Kas olete jälle koos Sirje ja Väino, aga juttu ajame praegu küll Sirje Puuraga sedapidi, et kuidas siis ikkagi on laulda teatris koos koos tükkides, aga ka loomulikult väga palju, enamasti eraldi tükkides ja, ja tahta laulda pidevalt ka kodus ja tahta süveneda kodus ja ja üleüldse. Üks austatud laulupedagoog ütles niimoodi välist lauljat silmas pidades, et kaks lauljat koos elamast, see on üks raske ooper. Ka ma arvan, et ongi üks päris raske ooperi ja tegelikult, et tegelikult kas Netseb päris kõige õigem on aga välja, et ta on ikka võimalik ka mingil määral nii sellepärast et on üpris kaua juba vastu peetud. Seda on juba üpris kaua, see on 16 16 aastat koos teatris ja, ja, ja, ja kooselu nii kodus. Kuigi ma ütleksin ausalt öeldes, et ega tegelikult erilist proovi kodus enam nagu töötamiseks ei ole. Tähendab, et võib-olla vahetevahel võib arutada probleeme või nii või naa kuid mõnikord isegi ei ole isegi selleks enam soovi, tähendab, sest see on töö, on isegi niivõrd tihe, teatris kontserdilaval, eriti just viimasel ajal on võib-olla veel tihedam. Niiet kodune töö on tegelikult suhteliselt väike. Võib ette kujutada küll, et kodus lihtsalt ei taha enam rääkida sellest ja on mõtlejad rääkida, vahetevahel veel võib aga niisugust asja veel niisuguses kohas, kus me elame õismäel seal veel, et koos veel veel katsetada, laulda, no see on täiesti võimatu, kohe mitte üldse ei kavatsegi teha. Aga mine tea, võib-olla majanaabrit sekkuksid väga positiivselt. Ei ole katsetanud kahekesi kooslaulmist niimoodi seal, aga, aga kuigi, ega nad siiamaani vastu ka ei ole seisnud, kui on kogemata midagi juhtunud niisugust heite tulema. Kui on teile nüüd otsi pakutud nii teile kui Väino Puurale olete pannud tähele, kuidas siis teil teile vaadatakse kas eraldi või koos või? Tähendab, ma ei oska osade järgi isegi niimoodi öelda, tähendab kõik on kuidagi väga selle mõistega harjunud, et on niisugune liit nimi või, või niimoodi, et Sirje ja Väino Puura kuigi vahetevahel ma juba juba seda niimoodi nähes natuke protesteerin, et miks siis niimoodi ma võtan tagasi enda väga ilusa nime, siis ei ole niimoodi. See tähendab, et võiks vahetevahel ka seda harjumist, harjumust tähendab lõhkuda ja, ja mina Ma arvan, et see on kuidagi meil väikses Eestis just tõesti juba liiga ära harjunud selle selle variandiga, et koos ja hea meelega kohe näeksin nii ühte kui teist poolt nii eraldi. Mina nüüd sain ka sellega hakkama, et panin kokku ja valisin mõned asjad, mis on koos, aga valisin eraldi ka. Aga nüüd ongi võimalus rääkida praegusel juhul Sirje Puura rollidest, milles te ise tahaksite rääkida rollidest mis on südames, ma usun, et kõik rollid on südames, niisugust asja ei olegi, et võib-olla et mõne suhtes on nagu mingisugune vastu oksus. Aga kui rääkida suurtest armastustest laval? Suurtest armastust, et minul on olnud niisugune, ma ei tea, kas õnn või õnnetus üldse kogu aeg natuke lava peal armastada, on ta siis suurem või väiksemagi igal igal juhul kindlasti olla natukene niisugune helesinine ja kindlasti armastada. On väga ilusaid rolle olnud, kuid on ka üks väga meeldejääv ja väga huvitav töö olnud minul elu jooksul. See on olnud polengi inimhääl ja seda ei ole ma õnneks teinud mitte ühegi partneriga, kuna seda polegi võimalik teha. Tähendab see minu partner oli ainult orkestri näol. Ja, ja see oli äärmiselt huvitav ja kohutavalt raske töö minule iseendale. Sellepärast et sel hetkel, kui see töö oli, oi, ma ei mäletagi, kas see on lihtsalt kümmekond 100 aastat või isegi taga või ise rohkem isegi tagasi. Ilmselt olin ma selleks ka liiga noor veel, aga, aga mälestused sellest tööst on väga meeldivad. Nii töötsükli jooksul kui ka hiljem juba publiku ees olles. Lauljad on loomulikult mures, kuidas hoida häält korras, see on nende tööriist. Teie osi jälgides tee liikuvaid temperament, seid elavaid armsaid osi jälgides on niisugune tunne, et te peate vist väga palju tegema ka võimlemist ja muud füüsilist koormust. Ma lapsepõlves olen tegelenud tantsuga, õppisin balletti Vanemuise teatri juures aga ilmselt see on mind aidanud siiamaani. Selliste rollide juures näiteks ma peaksin ütlema, et üks minu ilmselt Mullel tulevikus ka enam ei ole võimalus niisugust rolli teha, nagu on Kalmanimaaritsas Liisa. Ma ei ole kunagi eriti subjekt Tirollidest erilist lugu pidanud aga tänu selle tantsu- ja liikumisjuhile on see minu üks lemmikrollidest. Sellepärast et nii tehnilist ja täpset tantsu nõudmisteni rasked vahetult rasket füüsilist tantsuseadet ei ole minul nende aastate jooksul Estonia teatris veel kunagi olnud tarvis teha. Ja ma olen täiesti veendunud, et ilmselt seda enam ka ei tule. Ma pean sellest rollist väga palju. Sirje Puura, kui te väetate laval oma meest väga mitmetes rullides millised tema rolli Teile on väga meeldinud? Millised väga meeldinud? Ei tea. No mina arvan, et ta on eelkõige ooperilaulja, tähendab lihtsalt juba oma suurest aktuurist tingitud, kuigi tähendab ma ei arva sugugi, et üks pikka kasvu sarmikas mees ei peaks tegema opereti. Kindlasti peab tegema ka seda, kui tema võimet selleks luba, kui ta võimed lubavad seda. Tal on olnud huvitavaid trolle, kuid ma ei oska isegi öelda, ma arvan, et abikaasa enam võib-olla ma olen tema suhtes liiga kriitiline, võib-olla oleks teil õigem küsida kellegi teise käest seda meeldivat kui palju, aga alati käib ikka see, et igaüks aga on ikka natukene juures, et noh, see, et alati võib ju paremini. Kesin rumalasti ilmsesti, aga me ei tea, praegu olete laval olnud mõnes tükis päris koos laval mitte kontserdilaval, vaid etendusest partneritena ja oi, neid on palju olnud, näiteks üks väga on niisugune küllaltki huvi. Huvitav on isegi liialt lihtne öelda. Värske ja väga meeldiv töö oli Abrahami operetis Savoy ball. Opereti vallas ilmselt üks meeldivamaid minule. Siis oli ka Georgi Anssimovi poolt lavastatud aastaid tagasi Dunaevski opereid kaks kevadpäeva kus oli ka peaosa ja oli ka nii temal kui minul noore laulja seisukohalt äärmiselt scroll mõlemal. Ja muidugi on ka ooperis olnud vajadasides Neta Silvio hea päris alguses Figaro pulm, Susanna Figaro ja nüüd kõige viimane olen küll minu jaoks väga lühikene partiive väike partii, aga see on võluflööt Mozarti võluflööt, papageeno papa geene. Näed kui kena paar nii, aga me oleme harjunud, ütleme, et ah teater on teater ja teatri tundma Need on teatritunded. Kuidas nüüd siis ikkagi on oma mehega tundeid läbi, aga oma mehega neid tundeid? Ma arvan niimoodi, et üldiselt on ta enamatel juhtudel nisukene tehniline asjalik töö seal laavial, kuid võin ka öelda, et noh, et ilmselt kuidas kunagi oleneb täiesti endast isendist. Enda emotsioonidest võib-olla terve ka enesetundes sel päeval või üldse nihukesest loengust selleks päevaks. Kuid üldiselt ma pean ütlema, et, et rohkem niisugune asjalik ja arutlev tähendab võib-olla publik ei saagi kõike tihti sellist asja aru nii täpselt, aga ikka näiteks niisugust asja sa tood kodunt kaasa selle, kui sul mees ütleb või noh, Väino, vaid minu kohta öelda naine ütleb, et võimul täna ei ole, see hääl ei ole nii ja üldse natukene on niisugune paha enesetunne ja kõik ja siis alateadlikult sa seda kogu aeg jälgid etenduse vältel, et kas ta nüüd ikka õnnestub kõik ja kas tal ikka on ja kuidas taloni, ega tal nüüd midagi pahasti ei ole, tähendab, see on aeg, nagu mingisugune teine mina sind jälgib kõrvalmise. Ma ei oska öelda, on see hea või on see halb ja kuidas üldse peab olema ka ma ei teagi, kuidas. Siit siis moraal, et võõraga on ikka parem laulda. No ma ei tea kord nii ja kord naa, aga missugune on üks niisugune keskmine tavaline tööpäev Burade kodus? Keskmine kõigepealt on vaja kaks last ruttu vanaema juurde viia siis hakkab päev peale hommikul proov, kas kohe päris kellaajaline proov teatris või siis on endale vaja midagi õppida. Siis lõunaaeg, võib-olla on natukene aega ja siis jälle õhtul, kas etendus või on mingisugune proov õhtuks, kui on, juhtub? Ta on vaba, siis lapsed vanaema juurest kaenlasse koju, kui ei, siis jäävad nad ööseks vanaema juurde, sellised on meie päevad. Kas niisuguseid päevi on palju enamuses? Ja kahjuks on palju, neid. Puhkuse veedate ikka koos siiamaani koos, aga üldüldisel tahaks midagi, et oleks midagi erilist just eriti ootaks seda puhkusel, tähendab kõik on kuidagi lihtne selles mõttes, et me oleme kuidagi ka väga kuidagi kodused suvilasse siia Tallinna lähedale või siis Võrumaale teise vanaema juurde. Tahaks kuidagi perega koos minna kuhugi niimoodi, kus oleks vesi helesinine. Hommikul kella viiest kuni õhtu kella 12-ni paistaks päike kus oleks hästi suur bassein kus saaks päev otsa võtta, päikest, tegeleda natukene nende jõmmidega. Ja üldse, et sa ei peaks süüa tegema ja üldse, et keegi tooks serveerimislauaga banaanid juurde. Ja natuke jogurtit tooksid, vot seda tahaks.