Tere eetris Portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Hiljuti lisandus masendust põhjustavate tegurite pikas nimistus sotsiaalvõrgustiku taha veel üks ristik. Masenduse ja depressiooni tagant leiab mitmeid tegureid pärilikkusest haigustest, dramaatilistes sündmustest, ravimite ja personaalsete probleemideni. Loetletud tegurite juurde kuulub ängi põhjustamise Olukordi sünnitav sotsiaalvõrgustik. Olgu näitlikustame meenutamiseks juhtuma Austraalias Tasmaanias, kus ühes kinnisvarafirmas eemaldas kolleeg töökaaslase oma Facebooki sõprade seast mille peale kaebas äraütlevas käändes sõbra staatusega osapool kolleegi kohtusse süüdistades teda terroriseerimises, ängistuses ning depressiooni põhjustamises. Samuti on räägitud sotsiaalmeediasse kuhjuba säravama Anneliku mälu. Kognitiivse dissonantsi. Võetakse kui Facebooki lehelt silmad oma elule pöörata. See ei ole nii ilus asjaolu, mis teeb kurvaks. Kusjuures kellegi elu pole nii ilus nagu teistele peegeldatakse, andes põhjust Brusutus tunde epideemia le. Värskeim ja on tõsiseltvõetav uuring baseerub. 1787 USA 19 kuni 32 aastasel sotsiaalmeedia kasutajal Pittsburghi ülikoolis meediatehnoloogia terviseuuringute keskuses võeti vaatluse alla 11 levinumat sotsiaalmeedia platvormi Facebookist, YouTube'ist, Twitterist, Instagrami, Waynija link, teenini. Leiti, et keskmiselt kasutatakse sotsiaalmeediat 61 minutit päevas. Kui 30 korda nädalas keskmine tähendab siin, et mõned kasutasid harvemini ja lühemat aega ja keegi tegi seda rohkemal määral võrreldes sotsiaalmeedia kasutuse variatiivsust, avastati, et koos suurema kasutussagedusega kaasneb 2,7 korda suurem risk depressiooni väljakujunemisele. Uuringu autorid tunnistavad, et kogutud andmetest ei saa välja lugeda põhjuslikust. Täiesti võimalik võib-olla, et sotsiaalmeedia suurem kasutades. Kalduvusest, mis siis omakorda on selle keskkonnakasutuse põhjuseks. Samas pole depressiooni riskipõhjuste seast välistatud sotsiaalmeediast pärit tegurid. Teadlased osutavadki nõndanimetatud Facebooki depressioonile kui nähtusele, milles inimesed tajuvad, et ei suuda. Sotsiaalmeedias kujunenud normide täitmisega hakkama saada. Ja lõpuks võib vastus koosneda mõlemast tegurist, see tähendab nii depressiooni kalduvusest kui ka seda soosivast keskkonnast. Paraku ei päästa õige vastuse teadmine masendus tekitavast statistikast, mille järgi rahvusvahelise terviseorganisatsiooni andmetel on depressioonist kujunenud peamine ülemaailmne töövõimetuse põhjus. Uurimisgrupi juht doktor primak jääb optimistiks, lootes, et sotsiaalmeedia ei ohusta kõiki selle kasutajaid ja võib-olla õnnestub sama keskkonda kasutada vahendina, millega depressiooni riski kasvu tõrjuda. Headoctorblimaks siiski ei paku ühtegi lahendust. Tõenäoliselt ei sobi selleks ka viimasel ajal populaarseks muutunud antidepressiivsed ravimid millele omakorda Vot Taani teadlased, kes analüüsisid 70 iseseisva kliinilise uuringu tulemusi kokku 18 1526 patsiendiga Järeldused viiest populaarseim Ast depressiooniravimit ükskõik millise kasutamine kahekordistab laste ja noorte seas agressiivsuse ja enesetappude riske. Kahjuks ei võimaldanud need mahukad uuringud teha täpsemaid järeldusi riskikäitumise sisu osas sest ebameeldiva järeldusena leiti lisaks enamustest uuringutest tõsiseid puudujääke ja sellest tulenevalt esitati ekslike või. Eksitavaid järeldusi küll, aga jätaks alles optimismi noodi viitega oli Elmo Ruila kes oli ise tõsises hädas depressiooniga. Oli elu, oli ilus. Vähemalt väljapoole vaadates aastatel 2012 kuni 2014 ta kihlus, siis abiellus. Siis alustas õpinguid doktorantuuris ja kõigest sellest sündis arvukalt ilusaid pilte, mis jõudsid Facebooki. Kui poleks olnud seda. Ainsat tunnet, tunnet süvenevast, väärtusetusest ja tühjusest tunnetti jõuetusest, millest ta sai jagu vaid tahtejõuga igapäevaelu, korraldades seda kuni miimiliste lihaste kontrollini välja püüdes siis teiste jaoks manad ette rõõmsad. Nägu saga tõida mõtteni, mille leiab Ameerikanismist selgitel ju meikid. Holly otsustas pingutada ja paistab Facebookis rõõmsamana, kui ta tegelikult tundis. Ta lähtus loogikast, et antud juhul ei valeta tema Facebookis, vaid valetajaks on tema aju, mis kuvab talle täiesti toredat elu. Võimatult Olumatuna depressiivse Holly jookstamis Facebook ravima mäluna, et elu on ilus ja ta sai depressioonist jagu. Nüüd jääb vaid loota, et Facebookis ei domineeri taolise raviharrastajad, sest see oleks ju tõeliselt masendav.