Head tervist 49 aastase vikerraadio stuudios Andres Oja. Saade ongi pühendatud vikerraadio sünnipäevale ja saate lõpuks jõuab ju vikerraadio 50-ni juubel juba tunnikese võrra jälle lähemale. Saate teemaks on täna muusika Anne vikerraadio. Ja meie raadios on muusikainimesi praegugi ja on neid olnud varasematelgi aegadel ja tänase saate laulud lood olengi just valinud vikerraadio muusikainimestelt. 49 aastat on kahtlemata pika. Ühel raadio jaoks ja vikerraadio just nii vanaks, kolmandal aprillil sai aastal 1967 vikerraadio alustas. Kindlasti on ka meil selliseid kuulajaid, kes vikerraadiot algusest saati kuulevad. Sama kindlasti võib öelda, et ta on muutunud, need aparaadid, millega raadiot praegusel ajal kuulatakse 49 aastat tagasi modi raadiol nagu Ivo Linna ikka, laulab roheline silm peas. Praegusel ajal sellised raadioaparaadid kuuluvad juba muuseumi eksponaatide hulka. Ka minul oli kunagi raadio, millega ma vikerraadiot kuulasin. Ja ostsin ma selle oma esimese toosis heinateol teenitud palga eest. Raadio nimi oli alpinist, ma ei tea küll, mis selle mägironimisega pistmist sellel raadioaparaadil võis olla. Aga mäletan, et ta maksis kas 27 või 28 rubla ja see oli sel ajal sellise teismelise poisi kohta päris päris suur raha. Aga läheme nüüd muusika juurde ja esimest laulu ei olegi ja väga välja teadvustada, kuna sina teadvustus juba alguses olemas. Vikerraadio naistrio ja see lugu salvestati neli aastat tagasi vikerraadio 45.-ks sünnipäevaks. Siin Tallinn vikerraadio algab tervituskontsert Vikerradio Iisrindlikule kollektiivile. Ameerika rahvalaul, toomepuu eestikeelsed sõnad Heldur Karmo esitab vikerraadio naistrio koosseisus Maian Kärmas, Kadri diisel ja Tiina Vilu saadab instrumentaalansambel Ants Johansoni juhatusel. Ma ei ole uhke ja teede Otsa suuname Nixing vestlemas, käin, Okei teed. Sa soola nägu, nik sinuga vestlemas. Kõlas Ameerika rahvalaul toomepuu esitas vikerraadio naistrio saatis instrumentaalansambel Ants Johansoni juhatusel. Vikerraadio kolm graatsiat Maian Kärmas, keda me kuuleme laulmas veel pärast hiljemgi saate jooksul. Tiina Vilu, kes veel hiljuti tegi vikerraadios lastesaateid ja kadridiisel, kes teeb lastesaateid siiamaani. Ehk hoolitseb siis meie kõige tillemate kuulajate eest järgmisena kuulamata kaak laulmas. Ülle Kilvet it, keda me praegusel ajal teame Ülle Karu nime all ja tema hoole all on just nimelt vikerraadio vanemad kuulajad, nimelt tema saade päeva teeb, kes on eetris laupäeviti. Ülle Karu on olnud vikerraadios juba aastast 1973. Tõeline veteran. Mis see siis teeb? 43 aastat ja pikalt toimetas ta kunagi soovikontserti kindlasti panevad, kuulajad mäletavad veel soovikontserti ja mäletavad vast ka need, kes tol ajal noored olid. Seda, et raadiolehes avaldati soovikontserti lugude nimed ja siis, kellel juba magnetofon olemas oli panid siis vastaval momendil lindistusvalmiduse peale, selle magnetofoni salvestasid, aga kindlasti mäletatakse praegu kui magnetofoni veel ei olnud ja sealt vikerraadio soovi kontserdist kõlavate laulude tekste kirjutati, pihikutesse kirjutati kaustikutesse, isegi mina mäletan seda aega terve perega või istusime ja ülesanne oli kuidagi jaotatud 14, igaüks kirjutas ühe ühe ja sellest laulust ja ja niimoodi ta lõpuks laulu tekst valmis saigi. Ülle Kilvet pilt kuulame muinaslugu muusikas tuntud Raimond Valgre laulu ja kitarril saadab teda Ahto, veerime tuntud helilooja, töötanud samuti vikerraadios muusikatoimetuses. Kõik ütlesid talle Kui muusika mu hinges kõlas Nüüd meil muusikat ma kuulma juttu. Meenud siina meeli. Üht muinaslugu küsi ikas nagu kuule. Ja sina seisad unelma. Laulmasigadu. Maalini. Sest muusika ja sa mammale Ma haarama teed muusi domingava kurvameelse ja süda tulvil igatsust. Et ma siiamaani Sest muusika ja samamoodi see aare Kui keegi seda are keevad? Kas tõesti on siis mõttetu see? Kui. Kuusi ta end siiski tröösti. Küll, et, et ma varsti kohtan siin Laulmas iga maali. Seest muusi. Madeis. Raymond valgega ühes orkestris mänginud Valter Ojakäär, kes seal vikerraadios väga-väga palju saateid teinud, vanemad kuulajad peaks menetlema noh, väga populaarset raadiosaadet, õige valik. Mis oli selline muusikaviktoriin, kus oli erinevat tüüpi muusikat, nii klassikat kui ka estraadimuusikat, kui ka džässmuusikat ja inimeste muusikalised teadmised, kahtlemata kui me selle saate järgi paranesid ja huvi oli selle vastu suur. Ja mäletan veel, et suvel läksid need inimesed mööda Eestit bussiekskursioonile, mis oli ka omamoodi stiimul selle saate kuulamiseks ja nende laulude ja muusikapalade äraarvamiseks materja ojakäär teinud muidugi veel teisigi. Neid vikerraadios nagu helisev Monika ja viimaseks jäi tal siis kosk, poja jaaguga tehtud saade vikerkäär, kus nad siis usutlesid erinevaid eesti muusikuid. Seda saab ka vikerraadio arhiivist kuulata nagu palju teisigi. Vot ei tea. Valter Ojakääru lauludest valisin ma välja see mu laul, mida esitab Marju Kuut. Vikerraadios kõlab muusika ja juba mõnda aega on muusikajuhiks olnud meil Taavi otsus, tema tuli raadiosse aastal 2011 on teinud siin ka erinevaid saateid ja hoolitseb selle eest, et vikerraadios ikka muusika kõlaks. Taavi otsesel hästi positiivne ja rõõmsameelne inimene, tema ansambel faktor, mida ju ka hästi teatakse, teeb ka sellist positiivset ja rõõmsameelset muusikat. Võib-olla vähem tuntud Taavi otsuse ansambel ornament, mis on saanud nime selle vahva soolavaresesaare tüdruku järgi Astrid Lindgreni raamatust. Ja Taavi otseseid, et Diorbeniga mannil tehtud nii palju lugusid linti, et võiks lausa kaks heliplaati välja anda. Siiamaani neid ei ole ilmunud ja loodame, et kunagi nad tulevad kuulama ansamblit, jorven laulu, leida jätkaotada, solistiks meie muusikajuht Taavi otsus. Ratas on kõik võiv olla natuke ühiskonnas jällegi hajuti. Ta näe, säiljeldatiinesid treida, kaotada. Päev hommik on kõik. Ei märka, ei, ta ei saa. Peale, korjas, õpetajatel ei ole selline Remmast. Päeva sillerdab päikeses säilina, valgustad mind. Kui ärkan, siis leian end, üksid. Jälle leidsin hakatuseks. Taavi otsus ja ansambel Dormen. Küsisin värvilt, kui kaua tema vikerraadios on olnud. Ta ei osanud selle peale õieti vastatagi ja ütles, et vist 45 aastat. 45 aastat on pikk aeg, et ja see ei pruugi kõik meeles olla. Hermann on teinud siin palju saateid ja praegusel ajal õhtu džässisaade ansambel kollaaž, kus on ERM kunagi laulis, võib-olla ongi natukene juba ununenud. Ansamblis kollaas laulis temaga koos ka Aarne Vahuri, kes on vikerraadios teinud muusikat Mõtteid muusikasaadete toimetaja olnud ja kollaaži plaat käokiri. Huvitaval kombel ka mõni aasta tagasi. Kuidagimoodi jõudis noorte inimesteni ma ei mäletagi, kus kohas tehti see kõigile rekkade plaatide küsitlus, mille panid kokku erinevaid muusikaeksperdid, muusikatoimetajad ja siis see kollaaži käokiri. Plaat oli seal üsna kõrgel kohal, vist isegi esikümnes. Nii et ka noortele inimestele kollaaži muusika kohale jõudnud. Kuulame siis vikerraadio, Opmann Ermi Aarne Vahurit, jäätmeteisik olla, gaasib liikmeid laulmas selle plaadi käokiri nimilaulu. Lynne elav Laazuma laaduktuurilley laule, lukku kägu läks laanelaule vai kägu laule, vaia, jaguku kuusikus, tuktuur, aia, rukki. Jää tõttu jättis kirjateeri ideaale. Ja tee peale viltu armeed, aiateibad, kuku. Kuku käovärgid mätta, hägukum over pätaaž. Taluvad ana-ide targanoida, eduaru aga naiseta kuku vatid Irjagnanud Kiievis hukkunu kirjakeeles Tartu farmida ja ta ei vaata aduta farmi. Pääsutu käomärgid mätta käe over kehveta, saabutu, pidudeti, read, pindaat, erutunud. Kokku ajasid Arnitan reale Erkki. Kunagine üks vikerraadio, kuulajate lemmiksaar parteid Nemo turniir katkes mõneks ajaks ja 21. sajandi alguses tuli kuulajate rõõmuks jälle tagasi ja ükse memoturniiri küsimustele vastata ja neid on muidugi üks tuntumaid eesti lauljaid, Ivo Linna ja tema mälumängu kogemus on ju teada ja tema suur teadmiste pagas, mida ta seal rakendab ja ka teised küsimustele vastajad ja inimesed saavad, nagu ikka varasematelgi aegadel oma küsimusi võtta ja kontrollida küsimustele vastajate teadmisi. Ivo linnalt kuulame lauluandante, mida ta laulab koos ansambliga apelsin ja Ivo Linna ise ütles, et see laul oli esimene, mille ta ansambliga apelsin linti laulis. See versioon, mida me praegu kuuleme, on küll pisut hiljem salvestatud. See ei ole kerge leida. Otsida või seda ükskõik. Kodusoojus mujalt kunagi Ell ütles teele ka sammun minuga. Raske öelda, mis ei pea, kes on elanud. Tulles olen lootnud nukralt olev lai kiirelt Hanniks, värv, voorul, rännumehe peas. Ivo Linna on muuseas ka ansambli Justament auliige ja seda juba hea mitu aastakümmet juba 80.-te keskelt. Ansambli Justament üks alustalasid Jaanelgula teeb ka vikerraadios saateid teinud lemmikmuusikast kantrist, saadet, intri pannud kokku erinevaid muusikasaateid ja muidugi oma saadet reedeti, stuudios on Jaan Elgula. Küsisin temalt, millise loo võiks siis tema repertuaarist tänasesse saatesse musikaalne vikerraadio panna. Ja Jaanelgula soovitas laulu nimega mängin muusikat, mida ta just nimelt siin vikerraadios teebki. Ja see on salvestatud koos ansambliga pop idjat. Hei, sina seal ööl, kui päeval. Ei maga ais. Kui muresoosammul mis me tegime seal liine Veel saab aidata ära soola ja ajasin ma vajasin ma eile plaati. Ja edasi röönime hääle selgeks köive. Kui elame silma, peaks see kann Luuba talul veidi puhata. Saharapeol ja uus pala siis. Ansambli Justament nime autoriks sai poolkogemata Külvits kes seal samuti vikerraadios saateid teinud. 90.-te lõpus nostalgiline kantri. Nii et Jaanelgulaga ühte stiili muusikat. Tiit Kõrvits Tartu muusikapäevadel otsis taga ansamblit, miks jutita, aga kuna see oli tema jaoks liiga keeruline nimi siis ta oli küsinudki seal lavatagustes ruumides, et mis nende nimi oli justament või mis nad olid siis, kui miks jutitaat koosseisu muutuse tõttu paks nime vahetama, siis tuli Tiit kõrvitsa öeldud nimi meelde ja võetigi justament. Tiit Kõrvits muidugi praegusel ajal tuntud ristansamblist rock hotell ja ka ansamblist Kukerpillid on ta tükk aega mänginud, aga tema muusikukarjäär algas ansamblist mikronid juba kuuekümnendatel, kellele ta on kirjutanud ka instrumentaalpala nimega Väike-Peeter. Kitarrilt kid kõrvits. Niimoodi kõlasid mikronid kuuekümnendatel aastatel. Üks vikerraadio saatejuht on ju lausa laulu sissegi pandud. Helinälg on selle laulu nimi ja esitajaks ansambel propeller ja vikerraadio saatejuht, kelle nimi sellest laulust mitmel korral läbi käib. Lisaks teistele tuntud nimedele on muidugi Tiit Karuks. Tiit Karuks tegi pikale ega saateid vikerraadios keskööprogrammi on teinud. Seal noored kuulasid innukalt, sest sellist muusikat, mida keskel programmist kuulata sai päeva aeg ju. Raadiost ei tulnud, seitsmekümnendatel. Populaarne saade maailm ja mõnda, mida paljud noored samuti kuulasid, mitte selleks, et teada, mis maailmas toimub, vaid just nimelt selleks, et selles saates ei kuulata just nimelt välismaist muusikat mille nälg siin Eesti nõukogude sotsialistlikus vabariigis suur oli. Ja Tiit Karuks ikka tutvustas seitsmekümnendatel erinevaid välismaiseid ansambleid ja ka muidugi nende muusikat. Jälle noored istusid, näpp oli valmis magnetofoni, lindistus luubi all ja salvestasid endale laule ja pärast muidugi kuulasid, et saaks neid uuesti kuulata. Aga laul helinälg, mille salvestas ansambel propeller kõlas vist ainult ühe korra televiisoris, omal ajal. Ja Heli jälg oli selle Tiit Karuksi saate nimi. Seda lugu, kuidas ansambel propeller lõppkokkuvõttes arvuks eetrikeelu said. Propeller sai esinemiskeelu, Tiit Karuks eetrikeelu. Sellest on juba palju räägitud, aga kuulame ära selle. Kuulsa Karuks istus vangitornis loo nimega helinälg ansambel propeller. Arvake? Aeg on tulemas seal mööda mereranda, armad Grünbergi Anne Grünberg. Kodus mitu sünti panenevad. Kaaraegade iga tulemas seal mööda mereranda, armad jumala kallis, jumala lunastus välja. Kaugel suured sõbrad, panenemad. Haardesse pange tornis aeglane igav, aga ei läinud tulemas seal mööda mereranda. Armas kallis rannatuna kamin kas ja panevad Moskaruks, kallis Karuks kahjuks ei saasta külma. Ei paista andekas välja. Kaardiaeg oli. Tulevad seal mööda mereranda, armataka kallilt kadunud daami. Vabad Arnold korruptollist korruks. Aita naturaalkitarr ei anna keegi muutuvat ja. Kärpeid. See propelleri skandaalne kontsert Kadrioru staadionil septembris 1980 oli muuseas nende esimene kontsert ja ka sel korral viimane Tallinna kontsert seal võib-olla natukene üllatav. Propeller tuli uuesti kokku, kui üheksakümnendatel ja siiamaani vahetevahel ikka mängib ja loomulikult ka seda helinälg lugu. Kärmase laulmist me juba saate alguses kuulasime vikerraadio naistrio koosseisus aga Maia Kärmas on olnud viker, kuidas aastast 2005 ja teinud papp, erinevaid saateid, lood ja laulud, kus ta usutleb eesti muusikuid, eesti lauljaid ja muidugi nende muusikat kuuleme selles saates endaga, ta ei ole veel saadet teinud, nii et keegi võiks temagi saate teha. Maian Kärmasele kuuleme laulu, mille viisi ja ta on ta ise kirjutanud, ta neid ju väga palju teinud sõnu kirjutanud näiteks ka Eesti Eurovisiooni võidulaulule Everybody ka laseme siis majja Kärmasel endal laulda kevadelaulu mille viisi ja sõnade autoriks ta ise on. Taks. Rännunai jääda man, nendes täike. Rõõm on nende eest päikese. Kaks on nüüd, et kas skeem, sest üksi väga raske võiks olla kena vaade? Oleks olla keela. Kaks on pöörage, uus, keda kaks õitsva toome talud Lindegaks igav aegu. Lindega. Ega sa siin ka keegi ei keela. Et ega see käin. Kaks dieedi nänni juure, valge hiilainein meretuure. Maian Kärmase teeneks võib lugeda ka seda, et Jaak Joala küll lühikest aega vikerraadios saateid tegi. Jaagutaja oli vaatlejate nimi ja meenutas, et võis olla poolteist hooaega ehk 2005 2007. Vikerraadio audioarhiivis on kaks saadet, üks neist ongi aastast 2005 ja teine aastast 2007. Leidsin ühe päris huvitav intervjuu Jaak Joalaga, mis ilmus 15. detsembri Tartu riikliku ülikooli ajalehes aastal 1972 ja Jaak Joalat küsitleb Tiina Sarv. Näiteks küsib Tiina Sarv järgmist esinejate väga palju, KaPole tee lauldud laulud kaugeltki kõik, kuigi head aastal 1972 Joala vastab, on kujunenud juba selline olukord, et kuivem väga kiiresti mõnda uut lugu linti laulda ja kedagi pole siis juba teatakse, teed küll joale ära teeb. Olen muidugi ise ka süüdi, et alati nõusse olen jäänud, nüüd on juba raske ära öelda ja kuidas sa seda ikka teed, kui oled inimesega kaua koos töötanud, teda hästi tunned ja näed, et teine tõesti hädas on. Noortel läheb uue loo selgeks saamisega küllalt kaua aega, kui kiirust ka ei saa neid kasutada. Ma ise pole selle olukorraga kaugeltki rahul. Tahaksin oma kindlat ansamblit, kellega saaks teha tõesti head muusikat, mis endale meeldib ja südamelähedane. Nende biitansambel Eestis pole ühtegi sellist peaaegu võimatu on aga häid muusikuid kokku saada, kes pealegi laulaksid, kõik on seotud algajate, läheb aga mitu aastat aega, enne kui korralikult mängima hakkavad. Veel küsib Tiina sarv kõige meeldivama esinemise kohta. Selle peale vastab Jaak Joala. Mujal on olnud alati parem laulda kui kodus. Siin pole veel kordagi tundnud, et saanud publiku kätte, nagu öeldakse, tundub, et ei tulda mitte kuulama vaidlust vaatama. Kui korra pilgu saali heidad, on see kohe selge. Tartu publik on kõige parem, ei räägi seda mitte pärast, et jutt Tartu lehte läheb. Muidu on aga väljaspool Eestit alati paremini vastu võetud. See intervjuu läheb veel edasi. Aga sellest intervjuust selgub ka näiteks vähemalt mingilgi määral. Miks Jaak Joala siis esimesel võimalusel jutumärkides küll Venemaale põgenes, kui ta oma ansambli sai? Ansambliga radar ta koostööd alustas aastal 1977. Kuna Jaak Joalat, kes tegi Jaagutaja saadet vikerraadios ühe imelise laulu nimega muu kodu Selline sai tänane saade music tavaline vikerraadio. Üks instrumentaalpala Ahtme veel siia lõppu, mis kannab nime Marss minevikku, mille ansambel Vitamiin salvestas aastal 1984 ja ka siinkõneleja. Väike roll selles loos kanda on soovinud raadiole pikka iga, samuti tema kuulajatele kõike head. Tänan kuulamast. Stuudios on Andres Oja.