Igatahes sellist suurt juttu ei ole siiamaani eriti armastanud, küll aga seltskonnas ja omavahel on ta väga teravmeelne, jutukaaslane, ega ta selliseid reportereid mikrofoniga, nagu sa praegu siin oled? Nendes nii, eriti sel momendil, kui mikrofon käes ei pidanud. Aga ükskord mul siiski õnnestus kuulata tema juttu ka raadios, see oli niimoodi, et meil oli parasjagu ühel päeval kontsert raadios ja Me tavaliselt lindistasime eelnevalt eelmistel päevadel selle muusika linti. Ja noh, nii nagu see lindistamine käib, alustame ja kui on midagi vaja peatuma ja võtame jälle uuesti ja ja siis hiljem operaator ta monteerib niimoodi kokku, aga tõenäoliselt sellel operaatoril oli väga kiire. Nimetav nähtavasti vaatasid, ahah, siin on loo algus ja siis lasi ruttu lindi edasi. Ahah, siin on lõpp ja sellega oli see lugu nagu korras ja ma hakkasin kuulama, kuulen. Lugu käib ilusti. See kõik on väga tore, äkki keset lugu? Keegi oled? Oodake nüüd, oodake, oodake nüüd ometi. Mis kuradi nootide seal mängida? Kuidas, mis sunnib? Kes vaadis või sa nüüd ei väsinud ära mängitud, hakkame algusest peale, hakkasime siis algusest peale jällegi. Ja lugu läks siis algusest koos selle Fateesiga päris ilusti lõpuni. Meil pole põhjust uuesti algusest alustada, sest valenoote tänases saates ei ole. Dieesiaga tuleks 60 järele õige mitu panna, sest Emil Laansoo töö on alati tehtud kõrgel tasemel mitte kõrgendatud meeleolus. Nimede raamatus seisab kirjas. Eesnimi Emil rooma sugukonna nimest emelianus, mis omakorda on seletatud kreeka ladina sõnast aimulus. Virk pusin. Tänases saates räägivad kolleegist Kalmer Tennosaar, Jossif Šagalia, Kalju Terasmaa. Ka juubilar ei vaadanud halva pilguga mikrofoni peale. Gordon ta hell ja vahel üpris karm, nii nagu põlineda kaasagi kitarr, see oli kusagil 50.-te aastate teine pool, kui me Laansoo ansambliga tegime kontserte Eestimaal ma tegin oma soolokontserte ju ikkagi esimest korda Laansoo ansambliga ja siis lihtsalt, et pillimehi orkestrantide tutvustada laval. Siis mõtlesin igaühe kohta välja niisugused väiksed Värsid. Millikohta tuli siis niimoodi, sest see võib-olla iseloomustab teda tõesti kõige paremini, sest ta oma hingelt väga hell. Aga temperament on tal küllaltki nisugune, keevaline teinekord. Ja nägu karm. Aga selle karmi näo taga on väga palju sooja ja südamliku. Ja noh, seda südame valugi, mis oli tal kogu meie Eesti estraadimuusika tuleviku pärast. Koos Aarne Oidiga ansamblis ta edasi seda vankrit. Ja tema oli ju see mees, kellega kõrval ju tulid. Paljud lauljad ju suurde estraadi. Hiljem, Uno Loop, Tiiu Varik ja Heidy Tamme, kõik solistid käisid ikka tema ansamblist läbi. Pärastsõjaaegset estraadimuusikas oli tema ansambel nagu jah, uute värvidega. Võib-olla nüüd on ta juba ka minevik ja omal ajal, et olid need väga värskelt ja me käisime ju liidus ka Armeenia NSV-s kontsertreisidel ja seal alguses meid keegi ei tundnud, meil ei olnud mingit reklaami, afisse ega midagi niisugust, Vikerkaare värvilisi reklaame. Aga viimased kontserdid olid ratsamiilitsad, piirasid katset saali, need liidus läks ka väga hästi läbi tema ansambel. Ja muidugi ansamblil hakkasid kirjutama ju heliloojat ka loomingut, eesti heliloojad kõigepealt alates Aarne Oidist, Uno Naissoo Bodelskist. Kõik ju kirjutasid juba, arvestades laads ansambli kõlavärve tema omapära, tema solistide koosseisu ja nii. Ühesõnaga oli ta üheks meie kodukootud estraadimuusika heaks laboratooriumiks. Ta on ääretult siiras inimene. Kui teda midagi ärritab, siis ta kohe ütleb selle välja, ega ta ei jäta enesele kusagil midagi urgitsema. Ja ikka noh, kus viga näed laita, seal tuleb ja aitab ja siiras, täiesti siiras inimene. Laulumees, seal spordimees on ta. Me ringreisidel ikka tegime niisugust nalja, isegi, kutsusime kohaliku meeskonna vastu kontserdi, seal peeti maha võrkpallilahing. Isegi võitsime selle ja siis läksime jälle saali tagasi meie lavale, publik saali, jagasime kontserdi teist osa, nii et need olid toredad ajad, mida väga soojalt meenutan ja suure tänutundega tänasele juubilarile. Siimon. Poolemeetrine aga. Siin ma olen eestlane. Keera Poola. Ja Leedu. Aeg siin maal eestikatel lepa ja. Jossif jagan, teie tunnete Emil Laansoo nagu mitme kandi pealt, kõigepealt olete talle kui kolleeg. Siis olete tema ansambliga omal ajal mänginud, esinenud mis seda kui muusika on vist kõige enam iseloomustab. Minu arvates on niisugune otsekohene inimene ja väga nõudlik kõigepealt iseenda vastu ja ka teiste vastu ja ja üldiselt ma pean ütlema, et annaks väga hea kolleeg ja väga aus ja tore inimene, kuidas teie kui viiulimängijad teda hindad? Ma hindan seda väga kõrgelt kui viiuldajat väga suurte kogemustega ja ja väga täpne mängija, kui viiuldaja. Te olete mänginud kammerorkestris koostööle ja kõik need aastat kammerorkestri asutamisest saadik kuni lõpuni, tema hakkas juba selle asjaga tegelema sõjaväes olles sõja ajal. Tollest ajast tunnen mina teda kui väga head kitarristi ja suurepärast ansamblijuhti ja niisugust hästi toredat organisaatorite aste, sõjali paga koos mängisite sõjad, mängisime koos, tegime vaat toredat muusikat. Valgre muusikat mängisime ja kõiki teisi ja mis oli tol ajal nii materjali poolest saada, aga on teil meeles, millal te esimest korda mängisite Emil Laansoo ansambli saatel? Täpselt seda aastat ma ei mäleta, aga see oli ühel meie raadioaastapäeval ja see aastapäev, Kontsert toimus Kingissepa nimelises draamateatri ruumides. See oli esimene kord, see oli vist kas 56. aastal pärast seda läks juba nagu öeldakse, lepase reega ja siis läks juba kõik edasi, nii kontsertreisidega ja kõikidega teiste lindistustega. Niisuguse tööga pealtnäha ja kolleegid kinnitavad ka ta nagu kinnine inimene, aga samal ajal ta ikka oskab nalja hinnata. Ka suur naljavees, teostatav ka vaimukas inimene, kui nüüd tagasi mõelda, millist kontserti tahaksite korrata, kui oleks võimalik, kus olete koos mänginud, Emil Laansoo? Meil oli üks väga tore reis Kaukaasias. Ja võib-olla seda kava oleks tahtnud tõesti korrata, sest et siis olid seal niisugused inimesed nagu helile tantsija Kalmer Tennosaar abi seeder ja siis muuhulgas mina olin ka seal ansambli saatel. See oli üks väga tore kava ja tõesti, see jättis niisuguse mulje, et tahaks tõesti korrata. Kui oleks niisugune võimalus olemas. Mäletan selgesti, see oli kuskil 1950. aastal, kui ma tulin Eesti raadio sümfooniaorkestrisse esimest korda mängima. Ma olin tol ajal alles kuueteistaastane ja püüdsin ka kõigest hingest hästi teha džässmuusikat, jää kerget muusikat ja me saime milliga, nagu me teda praegu kutsume hea kontakti, ja oligi nii, et ma olin tõesti selle Laans ansambli sünni esimeste minutite juures kuni nii-öelda lõpuni. Ja tahaksin nii-öelda seda, et see ansambel püsis koos erakordselt pikka aega. See on 54.-st aastast kuni seitsme seitsmenda aastani, see on kuskil 23 aastat ja ühe Professionaalse mitte koosseisulise või, või mittepalgalise ansambli kohta, kus kõik mehed põhiliselt samad mehed püsisid. See on minu meelest küllaltki pikka aega, eks see kõik oli tänu millile. Kui nüüd vaadata, miks see asi nii oli, siis milliüks selliseid häid omadusi oli see, et tal oli väga hea kõrv ja ta kirjutas nooti kohutavalt kiiresti. Ka operatiivselt mäletan. Tol ajal veel olid väga suured makid ja rasked, üks kolm oli mul, mida sa ei saanud transportida ühe juurest teise juurde ja mil tuli veel minu juurde, mul oli lindis tolleaegseid nii maailma kuulsamaid ansambleid ja üks nendest string ja et noh, et tutvuda, kuidas tema seda mängib ja püüda ka ise nii teha, siis laarsel tuli minu juurde ja ütles, et noh, et ma kirjutan selle maha ja ja, ja muidugi see, kuidas ta seda tegi, see oli tõesti lihtsalt hämmastav vaadata tempo ja ja niisugune sünkovia rütmirägastik siis siis Ta käis lihtsalt põlve otsas, ilma igasuguse NO instrumendi kaasabita, see käis nii ruttu, et ma jõudsin ainult keerata natuke tagasi, ütles juba kere edasi, juba oli see asi kõik kirjas. Nii et mulle tundub, et et tol ajal oli ta ainukene mees, kes oli suuteline sellist asja üldse korda saatma. Ja muidugi see tagas ka selle operatiivsuse, et ta suutis ansamblil ju nii ruttu kirjutada. Uut repertuaari. Emil Laansoo ansambel oli esimene ansambel, kes meie Eesti raadios mängis kõige muuhulgas sellist stiili ja sellist kerget muusikat, mida tarbiti kogu maailmas. Mäletan, kui me 58. aastal käisime Moskvas estraadiartistide konkursil selle ansambliga, siis publik võttis meid väga hästi vastu ja žürii võttis meid hästi vastu ja pärast käisid professionaalid nagu meie juures veel seal ja et noh, et kuidas ta ikka niimoodi nii hästi tundvate kõike seda stiili hästi mängida. Sest tõenäoliselt oli tol ajal ikka Eesti kerge muusikaliidult üks kõrgemaid ja meie poole nagu vaadati, väga hea pilguga temaga. Koostöö oli selles mõttes väga tore teha, et ükskõik, milline solist siis, kui ma räägin näiteks enda seisukohalt, kui me tegime seal kvartetiga, siis temale pruukis ainult öelda seda, et kuule, et kas me teeme selle looja, et kus oleks võimalik, et teeme siin sellise seadja seal, teeme niimoodi seal niimoodi, nii et ta võttis alati seda arvesse ja ta püüdis alati teha, kui ütleme, solistid olid omapoolsed ettepanekud, siis ta püüdis alati seda hea meelega täita ja seda ta ka tegi. Skoodu küünla toot. Hoopis see. Vaade. No siis, kui, Peas. Ka. Emil Laansoo, kumb enne tuli, kas kitarr või viiul? Nii oligi, hakkasime seda asja peale viie aastaselt umbes sigitada niisama muuseas mööda minnes kasutusele võetud. Asjaolude sunnil ei olnud seda vaja, sest siis oli rohkem piiriga. Kitarrimängijaid oli seal hiljem. Juhtus niimoodi, et ei olnud just käepärast. Kas need pillid, millega salusson, seal alles oled juba mitu läbi mänginud? Kitarririiulit, vanem viiul on kitarr, on ka ikke? Saksofoni. Olete te niisugust on juba teiste meeste käes kasutusel. Nii et sa oled neid ringid mänginud ja enne sõda sõja aega. Ja siis tagasi tulles Tallinna vastus Tallinna ja siis juhatuse tööle kus mul on senimaani olnud juba 35 aastat sai täis. Kui juba üks koht on jäänud nii hingele ja nii edasi, aga siis ei taha ära ka minna siit. Aga no nüüd on juba see aeg nii võrdlemisi ligidalt peaks sellele ka mõtlema. Kui see kergemuusikaansambel koodi mis oli eeskujuks, seeringut oli ja siis oli nagu meloodiline ja rohkem võiks öelda igale kuulajale iga kuulaja kõrvale vastav muusika, võiks öelda pillimeeste muret, just see on, sest meil on kollektiivis kõik Esmaldakse pillimehed, ainult et siis, et võimalikult rohkem värvi, see oleks siis nii igast rühmast lihtsalt võtsin pilli ja siis ei muutuks asi igavaks, eks. Igav ei oleks. Proovisid ka laulda, vahel kaasaegselt söölisama Kalmeriga Rinnega, mida ojakäär väga vaimukalt ristis, kolme räimed Riyoks. Soolot laulda ei ole. Ees on toodud. Ja pääseiskodu randa. Oi. Ammu algate. Läks, aeg läks aeg, vei, PayP Kress, laen. Sai naiileme. Vaikset ilma? Ohtralt raskeid, ohtralt ohte iial ei murdnud. Lõppe siis kais siis kallis kaelne särasilmi. Mu kassi juurde. Suure laia vee ahoi. Alla. Alla. Alla. Aga et sa sellest Stahli muusikast nagu päris kõrval pole jäänud, seda kinnitab fakt, et sa oled nüüd Kirovis sõjaveteranide ansambli juht, edasi, seal on hoopis teine profiil, siiski vabariigi on see muret, kiputakse unustama seda, mis oli seal 40 aastat tagasi ja lihtsalt tuleks natukene selle peale mõelda. Rohkem. Vastuvõtud on igal pool selle kohta head, isegi koolides, kus on vahest väga nii skeptiliselt suhtutakse, mis need vanakesed ikka võivad teha. Siiski kipuvad saalist ära minema, aga pärast kontserti kuulda seal publikus ikka ilma asjata läksid, ei võinud lõpuni kuulata, umbes nii et hea muusika leiab alati tee Uladel seda küll. Nagu muret ei ole. Kolmekümneaastane seal mänginud sümfooniaorkestris pilli neli loe sulle siin kõige enam südamelähedane, see kollektiiv ongi niimoodi diameerinud, et olen siia sattunud siis nii vahelduvat tööd ja, ja töömeeleolusid on võimatu mujal mõjutanud, kas võitjaatriski, kus on seal nii tihti korduvad etenduse võib-olla isegi ühesõnaga ei oska mõeldud mujal mängida? Kodus niisugune kassas Edgar, plaadi sa peale paned siis millist muusikat kodus kuulatud plaat on igasuguseid kodu, vaimukaid heliloojad, seal kerge muusika valdkonnast võiks nimetada Bacarati. Aga siit saadud väga huvitavat vaate kaasaegsest ooperites seal kuningas Liir, siis on seal mingisugused niuksed väga lõbusate või ajaviite muusikaõhtute saated on pool muusikaliste mõistatustega seal sõnaga igasugu mitmekülgset, millega tööl kokku ei puutu, niisugust muusikat on meeldiv kuulata. Kas sa oled nõus selle pillimeeste tuntud käibefraasiga ettuma piipu ja pillirannaga kõige parema sellega, et seda ei saa teha, küll see on, see on niisugune asi, et siis kohe kindlasti midagi juhtub ka. Sest see pill on siis ma ei tea miks, aga see on sama nagu ütleme kasvõi autogi sai kõikide autojuht ja kõik, aga võõra autoga ikka võib midagi juhtuda ja see nagu ette nähtud. Nüüd jääb veel üle edasi öelda, parimad soovid. Ma tahaksin peale nende juubeliõnnitluste sulle öelda südamest suur tänu selle eest, et ma olen saanud sinuga koos nii palju muusikat teha. Ja loodan, et sul jätkub jõudu ka edaspidi, mitukümmend aastat seda tööd teha. Kõigepealt omalt poolt sooviksin talle väga tugevat tervist ja sama palju energiat, nagu ta ikka on olnud siiamaani tema edaspidises tegevuses. Juubilarile tahaks soovida ikka seda rahutut vaimu mis tal on. Sest ma tean, ta ju ei ole kaugeltki pilli kotti pannud, seda endist loomingulist põlemist ja tal oli palju kasu, tooks meie estraadimuusikale.