Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 10.-st aprillist. Stuudios on toimetaja Janek Salme. Välisminister Marina Kaljurand kohtus Teheranis Iraani presidendi Hassan Rohani ja välisminister Chavad Sariifiga. Kaljuranna sõnul huvitab Iraani majandusvaldkonnas eelkõige koostöö infotehnoloogia alal. Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk teatas tagasiastumisest. Jatsenjuk tegi ühtlasi ettepaneku, et peaministri ameti võiks üle võtta Ta ülemraada spiiker Volodõmõr, kuraismann Indias paramuuris Putin kaldevi templis toimus öösel ilutulestikuga seotud plahvatuse põleng, mille tagajärjel hukkus esialgsetel andmetel 102 ja sai vigastada 380 inimese. Vormsi kultuuripärandit tutvustava raamatusarja Vormsi Veri kolmanda köite ilmumist takistab rahapuudus. Öösel on vähese pilvisusega sajuta ilm, kohati tekib udu. Puhub põhjakaare tuul üks kuni kuus meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kolm kuni pluss kolm kraadi, kohati võib õhutemperatuur langeda miinus viie kraadini. Homme päeval on vähese pilvisusega kuiv ilm, puhub idakaare tuul üks kuni kuus meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kaheksa kuni 13, rannikul kohati viis kraadi. Välisminister Marina Kaljurand alustas visiiti Iraanis. Visiidi peaeesmärk on kinnitada Eesti huvi kahe riigi koostöö tihendamiseks ning toetada Eesti ettevõtjate tegevusi Iraani suunal. Kaljurand kohtus täna president Hassan Rohani, välisminister Jevad Sariifi ja veel mitme Iraani juhtkonna liikmega. Mall Mälberg küsis Teheranis välisminister kaljurannalt, millised tegurid on kaasa aidanud Eesti ja Iraani suhete arengule. Jah, tõepoolest, olukord täna on hoopis teistsugune, kui ta oli 2008. aastal ja olukorra muutunud teiseks Iraaniga sõlmitud tuumakokkuleppe ja sellele järgnenud erinevate selle lepinguga seotud otsuste elluviimine, rakendamine ehk täna me soovime tihendada Iraaniga suhted kõigis valdkondades, poliitika ja sealhulgas ka suhted parlamentide vahel. Eestis on juba moodustatud Iraani sõprusgrupp. Iraanis on parlamendivalimiste esimene voor toimunud teine voor, alast tuleb nad luuda. Parlament hakkab tööle paari kuu pärast. Nii välisminister kui ka president ütlesid, et seejärel nad väga loodavad, et moodustatakse Eesti sõprusgrupp ka Iraani Parlamendis. Ja seejärel võivad hakata juba tihedam suhtlemine parlamentide vahel. Mis puudutab suursaadikuid, siis Iraan olnud krediteerinud Helsingis resideeruv suursaadikuga Eestisse. Eestil ei ole täna suursaadik irooniat krediteeritud, aga me kaalume seda väga tõsiselt. See võib kõne alla tulla kaasakrediteeringuna passis mõnest regiooni riigist, eelkõige Türgist või Tallinnast koha peal. Saatkonda me kindlasti avama praegu veel ei hakka. See ei ole teema, mille üle täna arutada. Aga noh, loomulikult hakkab saadiku kohus akrediteeringu sõltuma ka sellest, kuidas meie suhted hakkavad arenema kõigis nendes valdkondades, mida täna arutasime lisaks poliitikale ka majandus, teaduskoostöö, hariduskoostöökultuurialane, koostöö ja laiem koostöö rahvusvahelistes organisatsioonides, kaasa arvatud ÜRO-s Eesti Iraani läbirääkimised, majanduskoostööle nad veel, aga kuivõrd võib praegu öelda valdkonnad, mis Iraani Eestis huvitavad, eelkõige huvitab Iraani koostöö infotehnoloogia valdkonnas kübervaldkonnas e teenuste valdkonnas. Nii välisminister kui ka president olid väga broneeritud sellest, mida Eesti on nendes valdkondades saavutanud, soovisid infovahetus, soovisid koostööd joosta, soovi tõestab ka Eesti poolt fakt, et äridelegatsiooni koosseisus on täna IKT sektori firmasid, kes otsivad endale siin kontakte. Nii kohalik kaubandusministeerium kui ka need ministrid, keda ma veel loodetavasti aitavad meie ettevõtetel leida siin ärikontakt. Tallinna Sadama tütarettevõtte TS laevad teatas, et ei ole riigihankekohuslane, kuid valib põhimõtteliselt kõik koostööpartnerid konkursside teel. Uute parvlaevade toitlustuskonkursile tegi pakkumise kaheksa ettevõtet, konkursi võitis Osaühing Arensburg. Parima teenusepakkuja valikul said TS Laevade teatel määravaks nii makstava renditasu suurus kui ka toitlustusteenusekontseptsioon. Ettevõte lubab, et ta ei ole rahul, et jäi konkursil kaotajaks ning kavatseb tulemuse vaidlustada vajadusel, kuni riigikohtuni on kirjutanud ajaleht. Saarte hääl. Nobedalt esindav vandeadvokaat Alar Urm ütles, et tema hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas raha kasutatud otstarbekalt ning välja valitud kallim pakkumine. TS laevad on kehtestanud konkursside läbiviimiseks kodukorra, kus konkursi tingimused kinnitab juhatus. Parima pakkuja valikuks moodustatakse komisjon ning pärast tulemuste kinnitamist juhatuses antakse võitjate nimed teada ka nõukogule. Jätkame välisuudistega. Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk teatas, et on otsustanud tagasi astuda. Jatsenjuk teatas telepöördumises, et esitab ülemlaadale oma tagasiastumisavalduse teisipäeval. Jatsenjuk selgitas, et tema otsuse põhjustasid mitu asjaolu ja et see on niisugune, ütles, et poliitiline kriis valitsuses on kunstlikult esile kutsutud. Ta lisas, et soov välja vahetada üks isikaalne pimestanud poliitikuid ning halvanud nende tahte viia riik riigis ellu tegelikke muudatusi. Jatsenjuk tegi ühtlasi ettepaneku, et peaministri ameti võiks üle võtta ülemraada esimees Volodõmõr Ecroismann. Ta lisas, et vastava ettepaneku on teinud ülemraadasse Petro Porošenko blokk. Indias. Parev uuris Putingaldevi templis toimus öösel ilutulestikuga seotud plahvatus ja põleng, mille tagajärjel hukkus esialgsetel andmetel 102 ja sai vigastada 380 inimese. Tulekahju puhkes pärast plahvatus templi laohoones, kus hoiti usupüha jaoks suurt kogust ilutulestiku materjali. Tulekahju levis kiirelt läbi templi ja palju inimesi jäi lõksu. Kerale osariigi peaminister oman Chandi ütlased. Enamik hukkunuid sai surmahetkel, mil tulevärgi ladustamiseks kasutatud hoone kokku varises. Tema sõnul polnud templiga ilutulestiku korraldamise luba. Belgia pealinnas tegutsenud terroristide rühm tahtis algselt korraldada uut rünnakut Prantsusmaale, aga tegi selleks ettevalmistusi, teatas Belgia prokuratuur. Prokuratuuri teatel tuli juurdluse kiirus terroristidele aga üllatusena ning seejärel langetasid nad kiirelt otsuse rünnata Brüsselit. Kaks enesetapjad õhkisid end 22. märtsil Brüsseli lennujaamas. Plahvatuste tagajärjel hukkus 16 inimest. Samal hommikul Brüsseli Maelbeki metroojaamas toimunud kolmas plahvatus nõudis samuti 16. Inimeluuurijad on tuvastanud lähedased sidemed brüsseli rünnakute ja Pariisis mullu 13. novembril toimunud rünnakute korraldajate vahel. Makedoonia politsei kasutas pisargaasi sadade migrantide vastu, kes üritasid läbi murda Makedoonia-Kreeka piiril asuvast Arast. Vahejuhtum leidis aset idomeeni piiripunkti lähistel. Makedoonia sulges läbi Idomeni liikunud rändetee veebruari keskel ning sestsaadik on sealses progress üle 11000 migrandi. Üks Makedoonia ametiisik ütles uudisteagentuurile Reuters, et hommikul lahkus Idomeni laagrist suur hulk migrante, kes üritasid piiritõkkest läbi murda. Ametiisik lisas, et migrandid pildusid Makedoonia politseinikke kividega ning politsei kasutas vastuseks pisargaasi. Ja tagasi Eestisse. Eesti kohtuekspertiisi instituut tähistas sel nädalal oma asutamise 70 kaheksandat aastapäeva. Instituudi direktori Üllar Lanno sõnul aitab tehnoloogia areng kohtuekspertidel üha rohkem juhtumeid lahendada, jätkab Taavi Teder. Eesti kohtuekspertiisi instituudi direktori Üllar Lanno sõnul on instituudi tööpõld lai. Sünnipäeva puhul võeti kõne alla koostöö sündmuskoha partneritega, kus lisaks usaldusele inimeste vahel tekkinud ka tehniline mõõde koostööle juurde veel räägiti, kuidas saavutada organisatsioonis ja koostöö ja teha neid otsuseid, et riik saaks hoida raha kokku asjata tehtud protseduuride pealt kõnelema suli Ukrainas alla tulistatud lennuki kõigi hollandlaste tuvastamisega tegelenud Hollandi doktor, Belgias äsja lennujaama ja metrooplahvatuste ekspertiisijärgse analüüsiga tegelenud kohtuekspert. Siis sai filmid on 10 aastat inimeste jaoks selgitanud, kes on kohtueksperdi ja meie ülesanne on tänasel hetkel need ütleme siis laiali seletada kogu see professionaalsus, mis meie sees tegelikult on, et see ei oleks ainult see kolmekümneminutilise telefilmi nägemus. Kas tehnoloogia arenguga muutub täpsemaks juba väga täpne kohtuekspertiisi töö? Jah, seda võib öelda küll, sest noh, ütleme, et tehnoloogiline kvalitatiivne tase, mis täna on saavutatud, on juba jõudnud sinnamaani välja, et kui inimesed suruvad üksteisel kätt, siis tegelikkuses ka see käesurumise hetkel järgmise käesurumise kaudu üle antud DNA on tuvastatav, mis näitab seda, et järjest peenemalt ja peenemalt suudaks asju nagu esile tuua ja pigem on vaja hakata leidma neid sidususe, et kuidas konkreetne teadmine, et jah, on DNA jõuaks arusaamale, et see DNA kandus sinna selle tegevuse kaudu ja seda tegevust sai teha ainult see inimene. Küsisin, kas on lootust, et ehk tulevikus leiab Varvara juhtum kalaienduse. Kui me läheme täna tagasi, vaatame millised juhtumid on jäänud täna Saksamaal avastamata, siis kõik need juhtunud ruumid on olnud endiselt huvi all pärast seda, kui DNA ekspertiis tekkis ja põhjus on selles, et algselt, kui DNA ekspertiis ei teatudki, korjati hulgaliselt inimeste karvasid ja tekstiilkiude kokku ja need olid kõik selliste plastik taipide peal, mida ka varbara puhul sai kasutatud ja läks kümmekond aastat mööda, kui tuli DNA kasutusele ning kõik need teibid tulid jälle aktuaalselt uurimise alla ja nii mõnestki karvast tuvastati DNA profiili. Varasemalt ei teatada isik saadi kätte. Et sellega ma tahaksin anda ikkagi lootust tuleviku suunas, et kuna tehnoloogia on konstantses arengus, siis tõenäoliselt iga uus etapp DNA enda avastamises ja DNA seest asjade avastamisest, olgu see siis kas inimese näokujutis, nahavärv, juuksevärv, silmavärv ja kõik need kompleksis kokku annab kindlasti jälle olulist uut informatsiooni kogu selle asja kohta. Mittetulundusühing Vormsi Veri on andnud paari viimase aasta jooksul välja kaks köidet samanimelisest raamatusarjast. Vormsi kultuuripärandit jäädvustava sarja kolmandat köidet pole võimalik aga rahapuudusel trükki anda, teatab Juhan Hepner. Vormsi pärit Toivo Toominga poolt asutatud MTÜ Vormsi Veri on andnud välja kaks samanimelist raamatut. Teoste koostamise eesmärgiks on soov jäädvustada Vormsi saarega seotud Rannarootsi kultuuri. Tomingas on saanud selle töö eest ka Lääne maavanema tänukirja. Nüüd on valmis kolmanda köite käsikiri, kuid rahapuudusel pole võimalik seda trükki saata. Ettemaksuks vajalik 1000 eurot on tasutud, kuid veel oleks vaja vähemalt 800 eurot. Toivo Tomingas keerulisemaks. Kas tegi asja see, et ma, ma loodan, et see köide kujuneb populaarsemaks tiraažiduri mõningal määral tõsta, kuigi Vormsi vald ja Rootsi vähemusrahvuse kultuurinõukogu minu ettevõtmisi toetavad, aga toetuvad mõõdukalt oma võimaluste piirides seda jääb väheks. Tomingas loodab, et tal õnnestub leida kultuuriajaloost huvitatud annetajaid Vormsi vere Facebooki gruppi ja läänlase portaali vahendusel. Raamatusarja kolmandast köitest võtab Enn allapoole Anders Lindströmi 35 aastat tagasi valminud rannarootsi kultuuri käsitlev uurimus Ormse, mille käsikirja leidis Tomingas tänu lehetu raamatukoguhoidjale Tiina koppelmaale. Tiina koppelmaa eaka ema lahkumise järel, kui tal poeg asus, siis oma ema kodune eeldab jälle revideerima ja vaata, mis seal on ja kus seal on, siis leidis ka selle teose raamatukapi sügavustest. Lisaks on Vormsi vere kolmandas köites mitmete autorite mälestused oma elust ja lapsepõlvest, Vormsil. Teiste seas saab lugeda praegu üheksakümneaastase Lars Lindströmi elukäigust. Toivo Tomingas. Poisina sattus ta siis sõja käigus, siis Rootsi ja seal sõjas väes aega teenides pakuti talle võimalust osaleda mingit elektrotehnilistel kursustel ja ta sattus sellest nii vaimustusse, et hakkaski neljal alal töötama ja ta oma väitel on õige mitme patendiomanik radaritehnika edendamisel ja arendamisel. Rannarootsi muuseumi direktori Ülo Kalmu sõnul täidab raamatusari Vormsi Veri väga olulist kultuuriloolist ülesannet. Meie mälu ei ole ju kuigi pikk, aga kui me esivanemate lood saavad paberile, siis mälu pikeneb ju oluliselt ja me saame seda edasi anda palju lihtsamini oma tulevastele põlvedele. Rannarootslaste jaoks on tänavune aasta väga oluline, sest teisel juulil toimub Haapsalu piiskopilinnuses kolmas eestirootslaste laulu- ja tantsupidu. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu. Ilmast räägib sünoptik Ele Pedassaar. Homseks nihutab tugevnev kõrgrõhkkond oma keskpunkti Läänemerele. Eestis püsib selle all sajuta, kuid öösel ja hommikupoolikul udune ilm. Puhub nõrk põhjakaare tuul. Öine õhutemperatuur on miinus viiest nulli, saarte rannikul pluss kahe kraadini. Päevane tõuseb pluss seitsme pluss 13 kraadini. Teisipäeval on Eesti kohal kõrgrõhkkond ning ilm ei muutu. Kolmapäeval läheneb lõunast madalrõhkkond, tuul pöördub itta ja kirdesse ning tugevneb veidi. Öö on sajuta, päeva peale jõuavad Lõuna-Eestisse vihmapilved, Põhja-Eesti peaks jääma veel kuivaks. Öine õhutemperatuur on miinus kolmest pluss kahe kraadini, päevane pluss kaheksast pluss 13 kraadini. Neljapäeval liigub madalrõhkkond Peipsi järve tagant põhja suunas ning Eesti jääb selle sajusesse serva. Tugevnev kirdetuul toob jahedust juurde ning vihma sekka võib öösel ka lörtsi tulla. Öine õhutemperatuur on nullist pluss neljapäevane pluss neljast pluss üheksa kraadini. Reedel on Mandri-Eesti kohal kuivem ja jahedam õhumass. Saartele läheneb läänest niiskem ja soojem madalrõhkkond. Aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.