Lõpuks oli oma õlgadel. Inimene ei. Jäta ikka Jul. Eli. Laulan. Me tahaksime, et ka natukene võtaksite osa saate Linnistamisest ja eetrisse minekust, sellepärast eelneva kokkuleppe põhjal meil tuleb väikene viktoriin siin neljalaua vahel, nii et me saame neli võistkonda igal laual on oma esindaja olemas, kes siis tuleb, ütleb laudkondade vastased meil siia kõvasti ja kuuldavalt mikrofoni. Žüriis on esimehena sekretärina lihtliikmena Voldemar Kuslap ise. Nii et palun, teil on juba laudade olemas küsimus, et ma lihtsalt kordan veel kõvasti, et kõik kuulaksid. Voldemar Kuslap on Estonia teatriga seotud 1965.-st aastast ja esimene küsimus oleks, milline oli esimene osa? Ta teadis, millega ta nagu avalikkuse ette astus. See oli üks Eesti algupärane ooper. Teine Voldemar Kuslap lemmiktoit, pange kirja, palun. Me teame, et lauljal on väga oluline kopsumaht, nii et pakkuge välja, kui suur on Voldemar Kuslap, kopsumaht. Nii, neljandaks, veidike raskem küsimus. Arvake ära, mitu osa on Voldemar Kuslap 15 aasta jooksul teatris mänginud? Viies mitmes välisriigis on laulja esinenud ja kuues on vahest kõige raskem. Nimelt 68. aastal, kui Voldemar Kuslap lõpetas Tallinna riikliku konservatooriumi. Selles lennus oli kuus lauljat. Ja tänaseks on sellest lennust kuuest lauljast neli juba pälvinud vabariigi aunimetuse. Nii et tuletage meelde, kes on need tuntud lauljat, kes Voldemar Kuslap iga lõpetasid konservatooriumi 1969. aastal. Meie tervituslaul oli seekord meie varalahkunud kerge muusika klassikult Aarne Oidilt, Ado Rootsilt sul laulan, Tallinn pereti laul, kus võiksin leida sind eestikeelne tõlge Heldur karmolta. Aga? Gaza. Siinidel aalsena. Korja. Ma paluks ansambli trummimeest suure treemolonis. Ja see tähendab seda, et mõtlemisaega läbi. Padruneid, laudkondade esindajad siia tulla, igast lavastajaks. Olge lahked. Ütleme ette, edega, siin võitjaid ega kaotajaid ei ole, saame kõigepealt tuttavaks, palun laud number üks, kõrguk nimi ökonomistina töötanud. Virve brigadiri Lehte Tafenau kaadriinspektor ja Aili Tamm Audru kool. No nii, teeme nüüd sellised järjekorras pakub oma variandid välja, sest siin on palju võimalusi. Esimene osa teatris pakkusime raudselt koduja osa, nagu ei osanudki täpsemalt pakkuda, aga me arvasime, et kui mitte kapten, siis vähemalt kapteni esimene abi. Lemmiktoidu osas oli palju probleeme. Suhteliselt pakuti igatahes keel tarvetises. Aga absoluutselt raske öelda, tõesti raske öelda, võib-olla kapsarullid. Kopsumahu pakkusime nisukene, umbes kolm Eesti keskmist, see peaks tulema 15,6 liitrit. Nii. Osada Karlova teatris üle 30 arvasime 31 mitmes välisriigis esinenud, pakume kuus igaks juhuks. Nii, ja kes aunimetusega tahul tasustatud olnud siis Voldemar Kuslap ja pakkusime veel Anu Kaal ja rohkem ei osanudki pakkuda. Aitäh naudkannabergaks. Esimene osa teatris pakkusime laulja osa. Lemmiktoiduks Me mõtlesime küll kaua, et vast ehk toores muna See on häälele väga hea ja ja nii edasi. Ja kolmas kopsumaht 6,1 liitrit võib-olla, et on vähe, aga ehk aitab mitu osa üldse 25 siia-sinna kõikumistega. Ja, ja siis, viies, kaheksas kuues jäi meil puudu aitäh ja laudkond number kolm. Osa teatas, see jääb vist võlgu. Lemmiktoit on kindlasti ööbiku keeled. Kopsumaht on natukene üle seitsme liitri teatrioosi. Ta püüdis küll naiselikke võlusid kasutada, aga ei läinud läbi. Ei mingisuguseid võlusid, lihtsalt inimene on uudishimulik ja kelle käest siis veel küsida, kui tema enda käest. No paneme siis umbes 20 Kas tema karusloomi komme slaide? Eks neid jookseb siin ära, jah. Kes need nii täpselt siis loeb? Ja mitmes välisriigis on Voldemar Kuslap laulud. Seitsmes ja viimane Kuslap kaal. Aga kes seal veel olid? Ei, ei tea, Raplanel laudkonna põneri meie esimeseks teatritükiks pakume muinaslugu muusikas, aga osa ja põlgu. Lemmiktoiduks pakume suitsuangerjas kopsumaht kuus ja poolt. Mitu osa on üldse teatris, noh, ütleme 28. Mitmes välisriigis viibinud, ütleme, kaheksas. Ja kes tema lennustan aunimetustega, see küsimus öeldi olevat üsna raske, aga ma pean ütlema, et meil on üsna märki läinud siin mõned. Muidugi Kuslap Palm, kaal, võib-olla siis ainuke, kes on mööda Krumm, aga võib-olla on kõige Kohe saame kuulda, nagu ma juba ütlesin, et tänane viktoriin ei olnud punktide jagamiseks ega esivõi, teise koha määramiseks said aitäh hete tulistajat. Mälestuseks tänasest õhtust anname teile Eesti raadio suveniirkoti, milles on Voldemar Kuslap plaat tema autogrammiga. Nüüd aga siis lähemalt kommentaarid, täiendused meie viktoriiniküsimustele. Tähendab esimene osa teatis, nagu kuulda oligi õige paljudel raudne kodu. Ja oligi pootsmani osa raudses kodus mitte küll kapten Abele noda kuigi väljapoole ja väga kummaline oli, et ma olin nagu kaks pool korda noorem Heino Ottost, kes oli tüürimeheks ja kui ma lõpuks laevast pidin lahkuma, siis ta ütles, et võta kott. Meie teed lähevad lahku ja siis meil oli alati kole piinlik ja tunne. Tegelikult kui olla täpsem, siis me oleks saanud viktoriinis hoopis küsida, et kustkohalt Voldemar Kuslap kõigepealt teatis laulis. Lava alt hääl lavalt, see tähendab 64. aastal meil lavastati Vessaidi lugu ja seal ma siis kajana laulsin, tähendab, lava pääl laulis Harri vasar marjalaulu ja mina siis vastasin kajana Marja, Marja, Marja. See oli, ütleme, kaks meetrit allapoole Estonia Lawindaks. Umbes küll jah, aga kui kergena lauldud? Ei no ma arvan, et kusagil võib-olla üheksa poole 1000 meetri kõrgusel lennukis ühe reisikaaslase sünnipäeva tervituslaul on lemmiktoit on olemas küll hästi valmistatud toit. Ja kopsumaht? No see on kõikuv, kunagi oli tõesti 6,7 liitrit, aga nüüd ma arvan, et kuus pressin ehk täis. Nii mitu osa ja millised need kaalukamad on siis nüüd teatides? Tagasi vaadates. Ma siin Jon võlglaseks, ma päris täpselt aru ei oskagi öelda, aga ma arvan, et sama palju asi, kui on hambaid suus. Nii et kusagil jah, 32, kolm või tuleb ära esimeseks kaalukamaks kindlasti oli Valgre raudne muusikalis muinaslugu muusikas Ennu osa aga siis tõesti järgnevatel aastatel mul on vedanud teatritöös just tänu sellele, et meie teater on mitme žanriline teater kus viljeletakse ooperit, operetti, muusikali, millegipärast balletirahvas ei ole siiani minu andeid veel avastanud, aga noh, ma usun, et see päev ei ole ka kaugel, kus ma saan Romeot näiteks tantsida. Ja selles mõttes mul on tõesti vedanud, et järjepannu oli võimalus laulda selliseid soovunelm rolle nagu näiteks mees La Manchast, kaksikosa nüüd ongi hot. Kui servantas siis. Tanitsiati ooperis Don paskvale Noctormalateste osa nimiosad Joannis, Seranode personal Iraagis. Ja kindlasti palju, palju muid veel võiks nimetada, kuna enamuses need on niisugused, eriti just operetivaldkonnas natukese niisugused roosamannasid, esimese armastaja osad siis mulle tõelist naudingut pakkus nii teravalt negatiivne roll. Stravinski ooperis elupõletaja tähelend, kus ma pidin mängimas saatanat ja see pakkus mulle tõesti suurt naudingut ja loetleme need üles, need välisriigid kus on lauldud korduvalt muidugi Soomes, Saksa demokraatlikus vabariigis võiks öelda, et neid oli vist kaheksa, jah. Nii et nimetatud Soomele Saksa demokraatlikule vabariigile lisaks Rootsi, Jugoslaavia, Bulgaaria, Belgia, Kanada, Ameerika Ühendriigid, milline veis, elaman nagu mälestustesse jäänud? Eks igalt reisilt on väga palju huvitavat näha olnud ja kuuldaja eriti muidugi on tore viibida nendes kohtades, millest kunagi on loetud, millest kunagine õpitud kooli päevil kindlasti üks elamuslikumaid mälestusi on Niagara kosest ja viimane küsimus, kes siis koos sinuga nad õppisid ja nendest kaks on juba vabariigi rahvakunstnikud, Anu Kaal ja Mati Palm. Tehnilised kunstnikud. On siis Laine Mustasaar, Eesti raadio segakoorist mina ja siis lõpetas veel leedulane Jonas Antanavičus, kes vahepeal täiendas ennast Eestis. Nüüd on Vilniuse ooperiteatri solist ja Vanemuise teatri praegune juhtiv solist Eevi Vanamölder. Meie jutt on küll veidikene pikaks läinud, kuid ühe teema siiski puulutame ära. Sa olid omal ajal tõrva kultuurimaja direktor ja sealt sai alguse sinu hobidest. Ja väga palju on küsinud nagu minu käest, et millised on minu hobid, no põhiliselt minu hobid on seotud minu erialaga igapäevase tegevusega aga on mõningaid ja mis võib-olla isegi äratavat nagu võõristust. Üheks selliseks on mulle väga meeldib surnuaedades käia ja kolada. Ma mäletan, millest see sai alguse. Nimelt see oli vist 58., veel 59. aastal toimusid esimesed ilmalikud kalmistupäevad. Ja selleks, et nüüd see oraator saaks siis nii oma jutu põimida sisse, kes nimekamatest inimestest on tõrva kalmistule maetud. Selleks tuli mul siis üsna mitu-mitu päeva kalmistul ringi käia ja küsitleda vanemaid inimesi. Ja sealt see niisugune huvi on tänaseni säilinud, on ju väga paljudes kalmistutes väga toredaid skulptuure, väga paljud kunstnikud on kalmistu jaoks võib-olla isegi oma elu parimad teosed teinud. Eriti võõras kohas. Käies on üsna mõnus teada saada, kes nimekamatest kultuuri Jewitze inimestest kusagil maetud, millised, milliseid hauasambaid on võimalik näha ja neid meil Eestis väga tore kalmistan kalmistud Tartus ka Tallinnas. Aga siis liidu ulatuses kindlasti üks väga huvitav. Kalmistu, kuhu on maetud, võiks öelda terve 18 19. sajandi vene vaimueliit. Selleks Aleksander Nevski kalmistu Leningradis Navadjevitše kalmistul ja väga omapärane ja väga huvitav ja hästi säilinud kalmistu on Lvovi is. Aitäh ja nüüd igav ikka mööda niuke teema juurest tänasesse päeva, järgmine lauludele plokk. Ei. Kui koeri joon Kuuldud laul nagu peal, kirjastki oli kuulda, käes on sügis, tõsi küll, paberite järele on käes talv, aga näete isegi, milline heitlik talv meil sellel aastal on. Üks nädal on talve teine nädal peaaegu sügist. No loodame, et ükskord jõuab ka eestimaalasi päris korralik talv. Ja teiseks lauluks on lugu, mis on kirjutatud ligemale 100 aastat tagasi. Aga ta on aktuaalsuse säilitanud tänaseni. Ja selleks looks on millekeri operetist kasvarune üks väike jumalavallatu. Looke. Ma ei arva. Era. Ja. Ei sellest kah eriti. Ja mulle on tellis ei no. Tänapäeval on moodi läinud horoskoobid, tähtkujud arvestamised. Voldemar Kuslap on sündinud kaalude tähtkujus ja ühes sellises horoskoobis kaalude kohta seisab kirjas järgmist. Selle märgi all sündinutel on tasakaalustatud iseloom veenusel neile heldelt andnud võimet armastada elegantsust. Peenuse. Selle märgi all sündinud leiavad kergesti harmoonia elus. Need armastatakse seltskondlikku, Se takti, armastusväärsuse sõpruse ja heasüdamlik kuse pärast. Kaalud on head advokaadid, diplomaadid, kaupmehed, suunalistid, näitlejad ja administraatorid. Ja kaalude õnnearvuks pakutakse arvu kuus. Oled sa kogenud seda? Ei ole, ma võiksin öelda, et minu nii lemmikarvuks, kui nii võiks öelda, on number 13. Ma mäletan just muusikakooli kui ka konservatooriumi päevil mul väga sageli trehvasse number ja ma tänaseni ei pruugi seda numbrit. Ta on hiljem ka kokku langemas olnud selle numbriga Ja näiteks 13. veebruaril sündis meie perekonda tütar ja see oli ka reedene päev, reedene päev ja esimese kuu sünnipäev oli ka 13 ja reede. Niisugune haruldane kokkusattumus, kliima, eriteelita, lauljat ega hellita küll. Ma ei tea, kas iga aasta või paari aastat tagant otsid sa hästi sügavaid kohti, maabus. Ja see on üks niisugune ääretult originaalne koht Taga-Karpaatiast kurguretest umbes kaks-kolmsada kilomeetrit lõuna poole. Rumeenia piiri ääres on üks Zolotvino sanatoorium ja seal põhiline ravimine on sugune looduslik, loomulik, ilma igasuguste kemikaalide, sissesöömise, joomise, nii otseselt kui ka kaudselt. Ja põhiline ravi toimub selles öösel magatakse 300 meetri sügavusel vanas soolakaevanduse mahajäetud karjääris. Selles mõttes on see niisugune originaalne kohted. Ümberringi on lausa sool, ainukesed puitesemed on see magamisase seal hingamisteedele pidi väga hea olema. No ma arvan, et on küll, aga sinna on väga raske pääseda, aga kus need head mõtted tulevad? Paljud on küsinud, et kus kohas valmivad sinu osad niisugune must, toimuv ja solaariumis. Siin on lendatud meeldiv kasulikuga. Hommiku vara, ostan lehed ära ja siis võtan oma osa raamatud või kui on seal mingi uus laul õppimisel siis lähen sinna üheksandale korrusele ja jalutan esiteks käies, see on nagu niisugune hommikvõimlemise eest ja, ja sealsamas on meeldiv lugeda värskeid uudiseid ja siis muidugi asuda oma põhitöö osa õppimise või laulu pimise kallale ja seal värskes õhus keegi ei sega, seal jäävad sõnad päris hästi meelde, see on siis mustamäel üheksandal korrusel, ega seal ei sega naabreid kägu lauladeks ega no laulmisest ei tule seal välja ja siis järsku kutsutakse seal Paldiski maanteelt auto välja, aga aga need sõnad sõnad saab küll jah, pähe pekstud, seal. Vaatame, kas järgmiste laulude sõnad on peas, oi, ära sõnu ära. Tahaksin laulda ühe pisikese lüürilise laulukesi. Meie olgu selleks Rogersi muusikalist helisev muusika, Elva laule. Oo. Oo. Ja Sulev Nõmmiku ühest menukamast õnnestunumast lavastusest Estonia teatrist peaaegu kümmekond aastat tagasi. Nimelt Micheli muusikalist mees La Manchast longi hote etteaste, laul. Küll on tore. Püüda neid. Ja n. Rahvusriik. Lipp õlled see v ma olen Haadee aus oli seal. Ka. Tatra Mare. See A. Ja O. Audru karusloomakasvatajad peavad alati jaanuari algul oma lõikuspidu. Paluksin siia peaökonomist Karl Kuke, et kuulda, kuidas eelmise aasta nahkade lõikus siis siinkandis oli. Raskes aasta küll olijaga. Aga plaanid? Jah, praktiliselt kõik enam-vähem saime täis. Võib-olla märkida seda, et esimest korda kogu ajaloo jooksul realiseerimistoodang ületas viie miljoni piiri. Meeli fakt muidugi veel positiivseid asju nii palju, et vaatamata kesisusele sööda baasil suutsime kõigi loomaliikide osas tagada keskmise realiseerimishinna kasu all teie klubi juures on väljas mitmeid diplomeid näitustelt. Kas ka eelmisel aastal olite nahad kuskil välja pandud? Eelmisel aastal saime rahvamajandussaavutuste näituselt mõned kuldmedalid ja hõbedasi seal muuseas, nagu oleks iga-aastane saak päris iga-aastase nüüd ei tule, aga no viisaastaku jooksul ikka mõnel aastal on seda juhtunud, on ka teada, millistes maades naised kannavad tee karusnahku, seda nüüd meie nagu öelda ei oska, sellepärast et meie anname oma nahad ära kukkust organisatsioonidele. Eksportnahad siis üleliidulisele firmale sujus nina ja siseturule minekut, nahad lähevad Leningradi külmhoonesse ära. Osa siis läheb Tartu nahavabrikule. Anname sinirebaseid kusagil kolmandiku jagu naaritsaid ka umbes nii. Tänavu läks 11000 naaritsat vist ja ja kusagil 8000 sinirebast ekspordiks. Meie viktoriinis juba selgus, et Voldemar Kuslap ei ole balletis esinenud, veel ei ole tantsida saanud aga hakates nii kokku lööma, tõesti, sa oled tegelenud peaaegu või esinenud kõikides žanrites ooperis, operetis oled estraadi teinud, oled kammermuusikat laulnud. Oratooriumi säilunud, seal esinenud. Tähendab oratooriumi Svitajaga oratooriumi aariaid. Küll olen lõunad ja edasi laiendades sa oled ka dirigeerinud. Ja. Ja vaata, see oli tõesti väga meeldiv. Meeldiv ja niisugune. Väga originaalne osatäitmine nimelt aastaid tagasi järjekordselt televiisorit kruttides sattusin Leningradi kanali peale ja seal parajasti tuli muusikauudistesaade ja näidati mitmeid lõike äsja gastroleerimas käinud Varssavi ooperirepertuaarist. Ja mind köitis sealt üks niisugune väga huvitav lugu, nimelt mono-ooper kus see ainus tegelane Mind see asi kohe nii ääretult hakkas huvitama. Hakkasin nii-öelda jälgi ajama ja otsima, kust pääseks selle huvitava originaalse teose muusikalise materjali juurde ja mõne aja pärast selguski, et leedulased olid meist ette jõudnud ja nii mägi saime klaveri Leedust, aga orkestri materjali saime Leningradi filharmooniasse. No see dirigeerimine tulnud üllatusena veidi varem õppinud dirigeerimist Ja natukene Tartu muusikakoolipäevil koorijuhtimist ja sai õpitud. Nii et selles suhtes siis vähemalt ei osanud küll ette näha, kuna seda praktiliselt tarvis läheb. Käisin seal Chima Rosa ooperikapellmeistri kandma ka Pärnus, see oli vist möödunud sügisel, et võib-olla isegi siin saalis viibijatel mõningatel oli võimalus seda luguna täiesti soovitan. Sul on tõesti ääretult niisugune tore, elurõõmus muusika võiks öelda kohe nagu šampanja. Praegu on läinud ju kaasaegne ooper, see on läinud raskemaks laulmise mõttes, seal ei ole enam sellist meloodikad nagu vanades ooperites, eks esitab ju lauljale ka suuremaid nõudmisi. Minu meelest kunst. Nov kolmeks suureks komponendiks peaks olema nagu lihtsust, tõde, siirus, lihtsus, ma ei mõtle selle all mitte primitiivsust. Muidugi ma ei taha öelda, et ma olen vanamoeline. Ei, mulle meeldib kaasaegne muusika, küll aga on kõik proportsioonis. Praegu on jah, kaks niisugust väga rasket tööd käsil eelkõige Moskva helilooja Gregory friili mono-ooper, van koogikirjad, seal on puhast muusikat ligemale. Tund aega jah, umbes nii, et. Siin peab ikka tõesti hobusepea olema, et kõik see nii kähku meelde jätta, aga nagu öeldakse, pusinus võidab ka viletsamad veeldused. Ega ilma tööta ei saa mitte midagi, nii et küll ta siis ka peab vähe rajama ja teiseks muidugi märksa väiksemamahulisem osa. Kangro ooperis. Ohver. Nii et jääme lootma, et ilmad on ilusad, saadesti palju olla solaariumi sellel. Aitäh vahelduseks kaks natukene lõbusamalt lugu maailmakuulsast Frederick lõu muusikalist minu veetlev leedi. Esiteks lugu poissmehest, kes saadab mööda oma viimaseid poissmehetunde Kasvu viima püsivus, jah, kirikusse ma eelmisele ja kõik sõbrad. Ja teises loos muusikalis esitavad seda kolm prügivedajat, aga ka üks mees saab selle tööga hakkama. Ottooja. Et see need ja nulli ei löö foto ja loo noh, kui need igatahes, kui libedalt keegi teine ära. Köilaminera läpimerand läksimena tõlget. Kuid kuidas me igatahes kui libedad Jaapani. Nonii, libedalt läks me tänaõhtune osa lõpupoole, aga lauliva juhatas sisse viimase teema, ühesõnaga sele Nalja poole, teatrielus on kaks maski, üks on tõsine, maski, teine kurdmask kadunud Juhan Simm olevat pärast juhatavat etendust alati öelnud, et läits küll, igatahes minu süda on puhas. Kas sa võid ka mõningad öelda vastupidist, et läks küll, aga minu süda ei ole puhas. No eks juhtub, ikka, juhtub ikka. Nimelt läbi aegade on teatrites eksisteerinud üks niisugune väga vajalik ametikoht, nagu su flör meil aga juba aastakümneid. No vist kui natukene täpsem olla, siis kusagil nii paarikümne aasta ringis tagasi otsustati palgafondi kokkuhoiu mõttes koondada üks vähepalgaline Sukleory koht. No ma ei tea, kui suurt efekti nüüd saavutada, kõikides segadust on üsna sageli üsna palju ja ja siis pead ise mees olema ja ots otsaga kokku tulema, aga muidugi on vahel ka väga kummalisi situatsioone. No keda jätab ükskõikseks, kui järsku ütleme suures stseenis partner, kes peab nüüd, ütleme selle kuulsa kolmikkangelase kuju, see tähendab, iga üksime nüüd ärkleme ise kanti nagu luik haug ja vähk. Ja ta selle asemel ütleb kurg täi ja. No muidugi segadus on meeletu ja sageli see kandub lavalt orkestrist, see aga saali ja püüa siis veel tõsiseks jääda. No räägivad, et kunagi meie teatris, muide see lugu on Eino Baskinil estraadil esitatud, aga räägitakse, et see lugu olevat sündinud meie teatris veel siis, kui eksisteeris ka draamarühm, üks mees enesetapu mõtetega pidi hüppama kaldalt jõkke. Et ta nüüd väga palju haiget ei saaks. Siis oli pandud hunnik mate lavale. Poolpime lava. Üks uus lavatööline, kes oli esimest päeva tööl, kõndis üle pimedal ava, komistas Matti, unikkuvad, sähvatas tohodent sellises soliidses asutuses, niisugune korralagedus ja paha aimamata tiris need matid seina äärde. Aga see mees seal kusagil kõrgel seitsme, kaheksa meetri kõrgusel pimedas lae all hüppas alla, käis kole kolakas ja ta ütles oma vandudes saatuslikud sõnad, kurrat, jõgi juba jääs. Tulemuseks oli see, et tragöödiast sai vastu tahtmist komöödia ja püüa siis veel inimesi tõsiseks sündida. No on teada, väga palju selliseid kummalisi naljakaid lugusid teatritööst. Näiteks Jevgeni Oneginit, etendustega on juhtunud igasuguseid kummalisi lugusid. Üks pisikene poiss oli emaga esimest korda teatris ja, ja kui Lenski duellil surma sai, küsis ta ema käest ima. Kas see onu sellepärast lasti maha jätta, nii halvasti, laulis. Või teine lugu duellis stseenis millegipärast pauku ei järgne. Oneegin küll väga meisterlikult sihtis, muusika järel peaks juba Lenski ammu surnud olema, aga inspitsient, kes teeb neid igasuguseid hääli lava taga, koera aukumisest, püssi koguni välja. See ilmselt unustas oma töö ära ja muusika järele peaks Lenski ammu surnud olema. See nüüd otsustas asja kiiresti. Päästaja kukkus ise ja kukkus nii õnnetult doneeginile otsa, nüüd mõlemad tükk aega pühardasid seal laval one kin rabeles Lenski alt välja ja ooperis ta pidi lausuma. Niisugused sõnad surnud, aga ta ütles. Infarkt. Nii, ja nüüd ema, kutsun teil ühislaulule kaasa armastatakse ja väga tihti korrata eestlaste suurt lauluarmastust tõestama, et ka teie asutuses peetakse laulust lugu. Jäädi järgmisele üldlaulupeole, läheks Audrust, eks vägev ühendkoor, selleks paneme täna ühe väikese nurga iga kivi ja laulame kolm salmi. Tuntud Viljandi paarimeest Audru paadimeest veel ei ole kirjutada ka, aga küll heliloojad selle lünga täidavad. Edasi oleks natukene segasem, võtame üksteisel kätest kinni, laulame kõigutades kaasa. Ma tänan teid juba ette meeldiva koos musitseerinud rõõmu eest, aitäh. Täname ja kohtumiseni.