 10 lähedale. Deme arvukuse pärast ei ole praegu vaja muretseda, sest on arvatud, et kogu Ameerikas elab neid kusagil 320 miljonit isendit ja tema on siis tüüpilise siukse rästas toitumisstiiliga. Põhiliselt on tal kõikvõimalikud selgrootud, keda ta otsib maapinnalt. Mardikad, ussikesed, et röövikud, rohutirtsud ritsikad, aga sööb ka väga hulgaliselt vilju ja erinevaid marju. Pesa teeb ta kõikvõimalikesse kohtadesse. Ei ole väga valiv selle pesa tegemise suhtes. Delaware osariigis on sümbollinnuks kodukana sinine kodugana. Jah, ja ta on ka Tel Averi ülikooli maskott. Ta sai tegelikult kuulsaks iseseisvussõja ajal, kus ta oli siis ühe kompanii maskotiks. Columbia ringkonna sümboliks on valitud ka üks rästas täpikrästas. Ta on väga sarnane meie laulu ja hoburestale aga ta on veidi suurema kirkama silmaga ja ilusa heleda kõhualusega, kus on suured silmatorkavad täpid. Nii et sellest temal siis nimiga täpikrästas. Ta on ka kõigetoiduline, nii nagu enamik rästad ongi tema toidus on nii putukad kui marjad või seemned. Ja see täpikrästas siis käitub ja elab enamasti samamoodi nagu meie rästad kid seal midagi erilist temal ei ole, välja arvatud see, et ta on väga ilusa lauluga. Ruske pilalind on jorsia osariigi sümbol. Enne oli meil jututa Aidur pilalinnust. Mille poolest siis Ruske pilalind taidur pilalinnust erineb? Väljanägemiselt on ta veidi erinev, kui see taidur pilalind on selline hallikas ja pruunikas, siis Ruske pilalind, nii nagu nimigi viitab, on, on pruuni värvi, nii nagu meie rästad enamasti kipuvad olema. Kui musträsta isalinnu ja hallrästad kõrvale jätame. Ja Ta ei ole meie Räslastega samas perekonnas, vaid on siis pilalindude perekond, temal alamliike väga palju teada ei ole, tema levik ka väga suur oma pindalalt ei ole. Võrreldes paljude teiste liikidega on ta suhteliselt vähe levinud, aga ta on suhteliselt suur, kui meie rästad, jäävad sinna 20 sentimeetri kant, no natuke üle 20 22 25 sentimeetrit, siis Ruskeb pilalind võib-olla kusagil 30 sentimeetri suurune, päris suur linnukene ja Ruske pilalind on oma elupaiga valikult mitte väga valiv. Valib siis erinevad võsastikud, kus pesitsusperioodil oleks võimalikult palju putukaid, aga muul ajal siis oleks võimalik toituda seemnetest, marjadest või pähklikestest ja mis tema puhul on nagu võib-olla jälle iseloomulik on see, et tema selle liigi lauludes on umbes 1000 erinevat laulutüüpi ja uurijad on tema laulu sees eristanud üle 3000 erineva fraasi, nii et väga mitmekesine laulikonda ja võib-olla sellepärast talle siis pilalind ka nimeks on pandud, et ta võib siis eksitada oma lauluga keda iganes. Havai osariigi sümbol Lyndon nene Lagle. Nimi on tulnud põlisasukate keelest ja teda muudes keeltes kutsutakse ka Havai haneks. Meie jaoks on ta siis laglemite Hanib ja kuulub siis laglede perekonda. Tegemist on siis üliharuldase linnuga. Teda kusagil mujal maailmas ette ei tulegi, kui ainult kolmel Havai saarestiku saarel. Nenelaglel pea pruun kael on helepruunid täppidega ja, ja kui kere on siis pruun, ta on suuruselt päris muljetavaldav. Kui need saared avastati, siis, siis oli neid kusagil 25000 ringis. See populatsioon ja möödunud sajandi viiekümnendatel aastatel oli neid alles ainult 30 lindu. Praegusel hetkel on ta tõusnud 1000 isendini. Nii et ta on erakordselt haruldane ka praegusel hetkel. Mis põhjusel neid linde nii vähe on? Probleem on see, et kõigepealt need pesitsusalad, kus ta toimetab, need on siis seal hulkaaniliste kaljude peal ja seal on hästi viljakas maapind ta seal rohu sees siis saab kenasti pesitseda, seal on poegadele, neile hindude endil ka toitu, aga nad peavad siis liikuma ka vee äärde. Ja tänapäeval on need teed väga ohtlikud kohad ja Havai saartel võitades kohata selliseid silte, mis hoiatavad. Ärge toitke, nende laglesid ja ärge toitke neid just teede ääres ja ka inimasustuse lähedal, sest nad kipuvad meil auto alla jääma. Nende kaitsele pööratakse suurt tähelepanu ja, ja püütakse inimasulatest eemal hoida selliseid juhuslikke hukkumise vältida. Ja loodetakse nüüd, et nii kunstlik paljundamine, looduslikud populatsioonid suudad ennast taastoota suure intensiivsusega, aga elujõud, nendel tippudel kipub olema suhteliselt madal, sellepärast et neid oli algselt alles vaid 30 isendit. Siis sugulus, ristamine ja selle halvad mõjud on sellele kogu populatsioonile tegelikult väga suureks ohuks. Aga vaim võimud teevad väga palju selleks, et neid linde säästa ja, ja neid paljundada. Ja praegu ka üks mõte, mis nende arvukust aitab tõsta, on see, et need Euroopast sisse tulnud võõrad kiskjad, keda seal saare peal on. Neid püütakse siis võimalikult palju kontrolli all hoida, et nad selle linnupoegi ära ei suudaks süüa. Nevade ja Hay osariiki sümboliseerib nägi sinilind nii, et sealsetes mägedes võib näha siniseid hinde. See mägi, sinilind jällegi näeb väga efektne välja, et meil ei ole ühtegi nii ilusat sinist lindu, võib-olla kõige lähedam oleks jäälind, kes on selle aasta lind. Ta on sihuke kuldnokast natuke väiksem, linnukene, emane on siis vähem värvikas. Temal on need tiivad, põhised sinised ja muidu on ta sihuke hallikassinise tooniga, aga isana siis kirkalt sinine. Tema on saanud oma nime elupaiga järgi, ta eelistab mägiseid alasid ja, ja põhiliselt on ta siis levinud Ameerika läänerannikul. Ja tema on siis nii nagu meie kuldnokki võimeline pesitsema pesakastides ja inimesed panevad talle ka pesakaste sageli üles. Seitse USA osariike on valinud oma sümbollinnuks kardinali nii et kardinal esindab Illinoisi Indiaanat kentakit lääne Ženjat Haiat põhja, Karoliinat ja Ženjat. Ma ei imesta üldse selle üle, et ta nii paljudes osariikides rahvuslinnuks on valitud, sest tegemist on erakordselt ilusa linnuga. Ta on erkpunane ja, ja oma nime ilmselt on ta saanud selle järgi, et tal on enam-vähem sama värvi punane sulestik, nii nagu on kardinalide esindus süüd. Ta on ka enam-vähem kuldnoka suurune, ainult kuna saba on tal pikem, ta jätab suurema mulje kui, kui meie kuldnokk. Ja kui teda eestpoolt vaadata niimoodi otse näkku siis tal noka ümbrus on süsimust ja see annab talle veidi nagu siukse kurja ilme ja lisaks siis sihuke tutt ka peas veel. Sulestik on erk nii suvel kui talvel, need on sama värvi nii suvel kui talvel ja talvel lume peal on tema sulestik eriti silmatorkav, eriti kaunis. Ma olen ise ka teda looduses näinud ja see on kohe selline südantsoojendav ja meeldejääv hetk, kui sa selle kardinaliga kokku puutud. Ta ei põlga inimasulaid, ta hea meelega tegutseb inimese läheduses ja tuleb ka söögi majakestesse talvisel ajal toitu otsima ja, ja inimesed on temaga siis väga tihedasti kokku puutunud. Oma käitumiselt on ta selline päris territoriaalne, see tähendab, isased valivad siis välja mingeid territooriume, mida nad siis oma lauluga kaitsevad. Ja laul on suhteliselt keeruline. Et see ei ole selline lihtne piiksatuste jada, vaid on, on suhteliselt keeruline. Kui tema toidust rääkida, siis ta on põhiliselt taimtoiduline lind. Kusagil 90 protsenti tema toidust on erinevad seemned ja viljad. Ja mõnikord ta siis juhuslikult lisab oma toidusedelit, seega mõningaid putukaid või selgrootuid, kui nad pesa tegema hakkavad, need kardinalid, emalind on isadest tunduvalt tagasihoidlikumalt värvunud, selline pruunikas peesikas siis punutakse nagu väike korvikene. Ja, ja see paigutatakse siis mingisse varjulisse kohta. Ja, ja ta ei ole ka enamast kui kõrgel see pesa tehtud kahe-kolme meetri kõrgusele, mitte kõrgemale. Munad on tillukesed, pruunika mustriga, nii nagu väga paljude siukse oma kohtades pesitsevate lindude munad on. Praegu on ta suhteliselt veel arvukas, arvatakse, et neid kusagil on 100 miljonit isendit. Nii et ta väga harulduseks Ameerikas ei ole, aga kuna nii nagu ma ütlesin, ta armastab inimese lähedal ka tegutseda tuleb aedadesse ja majade lähedale siis selle tõttu talvel. Ta on ka kõige populaarsem osariikide lind. Kolme osariigi New Jersey, Washingtoni ja Iowa sümbol hindan Kulsiisike. Kui meie siis ikka on selline rohekashalli ja kollase kirju, siis tema pruunika ja kollase kirju ja, ja isalinnud pulma ajal on tegelikult hästi erkkollase väljanägemisega. Sellest siis nimi, kuld, siisike. Kui enamik linde kulgeb aastas ühe korra, siis temal on kaks sulgemisperioodi, on kevadine sulgemisperiood ja, ja sügisene sulgemisperiood. See on siis hästi omapärane tema puhul. Louisiana osariigi sümbol on pruunpelikan. Kas ta ongi üleni pruun? Pean valged all, nii et see on ainuke koht, kus meie ruum pelikani puhul valget värvi näeme. Ta on Põhja-Ameerika keskosa rannikul levinud lind ja ta hommikul tuleb mere äärde saaki püüdma. Ja see saagi püüdmine on teistest pelikanide, temal ka siis hoopis erinev. Kui ta hommikul tuleb sinna mere äärde suurte gruppidena siis nad tõusevad mere kohale või ookeani kohale kõrgele taevasse, kukutavad enda siis aitäh ja sukelduvad, ajavad noka laiali, püüad sealt niimoodi kalukonnas luustikud neil hästi kerge, siis nad vupsad õige kiiresti vee peale tagasi, teised pelikanid ujuvad enamasti mööda pinda, panevad siis nokka vette, püüavad niimoodi kalu püüda, kuid nemad siis on sellised, kes kukutavad ennast õhust vette jäänud viimastel aegadel suhteliselt haruldaseks. Eriti mõjus halvasti temal omal ajal see, kui hakati kasutama hulgaliselt teete teed, mis, mis sattus ka ookeani ja selle tõttu pruunpelikan on kaitse alla võetud. Kuna tema arvukus läks väga tugevasti alla, arvatakse, et neid võib-olla kusagil 300 kuni 600000 isendit maailmas, et, et ei ole see arv ka väga selgelt praegu määratletud. Põhjatihane on valitud kahe osariigi sümboliks, meeni osariigi, Massachusettsi osariigi. Ja nii nagu need meie põhjatihased ja sootihased, kes meil siin toimetavad armastavad inimese lähedust, nii kaase, Ameerika põhjatihane, oma väljanägemiselt näeb ta kaunikesti meie põhjatehaste moodi välja. Toitumine on tal samasugune, nii nagu enamikul teistel tehastel eelistatakse siis suveperioodil ikkagi kõikvõimalikke putukaid ja pesitsusajal, eriti loomulikult aga talvisel ajal, siis lepitakse ka seemnetega või siis ise peidetud putukatega. Oleme jõudnud Merilendi osariiki ja seda osariiki esindab jalakaturg peale. See on siis keskmise suurusega värvuline, ilusa väljanägemisega ja kuna tema sulestikus on päris palju kollast, siis nad kutsuvad ta juba ka Baltimori peole oks. Eesti keeles muidugi peoleo ei ole õige nimi, siis tal ei ole biolooga muud ühist kui natukene sarnane sulestik, aga see on ka väga kaugelt sarnaneb see kollane värv ilmselt on, on siis tähelepanu äratanud, sellepärast ta siis on Euroopast tulnud inimestele seostunud nende peol joodega ja on väga ilusa lauluga väike, kusagil 20 sentimeetri suurune linnukene enamasti täiskasvanud lindudel on siis selline eriline tunnus, nii nagu meie tunneb oma vindid ära valgete tiiva müütide järgi. Nii, nemad tunnevad siis omase jalaka trupi oli ka samamoodi selliste valgete tiiva vöötide järgi ära, eriti kui nad lendu lähevad. Nad on levinud katkendlikult Ameerika idarannikul, põhjaosas aga ulatub see levila siis välja ka eriti talvisel ajal Kesk ja Lõuna-Ameerika nii välja, nii et nad rändavad siis talveks sinna Kesk ja Lõuna-Ameerikas. Kas enamasti nad on üksikult elavad tegelased siis, kui nad pesitseja muidu pesitsusajal moodustavad siis paare poegade eest hoolitsemine, nii nagu teistelgi väikestel värvulistel. Enamasti on see toimetatud siis mõlema vanema poolt. Kuidas iseloomustada jääkauri, kes on Minnesota osariigi sümbollind? Meil on ju ka üliharuldane järvekaur ja punakurk kaur, kes meilt läbi rändab, keda võib siin kohata, aga see jää kaur on päris suur, tan umbes kormorane suurune, väga ilusa väljanägemisega tanud musta sulestikuga, pean must kere peal, siis on tal selliseid valgeid, trahneway või ruudukesi ja väga suur võimas mustjasnokk täiskasvanud lindudel ja ilus punane silm, silm on siis tõesti väga efektne, punane. Ja nemad siis on levinud väga suurel alal need jääkahurid ulatudes siis oma levilaga kuni Euroopasse välja, aga, aga sinna ei taha nagu pesitseda eriti. Nad toimetavad meil Põhjamerel, aga nad tulevad ka Euroopa sisemaale ja pooden, see on üks selline piirkonda Šveitsi ja Saksamaa piirialadel, kus need juba möödunud sajandi 60.-test aastatest on nähtud ja, ja kus nad siis toimetavad. See jää kaur on nii nagu kõik kahurid tahavad nad suurt rahulikku pesitsemisala. Enamasti sobiks selleks siis suured järved. Merel on nad enamasti talvitumas, jää Kaur põhiliselt pesitseb Kanadas. Samuti on päris suur grupp neid pesitsevad Gröönimaal, Islandil ja nad jäävad ka sinna Islandi ranniku lähedale talvituma ja võivad tulla siis Skandinaavia ranniku lähedal. Nii et, et tegemist on päris suure, ilusa ja silmatorkava linnuga, samas on ta ka haruldane, nii et neid väga tihedasti suurel territooriumil ette ei tule. Missouri New Yorgi osariigi sümbollind on ida-sinilind. Enne me rääkisime mägiseni linnust. Mis vahe siis nendel lindudel on? Mägi sinilind on rohkem sinine kui ida-sinilind. See ida-sinilind, tema kõhualune on siis natukene heledam ja seda sinist tooni on temas lihtsalt natukene vähem. Aga muidu väljanägemiselt on nad küllalt sarnased. Ja elupaigad muidugi on erinevad, et nii nagu see mägi sinilinnu nimi ütleb, siis tema on mägedes levinud. Sinilind on rohkem nagu tasandiku lind ja mis nende puhul veel on. Iseloomulik on see, et need väikesed linnud on suhteliselt pika elu eaga. Kui tavaliselt selliste lindude eluiga kipub olema seal kolm, neli aastat, siis nende sinilindude eluiga jääb sinna kuue kuni 10 aasta piiridesse. Nelja osariigi sümbol Lyndon Lääne liidu turg peal ja need osariigid on Montana, Nebraska, Põhja-Dakota, Oregon ja Vajooming. See on väga ilus linn, tegelikult oma väljanägemiselt. Sellise väljanägemisega linde Ameerikas on päris palju ja looduses kipuvad nad omavahel väga segamini minema. Ilus erkkollane, kõhualune, seal on siis kas valge või must laik seal rinna ees ja selge valge kulmu silmatriip. See kirgas kollane värv torkab kohe kaugelt silma, ükskõik kus ta istub. Kas põõsa peal liigub siis ohu sees? No hästi silmatorkav on ka New Hampshire'i osariigi sümboliks valitud linud karmiinleevike. See ameerika karmiinleevike on siis tegelikult eesti karmiinleevikese ka enam-vähem ühe suurune. Aga mis tema eripära on, see on see isa, lindude erkpunane värvus, ameerika karmiinleevike on väga selgelt punase värvusega ja efektse väljanägemisega. Ta nagu särab, et ta on võib-olla sama efektne nagu see kardinalgi karmiinleevike siis toitub ja toimetab enamasti nagu paljud lindid põhiliselt seemnetoiduline. Kui teda vaadata, siis sihuke paks nokk viitab sellele, et talle meeldivad siis seemned ja ja marjad. Suurjooks suur kägu on valitud New Mexico sümboliks väga huvitava nimega lind. Jah, see on selle piirkonnale väga iseloomulik lind, lind, kes armastab toimetada kõrbealadel ja poolkõrbealadel, tegutseb põhiliselt maapinnal ja liigub kiiresti joostes, noh, tema kohta ka levivad samasugused legendid, nii nagu meil rukkiräägu kohta, et tema ei lendagi, vaid jookseb ühest kohast teise. Tegelikult ta lendab küll ja päris hästi, aga, aga tähendab siis kui häda käes, täpselt nagu seda häda ei ole, siis ta liigub ikkagi maa peal. Tegemist on suhteliselt siukse, suurenenud minuga, tema on siis kusagil viis, 60 sentimeetrit pikk ja tugeva nokaga pruunika tähnilise sulestikuga ja mis on tema puhul huvitavam lisaks sellele, et ta jookseb hästi palju ja liigub kiiresti maapinnal, toitumine on oma toitumises väga vähe valiv aga kui ta saab, siis ta kasutab toiduks sisalikke ja, ja ka teisi väiksemaid roomajaid ja saab nendega väga osavalt toimetatud suudavad nad väga kergesti kahjutuks teha ja, ja ära süüa. Oklahoma osariigi sümbol Lyndon käes, saba tikat. Inglased kutsuvad teda jällegi paradiisilinnuks, Texase paradiisilinnuks ka pääsusaba näpiks kutsutakse teda ka veel veersaba tikat on siis levinud lõunapoolsetes piirkondades kuni Kesk-Ameerika nii välja tegemist on suhteliselt suure linnuga, kusagil 35 40 sentimeetrit on kehapikkus ja huvitav andama see lend, kui ta siis õhku tõuseb, siis ta saba on tõesti laiali nagu käärid ja mis tema puhul veel on põnev tema selge sesoonne toitumisega erinevus. Kui suvel on tema põhiliseks toiduks putukad, aga talvel, siis ta vahetab täielikult dieeti ja läheb üle marjadele ja, ja seemnetele. Kraepüük on Pennsylvania osariigi sümbollind. Mida see Kraasis endast kujutab? Pulmaajal mängu juures suled, mis ta saab laiali ajada, on nagu krae sellest temale siis see nimi ka pandud. Ja tegemist on siis tüüpilise kanalisega meie laanepüü, kaugema sugulasega. Ja oma suuruselt on ka meie laanepüü sarnane eluviis on tal natukene teine. Kui meie laanepüü tegutseb põhiliselt metsas, siis toimetab peamiselt, et maapinnal avamaastikul ei tule, võsastikus tahab ta ringi käia, ta on olnud päris levinud jahilind. Aga, aga viimasel rajal seda jahti siis natukene on tema puhul piiratud. Kui Arizona sümbol hindan kaktuse käblik, siis Lõuna-Karoliina sümbol Lyndon, Rõuge käblit. Jah, see ruuge, kämblik, tema on suhteliselt tillukene linnukene 12 sentimeetrit on tema see kehapikkus ja nii nagu enamikul käblikutel on ka temal siis väga tugev ja väikse linnu kohta võimas laul, kes on meie käblikud metsas laulmas kuulnud, siis see teab, et see laul on selline. Noh, tahaks nagu kujutad ette palju suuremat lindu, kes, kes sellist tugevat heli suudab kuuldavale tuua ka siis, kui näed seda linnukest, siis ta nime tillukene, samasugune on ka see käblik seal Ameerikas. Lõuna-Dakota osariiki sümboliseerib kaelus, faasan. See kaelus faasan on Euroopas tavalise jahifaasanisugulane. Kui me rääkisime jaapani rahvuslinnust, siis olime rohefaasan seal, kes on sama perekonna esindaja. Nii et neid faasaneid jah, on, on paikades rahvuslinnuks valitud ja, ja jälle tõenäoliselt oma sellise silmatorkava väljanägemise ja, ja kaelusfaas on siis ka sellise. Veidi silma torkab oma kaeluse poolest, kui, kui teistel faasaritelon Räägime ühest linnust veel Vermonti osariigi sümbol, Lyndon erakrästas, tema hoiab siis omaette. Tema hoiab nagu eraldi, kui meil näiteks enamik Grastaid, meie inimeste lähedus pesitsevad, rästad kipuvad nagu kergelt hõredaid kolooniaid moodustama, siis erakrästas tahab toimetada üksipäini ja oma territooriumit kaitseb teiste rästaste vastu ja teiste liikide vastu suhteliselt intensiivselt. Ja ongi tänaseks kõik järgmine saade lindudest on aprillikuus. Stuudios olid Georg Aheri ja Marje Lenk.