Rohkem kui 2300 aastat tagasi vallutas noor Makedoonia kuningas ja väejuht Aleksander Suur-Kreeka võitis Pärsia kuninga Dareios. Kolmanda väed alistas Väike-Aasia Süüria foiniikijaja Egiptuse ning liikus oma vägedega üha edasi, vallutades lõpuks kogu ilmatu suure Pärsia riigi kivisel anteegi. Püstil pehme nooruki näoga kujutatud Aleksander Suur oli suur väejuht. Tema sõjasaagi hulgas oli kuningas Dareiose väike kolin kalliskividega täidetud laev kaassõjakas sander kalliskividest suurt ei hoolinud. Tema pani laekasse midagi hoopis väärtuslikumat oma kõige kallima aarde Homerose värsid. Kohe pärast Egiptuse vallutamist nägi Aleksander hoomerost unes. Poeet luges talle värsse oma odüsseia Ast, milles leidus viidega faarose Saarele Vahemeres päris Egiptuse ranniku lähedal. Järgmisel hommikul sõitis Aleksander Farusele, seisis selle kivisel rannal, kuldne laegas käes ja uuris, kaua vastas laiuva egiptuse mandri pikka ebaühtlast rannajoont. Lõpuks oli otsus tehtud. Just sellele endale peab tõusma kõige uhkem ja vägevam linn, mis tollases maailmas nähtud. Aleksandria. On see legend võib olla, aga võib olla ka mitte. Aleksander Suure Aleksandria elab veel vaid müütides. Rohkem kui kahe aastatuhandesõjad, maavärinad ja pealetungiv meri pole tema ajastu linna säästnud, kuid ajalugu ei ole unustanud selle kõige legendaarsemaid ehitisi. Tuletorn, raamatukogu ja musa eum, muu saade tempel iidse Aleksandria raamatukogu asemele on juba uuel aastatuhandel tõusnud tohutu ülima moodne hoone ja uurimist väärivad mõlemad. Nii antiikajaraamatukogu kui tuli uus Eka ilusat pühapäeva vikerraadio Helgi Erilaid ja seekordne Aja jälg. Aleksandria ehitamisloo algus kõlab Schenkeri linnade lugudes ootamatult, et kahju oleks ta, rääkimata jätta. Kuningas Alexandri peaarhitekti Nino kratise kujutlustes elas tohutu linnaplaan milles ühinesid avalikud hooned, avaldused, kaunid vaated ja otstarbekus, maa ja meri. Selle plaani piirjooned tuli kuidagi lagedal maal märgistada, kriiti polnud veel leiutatud ja dinocretes võttis appi neljaterad. Aga võib olla ka lausa jahu. Andmed on erinevad, kuid sama kiiresti, kui tema abilised suutsid vajalike viljana teradest või siis jahust piirjooni maha puistata ja olulisi nurki välja arvestada sööstsid maapinnale lindude parved ja pistsid suurema osa dinogratisel linna plaanidest nahka. Paljud inimesed nägid sellest tol ajal väga halba ennet suure kuninga ja väejuhi Aleksandri nime kandva linna jaoks. Kuid kuninga ennustaja teatas see, et linnud siit toitu said. Tähendab, et ühel päeval jagab Aleksandria vaimutoitu tervele maailmale tark ennustaja. Need ehitustööd jätkusid ja peagi vaatasid merelinnud alla juba tõusvale vägevale linnale. Siin oli ta läks Andrei kuninglik palee templid nii kreeka kui egiptuse jumalustele traditsiooniline keskväljak turuplatsiga linnarahva elu, hooned ja kaitsevallid kanalid tõid kohale Niiluse vett. Aleksandria rikkuse ja kuulsuse kasvades tekkisid uude linn aga selle kuulsaimad ehitised. Üks vana maailma seitsmest imest, Aleksandria tuletorn, musa, eum, muusade tempel ning noil aegadel maailma kõige suurem raamatukogu. Kahju küll, Aleksander Suur ise oma linna kasvamas ei näinud. Varsti pärast seda, kui dinogrates oli hakanud linna põhiplaane tegema, rändas väejuht Egiptuse loodeosas paiknevasse Siivasse, et sealse Oraakliga nõu pidada ning seejärel suundus itta, uuele vallutusretkele. Aleksander Suur hukkus pabeloonias ning Egiptuses võttis võimu tema kõrgelt hinnatud väejuht ja ihukaitsja. Ptolemaios esimene Soter, kes tõi oma pealinna uude ja uhkesse Aleksandria esse. Tolen aiuse ajal ehitati Aleksandria ranniku ääres seisvale Farose saar Pääle Aleksandria tuletorn, mis aitas laevadel turvaliselt sadamasse jõuda. Ja oli kõrgeim ehitis tollal tuntud maailmas müstilised 117 meetrit taevasse. Ja seda siis umbes 250 aastat enne Kristust. Tale maias esimese ajal hakati rajama ka antiikmaailma suurimat ja tähtsaimat kultuuritemplit. Aleksandria raamatukogu. Tuleme aias, esimene Sooter tolema, aiaste dünastia rajaja, väärib pisut lähemat tähelepanu. Temast sai Egiptusse rajatud Hellenistliku riigi valitseja pärast oma lapsepõlvesõbra Aleksander Suure surma aastal 323 enne Kristust. Oleme aiuste dünastia, valitses Egiptust järgmised kolm sajandit. Kuni Kleopatra surmani aastal 30 enne Kristust tule maiuse esimene tegija Egiptusest, Hellenistliku kuningriigi Aleksandrias uhke kreeka kultuurikeskuse. Et kohalike elanike poolehoidu võita, kuulutas tule maius ennast 305. aastal enne Kristust Egiptuse vaarao oks, kuid jäi samas käivaks Kreeka valitsejaks. Tema kuningriigipiirid ulatusid tolle ajas Süüriasse ja Nuubiasse välja tulema aiast järeltulijad kuulutasid end Iidsete vaaraode järeltulijat, eks, ning järgisid ka viimaste traditsioone. Abiellusid oma õdedega, lasksid end egiptuse stiilis rõivastes avalikel monumentidele jäädvustada. Seda kõike olgu kett tole, maiused olid Hellenistliku riigi valitsejad kuidagipidi ju ka oma egiptlastest alamatele meele järgi olema. Niikuinii tuli nende mäss maha suruda ikka tulijate sõduni riigi sise- kui välis vaenlastega. Jättele maiuste kuningriik käis pikapeale alla. Rooma impeerium laienes ka Egiptusse, kuni tulid araablased aastatel 639 kuni 641. Tegelikult oli kolmandal sajandil enne Kristust ehitatud Aleksandria raamatukogu inimeselt kõige olulisem ja tähtsam osa musa eumist Louisis, mousse'i ionist, muusade templist. Rajaja võis olla samuti oleme aias esimene Sooter, kuigi tõenäolisemaks on peetud tema järglast tale maiast, teist Philadelphiast, muse Aium oli paik, kus elasid muusika, poeesia ja filosoofia ning kus töötasid Ellenismi ajastu kõige targemad õpetlased. Ja muidugi oli seal muusa Tegodu. Kõige varasemad teadaolevad andmed muusadest olevat pärit Boyootjast Kesk-Kreekas, kus kaheksandal ja seitsmendal sajandil enne Kristust elas antiikajal kõrgelt hinnatud Kreeka luuletaja esiOodos. Mina kui Homerose luules olevat nimetatud üheksat muusat ka Kreeka ajaloolane teadorus annova müütilistes lugudes jutustanud, et Egiptuse viljakuse jumal ja surnute valitseja Osiris saatis üheksa muusat koos saatoritaja mees tantsijatega rännakule, Lõuna-Euroopat ja Aasiat, et nad õpetaksid rahvast kunstist lugu pidama. Üheksa muusat teadmiste ja kunstide kehastust olnud hes jooduse järgi üheksa Zeusi tütart kuid alles Rooma ajastul antud neile näed ja nii-öelda erialad. Kallioope, eepilise jutustava luulemuusa, kliio ajaloomuusa euterpe, helikunsti ja lüürilise luulemuusa daalija möödia, muusa, Melpomeene tragöödia, muusa, kärbse hoore, tantsude muusa, Erato armastus, poeesia, muusa, polühegümnia püha luulemuusa, moraania, astronoomia, muusa, üheksa muuset. Aleksandria raamatukogu oli siis pühendatud üheksale kunstide Moosale ja siin töötasid antiikaja tuntuimad õpetlased, kirjanikud, filosoofid, raamatukogu täpset asukohta ei teata, kuid väheste antiikset allikate põhjal on püütud selle erakordse ehituse väliskuju taastada, et paigast mingitki ettekujutust saada. Niisiis klassikalise antiiktemplikolmnurgas katuseviiluga hele peahoone kaks korrust keskosas taas klassikalise Kolmnurkse viilu all sammaste vahel Beaux mõlemal pool peaust, ülestiku kaks akent, tiivad kahel pool peahoonet kujutavad enesest taas kord klassikalise templifassaade sambad ja madal kolmnurkne viil. Trepp viib väga suurde avarasse õue, mille keskel on piklik nelinurkne bassein. Sellest kahel pool seisab vastakuti kaks ilmatu suurt L-tähe kujulist hoonet. Mõlemaid piiravad vägevad sammaskäigud. Väravaehituste vahelt viib kõrge trepp alla hoonete ees laiuvale suurele väljakule, mille keskel ilutseb uhke kivine sfinks selle kujutluspildi loomisel. Ja ega ta suurt rohkemat pole, kui kujutluspilt on linna ruumiga väga helgelt ringe käidud. Hooned on tõesti suured, trepid, kõrged ja laiad, õued avarad ja ruumikad, niiet pikkadesse valgetesse trapeeritud kangastest Kitoonidesse rõivastatud mehe kujud. Raamatukogu õuedes näivad tillukesed nagu sipelgad. Aga seal nad jalutavad üksi ja grupiti tiigi ääres hammaste vahel kõnelevad teadusest ja filosoofeerivad. Pilt näib üdini kreekalik. Naisi pole näha, sest mida pidid naised tegema Aleksandria raamatukogus umbes 300 aastat enne Kristust. On kirjutatud, et Aleksandria raamatukogu juhtis Faleronist pärit Nemeetrius Aristotelese õpilane, kes tundis hästi Ateena raamatukogu tööpõhimõtteid. Antiikallikate järgi olid Aleksandria raamatukogus jalutusteed ja aiad ühine suur söögisaal lugemissaal loengusaalid ja kohtumiste ruumid ning muidugi suur hall, kus olid kõrgetel riiulitel hoiul tollased raamatud papüüruserullid. Seda halli kutsuti biblio VEKi ning papüüruserullide riiulite kohale olnud graveeritud tekst. Paik, kus ravitakse hinge oma kujutluspildi. Sellest paigast on üles joonistanud 19. sajandi saksa kirjanik ja illustraator. Tor Ottofon, Corven, teises allikas, korv in. Ja see näib olevat ainus teadvustatud pilt suurest Aleksandria raamatukogust kolmandal sajandil enne Kristust. Pildil kujutatud ruumi valitseb kolm ruumi sügavusse seonduvat rida väga jämedaid ülaosas pisut ahenevaid kivisambaid, mis toetavad kõrget lagesammaste ülemiste osade nelja külge on raiutud suured kivised inimnäod. Nelinurkse ruumi tagaseinas on ülestikumitu lahtist riiulit täis. Papüüruserull mosaiikpõrandaga ruumis on seitse Kitoonides meest. Üks on tagaseinas seisval redelil kõige ülemise riiuli juurde roninud ja otsib sealt tõenäoliselt vajaliku papüürast. Kaks meest seisab tema taga põrandal, üks näib otsiad juhendavat. Esiplaanil on papüüruserull kaenlas hoidev mees, ühe neist ilmselt maha pillanud ja kummardab seda üles võtma. Keskmise ja parempoolse sammaste rea vahel on ümmargune laud ja ilma seljatoad täis istmed. Kaks meest istub ja uurib lauale laotatud papüürast. Gruppi kuulub kolmas Oya trapeeritud getooni mähitud mees, kes on oma papüüruserulli kätte võtnud ja loeb seda kiindonalt näib olevat tavaline päev Aleksandr raamatukogus. Kolmandal sajandil enne Kristust. Niisiis on teada, et Aleksandria raamatukogu koosnes enamuses kreekakeelsetest papüüruserullidest ja kusagil pole kirjas, kas seal ka pärgament hakati kasutama. Kuid just toosama raamatukogu olevat pikapeale kaudselt pärgamendi ülemineku põhjuseks saanud, sest seal kasutati ära kogu olemasolev papüürus sisse, aga seda eriti ei toodud. Ühe ainsa kirjatöö jäädvustamiseks võis teinekord õige mitu papüüruserulli vaja minna. Kui palju neid mandri ja raamatukogus üldse kokku oli, polegi täpselt teada. Ta kuningas, Ptolemaios teine Philadelphias soovinud, et neid peaks olema vähemalt 500000. Vanakreeka arsti ja teadlase Bergamanist pärit Claudius kaleenuse väidete kohaselt tegi Marcus Antonius Cleopatra le hindamatu kingituse. 200000 papüüruserulli, mis olnud pärit suurest Bergmani raamatukogust. Osa ajaloolasi on seda küll pahatahtlikuks laimuks pidanud mis pidi näitama, et Antonius pühendus rohkem Egiptusele kui roomale. Arvatakse, et kõrgaegadel oligi Aleksandria raamatukogus oma pool miljonit papüüruserulli, kuid kaugeltki kõik uurijad sellega ei nõustu. Kui palju neid rulle seal ka poleks olnud? Raamatukogu kollektsioon oli tolle aja kohta ikkagi ääretult suur ja nõudis kõvasti ruumi. Ja papüüruserullide kopeerijatel olid siin käed pidevalt tööd täis sest nagu kirjutab meile juba tuttav kaleenos pärga monist. Kõik Aleksandrias saabuvad laevad pidid seaduse kohaselt kõik kaasa toodud papp pöörased otsemaid kopeerimiseks üle andma. Kui töö oli tehtud, antimine Meie meestele tagasi. Koopiad originaal maalid jättis valitseja egiptlaste jaoks vaarao oma raamatukogusse, kus olnud isegi eriosakond. Laeva teramatud. Oleme aias, et tahtsid koguda Aleksandria raamatukogusse kogu maailmateadmised ja tarkuse hulk inimesi tegeles pidevalt mujalt toodud kirjutiste kopeerimise ja tõlkimisega. Raamatukogu, papp, pöörastele, Claudius, kaleeniuson kirjutanud sellestki, et oleme aias. Kolmas palus Ateenast luba laenate Aleksandria raamatukogule kopeerimiseks Äshülase, Sofoklese ja Eurepiidise käsikirju. Ateenlased nõudsid nende eest tagatiseks 450 kilogrammile. Väärismetalli. Tuleme aias, kolmas maksis rõõmuga tagatise ja jättis käsikirjade originaalid Aleksander triasse. Mitmete uurijate meelest võib see ka väljamõeldud lugu olla, mis pidi näitama, et tuleme aiaste dünastia ajal seisis Alex Andrea Ateenast kõrgemal. Aleksandrias oli ju suur kahesuunaline sadam Farose saare ja maismaa vahel. Siia saabus laevu nii idast kui läänest. Linn oli kasvamas lausa maailma keskpunktiks, kus toodeti, säilitati kõige rohkem pab pööraseid ning juba varsti raamatuid. Siin Aleksandria raamatukogus tegutses kõige esimene raamatukoguhoidja esimesena raamatukogu kataloogi leiutaja kallimahus. Siin nagu camu sajumis töötas hulk väljapaistvaid Kreeka ja teiste maade õpetlasi, filosoof, matemaatikuid, astronoome, füüsikuid, geograafe, psühholooge, arste. Kuid juba teisel sajandil enne Kristust hakkasid need õpetlased Aleksandrias lahkuma, et leida paremini kaitstud elukohta ja heldemaid. Patroone. On teada, et aastal 145 enne Kristust saatis tollane valitseja oleme aias, kaheksas, kõik võõramaised õpetlased Aleksandri eest minema. Aleksandria raamatukogu üks antiikajastu, teaduse ja kultuuri kantse tegutses pärast võõramaiste õpetlaste lahkumist veel terve sajandi. Kuni ajaloo areenile astusid kaunis Egiptuse kuninganna Kleopatra ning kaks temasse armunud tähtsad soomlast Marcus Antonius, jah, tseesar. Lisaks muidugi veel hulk ajaloolisi tegelasi, pidevalt sõdiva ja uusi alasid vallutava rooma impeeriumi leegionid, juhid, võimuvõitlust, pidevad senaatorid ning intriige punuvad kõrgessostroomlannad. Muidugi põle nad kõik otseselt seotud Aleksandria raamatu kogu põlenguga, kaudselt aga siiski, sest üks asi viib teiseni, nagu tavaks öelda. Antiikajaloo suurima ja kuulsaima raamatukogu häving on saanud teadmiste, kultuuri hävingu sümboliks nii antiikajast kui hilisematest aegadest olemas mitmeid teooriaid selle kohta, kuidas kultuuritempel õieti põlema süttis. Kõige varasem teooria ongi seotud Julius Tseeneri sõjaretkega Egiptusse. Uhke Rooma riigimees ja väejuht. Nimelt jälitas sinna põgenenud endist triumviraat kaaslast pampeiust, kes nüüd Seederi vastu välja oli astunud. Küllap juba siis Rooma impeeriumi ainuvalitseja troonist unistav tseesar saabusama laevastikuga Aleksandria alla. Kuid nagu märgib kreeka kirjanik Pluutarhos oma raamatus paralleelsed elud. Tsiteerin. Kui vaenlasel õnnestus läbi lõigata, et see sariväljapääs merele olid seeser sunnitud sellest ohust pääsemiseks omaeneselaevad põlema süütama, mistõttu süttis ka sadam. Tuli levis kiiresti ja hävitas suure Aleksandria raamatukogu oli aas 148 enne Kristust. Luther House, päris kindlalt esitatud väidet on hiljem kummutama asutud. Mitmed ajaloolased on püüdnud tõestada, et hävis vaid osa raamatukogust või hoopis sadamas paiknenud papüüruserullide ladu sest raamatukogu ise jäi sadamast tunduvalt kaugemale. Igatahes võitis suur väejuht, see särama vaenlase Pompeiuse ning nautis 47. aastal enne Kristust Andrea tollase valitseja Ptolemaios 12. ja viimase tütre Kleopatra külalislahkust. Sündiskadzeezeri ja Kleopatra poeg Saarian. Kuid olukord Roomas muutus rahutuks. Senaatorite meelest oli ainuvalitsejaks saanud seesaril liiga palju võimu. Senaatorite rikkused ja hea põli olid ohus ja vandenõulased täpsid seeseri senati trepil. Märtsi iididel 44. aastal enne Kristust Julius Tseeserit tema poliitiliste vaenlaste eest kaitsnud konsul Marcus Antonius tegi mässudest räsitud Roomas enesest see sari järglase vastu astusega välja Tsee sarja adopteeritud poeg oktav Jaanus, kelle tseesar testamendis Maberiaksoli kuulutanud 41. aastal enne Kristust oli Antonius Aleksandrias. Jah, nautis Kleopatra seltsi. Seda, et Randria raamatukogu siis veel alles oli, võiks tõestada Antonius ja Kleopatra-le 200000 papüüruserulli Bergamani raamatukogust Aleksandria raamatukogu jaoks lubatud, et need pidid asendama Seederi põhjustatud tulekahjus hävinud papp, pööraseid. Antoniuse ja Kleopatra edasine tuttav lugu pole ajaloos enam Aleksandria raamatukoguga seotud. Nii et lõpetame selle siin lühidalt. Antonius oli võidukas Felmitmetes oma vallutussõdades kuid pöörduda alati tagasi Kleopatra juurde Aleksandrias. Octavianus aga võitis Roomas absoluutse võimu enda kätte ja tungis 31. aastal enne Kristust suure laevastikuga Alexa andriasse. Antonius tegi enesetapu, hiljem ka Kleopatra ja suure enamuse ajaloolaste arvates oli Alex Andrea raamatukogu siis veel olemas. See säri tuli, seda ei hävitanud. Aleksandria raamatukogu oli ilmselt olemas ja tegutses ka aastatel 270 kuni 275 kui Rooma keiser Aurel Jaanus vallutas Aleksandria, et suruda maha kuninganna fenovia mäss. Obja oli pall müüre impeeriumi kuninganna Süürias, kes oli Rooma impeeriumi vastu välja astunud. Vallutanud Egiptuse ja tapnud sealse Rooma prefekti. Aurel Jaanus tungis Aleksandri esse purustesse, Noobia näed ja viis kuninganna vangina. Rooma lahingute ajal sai tublisti kannatada linnaosa, kus seisis Aleksandria raamatukogu. Järgmine hävitustöö Aleksandrias leidis aset Rooma keisri deodosiuse ajal aastal 391. Tema oli viimane keiser, kes valitses nii Rooma impeerium, ida kui lääneosa. Diodosus, võitles impeeriumi piire ähvardavate Harbaritega ning andis välja dekreedi, millega Rooma riigi ametlikuks usuks sai õigeusklik kristlus Sis Kreeka katoliku kirik, mis tähendab, et asuti hävitama Hellenis ajastu klassikalisi templeid. Nende seas olid ka Apollo tempel delfis ja Serapeum Aleksandrias, kus oli hoiul osa suure Aleksandria raamatukogu aardeid. Mõned uurijad arvavad, et kannatada sai ka raamatuga kuise. Box aastal 642 vallutas Aleksandria Araabia väejuhi Amor Yvonne Al Aashi noor muhameedlaste armee ning õige mitmed hilisemad Araabia allikad on kirjeldanud, kuidas Calif Omari käsul hävitati kõik, mis Aleksandria kunagine hiilgavast raamatukogust selleks ajaks veel alles oli on tsiteeritud Khalifa Omari sõnu. Kui need samatud koraaniga ühtivad, siis meil neid vaja ole. Kui nad on koraani vastu, tuleb nad hävitada ja kuigi raamatukoguhooned ja nende sisu maatasa tehti, siis sinna kogunenud teadmised ja aegade tarkus elasid seal töötanud õpetlaste ning nende õpilaste töödes ja uutes raamatutes juba ammu edasi levisid ja täiustasid ning 20. sajandi lõpul otsustati Aleksandri s. Selle piirkonna lähedusse, kus kunagi antiikajaraamatukogu seisnud oli uus tänapäevane raamatukogu ehitada Vibleoteeka Aleksandri hiina. 1988. aastal korraldas Unesco uue Aleksandria raamatukogu arhitektuurikonkursi. Osalejaid oli peaaegu poolteist 1000. Konkursi võitis Norra arhitektuurifirmas eta. Ehitustöid alustati 1995. Hoonete kompleks sai valmis 2002. Väga tänapäevane. Ootamatu julgeksin öelda, et päris ebatavaline kompleks, mis iseenesest mõista, ei meenunud Ta mitte milleski kunagi siin seisnud antiikset Aleksandria raamatukogu. Ei saagi meenutada, kui päriselt ei tea keegi, milline siin 2300 aastat tagasi seisnud ehitis välja nägi. Aga uue moodsa raamatukogu kirjeldamine pole samuti kerge töö. Püüdke kujutleda 160 meetrise läbimõõduga ringi, milles üks säär ulatub ligi 16 meetrit maapinnast allapoole, teine 37 meetri kõrgusele taevasse. No mis ma oskan öelda, kujutlege üht pisut viltu seisvat ja viltuselt lõigatud, kirjeldamatult suurt silindrit. Ja see viltune läbilõige moodustab ümarahoones Peleva osaliselt klaaspaneelidest katuse, mis ülalt vaadates peaks päikeseketast meenutama. Kaldus katus on kujundatud päris kavalalt. Selle liikuvad paneelid suunavad päikesevalguse katuse all paikneva raamatu kogu hiigelsuures Pearu, mis just täpselt sinna, kuhu vaja. Ümarakujulise ja pisut viltu seisva hoone väliskülg on kaetud hallika asfani graniidiga, millesse on graveeritud. Kirjas on, et maailma ajalugu, piltkiri, hieroglüüfid, igat sorti kirjamärgid kokku 120 liiki. Hoone 37 meetri kõrgusele tõusvad põhiosa ümbritseb townis bassein otsekui ilmatu vallikraav. Hoonesse viib avatud väljakult sildu ja treppe. Kogu esmapilgul lihtsana näiv ehitis on tegelikult üpris keeruline. Targalt ning igati otstarbekalt loodud. Kas ka ilus, ei julge väita. Ootamatu ja omapärane kindlasti. Aleksandria uude ümarakujulisse raamatukogu hoonesse mahub 11 terrassi ning neli miljonit raamatut laoruume kasutades juba kaheksa miljonit. Siin on planetaarium, konverentsikeskus, mitu muuseumi pool ja hulk igasuguseid tööruume. Ja muidugi maailma suurim avatud lugemissaal 2000 lugeja jaoks, mis on paigutatud astmetena klaaspaneelidest koosneva katuse alla. Viinast toetavad lugematute erinevustega kõrguses seisvate sammaste read avariiulid, väga moodsad ja praktilised, pikkades ridades lugemislauad arvutitega varustatud lauad nagu ikka ära raamatukogus. Kuid neljateega Aleksandri heinas tunduvad nooterrassidele paigutatud laudade read lausa kaugusse kaduvat, sest ruum näib hirmuäratavalt minu jaoks ebamugavalt suur olevat. Rõdud, trepid, üles-alla liikuva televaatorid, eraldiseisvad kõrvalruumid rohkem vaikust ja üksindust otsivate lugejate jaoks. Tuhanded eksimisvõimalused tohutute sammaste vahel. QS kaasaegses Aleksandria raamatukogus on põhiliselt kolmes keeles teoseid araabia, inglise ja prantsuse keeles. 2010. aastal kinkis Prantsusmaa Rahvusraamatukogu biblio Aleksandri Hiinale 500000 raamatut mis tähendab, et siin nüüd suurim prantsusekeelsete raamatute kogu tervel Aafrika mandril. 2001. aastal Siinavaltud antiik, ajastute muus ja kujutab enesest esimest raamatukogus avatud arheoloogiamuuseumi. Siin on Egiptuse tohutult pikka ajalugu vaaraode aegadest peale Aleksander suure vallutuste ka alanud Ellenistlikultuur oma tsivilisatsioon ja islamitulek. Niisiis peegeldub siin kogu antiikaegse Aleksandria raamatukogu lugu, mis on selles 21. sajandi biblio veegaa Aleksandri hiinas pärast pikki aastasadu juba uues maailmas oma jälje leidnud.