Raadiokuulajad ilusat pühapäeva teile. Me oleme ühendanud head mitu nädalavahetust Nõukogude olmel kolmega seotud probleemidele, kuigi nad on olnud meil ka varasemal ajal. Näiteks kui oli selline inimene nagu professor Ivanov, siis paratamatult tuli natukene rääkida ka Nõukogude meditsiinist kahekümnendatel aastatel, valdavalt aga niikuinii peatselt ei ole meil väljapääsu. Olen isegi natukene seda kuidagi intuitiivselt edasi vist lükanud, aga eks me peame nende tõsisemate teemade tõsisemate probleemide juurde tagasi tulema. Kui me räägime 30.-test, aga kolmekümnendad aastad on meil ju sisse tulnud vahetevahel siis hakkame lähenema aastale 1937 märgilise tähendusega aastale suurte protsesside aastale, see ei tähenda, et neid poleks olnud varem ja et neid ei tuleks ka hiljem, aga see 37 on jäänud eraldi märgina, sümboliseerib erimaa neid sündmusi. Nii et see köik meil paratamatult tuleb. Aga täna püüaks selle hügieeniolmeteemaga veel edasi minna, sest meil jäid mõned asjad õhku rippuma. Ja viimane kord mäe lõpetasime luuletusega. Nii et vahetevahel luuletame tänu Nõukogude autoritele ja luulet tuss mobiliseeris meid hambaid pesema. Hiljuti ilmus päris huvitav raamat, ta on ka meie raamatupoodides saadav Natalia leebinna banaalsuseltsüklot peedia. Seda raamatut on vene kriitikas hinnatud nii ja naa aga palju positiivset ka üksikud mõõda laskmised see meid praegu ei huvita. Kuid selles banaalsus entsüklopeedias, mis peatubki valdavalt nõukogude argielul on toodud ära rüks 20.-test aastatest pärinev õpet. Näitus jääb natukene selgusetuks, kas on üksikjuhus, kas tegemist on mingisuguse üksiknäitega või on see pikem? Laiaulatuslikum soovitus aga igatahes räägitakse seal sellest kuidas kasutada vanu plakateid olmehügieenipropagandas, nii et mõni plakat ta on oma aja ammendanud. Enam võib-olla ei ole aktuaalne. Aga põhimõtet tõeliselt seal kujutatud pilt on igati kasutatav ja näide on järgmine. Ta natukene naljakas ja ajab juba naerma. Vähemalt selles raamatus tuuakse ära plakat siia neid meie kuulajad, kes seda soovivad, võivad selle plakati mõttes ka joonistada. Mõttes on joonistada väga lihtne. See oli plakat, mis oli pühendatud noorsookommunistliku internatsionaali läheb. Ja need meie ees on ülesanne. Me peame selle plakat. Peab meil teenima hügieenipropaganda eesmärke mis siis oli plakatil kujutatud kui kommunistlik noorsoointernatsionaal, siis võib arvata, et seal oli eri rasside esindajad, noored. Nad pidid sümboliseerima maailma noorte sõprust. Ühtsust hoidsid käest kinni. Ja seal oli ka üks tumedanahaline noormees, kelle käes oli punane lipp. Ja nüüd soovitatakse asendada see lipp hambaharjaga. Lipu asemel joonistage või kleepige peale joonistada eriti ei õnnestu. Hambahari. Ja ilmselt taustal seal ei olnud ära toodud rebraat pilti pole, nii et see kõik on fantaasia, aga nii me võiksime seda ette. Vaata ta taustal veel üks punane lipp. Ja see punane lipp soovitatakse autorite poolt asendada klaasiga. Milles on hambapesupulber omal ajal oli ka pulber, kes seda mäletavad. Ja veel ühe hambaharjaga. Taoline plakat. Ja plakatil on tekst kommunistiitšovski internatsionaal noorsookommunistlik, internatsionaal. See peks tuleb asendada uue tekstiga ja see uus tekst kõlab järgmiselt. Uutron, Ivietcheram, tšisti, Suubi. Nii hommikuti ja õhtuti. Me peseme hambaid, no miks ka mitte erinevate rasside esindajad, ilusad noored inimesed, hambahari käes ja taoline tekst kutsub meid üles pesema, hambaid hoidma, neid ilusti korras. Nii et taolised soovitused ja veel karata ühi tuleme, kas on tegemist üksiknäitega või nii soovitada tee kujundada terve plakatite seeria ringi võis, on veel kord üks mingi konkreetne ettevõte ja kohalik juhtkond või kohalik parteiorganisatsioon või kohalik komsomoliorganisatsioon soovitab toimida nii ühe konkreetse plakatiga, ka see ei ole ka praegu oluline. Mis on võib-olla tähtis, et need plakatid ja need üleskutsed, mis iseenesest on ju kõik väga mõistlik. Kas saab olla midagi selle vastu, et inimesi kutsutakse üles pesema, ennast sagedamini hambaid puhastama, pesema? See on ju kõik täiesti normaalne. Kuid see propaganda ei olnud mitte niivõrd suunatud inimestele suunatud, ta oli küll inimestel aga silmas ta pidas pigem riiki. Nii et kõik need ei ole, et selleks üleskutsed, et inimene tunneks ennast paremini, kui nad on üleskutset selleks, et riik, inimene, terve inimene töötaks paremini, oleks parem sõjamees, oleks parem mäes, oleks parem kolhoosita selle riigi jaoks, kas nii, et seal riiklik aspekt kumab igalt poolt läbi, aga natukene jõuame sellest veel ka rääkida. Ja veel üks huvitav moment, väga sageli hügieenialane propaganda oli seotud ka antireligioosse propagandaga, enam-vähem ajaliselt langeb ühte 20.-te aastate algus, keskpaik sellest, milline intensiivne võitlus toimus kirikuga. Me rääkisime eraldi. Ja näiteks ka mõned need brošüürid, raamatukesed plakatid, mis kutsuvad üles hoidma puhtust siis nendes brošüürid kestes räägitakse ka sellest, kuidas nakkused levivad ristimisel, kui ohtlik see kõik on. Nii et ei pea seda tegema Ma, ja loobuma sellest mitte ainult sellepärast, et see on igant, et see on vale, et see on mõttetu, mitte mingisugust jumalat pole olemas, vaid võite sealt saada ka, kus seesama on ka ikoonide suudlemisel, nii et kaks propagandasuunda põimitakse sageli. Seda on näha mitmes brošüüris tol ajal avaldatud teostes. Nagu sageli, kui on tegemist nõukogude aegs propagandaga, korraldatakse suuri üritusi. Massid tuuakse tänavat selle meil oli omal ajal näide anti alkoholi propagandast, kui mobiliseeriti tuhandeid lapsi plakatitega, kes mõistsid oma isad hukka, kui nad viina jõid ja suisa kutsusid äärmuslikus variandis üles, aga nad maha laskma oli üks näide, meil siis suur hügieenikamp paania algab 1928. aastal. Korraldaja on tervishoiu rahvakomissariaat. Ja selle üleliidulise ürituse nimi on Idieljasaseda Roo Smi jäänu, nii et terve vahetuse eest tervete uute inimeste eest viiakse läbi nädalane suur kampaania. Ajalehed kirjutavad inimesi, mobiliseeritakse, koosolekud toimuvad. Ja paljuski väga asjalikud ettevõtmised. Kontrollid tahaks, milline on hügieenialaline seis lasteaedades, säimedes, koolides, ühiselamutes, nii et sellest aspektist vaadatuna on kõik see suurepärane. Kogutakse ka andmeid, milline see olukord on. Muidugi need andmed ei ole mitte avalikud, nii et tulemusi me ei näe tolleaegsetes lehtedes ja ei saagi neid näha, sellepärast et need tulemused on küllaltki kurvad. Mis jäi kuskil silmas, et näiteks jõuti järelduseni selle kampaania käigus veel kord, see on 28. aasta. Et näiteks Moskvas, aga see on ikkagi eesrindlik pealinn, siin võivad olud olla tunduvalt paremad kui kuskil provintsis. Moskva töölisnoortest neidudest läheb õhtuti magama pesemata 30 protsenti ja noormeeste olukord on veelgi hullem. See näitaja on 50 protsenti, nii et pooled noormeestest ennast ei pese vähemalt õhtut. Nii et need on need tulemused ja selle nädala raamides korraldatakse ka igasuguseid näitlikke üritusi. Mõnda neist jällegi on võimalus kuidagi ette kujutada. Ma ei tea, kuidas see reaalselt välja nägi, aga vähemalt tolleaegsed ajalehed meile teatavad, et mõnest tööstused päevates viidi läbi näitlik hammaste pesemise demonstratsioon, nii et keegi kuskil lavalt näitas, kuidas seda tuleb teha. Aga siin ei ole ju midagi imestada, see on nüüd see aeg, kui linnadesse tulevad tuhanded-tuhanded, noored inimesed kuskilt väga kaugelt pisikestes kohakestest ja hügieel. Selles linnalikus variandis on nende jaoks midagi täiesti enneolematut ja ennenähtamatu. Loomulikke inimesi tuleks koolitada, aga veel kord. Probleem pole ju mitte sellesse küsimusse ja nõukogudevariandis pole mitte selles, need ettevõtmised on kõik väga vajalikud. Aga seda kõike pühendati üldriikliku propagandaga hoopis teiste alustega. Ei ole mõtet seda praegu enam korrata, niigi selge. Ja arusaadav, ei ole ju raha ja ei ole võimalusi selleks, et ehitada normaalseid kortereid, kus oleksid vannitoad. Ei ole raha, me rääkisime sellest rajada, saunu ei ole. Ja seda asendabki propaganda ja agitatsioon. Nii et kui ei ole reaalseid võimalusi, siis tuleb nad luua vähemalt sel tasandil ja ka institutsioonid, mis tol ajal rajatakse, asutatakse, moodustatakse. Need olid spetsiaalseta maa, sanitar, prossisheenina, nii et sanitaarhariduse majad need olidki just nimelt need majad, mille õlgadele pandi see ülesanne viia läbi vastava suunalist agitatsiooni, seletustööd ja allusid nad tervishoiu, rahvakomissariaadis. Ning need ülesanded, mis neile ongi püstitatud just nimelt sealt, ta tulebki välja riigi huvid, riik vajab terveid, tugevaid noori inimesi, sellepärast tuleb seda tööd teha. Ei ja näiteks üks artikkel, mis seda suhtumist iseloomustab seda artiklit ja selle sisu on isegi võimalik tänapäeval aru saada, milles autor üldse kirjutab. Ja selle artikli pealkiri on saalsed arov, transport, sanitar, kultuur, et terve transpordi eest või nimel sanitaarse kultuuri eest nimel. Ta pühendab oma artikli transpordile ja see artikkel sõna-sõnalt ongi enam-vähem selline, et meil on vaja olevaid vedureid, on niisugune loogika. Nii et märksõna tervis, hügieen, need on selle artikli kesksed märksõnad ja terved vedurid, mida see tähendab, on raskesti aru saada, sellepärast et jutt ei ole mitte tervetes variandis katkine erre, vaid variandis puht meditsiiniline, terve, terve haiget R. Ja sellepärast peavad ka vedurijuhid olema terved ja töö kvaliteet saab olla terve, kui on vedurijuhid terved ja remondime terved ja terved, nad saavad olla siis, kui hügieen on terve. Ühesõnaga, autor jõuab järeldusele, et terved inimesed toodavad terveid, range ja nii edasi. Aga ta annab meile kätte, kuivõrd oluline oli tol ajal hügieeni ja tervishoiuprobleemid. Tuletan veel kord meelde, need on kahekümnendad aastad, 20.-te keskpaik, 20.-te teine pool 30.-te aastate ajalehti sirvides, mänam taolisi artikleid ei leia. Meil on tekkinud juba nomenklatuur, talialad. D, aga nüüd nomenklatuur on juba valdavalt varustatud elamistingimustega. Need on juba hoopis teised olud, seal enam ei räägita nendest asjadest, mis on teatud inimestele juba ammu kättesaadavad või tehtud muudetud kättesaadavateks. Ja kogu see temaatika pikapeale kaob. Kolmekümnendatel aastatel me enam taolisi plakateid, nagu me kirjeldasime, ei leia ja sellega tuleb ka arvestada. Nüüd veel üks temaatika, mis haakub tervishoiuga Nõukogude olmega, me ei ole sellest rääkinud ja see on homoseksualismi ja suhtumine homoseksuaalide esse. Lihtsalt las ta olla ka meil sellepärast et siin on nõukogude ajal toimunud väga olulised ja drastilised muudatused. Tsaari-Venemaal oli ta karistada karistatav ja tavaliselt karistus oli asumine Siberisse. Kuid võrreldes hilisema nõukogude ajaga on meie jaoks oluline ja sellele juhivad ka tähelepanu need uurijad, kes selle temaatikaga on tegelenud. Et seda süüdistust ei kasutatud tsaariajal mitte kunagi poliitilise relvana. Me ei leia mitte ühtegi bolševiku, kes oleks saadetud Siberisse sellepärast et teda oleks süüdistatud selle punkti järgi. Et seda ei ole. Nüüd, mis puudutab nõukogude võimu esimesi aastaid ja esimesi õigusalaseid dokumente, siis neis puuduvad paragrahvid, mis reguleeriksid intiimsuhteid. Ja ei saagi olla, kui me tuletame meelde, millest meile rääkisid seltsimees kollantai ja teised on ju vabadus ka selles sfääris mis siin suhetest rääkida ja samasooliste inimestevahelistes suhetes, kui kõik see, mis oli kogu see perekond, kõik need väärtused, näidud tembeldati osade bolševike Poolt kodanikeks, igandites, kas need ei maksa enam mitte midagi? Ja sellepärast nendel esimestel aastatel pole ka veel kord mitte mingisuguseid piiranguid, mis reguleeriksid intiimsuhteid. See on päris oluline moment, kui me arvestame, et kuni selle ajani ikkagi läänes ka jo homoseksuaalsus oli veel kuritegu ja karistatav ei ole otseselt selle temaatikaga tegelenud, aga nii see on. Ja sellepärast, et otsused, Need, murrangulised seisukohad, mis võetakse Nõukogude Venemaal vastu, on ju väga paljus eeskujuks ka läänele. Niiet teatud valdkondades ei tasu meil üldsegi unustada, sest reeglina on meil kõikide nende asjade ette tekkinud suur suur rasvane miinusmärk, et sinna tuleks paigutada ka küllalt palju väikeseid plussikesid plussikesi Misson tõesti mõjutanud arenguid ka teistes tinglikult lääneriikides. Seda me peame kindlasti arvestama. Nii et eriti puudutab see eraeluvaldkonda. Neid on ka täis. Kuid nagu me teame, need Nõukogude vabadused ei kesta väga pikalt. Ja selles valdkonnas, millest me praegu räägime. Muutuste tähiseks, suhtumise muutuse tähiseks saab 1934. aasta märts. Sellest ajast alates on nüüd tegemist juba kuriteoga. Ja nagu ikka nõukogude tegelikkuses kohe ilmuvad ka sildid. Nii et mis see homoseksuaalsus ikka on, kui mitte kodanlik perverssus. Nii kirjutavad tol ajal ajalehed. Ja muuseas, kui tuletada häälte, siis ju praktiliselt samal ajal ilmuvad ka seadused, mis keelustavad abordi, nii et see on enam-vähem üks kompleks, suhtumise muutus. Väga oluline, radikaalne jälle kõikide nende lugude taga on näha, et see ei ole mitte inimeste isiklik küsimus, see on riigi probleem, riigilt temaatika, riigi asi. Ja kuna see on õige asi, me näeme taolist artiklite autoritena kus mõistetakse hukka kõik need nähtused on mobiliseeritud ka väljapaistvad kirjanikud. Me oleme tsiteerinud ja homoseksualismi vastu on sõna võtnud ka korki Maksim Gorki. Ja talle kuulub juu tol ajal palju tsiteeritud lause kõlab järgmiselt. Hävitage homoseksualismi kaup fašism. Nii et väga raske on mõista seost selle kahe nähtuse vahel, tuletades veel lisaks ka meelde Hitleri suhtumist fašistliku režiimi suhtumist homoseksualismi. Aga taoline üleskutse oli tol ajal üsna levinud ja päris laialt tsiteerita. Ning see on juba tuntud fakt, millel me praegu ei hakka peatuma, see viib meid ajas natukene edasi. Kuidas nõukogude võim on hiljem seda süüdistust kasutanud võitlusest tissidentidega, see on üldtuntud fakt. Kuid kui tulla võib-olla nende märksõnade ja sündmuste juurde mis tol ajal olid üldtuntud jaa, millest kirjutasid ajalehed ning mis on tänase päeva seisuga vajunud unustusse. Võib-olla üks niisugune märksõna ja vaevalt on ka meie kuulajate seas eriti palju inimesi, kes oskaksid öelda, mida tähendab Davidson, Ossina, tolle ajalehed, 20.-te aastate lõpupoole kirjutasid sellest nähtusest Davidson Aktšinast küllaltki palju. Ja kui ta kuskil kirjanduses ette tuleb, siis me võiksime ta praegu lahti seletada ja nimelt. Tõuk annab üks traagiline sündmus, mis juhtub 1926. aasta suvel. Ja nimelt on ta seotud moskvamäeakadeemia tudengiga. Selle tudengi nimi eesnimi on ajaloost kadunud, ma ei hakanud seda spetsiaalselt ka otsimas, ei ole praegu antud kontekstis oluline. Tema perekonnanimi on Davidson. Ta oli abielus sama kõrgkooli tudengiga ja see abielu oli talle pigem õudusunenägu. Ei ole jällegi kõigil neil koledate asjadel mõtet peatuda, aga mees olevat teda alandanud, peksnud, sundinud kolm korda aastas aborti tegema ja nii edasi. Kuid Davidson ei suuda seda suhet lõpetada. Mis seal taga on ja kuivõrd ta oli kiindunud ja mis mehhanismid need kõik on, see on juba hoopis teise teaduse valdkond, mis teda mehe küljes hoidsid. Aga selles tema jaoks väljapääsmatus olukorras lõpuks lahenduse leiab ta enesetapust lõpetab elu enesetapuga, see on 1926. aasta suvi. Ilmselt pole ju tegemist vaatamata sellele antud variandis on siin mitmed äärmuslikud momendid, aga võib arvata, et tol ajal ja ka mitte ainult tol mineviku variandis neid sündmusi juhtus ja nõukogude ajakirjanduses ju tavaliselt midagi taolist kunagi ei kajastu. Ja ka David tsoonist poleks midagi teadnud. Tänapäeval me niikuinii ei tea, aga tol ajal inimesed poleks midagi teadnud kui mitte yks vana poishevik Smidovitš tol ajal päris tuntud nimi. Ta oli enam-vähem ühes selles reas, kus meil ankrupskaja kollantaja armaand tegeles. Esimeste naisorganisatsioonide moodustamisega oli amet diskeskkomitee naisosakonnas. Igatahes pilt tuntud nimi. Ja ta avaldab artikli. Ta avaldab artikli põhjalik artikkel ja see artikkel kutsuv välja, aga tavaliselt taolised artiklid 20.-te lõpupoole ei ilmu inimeste omal initsiatiivil. Initsiatiiv võib olla küll omapoolne, aga vähemalt selle taga on parteiinstitutsioonide heakskiitu. Ja puhkeb päris suur diskussioon armastuse küsimustes on sisse armastus, tähendab Nõukogude variandis millest kirjutab vana poishevik, loomulikult ta mõistab hukka selle mehe, siin ei ole üldse mingeid küsimusi, kuid tema loo peamine tähelepanu on pööratud pigem sellele naisele naisele, keda ta nimetab oma mehe, härra või härra mehe muskaspadin oli seal teenistuses olevaks teeneriks, orjaks ja nii edasi. Ja Smidovitš võtab selle loo kokku Kuu mõistega, ta annab sellele langu laiema tähenduse, tson nähtus, mis ületab selle ühe inimese piirid. Ja see ongi tema jaoks termin ta vitsoonušina ja vot siit Davidson Ossina, tule. See on mõiste, mis iseloomustab taolist naise käitumist, olekut, kes laseb ennast mõnitada, kes laseb ennast piinata peaaegu et selle sõna otseses tähenduses ja kes ei leia muud väljapääsu sellest olukorrast, kui loobumine elust, enesetapp, vabatahtlik lahkumine. Ja millest Smidovitš kirjutab, ta mõistab selle hukka. Nii et mees on hukkamõistetav, see on arusaadav. Ja mehe hukkamõist oleks isegi nagu midagi niisugust abstraktsed, aga siin on väga konkreetne lugu. Ja Ta mõistab selle nähtuse David Sonoshina hukka sellepärast et kui vanas ühiskonnas kui need pereprobleemid olid väljapääsmatud ja tõesti, kui inimesel ei ole väljapääs siin elus, ta ei näe mitte mingisugust väljapääsu Stavalibki ära selle selle teise tee. Aga Smindovitš kirjutab, et nüüd on ju teine aeg. Ja kui isiklikus elus on tupik, siis väljapääs on ühiskondlik elu. Ja sellepärast see on kuritegu, nainete, see on väikekodanlik nähtus ning see termin lavidsonossina on tol ajal Iltult, et tänapäeval on ta täiesti unustatud. Nüüd võib-olla veel üks termin tollest ajast. Natukene ta annab meile küll iseenesest kätte, kellega on tegemist ja kust ta tuleneb, aga loogika mõttelaad on peaaegu samasugune. Ja see on Essenintšina. Seatud veel kord hoopis olulisema nimega hoopis tuntuma nimega Davidsoni, ei teadnud ju varem keegi. Esseeninit tunnevad ju köik ka tänapäeval oli vaieldamatult kahekümnendatel aastatel tal Nõukogude liidus kõige populaarsem luuletaja. Seda kinnitavad ka tol ajal läbi viidud küsitlused uuringud no näiteks 28. aastal. See on juba pärast Jessenini surma. Vaadati, milliseid raamatuid raamatukogudest enim laenutatakse ja luule vallas ei jäänud loomulikult need arvud meelde, aga kokkuvõtvalt seal ei olnud nii kirjas. Esseeninit laenutati umbes 15 korda rohkem kui Majakovskit, vot see jäi meelde. Nii et see räägib meile selle luuletaja populaarsusest. Ja väidetavalt eriline huvi tema teoste vastu tärkab pärast sõda traagilist surma. Detsembris 1925. Ja väidetavalt oli küllalt palju suhteliselt loomulikult juhuseid, kus poeedi eeskujule ka järgneti. Ja ametlikes ringkondades ametlikes kirjutistes tekibki uus termin. See on tänapäeval unustatud termin ja see oligi Esseninshima. See on enam-vähem samasuguse sisuga mõista, nagu meil oli. Ja nime tegelikult mõistetakse hukka just nimelt inimesed, kes on nõrgad, põeton, nõrk, kes ei suuda leida neid väljapääse ja kes on pimedad, nägemast ühiskond, see helge ühiskond. Inimene on jõudnud tupikusse, seal on pime, aga ta ei märka, et kõrval on avarus, helgus, uued võimalused ja sellepärast on hukkamõistetav tegu. Ja näiteks puhaarin kirjutab. Jessenini on andekas, kuid Yessenishina on meie kirjandusse kõige kahjulikum. Nii ta kirjutab kõige kahjulikum ja kõige enam hukkamõistmist väärt tegu. Nii et need on kaks niisugust mõistet, mis seoses tolle ajaga tasuksid vajaksid märkimist. Mis nüüd puudutab üldse suhtumist kommetes tavades, siis 20.-te alguses, esimestel revolutsioonijärgsetel aastatel eriti oli ju väga palju neid inimesi, kes väitsid, et vanad kombed, vanad tavad, et nad kõik kuuluvad sinna endisesse ühiskonda, neist tuleb täielikult loobuda. Ja me rääkisime ka mõned korrad mõned nädalad tagasi, kui palju on uusi sümboleid, uusi märke. Ja oleme nii harjunud nende punaste lippude ja teiste märkidega, aga oli ju neid inimesi bolševike komsomole, kes veel kord vahetult revolutsioonijärgsetel aastatel 20.-te aastate alguses eitasid igasuguseid sümboleid, mitte midagi pole vaja kõigest sellest lahti mitte asendada, vaid lahti. Ja siin on küllaltki olulise tähendusega. Üx Trotski kõne sattus hiljuti täiesti juhuslikult kätte ja nimelt. Trotski esineb komsomoli ees, see on Moskva komnoortekonverents 24. aasta 28. aprillil. Trotski on komnoorte seas üldse erakordselt populaarne, Tanja nisukene sütti tab esineja noortele meeldivad taolised inimesed, vehib kätega. Ja Ta oma sõnavõtus mõistab hukka ka mõned vasakpoolsemad meie komsomolis, nii ta neid nimetab vasakpoolsemat. Ja just nimelt selles küsimuses, millest meie praegu rääkisime suhtumisest, sümbolitesse, märkidesse, tavadesse ja nii edasi. Ja milliseid argumente ta kasutab, et meil on neid vaja. Ja ta ütleb, tuletab meelde, et ka see, meie tänane koosolek ju algas internatsionaali laulmisest ja lõpeb sellesamaga. Ning kuna äsja toimusid Lenini matused, traagiline sündmus, Trotski veel nimetab seda peaaegu et Repahhaalseks sündmuseks siis ta ütleb, et ka Vladimir Iljitš Lenini matustel olid ju mingid rituaalid või mingisugune nisukene kombestik. Nii et ei saa ilma selleta. Ja ta räägib ka, et väga paljud need tavad, kombed on seotud kirikuga omal ajal oli ja kutsub üles vabanema kiriklikust müstikast, aga säilitada esteetika, ta ei täpsusta, mis seal täpselt on see esteetika, nii et ei mingit müstikat Nõukogude tavades. Aga olgu vaid esteetika. Mida see esteetika endast kujutab, võiks tuua ühe näite lõpetuseks ja nimelt vana tava järgi ja tänapäeval vist on see ju üldtunnustatud reegel. Vähemalt kristlikus maailmas lapsi ristitakse. Laste ristimine ei sobinud mitte kuidagi uue korraga ja uute arusaamadega ateistliku propagandaga selle maailmakäsitlusega. Ja nüüd on küsimus, kas sellest loobuda, loomulikult loobuda, aga kas loobuda nii et ei ole midagi? Ja sellel seisukohal on osa seltsimehi, aga teatud aastateks jääb peale arusaam, et ristimist võiks midagi asendada. Ja ristimine muutub Swiss Tiinadeks. Täht mida need sõitsid Hiinat enesest kujutasid, tavaliselt viidi, näid läbi, korraldati ettevõtete klubides jällegi, kes seda soovib, võib kujutada ette mõne suure ette võtta Klubi. Sinna on saabunud vanaemad koos vastsündinud maimukesega. Ja neid võtavad vastu Svisid ilmneda missi. Niisugused komisjonid moodustatakse spetsiaalsed. Ja loomulikult on selles komisjonis esindatud parteiorganisatsioon, komsomoliorganisatsioon veel, võib-olla teised seltsimehed. Aga vahel võtsid nendest üritustest osa ka väljapaistvalt Nõukogude juhid. Näiteks on säilinud üks foto ja tekst vist on isegi selline, et lapse punane ristiisapoolsel Unadžarski, mitte lihtsalt listi isa ristiisa ei saa olla nüüd ei ole risti, mis nüüd on sellised stiinad ja ristiisa Bulane plonatšovski. Kuidas see protseduur välja nägi? Kõigepealt mängiti internatsionaali sõda tol ajal ju tehakse kõikide ürituste puhul. Ja lastevanematele kingiti reeglina ikkagi pidupäev, mingi kingitus ja reeglina selleks kingituseks olid raamatud väga ilus kingitus. Me teame, parim kingitus on raamat, aga tavaliselt Lenini teosed. Eia reeglina Lenini kõne komsomoli, kolmandale kongressile vast minuealised inimesed, kellel oli võimalus õppida partei ajalugu mõnes kõrgkoolis, mäletavad, et see kõne kuulus nende kohustuslike tekstide hulka ka, mis tuli ära õppida ja ette kanda kas seminaril või eksamil. Nii et reeglina see kõne just oligi kingitus. Pakuti välja ka vanematele, vanaemad on ju alati mitte alati ja ka väga sageli selle probleemi ees, milline nimi oma lapsele panna. Valik on ju väga ilus ja väga suur. Me rääkisime ka isegi mõistatuse variandis, milliseid nimede valikuid uus võim välja pakkus. Aga vaatasin juba mainitud Natalja leebina, raamatus on veel mõned ilusad nimed. Ja kui keegi parajasti mõtiskleb, millise nime anda oma vastsündinud tütrele või soovitada lastele vanavanemate poolt, milline see võiks olla siis seal on toodud veel kaks, ma ei hakka rohkemaid nimetama ilusat nime, minu meelest üks oli Webeliina, kõlab väga ilusti, Pebeliina ja Pebeliina on saksa sotsiaaldemokraati Peebeli auks. Pebeliina ja teine ilus tütarlapse nimi võiks olla beste Liina. Vest. Liina on jällegi tuleb vist meelde ajaloo tundidest Gabrist bestel, nii et tema auks-auks. Niisiis mõnikord teatati väga huvitava formuleeringuga. Vastsündinud vastristitud punaselt ristitud laps arvatakse komsomolikandidaadiks tähtajaga 14 aastat, piat neljateistaastaselt sai komsomolis ja nii kaua on ta siis kandidaat. Aga kust tuleb see nimi vesise tiina? Pärast seda protseduuri tavaliselt maimukesel voodi külge kinnitatud tee pioneer rätik ja lõigati välja tongist punane täht spaa, nii et see punane täht ongi andnud selle nimel Tiina. Nii et see on üks näide nõukogude aegsetest kahekümnendad aastate uutest rituaalidest, võib-olla järgmine kord räägime neist veel, aga need pidid asendama vanu ja võiks siis meil selliseid hiinaka oli ja selle teadmisega võiks lõpetada.