Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Kohates popule Kaarsete vaatamisväärsuste juures kellegi poolt kraabitud initsiaalid, saad aru, et inimesel on oluline midagi endast maha jätta, midagi jäädvustada eelistatavalt nähtavale kohale nagu näiteks populaarne vaatamisväärsus. Millest siis selline vajadus ja kas see on õigustatud? Annavad tulevikule kellelegi initsiaalid või eesnimi? Emiks näebki ja selle nimel vaeva teades, et see teistele iste meeldi. Kas tegemist on primitiivsed, seletamatu ja evolutsiooniliselt vajaliku käitumisprogrammiga? Tõenäoliselt mitte, sest enamus turistid jätavad vaatamisväärsused märgistamata. Ometi ilmutab taoliselt kogukondliku mälu lastimise vimmend üsna üllatavatel viisidel ja see on pigem suurenevas kui vähenemas. Näiteks saime teada, et Venemaaeralduse 175000 eurot hoidmaks Lenini surnukeha veel ühe aasta mädanemast pole teada, mida kasuliku surnuvaatamise võimalus pakub ja Miksama pole taotletud näiteks Brežnevi või mõne teise isiku puhul. Miks mõnede isikute mälestuseks kõlbavad monumendid. Kindlasti on selles valguses huvitav sealsetest parlamentäärid, Žirinovski juhtum kellele püstitati just sellel nädalal kolme meetrine memoriaal, nagu isikut polekski enam olemas. Kusjuures mees ise oli kohal pronksist mälestist avamas vähem intrigeeriv ning arusaadavam, hoida mälus teadmisi ja kunsti. Viimast selleks, et kunstist saaks ammutada rõõmu rohkem inimesi. Kui mahub ühte-kahte põlvkonda teadmiste talletamine on jällegi progressi eelduseks ja väldib paigal seisvat nõndanimetatud jalgratta uuesti leiutamist. Paradoksaalselt Ta on vähem arutletud ka selle üle, kui kaua peaks inimkonna jaoks ükskõik millises seletuses oluliseks peetud mälestus vastu pidama. Süürias demonstreerib ISIS, et tuhandeid aastaid kestnud kultuurimälestise võib muuta olematuks ühe pauguga. Praktiliselt kõik tänased mäluvormid ongi purustatavad haamriga. Enamasti pole vaja haamri järele haarata, sest mälust kaob korrastatus termodünaamika seadustes kirjeldatud needuse tõttu milles tõdetakse, et korrapäratusse kasvu toimub iseenesest, see tähendab ilma haamrit kasutamata. Inimese peaski segunevad mällu talletatud faktid tasahilju muu materjaliga andes aimate inimesele Pole saanud olla praktilist õigustust pikemale mälestusele. Istub loomingut jumaluse juurde, vaatamisväärsuse juurde, initsiaalid kritseldada, võib-olla aimabki, et tema patune tegu kestab vaid viivu ja siis kaob tolmuks, see unustatakse. Keegi võib nüüd mõelda, et internet jätab kõik meelde kui ei pea see paika. Internetis asuvad andmed on püsivad seni, kuni andmekandjate eest hoolitsetakse. Andmekandjad nagu kõvakettad, DVD-plaadid, mälu, pulgad ja muud taolised hoiavad andmeid alles heal juhul 100 aastat. Aktiivses kasutuses peavad vastu sellest vaid murdosa. Huvitavaks. Selleks on internetis tehtav arhiiv, mille eest seisab hea organisatsioon nimega interneti arhiiv. Selles Online keskkonnas saad mängida ajamasinaga ja kogeda. 10 aasta taguseid veebilehti kui interneti arhiiv pidi otsustama, kuidas talletada tulevastele põlvedele vaatamiseks kaasaegse kirjanduse paremiku valisid nad tehnoloogilist mäluseadmete asemel paberieesmärk on umbes kahest miljonist tänaseks kirjastatud raamatust arhiveerida iga 10.. Ja paber peab lihtsalt kauem vastu. Seega arvestada, et kõik sinu pildid on siiski ajutised ja internet ei muuda neid igavikku. Lisaks. Häda on selles, et meil puudub mälu, mis kestaks kauem kui inimkond. Kuid võib-olla leidsime Lahenduse Suurbritannias Southamptoni Ülikoolis leiutati meetod, kuidas saab andmeid talletada nanotehnoloogilised ise organiseeruvasse räniklaasist materjali. Info kodeerimine toimub viiedimensionaalses, see tähendab lisaks XYZ telgedega määratud asukohale rakendatakse andmedekodeerimisel andmepunkti. Tsiooni ja suurust. Suurema mahutavuse kõrval on tegemist ka küllaltki vastupidava materjaliga, mis suudab taluda ligemale tuhandet kraadi ja peab vastu umbes sama kaua, kui arvatakse universumi vanuseks ehk umbes 14 miljardit aastat. Olgu lisatud, et inimkonna andmemahtudest hinnatakse, et 90 protsenti lisandub viimase kahe aastaga. Seega võib juba olemasoleva inimkonna loodud informatsiooni klaasist kuubikutesse laadida ning loota, et läheduses pole haamriga nurjatud. Liigikaaslast.