Vikerraadio kuulajad ilusat pühapäeva teile. Meie viimaste nädalate teemaks on olnud Stalini isiklik elu ja sündmused, mis on sellega seotud inimesed, peamiselt on meid toonud suure teatri artistide jällegi peamiselt oli meil vähemalt viimane kord Naljapaistvad baleriinid, kes pakkusid Stalinile ning kunstilist, aga võib-olla nagu mõned autorid väidavad ka muud naudingut elamusi. Kuid kui tuletada meelde Sissar jaanuarist Stalini elukäiku, me oleme ju sellest rääkinud aega, kui teda ei kutsutud mitte niivõrd Staliniks, vaid pigem soosaks koobaks siis ei olnud ju meil eriti palju juttu sellest. Stalin harrastas tantsimist, et just nimelt see kunstiliik pakkus talle enim naudingut. Mingisuguseid teateid selle kohta ei ole, aga sellest rääkisime vahetevahel, seltsimees Stalin veel mitte. Stalinina armastas laulu üles võtta ja luuletusi kirjutada. Nii et siit võib teha ka loogilise järelduse, et tõenäoliselt ka hilisemal ajal pidi tal olema ka lemmiklauljaid, kes talle pakkusid ka selles vallas midagi positiivset. Ja siin on päris palju huvitavat ja põnevat ja intrigeerivat ja üsna palju küsimusi, mis puudutab just nimelt seda maailma. Ning kui rääkida suure teatrilauljatest, aga ikka me oleme selle teatri juures siis nende seas, mis puudutab just nimelt praegu seda aspekti, mis meid huvitab ju ei räägi väljapaistvatest, kunstnikest, teatrist kui sellisest. Meid on ju teatrisse toonud Stalin, nii et me oleme sisenenud suure teatrisse koos Staliniga tema varjuna kuskil kümnete kümnete aastate tagant. Janenud artistide seas on yks Meie jällegi vaatevinklist ikka tahaks seda kogu aeg toonitada. Kõmuline nimi? See on. Tuntud metsosopran, nii et pole mingit kahtlust, et tegemist on väljapaistva artistina. Ja ta lõpetas Leningradi konservatooriumi ning hakkas esinema Leningradi ooperi- ja balletiteatrilaval saavutab seal edu, nii et tema laulmine äratab tähelepanu. Kriitika on väga soodne. Ning väidetavalt Stalini isiklikul käsul tuuakse Daniele Moskvasse. Ja siis hakkabki ta laulma. Suures teatris. On teada, et Stalin ei jätnud vahele peaaegu ühtegi, no niivõrd-kuivõrd, see võimalik oli tema esinemist. Ja on ka täpselt samuti teada, et küllaltki sageli oli ta võldava kutsutud Stalini juurde suvilasse, kus ta esines väikesel kontserdil Missis anti külalistel, need on kõik faktid mille puhul pole mitte mingisugust kahtlust, et see kõik nii oli. Ning seda ta vöödava pidi olema Stalini suur lemmik, teisiti ei saanud kuidagi olla, kinnitab ka fakt asjaolu et ta oli kolmekordne Stalini preemia laureaat. No sellist au pälvivad vähesed kunstnikud, vähesed kultuuritegelased ta viidava, aga seda oli. Ning kuigi piirduda nende fakt nüüd, aga siis võiks ju peaaegu punkti panna ja saate lõpetada, sellepärast et mis siin siis erilist? Ikka loomulikult, miks ei võiks olla ühel riigipeal lemmikartist lemmiklaulja, kõik on ju väga suurepärane ja miks ei võiks ta olla ka kutsutud mõnikord andma privaatseid kontserte ja kui selle riigijuhi kutse on nii oluline Jeni vastu vaidlemata, nagu seda võis olla Stalini kutse? No miks ka mitte? Mingisugused kuulujutud Moskvas liiklesid kes teab, kuulujutud ja vahetevahel sünnivad mitte millestki. Nii et ei tasuks sellele kõigile mingit tähelepanu pöörata ka nendele kõmulisematele juttudele. Kuid 1983. aastal ilmub üks raamat läänes ja vahetevahel mõnede raamatutega nimelised lood. Võib ju aru saada ja me teame, et need sündmused ajaloos, mis on toimunud või leidnud aset sadu aastaid tagasi tuhandeid aastaid tagasi, võivad tekitada erinevaid tõlgendusi. Aga kui mõnikord võtta kätte mingisugune fakt, mis iseenesest peaks olema väga lihtsalt kontrollitav näiteks mingisuguse raamatu ilmumine. Ja siis üllatusena, nagu me oleme seda leidnud ka väga paljude faktide puhul, mis puudutavad kas või Stalini elulugu Gordon nii, ja siis on teisiti. Ja ka selle raamatu puhul 83. aasta pole ju nii kauge minevik, aga mõnedes allikates hilisemates, kes seda raamatut mainivad, refereerivad on selle raamatu ilmumiskohaks mainitud London ja teistes allikates Ameerika Ühendriigid, aga see ei ole antud juhul oluline. Oluline, et tegemist oli sensatsioonilist raamatuga. Ja selle teose autoriks on Leonard Kendlil ning pealkirjaks Kremli müüri taga. Ja täpsustuseks alati ju reeglina meie tahame ostas raamatut teada, kas tegemist on fantaasiaga romaaniga väljamõeldis ega, või on see midagi väga dokumentaalselt? Kremli müüride taga võib olla ka teaduslik uurimistöö ja nii edasi. Igatahes sinna on otseselt märgitud Rumma peaks olema kõik selge romaan, romaan välja mõeldud kangelased ja ei peaks ju, vähemalt sellest aspektist, mis meid huvitab, äratama erilist huvi. Kuna vist võib arvata, et enamus meie kuulajatest pole sõda Leonard Kendlini nime varem kuulnud, tegemist pole ju üldtuntud autoriga siis võib-olla ka paar lauset temast ja sellepärast, et tema elukäik on väga hästi seda ajajärku iseloomustav, millega me päästid tegeleda, ütleme nii, et tüüpiline Stalini ajastu laps. Isa oli tal tuntud revolutsionäär Need, revolutsionäärid, keda kutsutakse vahetevahel kirjanduses professionaal, revolutsionäär, sellega ta pikalt tegeles. Ja tema teened kas jutumärkides või ilma said tasutud, nii nagu tavaliselt nad olid Nõukogude variandis tasutud ja nimelt ka teda sööb seal revolutsioon oma lapsi ta ju eelistab ära süüa, nii et ka Kendlini isa sai revolutsioonijärgsete sündmuste Stalini ajastul ära söödud laagrites ja poega 12 aastast poega tabab saatus, mis on suhte lihtsalt millegipärast vähe tuntud, tuntud kui tüüpiline nende laste saatus, kelle vanemad langesid Stalini repressioonide ohvritena. Ta saadetakse nii-öelda ravile psühhiaatriahaigla lasteosakonda. Küllalt sageli kirjutatakse sellest, kuidas psühhiaatriat on kasutatud võitluses dissidentide, aga nii see temaatika on üldiselt suhteliselt tuntud, aga et sammuvahendeid kasutati ka selleks kuskile kõrvaldada nende represseeritud, revolutsionääride või nõukogude aegsete tegelaste lapsi, sellest on kirjutatud suhteliselt vähem. Ja ükskendlini raamat muuseas ongi sellele temaatikale pühendatud, nii et sealt on võimalik natukene täpsemalt neid asju vaadata. Selle raamatu pealkiri oli maha lasknud põlvkond. Ja seal toob ta ära ka näiteks mõned nimed lasteosakonnas psühhiaatria lasteosakonnas kinni peetud neetud ravile saadetud laste nimed. Ja nende seas on näiteks Sandreibuhhaaril Nathan Sinaview. Nii et ainuüksi need perekonnanimed juba ütlevad meile, kellega on tegemist. Hiljem vaatamata sellele, et Kendlin on pidevalt julgeoleku organitele, seal ta õpib ja hakkab kirjutama. Ning väga palju lävib tolleaegsete kultuuritegelastega, üldiselt on ta Moskva ringkondades tuntud nimi. Ja kui saabub niinimetatud Hruštšovi sula, siis jällegi üks küllaltki aktuaalne tänase päevani. Fakt või probleem ja nimelt kui Stalini teod paljastatakse, kui kuritegelikult ja mõistetakse hukka siis oleks ju loogiline ka need, kes vähemalt olid peamised kaasosalised. Vot see temaatika, mis meil tõusis ülesse, kui oli küsimus selles, kas paljastada Orlovi variandis tuua päevavalgele see fakt, et Stalin oli Ahranca again või mitte teha seda, kuna me pakkusime ühe võimaliku variandina ka taolise stsenaariumi välja siis see küsimus oli juba õhusk. Miks ei ole ju kedagi karistatud sisuliselt mitte kedagi, kui see on kuritegu. Ja Kendlin ongi üks neist, kes võitleb, võitleb selle nimel, et peamised kurjategijad saaksid teenitud karistuse. Sealse šovi sula tulemusena on tema teistkordne paigutamine psühhoneuroloogia haiglasse ravile. Nii et seal ta läbib järjekordse ravikuuri. Aga see ei jää viimaseks tema eluloos. 70.-te alguses hakkab ta võitlema selle nimel. Juutidele antaks luba lahkuda Nõukogude Liidust Iisraeli seal sama hullumeelne idee ja siis on ta kolmandat korda ravil ja alles 72. aastal saab ta õiguse Nõukogude Liidust lahkuda. Nii et see on meid huvitava raamatu autori elulugu ja seal Iisraelis pärast lahkumist Nõukogude Liidust, aga need oma raamatud avaldab mitmet, raamatut sulab ta suhteliselt noore mehena oli vist 55 aastat ainult vana. Aga jõuab avaldada mitu raamatut ja nende seas ka Kremli müüri taga. Kui kuuel ajal Nõukogude-variandis ja ka Venemaa variandis raamat tõlgitakse vene keelde. Minu teada esmakordselt ilmunud ka vene keeles. 1994. aastal. See on juba teine aeg ja siis on väga oluline müügieduarusaadavalt. Raamatu pealkiri teiseneb. Silk peabki otseselt ütlema, millise kaubaga on tegemist ja sellel 94. aastal ilmunud raamatul samal raamatul samalt tõlkel on pealkirjaks juba Stalini armukese pihtimus Pole mingit kahtlust, millega seal Kremli müüri taga tegemist on, et lugejad saaksid aru on juba see otsene pealkiri. Ja sama pealkirja ka see raamat ilmub ka kordustrükk on vähemalt kaks või kolm täpselt, ei oska öelda, aga neid on olemas. Nii et kui keegi meie kuulajatest tunneb põhjalikumat huvi selle raamatu vastu siis Kendlin Stalini armukese pihtimus peaks olema kuskil kättesaadav. Mida see raamat endast kujutab, esmapilgul võibki aru saada, et tegemist on auto Rannetkendlin aga meie millegipärast rääkisime ta vöödavast. Kuid see teine pealkiri on meile, reedab, millega on tegemist. Stalini armukese pihtimus tähendab ja võiks järeldada, et tegemist on Kendlini poolt kirjanduslikult töödeldud, veerada võiduva mälestustega. Ja raamat algabki, ta võidavad sissejuhatusega toidava sissejuhatusega kus on kirjas peaaegu sõna-sõnalt järgmine tekst. Ta võidova alustab tõdemusega, et ta on artist mille vastu ei saa kuidagi vaielda. Ja ta väidab, et ta on maailmas ainus. Need pretensioon on päris vägev, ainus keda kahtlustav Stahlil uskus lõpuni. Ta väidab, et tema, nüüd see on. Ja et ta elas aastaid palju aastaid topelt elu. Jagades seda teatri, et ühest küljest on see teater koos oma proovide, etenduste ja kontsertidega. Ja teiselt poolt on nii, ütleb ka võidavad tema kirg tema kirg mis mõnikord väljendus hüsteerilise tormiliste hellitustena ja vot nende vahel ta siis pidi valima, nii et ühelt poolt siis teate, teiselt poolt võtame selle kõik kokkusõnaks, Stahlil oli tema valik. Ja miks ta siis need on väidetavalt kõik kirja pannud või vähemalt andnud selle materjali otsa saab kirja pandud sellepärast. Ta ütleb. Ma tahan, et pärast minu surma õpiks inimkond tundma teist. Me teame, keda täis Stalinit ja millist Stalinit, seda ta täpsustab alasti Stalinit. No ilmselt mõeldakse siin pigem ülekantud tähenduses, aga ka suhteliselt armukesena võib ta välja öelda, et ka otseselt ja ta tahab tervele maailmale näidata, milline Stalin siis on, rebida talt kõik need katet, Alasti kuningas. Nii et raamatu autor on nagu Genlin, aga tekst peaks olema Davidova poolt ette antud informatsioon temalt saadud. Selles raamatus on ka väga palju teisi tolle aja nõukogude hierarhiasse kuulunud isikuid, nii et räägitakse seal mitte ainult Stalinist, räägitakse ka teistest kõigile meile tuttavatest nimedest ja ka väljapaistvatest tolleaegsetes Nõukogude kultuuritegelastest, nii et informatsiooni tohutult palju faktoloogiat, meeletult nimed, kõik vastavad tegelikkusele. Nii et niisugune täiesti dokumentaalne lugu. Ja on ära toodud ka mõned teised naised. Kuna see teema on meie põhiteema praegu, kes siis olid olnud ka Stalini sümpaatiat. Ning nüüd ongi küsimus, kui palju selles loos tõtt? Kui palju selles loos tõtt, kas kõik see, mis seal raamatus on toodud, vastab tõele või vähemalt osaliselt vastab tõele või on köik autori poolt välja mõeldud? Mõned autorid, lehelgard autorid, kes on seda küsimust üritanud lahata ja seda veidrat vastust leida on juhtinud tähele panna Kendlini nimele ja nime kirjutamisviisile. Tuletame siis veelkord meelde, et Kendlini eesnimi algab l-tähega ja L punkt Kendlin ja püüame seda hästi ruttu neid välja öelda, siis tuleb ju välja leige endin Ell Kendin legendi legendi autor, siis on ju arusaadav. Kui keegi kasutab taolist pseudonüümi, mis millegipärast on küll tema perekonnanimi, siis võib-olla ongi tegemist lihtsalt legendiga väljamõeldud looga. Ja autor annab oma perekonnanime ja eesnime kaudu juba teab, et millega on tegemist. Kuid siin on üks päris kummaline vastuväide. Kummaline, vist vale sõna, aga midagi muud. Kuid samas on juhitud ka tähelepanu, et see ei ole ju ainus raamat. Ja tema teistes kirjutistes on täpselt samuti väga paljud dokumentaalse, mis puudutab nõukogude aegseid näiteks kultuurid, tegelaska väga palju. Eraldi on ta kirjutanud Võssotskist. Ning jällegi võiks selles tekstis kahelda, miks ka mitte. Me oleme ju lugenud ka teateid, kus keegi on ju välja mõelnud intervjuud ajalehtede jaoks kuulsate maailma kultuuritegelastega, siis selgub, et see on kõik selle inimese väljamõeldus, suured pahandused, skandaalsed lood ja midagi sellist tegelikult pole olnud, aga on juhitud tähelepanu, et näiteks nendes raamatutes on väga palju fotomaterjali, kus kas või autor seisab selle sama tegelase kõrval on pildi pealt näha, et nende suhted on kuidagi väga soojad, valitseb niisugune sõbralik ja atmosfäär, tähendab, need kontaktid olid olemas, tähendab ta nende inimestega on lähedalt läbi käinud või vähemalt nendega ühel pildil olemas, nii et see kõik ei saa olla ainult fantaasia väljamõeldis. See on eeldus, need on mõlemad eeldused olemas, täielik väljamõeldis ja vastuväitena natukene kõhklev variant, aga järsku ikka ei ole sest midagi ita, jutt peab üldiselt see informatsioon tal pidi olema. Ja mõned autorid ütlevad, et ta ju sõitis Nõukogude Liidust minema suure arhiiviga. Võib kahelda sellepärast et natukene teades, kuidas inimesed said tol ajal Nõukogude Liidust lahkuda siis mis puudutab seda nende võimalust kaasa võtta tohutu arhiiv, selles võib muidugi kahelda, seal oli kõik täpselt paika pandud, kõik see oli 100 korda kontrollitud üle piiri minekut, väga paljud meie põlvkonna inimesed teavad, kuidas need toimusid. Nii et see, et sa viisid siit minema käsikirju, materjale, dokumente, see ei tulnud kõne allagi. Kuigi olid ka vastavad kanalid, nii et välistada seda ju ka täiesti ei saa. Vaatasin natukene teisi autoreid, kes Stalini suhteid on käsitlenud, kuidas nemad suhtuvad ja mida nad arvavad Gengeni raamatust. Eks Liina tarhowa, kelle raamat kannab peaaegu samasugust pealkirja nagu see esialgne Kendline variant, kremli pantvangid toob ära ühe lõigu lõigu, mida talle jutustab Stalini lapselaps Aleksander Budonski. Ja see arvamus on Ena Ani järgmine. Purdonski ütleb. Ta ei oska midagi öelda selle kohta, nii et ta nagu täpselt ei oska hinnata seda suhet, kas seal midagi oli, ei olnud midagi. Kuid ta viitab jällegi Ali looja vas Stalinit tütre sõnadele. Et seda tüüpi inimene, seda tüüpi naine nagu sõda oli veerada, Veedova võis Stalinile meeldis. Ja neid me saame sellest kirjeldusest ka kätte, milline statiiv võiks olla, mis oli Stalinile meeltmööda. Ja nimelt tal olid sirged juuksed, tähendab mingisugune niisugune tagasihoidlik soeng. Vaatasin natukene ta võidame fotosi, mis kätte sattusid, aga need on valdavalt, et sellised, kus ta on rollides ei olnud pikemalt aega otsida, seal on ta muidugi hoopis teistsugused soengud, aga vähemalt selles mitte. Teatrielus olevat olnud väga tagasihoidlik, tagasihoidlik mustad seelikut, valged pluusid, nisukene kontoristiil, kui nii võib öelda, et see Stalinile pidi meeldima, väidab tema tütar. Jaburdonski. Dokumentaalkaadrites kus ta jutustab, kuidas ta toodi Stalini juurde ja Stalin olevat palunud Tal kaunistada või kuidagi jagada tema üksindust või midagi sellist, no midagi sellist, milles sisaldus mingisugune vihje, tõuke enamale kui lihtsalt üksinduse jagamisele. Ja ta Öödova olevat talle vastanud, mis te nüüd muidugi Jossi siis oli onovitš. Ma olen abielus, kuidas ma saan siis teiega jagada, kui ma olen oma saatuse juba jaganud teise mehega oma elu. Ja siis ta viidi minema sealt autoga, toodi autoga, viidi minema. Ja sellele oleks võinud järgneda ükstaskõik, milline karistus. Kuid väidab siis see autor kõik piirdus vaid sellega, et parajasti koostatud nimekirjast, kus olid loetletud need persoonid, kes pidid saama Nõukogude Liidu rahvakunstnikeks tõmmati ta võidrova nimi maha. Kõigega olevat sega piirdunud. Kuid sellega Purdonski lõik ei, lõpp. Teise Stalini ajal laagrites olnud näitlejanna Niinassazonovas sõnad ja need on järgmised. Need sõnad iseenesest ei ütle meile midagi. Aga kui lause algab sõnaga H või midagi sellist, siis seal on sisse kodeeritud mingisugune niisugune iroonia. Ja need sõnad on ahhaa või midagi sellist. No oleks ta vait proovinud, ei õelda. See lause iseloomustab Stalini-aegseid võimalusi valikutes ja ei antud situatsioonis, tema selles eis kahtleb. Aga tal ei ole ka ilmselt midagi konkreetselt sellepärast et järgmine raamat on. Kui ma ei tea, mida ta täpselt, ma ei oska öelda. Nüüd, mis puudutab seda kokkusaamist Stalini ja ta viidava võimaliku kokkusaamis, siis Kendlini raamatus on muidugi see kirjeldatud hoopis teisiti. Ja see Algne ei muutub seal muidugi Jaaks jaoks mitte vabatahtlikus vormis, aga kogu see stseen on kirjeldatud päris pikalt ja üksikasjalikult, milline ta enam-vähem on, see on vast kõigile niidi arusaadav. Veel üks autor Krasnaja kes on avaldanud raamatu Kremli naiste saladustest on veendunud, et kogu Kendlini lugu on ikkagi valdavalt fantaasia ja väljamõeldis, tähendab Stalinile tõesti, lauljanna meeldib, taan esinenud talle suurema publiku väiksema publiku ees, noh miks ka mitte, aga midagi seal eriti intiimset ja midagi sellist, millest kirjutab Kendlinud tõenäoliselt ei olnud. Kuigi jällegi üks teine autor, kelle nimi ei tule meelde, kes tsiteerib Krasnaja ja toob siia juurde lõigu, et vaatamata sellele, et ta peab kõike seda väljamõeldis, eks tsiteerib ta Kendlinid päris suurte tükkidena. Nii et samas kasutab jälle ise seda informatsioon, et raske öelda. Tuntud nimi puunitš puunitši variandis ta Võõdova lipsab läbi teises kontekstis, aga võib-olla taoline kontekst annab isegi meile rohkem midagi teada, vähemalt midagi, mis võimaldab väita, et ju seal ikka oli, oli mingisugune tihedam seos. Jaa, puuniks räägib sellest, et teda ei huvita need detailid seal hoopis teise kategooria raamat. Ta räägib Inglismaa luurehuvist selle vastu loomulikult, mis toimub nõukogude liidus. Ja kuna kahes suures Euroopa riigis on võimul diktaatorid Stalin ja Hitler siis loomulikult inglasi huvitab, milline võis olla nende läbisaamine. Ja kui on tegemist diktatuuride, ka siis on erakordselt oluline, mida need diktaatorid enesest kujutavad. Demokraatlikus variandis pole ju nii väga huvitav ja pole nii väga vaja teada kõiki detaile, mis puudutavad pane peaministri või presidendi intiimelu, aga diktaatorite variandis annab see meile üsna palju mingisugust informatsiooni. Kuidas käituvad need mehed, nii, hakkavad käituma aga mõne aja pärast need riigid ja siit see huvi. Ning ta toob ära Ühe informatsiooni Moskvast, mis olevat jõudnud briti luureni. Ja son informatsioon 1938. aasta suve lõpus seisuga. Ja seal on otseselt öeldud veel kordson puunitši sõnade järgi, et Stalinil algas kliimaks. Ja tuuakse ära kolm põhjendust, kuidas siis on jõutud taolise järelduseni. Meid nad kõik ei huvita, aga üks on, et selle informatsiooni allikaks on Moskvas tuntud Stalini armuke veerata võidava. No meie, kes me enam-vähem kujutame ette võib-olla inglise luures natukene paremini, milline olukord valitses 38. aastal Moskvas nagu hästi ei kujuta ette, et veerada võidava käib mööda sõbrantsi viimase ja räägib siis neile, millised äpardused, seltsimees Stalinil seal võisid õhtul öistel tundidel ette juhtuda ja küll on ikka tal probleeme teatud valdkonnas. No vähetõenäoline. Aga las ta olla vähemalt selline informatsioon ja pigem siinse viide, et üldtuntud armuke tähendab mingid jutud on. Sellisest informatsioonist tehakse ka muidugi oma järeldus ja väga õige järeldus, kassa järeldus, need tuleb sellest, mida seal oli just nimelt põhjusena välja toodud, aga öeldakse, et kolme-nelja aasta jooksul võib Stahli nilt oodata kõikvõimalikke kombinatsioone. No ja me näeme, et mingit mitte kolme-nelja aasta, vaid tunduvalt või poole lühema aja pärast ka tekivad. Mis aga puudutab Veera ta Veedova reaalset elu siis ta oli tõesti abielus, abielus oli ta gruusia päritolu Tatari artisti tšeliidsega bass. Ning nad mõlemad, et mis on jälle päris huvitav väikene faktikena. Koheselt peaaegu vahetult pärast Stalini surma kolivad nad Moskvast minema Gruusiasse kus hiljem veerada võidava on olnud ka tunnustatud konservatooriumi õppejõud ja vist kuskil 56. või mis aasta see täpselt oli olevate läinud pensile. Aga eelmine kord oli meil natukene juttu Stalini lemmikbaleriinid pikast elajast siis Veera ta või tava on juba lahkunud ja ja see oli vist 93. aasta. Et vähemalt mingis soosingus ta kindlasti oli. Seda kinnitab ka fakt, et nii enne sõda kui ka pärast sõda on ta korduvalt esinenud välismaal Skandinaavia riikides valdavalt. No me teame, selle privileegi osaliseks said väga vähesed ja veel üks huvitav väikene faktikena vahel inimeste siig nimed iseloomustavad ka nende mingisuguseid positsioone, see hüüdnimi pole võib-olla kõige ilusam, aga kuna meil on seda vaja, siis las ta olla ka siin ära toodud, väidetavalt kolleegid kutsusid ta võidavad sarv vabaks. Tõlget pole vist vaja. Ja kui nüüd võtta aluseks ja oletada, et see romaan leidis tegelikult aset, paneme nad siis ka Healiselt paika. Stalin oli tol ajal 54, ta võidava 28 ja see suhe pidi kestma 19 aastat. Aga lõpetuseks võib-olla oleks huvitav ära tuua ka veerada võidava enese püüdsin leida, kas ta ise on kuskil midagi, jätame Kendlini variandi kõrvale, ise sellest veel kuskil midagi rääkinud oma erilises suhtes Staliniga ja on. Ja see koht kõlab enam-vähem järgmiselt. Ta kirjutab, korta väljub teatrist. Me teame, näitlejad tulevad ametikäigust ja seal ootab teda autol. No ilmselt see masin on vastav, et kui sinna kutsutakse sisse istuma, siis ei ole võimalik ei öelda. Ta teeb seda ja Nad sõidavad Stalini suvilasse. Ja kui ta tõuseb mööda treppi üles, siis ta näebki Stalinit, Stalinit seal. Ja ta ütleb, et ma hakkasin närveerima Stalinit kõik, mis on juhtunud, miks ta on sinna toodud. Ja Stalin olevat talle öelnud. Ver Aleksandra ouna, kas teid ei üllata, et iga kord, kui ta laulate ja siis Stalin loetleb kõik need rollid, Carmenit, aidad ja mis seal veel oli? Siis ma tulen teid teatrisse vaatama-kuulama ikka istunud ühel ja samal kohal. Ja ta olevat talle vastanud ikka tema enda sõnade järgi, et miks ma peaks olema üllatunud. Ja Stalin siis selle peale. Niisiis ma pean teile ütlema, et istun nagu poisike, olen armukade Stalini sõnade armukade Nestor siis on armugada, Stalin jätkab teid, kallistab kord üks hose ja siis teine hose jääd, tema kohe tahaks lavale hüpata ja neile b anda või näidata. Ja ta ütleb, et mina siis ütlesin talle Jossif essorilonovitš, see on ju teater. Teater, et kui me kallistame, siis see on vaid lavatehnika, ei ole siin mitte midagi isiklikku. Ja Stalin siis selle peale ütleb, et noh, see on hea, see on hea, et muidu ma hakkasin juba tõsiselt muretsema. Ja siis ta viiaksegi koju. Nii et see on need veerada öödava variandis otse tema niisugune intiimsem kokkusaamine, jätame kõrvale need korrad, kui ta seal laulis. Intiimsem kokkusaamine Staliniga väga Stalinlik, kui tuletada meelde kõik tema nisukesed sedalaadi ütlemised, sedalaadi kokkusaamist. Ja Veera Toivo jätkab, ta jõuab koju, räägib sellest oma mehele. Mees hoiab tal käest kinni, jätame hüvasti, kohesin, arreteeritaks jaatava hüdrovaatsele lõigu. Viimane lause on, et nii me elasime pidevas teerimise hirmus. See on siis veerand, võidame variant tema isiklikest suhetest Staliniga ning sellega ongi see lugu lõppenud. Siis ütlev pöörada Võõdova eta viiakse koju. Ja kui me hakkame mõtlema nendele üksikutele lookeastele, mis meil on vahel Stalini repliikide variandis, siis vähemalt tekstuaalselt paistab see olevat väga stalinliku küllaltki tüüpiline tema käitumisele. Me oleme mingisuguseid selliseid variante, olete näinud nii, et see vähemalt veerand Võõdova variandis tema poolt esitatuna ongi see ainus kord, mis väljub nende tavaliste esinemiste kontsert tütar raamidest välja. Vot siis jah, saabub auto. Ka selles Kendlini loos ootab teda pärast etendust auto, nii et see langeb kokku ja siis ta viiakse Stalini juurde suvilasse. Aga Kendleni variandis on seal juba igasugused hommikumantlid, tule kustutamisel ja nii edasi, siin mitte midagi sellist, mida räägib Veera, Tauli tavajõu ei ole, tema mälestused on antud juhul hoopis teistsugust. Ja ta viiakse pärast koju. Ja võib ette kujutada, kui see oli nii, millises seisustaga. Ja ta väidab, et ta kohe räägib kõik oma mehele. Ta räägib kõik oma mehele kõik need üleelamised. Ja milline võis olla siis atmosfäär kodusega taastaga, täpsustab, seal on see väikene detail, et mees võtab ta käest kinni, nüüd on kõik läbi. Sest kohe tuleb üks teine auto kohe sind, arr, teeritakse, võim, meid arreteeriti, takse ja jätame hüvasti. Ja lõpetab ta selle oma mälestuslausega, et kogu ülejäänud elu. Me elasime hirmus, et meid kohe arreteeritakse või mind kohe arreteeritakse. Vist oli täpsemalt seni. No kuivõrd jällegi see haakub tegelikkusega, on ka raske öelda, sellepärast et alles oli meil kasvõi seesama väike lõigukene. Ta sõidab kas trollidelda, 37. aastal näiteks laulab ta Soomas, pärast sõda laulab ta korduvalt Skandinaavias ja teistes riikides. Kas seal oli siis mingisugust niisugust hirm ja kas siis oli seal põhjust anda inimesele? Just selline hüüdnimi on, aga talle oli antud väga raske on seda tagantjärele öelda. Nii et täname võimegi lõpetada selle teadmisega, et Jossif Stalin tundis suurt sümpaatiat Veera Alexandra nada veedava vastu, aga kas sümpaatia ületas ka mingisuguse piiri, mis võimaldab seda suhet nimetada juba armukeste suhteks, on väga raske öelda, tulenedes nendest andmetest nendest faktidest nendest mälestustest kirjapanekutest, mis meil antud seisuga on olemas, me võib-olla tulema selle temaatika jorte, ta hoidava jorta kuidagi uuesti tagasi seoses võib-olla teiste lugudega, aga tänase päeva seisuga rahulduma siis selle informatsiooniga