Nõukogude Eesti hiljutistest juubelipidustustest võttis osa ka suur hulk väliseestlasi. Kuulake järgnevalt Ameerika eestlaste avaldust. Oleme pisarateni liigutatud, et võime täna viibida teie hulgas ja tervitada teid suurte võitude puhul Nõukogude Eesti 25. aastapäeva pidustustel. Meie Ameerika Ühendriikide ja Kanada Eesti töölised ja farmerid, kes oleme koondunud oma häälekandja, uus ilm ümber. Oleme suure huviga jälginud teie tööd, saavutusi, edu ja ka äpardusi ning oleme alati püüdnud teha oma osa kallis sünnimaa ja tema kangelasliku rahva toetuseks võitluses rahu, vabaduse ja helgema tuleviku eest. Koos teiega alustasime võitlust vaba Nõukogude Eesti eest kuid raske võitlus kandis meid kodumaalt võõrsile lahutas meid teist, paiskas meid ookeanide ja merede taha side, aga kodumaaga jäi ta, saatus oli meile kallis. Oma armastatud sünnimaad ja tema kangelaslikku rahvast ei unustanud kunagi. Me võitlesime koos teiega igal frondil, kus oli vaja hävitada meie sünnimaa orjastajaid ja kurna, jäid. Aastasadu on Eestimaa pojad ja tütred unistanud vabadusest ja priiusest. See päev jõudis meile 1940. aastal, kus Eesti töötav rahvas otsustavalt purustas kodanliku kurnamis süsteemi ja asendas selle vennaliku inimeste austava sotsialistliku süsteemiga. Meie kallis sünnima ei vabanenud üksi parunitest, vaid ka kodumaise ist kurna jäist. Ta ei saanud mitte üksnes iseseisvaks oma kitsastes piirides, vaid sirgus võrdseks võrdsete hulgas. Võimsas ja vabas Nõukogude sotsialistlike vabariikide liidus. Möödunud 25 aastat on tõendanud ka suurimale pessimistile ja kahtlejale, et sotsialism on süsteem, mis mitte üksi ei vabasta rahvaid, vaid annab neile ka jõukuse ja rahu. Tervitame palavalt teid Nõukogude Eesti 25. aastapäeva puhul ja soovime teile veelgi suuremat edu teie töödes ja ettevõtetes. Elagu kaua Nõukogude Eesti, meie kallis sünnimaa ja ta kangelaslik rahvas. Elagu rahvaste vendlus ja rahu. See oli vabariigi juubelipeost osa võtnud Ameerika Ühendriikide ja Kanada eestlaste avaldus. Eile korraldas välismaaga sõpruse ja kultuurisidemete arendamise Eesti ühing vabariigi juubelipidustustest osa võtnud väliskülalistele vastuvõtu. Kuulake sellest järgnevalt mõningaid helikilde. Esimesena astus mikrofoni ette ühingu Soome Nõukogude Liit, delegatsiooni juht Matti Kekkonen. Mina pidasin. Vaigistab järgeimana Tian konjaki, kohutav. Ma leian tänapäevane pealt. Eesti nevustutas Avalvakakskümmenda viisivoota. Deta klahvi kõige tähtsama asja nimel. Täna täitub Nõukogude Eestile 25 aastat. On menetlust, õnne, edu. Need loamine, kohtulitus, euron, elustujad, oleme ühes kaadris, muuseumi ülesse. Pääsed Eesti hüvin History, Alyssa Mergiaisse, Nimitan esimeeste Kerda. Meie ühingu, Soome, Nõukogude Liit esindajad oleme sattunud siia õieti kahest suhtes. Ajalooliselt nimelt me kuulsime, et esimest korda laulupidude ajaloos on rikutud traditsiooni, et ei ole sadanud. Vaid ka meile või mitte hauarikkuja, mida Travit jooda nii tähtsa suhtes uskavanne jätkuvasti olla endisel nügisele linnuga. Kuigi meil ei ole kombeks ega mingit tahtmist rikkuda traditsioone, aga selles suhtes me praegu peame kinni sellest liinist ka edaspidi. Ja kolmas ajalooline põhjus on laevaliikluse avamine Tallinna ja Helsingi vahel. Ja me, soomlased, oleme selle üle väga õnnelikud ja soovime, et see hästi jätkuks. Ja ma tahan tänada meie pererahvast ja õnnitleda selle puhul, et te olete nüüd jõudnud sellisele jõulise noore inimese ikka parasiga. Pärisime laulupeomuljeid ka Praha Muusikaakadeemia professorilt frantižek voonuschi. Olime kuulnud oma Leedu ja Läti sõpradelt, samuti inti tuttavatelt teie laulupidude traditsiooni kohta. Kuid enne siia tulekut muidugi meil ei olnud üldse ettekujutust, mis millises ulatuses toimub. Kaasa elades meie laulupidustuste kõiki üritusi, sest meil oli võimalus neist kõigist osa võtta nii rahvatantsupeo suht kui ka laulupeo kahest kontserdist. Ja Me olime üllatatud sellest, millise innuga ja mis millise armastusega kõik täitjad tantsisid ja laulsid, aga veel enam olime meie imestunud selle üle, kuidas publik kogu rahvas sellele üritusele kaasa elas. Kui peaksite ütlema ühe lausega kodumaal oma tuttavatele, sõpradele, võib-olla muusikutele ka oma muljet ühe lausega, missugune oli kõige sügavam mulje meie laulupeost, mida lugupeetud professor Sisvastaks. Kuigi see lause oli väga pikk, aga ta on siiski üks lause ja hõlmab kõiki neid, neid tähelepanekuid nimelt meil slovakkias, on olemas niisugune vanasõna, et laul, see on tõde ja just seda me võisime kogeda kõikidel esinemistel nii esitajate poolt kui ka kõikidel kokku puutumistel kohaliku elanikkonnaga. Sellepärast et need olid kõik läbi põimitud lauluga. Nii et sellepärast me usume kindlasti, et kas see oli tõde, et see ei olnud teeseldud. Ja kõige sügavama mulje jätsid meile need laulud mis kõnelesid selle rahva sünnimaad. Peale laulupeol ka mingisuguseid tähelepanekuid meie linnast, meie rahvast, kuidas ta elab, kuidas on tema meeleolu? Meie ei saa täiesti kainelt kõneleda eesti argipäevast kuna me oleme niivõrd haaratud veel kõikides kõigest sellest läbi elatud kõikidest nendest kontsertide muljetes. Aga niisugune niisugune arvamus meil on, et eesti rahvas omab tohutut energiat ja jõudu ja usku endasse. Ja hoolimata nendest olla mõningatest raskustest, mis on olemas nii Eestis kui ka Tšehhoslovakkias, meil on kindel veendumus, et see rahva iseloom ja töötahe, need kõik võidab.